Obsah (12)

§ 55§ 77§ 76§ 83§ 66§ 74§ 3§ 35§ 148§ 143§ 162§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021, Tallinn Kohtuasja

) § 77 lõike 8 ega § 76 lõike 2 kohaselt. Otsusega on õigusvastaselt otsustatud võlgniku lähikondse häälte abil tasuda pankrotivara arvelt 7500 eurot toimkonna esimehe õigusabikulude maksmiseks. Tasu maksmine peaks seejuures toimuma pankrotivara arvelt ja samale advokaadibüroole, kes esindas võlgnikku ja kes esindab praegusel ajal võlgniku ainuosanikku.

§ 55lõike 3 2 2-20-3071 punkti 1 kohaselt valitseb pankrotivara haldur.

Teistel pankrotimenetluse organitel (üldkoosolekul või toimkonnal) puudub õigus pankrotivara käsutamiseks (sh vara suhtes kohustuste võtmiseks või vara arvelt maksete tegemiseks). Üldkoosolekul ei ole seega õigust pankrotivara arvelt kulutusi teha ega otsustada vara arvelt väljamaksete tegemist. Sellist pädevust ei näe üldkoosolekule ette

§ 77ega ükski teine õigusnorm.

4. Kui vastuvõetud otsus toimkonna esimehe väidetava õigusabi eest maksmiseks oleks käsitletav toimkonna liikme tasuna

§ 76

mõistes, oleks ka selline otsus tühine, sest

§ 76

lõike 2 viimase lause kohaselt on üldkoosolekul võimalik otsustada toimkonna liikmetele tasu määramist üksnes pärast jaotusettepaneku kinnitamist. Otsusega volitati toimkonna esimeest jätkama õigusabi ostmist ja selle eest pankrotivara arvelt tasumist.

ei näe üldkoosolekule ette õigust anda toimkonna esimehele mistahes volitusi ja pankrotitoimkonna esimehel puudub õigus teha pankrotivara arvelt makseid või võtta muul viisil pankrotivõlgnikule kohustusi (isegi, kui üldkoosolek peaks volituse andma). Lisaks tuleb arvestada, et toimkonna liikme tasuks saab määrata kuni kolm kuupalga alammäära ehk kokku 1752 eurot. 5. Hageja palus alternatiivselt üldkoosoleku otsuse

§ 83lõike 1 järgi kehtetuks tunnistada tuginedes kõikidele eeltoodud põhjendustele.

Isegi, kui üldkoosolekul oli pädevus vaidlusaluse otsuse tegemiseks, tuleks otsus kehtetuks tunnistada, kuna see ei vasta seadusele ja selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Kui toimkonna esimees ei täida enda ülesandeid isiklikult ja palkab endale lepingulise esindaja, tuleb tal endal vastava teenuse eest tasuda, mitte nõuda õigusabikulude hüvitamist vara arvelt. Otsuse kehtima jäämine tähendaks, et toimkonna liikmed võiksid hakata kõiki ülesandeid delegeerima kolmandatele isikutele, sh sõlmima õigusabilepinguid või muid käsunduslepinguid ning nõudma pankrotivara arvelt vastavate teenuste eest tasumist. Selline käsitlus on vastuolus

§-s 76 sätestatud toimkonna liikme tasu regulatsiooniga, mis näeb toimkonna liikmete töö tasustamiseks ette kindlad fikseeritud piirmäärad. Vaidlusalune otsus rikub ka võlausaldajate ühiseid huve, kuna pankrotivara arvelt maksete tegemine vähendab pankrotivara ja selle arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt vastab otsus seadusele ning selle vastuvõtmisel on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid, sh üldkoosoleku kokkukutsumise, häälte määramise ja hääletamise korda.
2. Vale on arusaam, justkui oleks otsuse näol tegemist toimkonna liikmele tasu maksmise otsustamisega

§ 76lõike 2 ja § 77 lõike 8 mõistes.

Otsus ei näe ette ühelegi toimkonna liikmele tasu määramist. Seega ei ole otsus vastuolus viidatud sätetega. 8. Samuti ei ole otsusega antud toimkonna esimehele volitusi tehingute tegemiseks ega otsustatud pankrotivara arvelt kulutuste tegemist.

§ 83

lõigest 5 tulenevalt oli toimkonna esimehel kostja seadusliku esindajana õigus sellist käsundit lepingulisele esindajale anda ja kulutusi pankrotivarale võtta. Samuti on halduril pankrotimenetlusega seotud kohtuasjades õigus anda seadusliku esindajana volitusi kostja esindamiseks tsiviilvaidlustes (nt tagasivõitmise hagides). Kui halduri poolt kohtuvaidlustes lepingulise esindaja kasutamine ja pankrotivarale kohustuste võtmine on seaduses selgelt reguleeritud (

§ 66

lõigete 2 ja 3 kohaselt on see seatud sõltuvusse toimkonna heakskiidust), siis toimkonna esimehe volitusel pankrotivõlgniku otsustega seotud kohtuasjades lepingulise esindaja kasutamist seadus ei reguleeri. Eelnev ei tähenda aga, et võlausaldajate üldkoosolek ei võiks toimkonna esimehele 3 2-20-3071 täiendava kindluse andmise eesmärgil anda heakskiitu esimehe poolt oma ülesannete täitmisel tehtud otsustele ja tehingutele. 9. Lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud ning kooskõlas seadusega.

§ 83

lõige 5 kehtestab üksnes toimkonna esimehe seadusjärgse esindusõiguse aluse ega keela professionaalse õigusteenuse kasutamist. Ka ei kohusta

§ 83

lõige 5 toimkonna esimeest pankrotivõlgnikku tema otsuse vaidlustamise kohtumenetluses esindama igal juhul isiklikult.

§ 74

kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmeks olla iga teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Kuna toimkonna liige ei pea olema advokaat ega isegi õigusteadmistega isik, ei saa temalt nõuda võlgniku isiklikku esindamist võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega seotud kohtuasjas. Mõistetavalt ei olnud seadusandja eesmärk

§ 83

lõike 5 kehtestamisel tagada professionaalse õigusabi kasutamise võimalus pankrotivõlgnikule vaid siis, kui toimkonda ei ole valitud, kuid välistada see toimkonna valimise korral. Lisaks on hagejate käsitlus vastuolus poolte võrdsuse ja võistleva kohtumenetluse printsiipidega. Lepingulise esindaja kasutamine tsiviilvaidluses on iga isiku tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lõikest 1 tulenev õigus. Pankrotivõlgniku poolt advokaadi teenuste kasutamine ning nende kulude väljamõistmine hagejalt pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise menetluses on ka levinud praktika: vt nt Harju Maakohtu otsus nr 2-18-9203 (punktid 12-15), Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 2-13-30982 (punktid 29-35) jne. Üksnes juhul, kui toimkonna esimees on ise ühtlasi vandeadvokaat ning on osalenud menetluses võlgniku seadusliku esindajana, on kohus pidanud õigusabikulusid mittevajalikuks ning jätnud need vastaspoolelt välja mõistmata. Praegusel juhul ei ole toimkonna esimees Eesti Advokatuuri liige. Samuti tuleb arvestada, et kostja vastu esitati otsuse esemeks olevates tsiviilasjades mitu hagi mitme isiku poolt, kus neid esindasid vandeadvokaadid. Seetõttu oli professionaalse õigusteenuse kasutamine kostja õiguste ja huvide kaitse tagamiseks põhjendatud ja vajalik. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Harju Maakohus jättis 17.09.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kohus määras kostja menetluskuluks 1362.67 eurot (käibemaksuta) ja mõistis mõlemalt hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 681.33 eurot koos viivisega.
2. Pooltel ei ole vaidlust, et: Harju Maakohus kuulutas 17.12.2018 välja võlgniku pankroti ja nimetas halduriks Jüri Truutsi; hagejad on kostja võlausaldajad, kelle esimese järgu nõuded ja pandiõigused on tunnustatud 26.06.2019 nõuete kaitsmise koosolekul; 12.02.2020 võlausaldajate üldkoosolek võttis vastu otsuse kiita heaks toimkonna esimehe poolt lepingulise esindaja kasutamise tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ning volitada toimkonna esimeest jätkama lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale tasu maksmise pankrotivarast kuni 7500 eurot; hagejad hääletasid üldkoosolekul otsusele vastu. Pooltel on vaidlus vastuvõetud otsuse kehtivuse üle.
3. Hagejad on seisukohal, et 12.02.2020 üldkoosoleku otsus on tühine, sest üldkoosolekul puudus pädevus vaidlusaluste otsuste tegemiseks. Kohus tugines TsÜS § 38 lõikele 2 ja §-le 87 ning

§ 3

lõikele 2.

§ 83

lõike 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel toimkonna esimees. Nimetatud sättest ei tulene kohustust, et toimkonna esimees peaks võlgniku seadusliku esindajana osalema kohtumenetluses isiklikult. Seega on toimkonna esimees nimetatud hagimenetlustes pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik TsMS-is sätestatud menetlusosalise õigused ja kohustused, sh vastavalt TsMS § 217 lõikele 1 õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. 4 2-20-3071 13. Kuivõrd

§ 74

lõike 1 esimese lause järgi võib toimkonna liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik, kellele ei ole seatud erialase hariduse nõuet, saab pidada kostja üldkoosoleku otsust toimkonna esimehe poolt vandeadvokaadist lepingulise esindaja kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks ning seda ei saa pidada vastuolus olevaks

§ 83lõikega 5 ega kehtetuks Ts

ÜS § 38 lõike 1 järgi. Tegemist ei ole ka vastuoluga seadusest tuleneva keeluga TsÜS § 37 mõttes. 14. Kohus tugines

§ 76lõigetele 1 ja 2. Kuivõrd võlausaldajate üldkoosoleku otsuse järgi esindab toimkonna esimeest kohtus vandeadvokaat Ts

MS § 218 lõike 1 punkti 2 alusel, asus kohus seisukohale, et esindajale tasu maksmisele ei kohaldu

§ 77lõikes 8 ning § 76 lõikes 2 sätestatu.

Eelnevast tulenevalt ei laiene üldkoosoleku otsusele pankrotivara arvelt esindaja õigusabikulude väljamaksmise piirmääraks määratud summale 7500 eurot

§ 76

lõikes 2 sätestatud kolmekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ega jaotusettepanekus kajastamise ja selle kohtu poolt kinnitamise nõue. Järelikult ei saa hinnata otsuse vastuolu antud sätetega. 15.

§-s 77 võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse loetelust ei tulene sõnaselgelt viidet toimkonna liikmete või esimehe lepingulise esindaja kasutamise tasustamise otsustamisele, heaks kiitmisele, volituste andmisele, tasustamisse puutavale vms. Kohus leidis, et

§ 77

punktides 1–9 antud pädevuse loetelu ei ole kinniseks loeteluks väljaspool mida vastuvõetud otsused oleksid tühised või kehtetud TsÜS § 38 lõigete 1 ja 2 või § 87 mõttes, sest see piiraks juriidilise isiku tegevust ülemäära. Võttes arvesse, et üldkoosolekul on pädevus võtta vastu otsuseid nii pankrotivõlgniku organite kui vara kohta, ei saa pidada kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsust kiita heaks toimkonna esimehe poolt lepingulise esindaja kasutamist konkreetsetes tsiviilasjades ja volitada esimeest jätkama lepingulise esindaja kasutamist samades tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale tasu maksmist pankrotivarast sama otsuse alusel kuni 7500 eurot, organi pädevust ületavaks otsuseks. 16. Kohus tugines

§ 83lõikele 1. Kohus asus eespool seisukohale, et toimkonna esimees võib vastavalt Ts

MS § 217 lõikele 1 võlgniku nimel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Kohus nõustus hagejatega, et iga pankrotivara arvelt tehtud väljamakse vähendab pankrotivara ja seeläbi pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust, kuid kohtus esindamise kulu ei saa pidada põhjendamatuks ega ebavajalikuks ning üldkoosoleku otsusega määratud esindaja tasu 7500 eurot kahes tsiviilasjas pankrotitoimkonna esimehe esindamise eest, on kohtupraktikat arvestades määratud mõistlikus suuruses. Seega ei kahjusta esindaja tasu 7500 euro määramise otsus võlausaldajate huve ülemäära ehk sellises ulatuses, mis tooks kaasa vastuolu seadusega. Võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel ei saa kohus lähtuda üksnes hagejate kui võlausaldajate huvidest, vaid tuleb arvestada kõikide võlausaldajate huvidega. Toimkonna esimehele lepingulise esindaja kulude tasumise kohustuse panemine tema enda tasu arvelt ei ole põhjendatud, kuivõrd ta ei esinda kohtus enda, vaid pankrotivõlgniku huve. Samuti ei ole toimkonna esimehe kohtus esindamise puhul lepingulise esindaja kaudu TsMS § 217 lõike 1 alusel tegemist mistahes esimehe ülesannete delegeerimisega kolmandale isikule, vaid nii TsÜS-is kui TsMS-is sätestatud õiguste realiseerimisega. 17. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et otsuse puhul ei ole tegemist

§-s 76 sätestatud toimkonna liikme tasu määramisega, ei kuulu järgimisele toimkonna liikmete töö tasustamise regulatsioon, sh fikseeritud piirmäärad. Järelikult ei ole vaidlustatud otsus vastuolus seadustega ega kehtetu

§ 83lõike 1 järgi.

Eeltoodust tulenevalt jäi hagi täies ulatuses rahuldamata. 5 2-20-3071

1. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 järgi võrdsetes osades hagejate kanda.
2. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks õigusabikulud 8 t 31 min õigusabi eest, mis seisneb hagi materjalide analüüsis, kliendiga suhtlemises, vastuse koostamises hagile, hagejate seisukohtade analüüsis ja kohtumääruse analüüsis tunnitasuga 160 eurot, s.o kokku 1362.67 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Hagejad ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
3. Kohus pidas antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda arvestades kostja õigusabi osutamisele kulunud aega ja tunnitasu vajalikuks ja põhjendatuks kokku 1362.67 euro (käibemaksuta) ulatuses. Seega määras kohus kostja menetluskuluks 1362.67 eurot, mis kuulub hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele võrdsetes osades. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas. Apellatsioonkaebus
4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Maakohus leidis vääralt, et

§-s 77 toodud loetelu üldkoosoleku pädevuses olevatest küsimustest ei ole ammendav ja et üldkoosolek saab võtta vastu otsuseid ka muudes küsimustes. Hagejate arvates saab üldkoosolek otsuseid kehtivalt vastu võtta ainult nendes küsimustes, mille otsustamise õigus on seadusega üldkoosolekule selgelt antud. Kui üldkoosolek võtab vastu otsuse, mille tegemiseks tal pädevus puudub, on otsus ebaseaduslik ja tühine.

1. Asjaolu, kas toimkonna esimehel oli õigus palgata endale esindaja, ei oma tähtust. Tähtust omab, kes kannab kulud. Hagejad ei ole väitnud, et üldkoosoleku otsus tuleks tühiseks või kehtetuks tunnistada põhjusel, et toimkonna esimehel ei olnud õigust endale esindajat palgata. Hagejad leidsid, et ühestki õigusnormist ei tulene toimkonna esimehele ega üldkoosolekule õigust maksta toimkonna esimehe esindajaga seotud kulusid pankrotivara arvelt nagu on otsustanud üldkoosolek. Vaidlustatud otsusest ei leia ühtegi õigusnormi, mille alusel on kohus jõudnud järelduseni, et üldkoosoleku otsus pankrotivara arvelt toimkonna esimehe õigusabikulude maksmiseks on lubatav.
2. Kui toimkonna esimees palkab endale esindaja, peab ta selle eest ise maksma. Maakohtu vastupidine seisukoht on väär. Isik peab toimkonna liikmeks valimiseks nõusoleku andmisel arvestama, et tal tuleb täita toimkonna liikme (sh esimehe) ülesandeid, mille eest on nähtud ette

§ 76lõikes 2 toodud piirmääras tasu maksmine.

Seega on põhjendatud eeldada, et toimkonna esimees täidab enda seadusest tulenevaid ülesandeid ise, arvestades, et tal on õigus nõuda selle eest piirmääras toodud ulatuses hüvitist või siis juhul, kui toimkonna liige täidab enda ülesandeid esindaja kaudu, maksab ta esindajale tasu enda tasu arvelt. 25. Seoses hagejate alternatiivse nõudega leidis maakohus vääralt ja arusaamatult, et

§ 76

lõiked 1 ja 2 ei kehti, kui tasu ei maksta otse toimkonna liikmele, vaid toimkonna liikme esindajale. Sellisel juhul tekiks olukord, kus toimkonna liikmete enda tasu osas kehtib seadusest tulenev piirmäär, kuid kui nad palkavad endale lepingulised esindajad, siis piirmäär ei kehti ja üldkoosoleku otsusega võiks justkui maksta toimkonna liikmete esindajate kulude hüvitamiseks piirmäärast mitu korda suuremaid summasid ilma, et kohus neid isegi kinnitama peaks. See ei saa olla seaduse mõtteks ega eesmärgiks. Juhul, kui kohus peaks leidma, et toimkonna esimehel on õigus nõuda pankrotivara arvelt enda lepingulise esindaja kulude hüvitamist, ei saa kulude 6 2-20-3071 summa ületada

§ 76lõigetes 1 ja 2 toodud toimkonna liikme tasu piirmäära.

Kui toimkonna liikmed saaksid nõuda pankrotivara arvelt määramata summas tasu maksmist nende palgatud isikutele, kaotaks

§ 76

ja selles ettenähtud piirmäär tähenduse ja toimkonna liikmetele oleks kasulikum mitte täita liikme ülesandeid isiklikult, vaid delegeerida ülesanded kolmandatele isikutele (palgata esindajad) ja nõuda nende teenuste eest pankrotivara arvelt kõrgema tasu maksmist.

1. Üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega kinnitab asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-19-19129, millega seotud õigusabikulusid tahetakse hüvitada, on tegemist võlausaldajate ja pankrotihalduri hagiga 25.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas 25.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse. 25.11.2019 üldkoosoleku otsus, nagu ka 12.02.2020 otsus, võeti vastu Nuorisosäätiö häälte abil vaatamata teiste võlausaldajate vastuseisule. 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse kehtima jäämise korral peaks haldur maksma pankrotivara arvelt õigusabi eest tsiviilasjas nr 219-19129, milles ta ise koos teiste võlausaldajatega esitas hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2. Üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et võlausaldajate huvide hindamisel ei saa kohus lähtuda üksnes hagejate kui võlausaldajate huvidest, vaid tuleb arvestada kõikide võlausaldajate huvidega. Üldkoosolekul hääletasid otsuse vastu kõik võlausaldajad peale Nuorisososäätiö. Seega leidsid võlausaldajad, et toimkonna esimehe esindaja kulusid ei saa pankrotivara arvelt maksta ja selline otsus kahjustab nende huve. Maakohus seda otsuse tegemisel arvesse ei võtnud. Vastustaja seisukoht
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 21 tuleb Harju Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt lahendi põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks. Seega jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud.
5. Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 12.02.2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et vaidlustatud otsuse sisuks on kiita heaks pankrotitoimkonna esimehe poolt lepingulise esindaja kasutamine konkreetsetes tsiviilasjades ning volitada toimkonna esimeest lepingulise esindaja kasutamise jätkamiseks ja esindajale pankrotivarast kuni 7500 euro suuruse tasu maksmiseks. Kolleegium märgib, et

pankrotimenetlust reguleeriva eriseadusena ei anna selliste küsimuste otsustamist võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. Käsunduslepingu sõlmimine pankrotivõlgniku esindamiseks on pankrotihalduri pädevuses, kes alates pankroti väljakuulutamisest valitseb ja käsutab pankrotivara (

§ 35lõike 1 punkt 2, § 36 lõige 1, § 541 lõige 1).

Pankrotihaldur ei ole seotud võlausaldajate otsustega selle kohta, kas ja kellega ta võib õigusabilepinguid sõlmida ja milline peaks olema tasukokkulepe. Tehingute sõlmimisel tuleb pankrotihalduril silmas pidada kõigi võlausaldajate, aga ka pankrotivõlgniku, õiguste ja huvide kaitset, samuti kohustust tagada seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse läbiviimine (

§ 55lõige 1).

7 2-20-3071 Halduri tegevuse üle valvab pankrotitoimkond, kes kaitseb seejuures kõigi võlausaldajate huve ning kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega (PankS § 73 lõige 1). Pankrotimenetluse ajal halduri poolt tehtud tehingutest tekkinud kohustused on massikohustused

§ 148

lõike 1 punkti 1 kohaselt, mille täitmine toimub

§-s 146 sätestatud korras ja mille vajalikkust ning vastavust pankrotivõlgniku ja võlausaldajate huvidele kontrollib kohus nii jaotusettepaneku kui lõpparuande kinnitamise menetluses (kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 143

lõike 1 punkt 3, § 145 lõige 2; kehtiva

§ 162lõike 2 punkt 2, § 163 lõige 6).

Võlausaldajal on õigus nimetatud menetlustes esitada konkreetsete kulude vaidlustamiseks vastuväide (kuni 31.01.2021 kehtinud

§ 143

lõige 5; kehtiva

§ 163lõige 2), mille põhjendatuse kontrolli kohustus lasub kohtul.

Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidlustatud otsus õiguslikku mõju Elupaik OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse edasisele käigule, seega ei oma tähendust ka asjaolu, kas vaidlusaluse otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda TsÜS § 87 mõistes. Samuti ei saa kõnealune otsus oma õiguslike tagajärgede puudumise tõttu kahjustada võlausaldajate ühiseid huve ega saa olla vastuolus seadusega

§ 83lõike 1 järgi.

Seisukohta toetab senine kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud lahend tsiviilasjas nr 2-15-7022). 31. Vastuseks eespool käsitlemata kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagejate seisukoht pankrotitoimkonna esimehe kohtumenetluses eelduslikult isiklikult osalemise kohta ning esindaja palkamisel vastavate kulude toimkonna liikme tasu arvelt katmise kohta ei vasta

-i ega TsMS-i regulatsioonile. Maakohus on vaidlustatud lahendis õigesti leidnud, et pankrotitoimkonna esimees on

§ 83lõike 1 alusel peetavas kohtuvaidluses pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik Ts

MS-is sätestatud menetlusosalise õigused ja kohustused, sh õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu (TsMS § 217 lõige 1).

ei sätesta toimkonna esimehele muid nõudeid, kui toimkonna liikmele üldiselt, s.o ta peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist (

§ 74lõike 1 esimene lause).

Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et põhjendatud ei ole pankrotitoimkonna esimehelt nõuda lepingulise esindaja kulude katmist oma tasu arvelt. Hagejate vastupidiseks käsitluseks seadus ega kohtupraktika alust ei anna. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on pankrotivõlgniku kohtumenetluses esindamiseks õigusabilepingute sõlmimine pankrotihalduri pädevuses ning õigusabikulud on massikohustused, mille täitmine toimub vastavalt

§-le 146. Võlausaldajatel on pankrotimenetluses tagatud õigus nimetatud kulude osas vastuväiteid esitada. Seega ei oma asja lahendamisel tähendust ka hagejate väited, mis puudutavad

§ 76lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

1. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna hagejad ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise suurust, ei kontrolli kolleegium väljamõistetud hüvitise põhjendatust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 ja § 165 lõike 1 esimese lause alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.
3. TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kostja esitas koos vastusega 8 2-20-3071 apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks apellatsioonimenetluses õigusabikulud 2 t 54 min õigusabi eest (s.o maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs ning vastuse koostamine) tunnitasuga 160 eurot (käibemaksu ei lisandu), s.o kokku 464 eurot.
4. TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg 2 t 54 min arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga.
5. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 464 eurot, mis vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele võrdsetes osades, s.o kummaltki hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 232 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 9