Obsah (7)

§ 180§ 238§ 105§ 423§ 417§ 424§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2021, Tartu Väärteoasja number 1-21-121 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kriminaalasi Kirill Šar

§ 180lg 3 alusel ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. augusti
3. a otsus muutmata.
4. Kirill Šarajevi kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Viru Maakohus karistas 03.02.
6. a resolutiivotsusega Kirill Šarajevit KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta pikkuse vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus seda karistust 5 aasta 4 kuu pikkuse vangistuseni.

Karistusaja hulka arvas kohus Kirill Šarajevi eelvangistusaja ning ärakandmata karistuseks luges 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati 21.07.

1. 1.
2. Sama otsusega mõistis maakohus menetluskuludena Kirill Šarajevilt riigi kasuks välja sundraha 1460 eurot, osa kaitsjatasust, 2100 eurot, ja osa ekspertiisikulust, 3199 eurot. Osa kaitsekuludest, 306,36 eurot, ning osa ekspertiisikulust, 469 eurot, jäeti riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrati, et Kirill Šarajevil tuleb tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud kokku 6759 eurot ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kirill Šarajev teatas 09.02.2021 maakohtule, et ta soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulusid. Maakohus koostas menetluskulude kohta kohtuotsuse põhjendava osa.
2. Kirill Šarajev esitas 10.03.2021 Tartu Ringkonnakohtule kaebuse seoses menetluskuludega.
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 01.04.
4. a määrusega Viru Maakohtu 03.02.
5. a otsuse Kirill Šarajevilt välja mõistetud ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja lõpliku menetluskulude summa osas ning riigi kanda jäetud ekspertiisikulu ja kaitsekulude osas. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus kriminaalasja Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.
6. Viru Maakohus tegi 07.08.2021 kriminaalasjas nr 1-21-121 otsuse, millega mõistis Kirill Šarajevilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1460 eurot ning riigi õigusabi tasu osaliselt, s.o 2100 eurot, ja ekspertiisikulu osaliselt, s.o 2431 eurot, kokku 4531 eurot. Ülejäänud riigi õigusabi tasu osa 306,36 eurot ja ekspertiisikulu osa summas 1153 jättis maakohus riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määras kohus, et Kirill Šarajev peab temalt väljamõistetud menetluskulud 5991 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. 5.

1. Maakohtu põhjendused vaidlustatud ekspertiisikulude osas on järgmised. Kriminaalasjas teostati 16.09.2019 kaks ekspertiisi: ekspertiisiakt nr 19E-IDI0056, kulud 179 eurot ja ekspertiisiakt nr 19E-IDI0057, kulud 189 eurot. Ekspertiisimäärused ja ekspertiisiakt nr 19EIDI0056 (summas 179 eurot) ja ekspertiisiakt nr 19E-IDI0057 (summas 189 eurot) sisaldavad viiteid kahtlustusele, mille osas kriminaalmenetlus lõpetati. Eeltoodust johtuvalt pidas maakohus põhjendatuks jätta osaliselt ekspertiisikulu riigi kanda. Arvestades kriminaalmenetluse mahtu lõpetatud osas ja kohtuni jõudnud süüdistuse mahtu ning arvestades tõendikulu summa suurust, on põhjendatud riigi kanda jätta hinnangulise kriteeriumi alusel ekspertiisiaktist nr 19E-IDI0056 isiku kohtuarstliku ekspertiisi täisealise isiku günekoloogiaekspertiisis summas 109 eurot ja ekspertiisiaktist nr 19E-IDI0057 pool, s.o summas 94 eurot. 5.
2. Süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osas selgitas maakohus, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette

§ 105lg 1.

Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav (vt 2 ka RKKKm nr 3-1- 1-120-12 p 6.1). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. 5.3 Kirill Šarajevile tehti

1. aastal väljamakseid 255 eurot. Menetluse käigus kinnitas Kirill Šarajev, et ta ei tööta, ka kahtlustatavana kinnipidamisel on Kirill Šarajev kinnitanud töötustaatust. Puuduvad andmed, et Kirill Šarajevil on täita ülalpidamiskohustus. Kinnisvarana kuulub Kirill Šarajevile 21,30m2 suurune korter, mis on ka tema elukoht. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Kirill Šarajev varaline seisund on kasin, kuid samas hakkamasaamisel puuduvad ka kohustused kolmandate isikute ees ülalpidamiskohustusena. 5.
2. Maakohus tuvastas, et Kirill Šarajevi isikuandmetest nähtub, et ajal, mil tema suhtes toimetati kriminaalmenetlust ning mille raames ta viibis ka vahi all, lisandus uus kuritegu. Arvestades, et süüks arvatavad ja seejuures eriliigilised süüteod on toime pandud küllaldaselt pika ajavahemiku kestel ning narkootiliste ainete müügiga tegelemist, et kohus pidas asjakohaseks konfiskeerida leitud sularaha, annab aluse seisukohaks, et tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näidanud ning toime pandud kuriteod muutusid aja jooksul raskemaks. Puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka maakohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja noore isikuga. Kaitsja ega süüdistatav pole esitanud ka taotlust menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Järelikult puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ka Kirill Šarajev kasina varandusliku seisundi tõttu. 5.5. Pidades silmas riigi nõudena väljamõistetava sundraha ja menetluskulude kogusuurust, pidas kohtukoosseis võimalikuks rakendada Kirill Šarajevi suhtes

§ 180lg-s 3 sätestatud võimalust menetluskulude ajatamiseks.

Seisukoha kujundamisel lähtus kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1105-12 p 7). MÄÄRUSKAEBUS

1. Viru Maakohtu 07.08.
2. a otsuse peale esitas kaebuse Kirill Šarajev, kes möönab, et saab aru, et ekspertiisid on kallid ja advokaat ja miks on selline menetluskulude summa. Ta palub võimalusel jätta pool menetluskuludest riigi kanda ning anda talle võimalus tasuda menetluskulusid kahe aasta jooksul, kuivõrd ühest aastast ei piisa. Tal puudub töökoht, vanglas on järjekord töötamiseks ning töötasu vaid 0,68 eurot. Loodab töö saada, et siis kahe aasta jooksul ära tasuda. Ta ei soovi minna sama rada, et nõuded läheksid kohtutäiturile. Tal on mitmeid raskeid haigusi, mille tõttu ei usu, et selliste haigustega teda tööle võetakse. Lisaks sellele palub kaebuse esitaja üle kontrollida 16.09.2019 koostatud ekspertiisiaktide nr 19EIDI0056 (summas 179 eurot) ja nr 19E-IDI0057 (summas 189 eurot) kulud, kuna selles osas on kriminaalmenetlus lõpetatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 07.08.
4. a otsus tuleb osaliselt tühistada, seda ekspertiisiaktiga nr 19E-IDI0057 seotud kulude osas, väljamõistetud ekspertiisikulude terviksummas ning menetluskulude kogusummas, ja Kirill Šarajevi 3 määruskaebus osaliselt rahuldada. Muus osas on maakohtu otsus põhjendatud ning tühistamisele ei kuulu.
5. Esmalt on ringkonnakohus seisukohal, et Kirill Šarajevi kaebus menetluskuludest poole riigi kanda jätmiseks jääb edutuks. Maakohus on seda veenvalt põhjendanud ning õigustatult leidnud, et puuduvad alused

§ 180lg 3 alusel menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi üle korrata, kuid nõustub nendega. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et süüdimõistva otsusega mõistetakse

§ 180lg 1 alusel menetluskulud välja süüdimõistetult.

Sellest tulenevalt tuleb ka Kirill Šarajevil tasuda tema kriminaalasja menetlemisega seotud ning põhjendatud menetluskulud. 9. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus, et kohtul ei ole võimalik menetluskulude tasumist määrata korraga pikemaks perioodiks kui üks aasta. Nii sätestab

§ 423

, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 417

lg 3 aga viitab rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamisele ja ajatamisele

§-s 424 sätestatud korras.

§ 424

alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

1. Viru Maakohtu 07.08.
2. a otsusega anti Kirill Šarajevile võimalus tasuda menetluskulusid alates kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on tegemist juba maksimaalse tähtajaga, mida ringkonnakohus enam pikendada ei saa. Seega jääb selles osas Kirill Šarajevi kaebus rahuldamata. Küll on Kirill Šarajevil võimalik enne menetluskulude tasumise tähtaja saabumist esitada kohtule taotlus tähtaja pikendamiseks, mille järel on kohtul võimalik uuesti kaaluda, kas esinevad sellised asjaolud, mis tingiksid veelkord pikema tähtaja andmise. Taotluse rahuldamise korral pikeneks tähtaeg ning menetluskulude riiginõuet ei saadetaks kohtutäiturile.
3. Viimaks annab ringkonnakohus hinnangu Kirill Šarajevi poolt osundatud ekspertiisikuludele. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu põhjendused, miks jäävad 16.09.
4. a ekspertiisiaktidega nr 19E-IDI0056 ja nr 19E-IDI0057 seotud menetluskulud maakohtu poolt määratud ulatuses riigi kanda, on napisõnalised ning võivad jääda lugejale arusaamatuks. Samas ei saa öelda, et maakohus ei oleks üldse enda otsustust põhjendanud.
5. Kriminaalasjas on 16.09.2019 teostatud kannatanu kohtuarstlik ekspertiis nr 19E-IDI0056 (kd 2, tl 25-34), mille maksumus on 179 eurot (kd 2, tl 29). Maakohtu 07.08.
6. a otsusest on näha, et ekspertiisikulust jätab maakohus 109 eurot, mis teeb umbes 61%, riigi kanda. Seega tuleb Kirill Šarajevil tasuda selle ekspertiisi tegemisest tingitud kulust 70 eurot.
7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ekspertiisikulust 61% tuleb jätta riigi kanda ning ülejäänud 39% tuleb hüvitada süüdimõistetul. Nii on näha 18.12.
8. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (kd 2, tl 235), et Kirill Šarajevi suhtes lõpetati kriminaalmenetlus nii 05.06.2019 kui ka 03.07.2019 väidetavalt aset leidnud vägistamise osas. Samad olid need väidetavad kuriteosündmused aga ekspertiisi määramise aluseks (vt akti lähteandmed). Kuivõrd kahest kuriteosündmusest jäi alles vaid ühe osas vägivalla kasutamine kannatanu suhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatud kuritegu, mille eest Kirill Šarajev ka 03.02.
9. a otsusega süüdi tunnistati, ei ole põhjendatud kogu ekspertiisikulu riigi kanda jätmine. Nii on põhjendatud kogu ekspertiisikulust välja mõista Kirill Šarajevilt 70 eurot, mis 4 on seotud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteosündmuse menetlemisega. Seega jääb välja (riigi kanda) nii ekspertiisi käigus võetud bioloogilise materjali uuringu kulu kui ka proportsionaalselt kannatanu kohtuarstliku uuringu kulu, mis on seotud KarS § 141 lg 2 p-s 6 sätestatud kuriteo uurimisega.
10. Samas leiab ringkonnakohus, et 16.09.
11. a koostatud kahtlustatava kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-IDI0057) kulu osaline väljamõistmine, s.o summas 95 eurot, Kirill Šarajevilt, ei ole põhjendatud.
12. Kahtlustatava kohtuarstliku ekspertiisi nr 19E-IDI0057 (kd 2, tl 63-70) maksumus on 189 eurot (kd 2, tl 66). 18.12.
13. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (kd 2, tl 235) on näha, et Kirill Šarajevi suhtes lõpetati kriminaalmenetlus nii 05.06.2021 kui ka 03.07.2019 väidetavalt aset leidnud vägistamise osas. Samad olid need sündmused aga ekspertiisi määramise aluseks (vt akti lähteandmed). Süüdistusest jäi alles vaid 03.07.2019 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, mille tõendamiseks aga prokuratuur ekspertiisiaktis nr 19EIDI0057 olevat teavet ei kasutanud (vt süüdistusakti tõendite loetelu; kd 3, tl 231-236). Lisaks korraldati ekspertiisimääruse (kd 2, tl 62) andmetel kahtlustatava suhtes ekspertiis KarS § 141 lg 2 p-s 6 sätestatud kuriteosündmuse tõendamiseks, sh Kirill Šarajevil väidetava vägistamise käigus kannatanu vastupanu osutamisel tekkinud vigastuste kindlakstegemiseks. Kuivõrd KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo tõendamiseks ei olnud kahtlustatava kohtuarstlik ekspertiis vajalik ning sellele kohtus ka ei tuginetud, ei ole põhjendatud ekspertiisikulu väljamõistmine Kirill Šarajevilt. Seetõttu tuleb selles osas maakohtu otsus tühistada ning jätta Kirill Šarajevi kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-IDI0057) läbiviimisega seotud kulu 189 eurot riigi kanda.
14. Eeltooduga seoses muutub ka Kirill Šarajevilt välja mõistetud ekspertiisikulude terviksumma ja riigi kanda jäetud menetluskulude kogusumma, mistõttu tuleb ka selles osas maakohtu otsus tühistada. Nii tuleb Kirill Šarajevilt väljamõistetud ekspertiisikulu summat vähendada 95 euro võrra (s.o osa, mille maakohus mõistis Kirill Šarajevilt välja seoses ekspertiisiaktiga nr 19E-IDI0057). Seega tuleb Kirill Šarajevil tasuda ekspertiisikuludena kokku 2336 eurot. Kuivõrd riigi õigusabi tasud, mille suurust ei ole Kirill Šarajev vaidlustanud, mõisteti välja summas 2100 eurot, kujuneb Kirill Šarajevilt väljamõistetavate muude menetluskulude (peale sundraha) suuruseks kokku 4436 eurot ning kõigi tasumisele kuuluvate menetluskulude summaks koos 1460 euro suuruse sundrahaga 5896 eurot. Menetluskulu 5896 tuleb tasuda jätkuvalt

§ 180lg 3 alusel ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arvates.

17. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 7.

augusti

1. a otsuse osaliselt, s.o ekspertiisiaktiga nr 19EIDI0057 seotud ekspertiisikulu osa 95 euro väljamõistmises Kirill Šarajevilt, väljamõistetud ekspertiisikulu kogusumma osas ja menetluskulude kogusumma osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsustuse, millega jätab ekspertiisiaktiga nr 19E-IDI0057 seotud ekspertiisikulu 189 eurot riigi kanda ning mõistab Kirill Šarajevilt ekspertiisikuluna välja 2336 eurot. Kokku tuleb temalt menetluskuludena välja mõista Eesti Vabariigi kasuks 5896 eurot. Muus osas jääb Viru Maakohtu
2. augusti
3. a otsus muutmata. Kirill Šarajevi kaebus rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Erkki Hirsnik