KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi S. N. (pankrotis)

§ 153lg 1 p 2): Võlausaldaja Jrk nr 1.

kohtutäitur J. Rumjantseva

1. Sotsiaalkindlustusamet
2. I. L.
3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Nõude summa € Kokku: Jaotis % 158,06 1,25 4 687,96 37,02 817,21 6,45 6 999,92 55,28 12 663,15 100,00 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
4. Määrata pankrotihaldur Margo Normanni tasuks 384,00 eurot, millele lisandub käibemaks 76,80 eurot, kokku koos käibemaksuga 460,80 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitada pankrotivara arvelt ning maksta välja Advokaadibüroo Normann & Partnerid OÜ-le (XXX).
5. Kinnitada pankrotihaldur Margo Normanni poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud S. N. i (pankrotis) pankrotimenetluses summas 103,20 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel. Tsiviilasi 2-20-9076
6. Algatada S. N. (pankrotis, isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta S. N. i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada S. N. it täitma usaldusisiku kohustusi ise.
2. Vangistuses viibides kehtib S. N. i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Riigi Tugiteenuste Keskusel teha üks kord aastas, iga aasta
4. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele.
5. Kuni S. N. viibib vangistuses, tuleb võlgnikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. septembril aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada
7. septembril
9. Pärast vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
10. septembril) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
11. Pärast S. N. u vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada kaks korda aastas, iga aasta
12. septembril ja
13. märtsil kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
14. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 2/9 Tsiviilasi 2-20-9076 Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Jõustunud määrus saata teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 15. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Pankrotihaldur võib määruskaebuse esitada pankrotimenetluse kulude kohta. MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 04.11.
2. a määrusega välja S. N. i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni. 17.05.
3. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 26.05.
4. a määrusega.
5. 09.09.
6. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused:
7. lõpetada S. N. i (isikukood XXX ) pankrotimenetlus;
8. vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri kohustustest S. N. i pankrotimenetluses;
9. määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 460,80 € (sh käibemaks);
10. kinnitada pankrotihalduri Margo Normanni poolt ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 103,20 € (sh käibemaks);
11. jätta pankrotihalduri tasu ja kulud 564 € (sh käibemaks) võlgniku kanda;
12. määrata tasu ja kulude maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr XXX;
13. algatada S. N. i (isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
14. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 08.09.
15. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda S. N. i (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. LÕPPARUANNE 3/9 Tsiviilasi 2-20-9076 I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta S. N. kannab karistust Tartu Vanglas ja vanglas tema isikukontole laekuvatest summadest on pankrotivarassse laekunud 793,13 €. II Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta 1) Pankrotimenetluses

§ 146lg 1 p 1, 2, 3 sätestatud väljamakseid ei esine.

2)

§ 146

lg 1 p 4 sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: Ajutise halduri tasu 432,00 EUR Ajutise halduri kulutused 44,40 EUR Ajutise halduri tasu ja kulud on hüvitatud riigivahenditest.

§ 193lg 5 kohaselt juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1.veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 65 ja 65¹ redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31.jaanuarini.

§ 65

lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 12 tuleneb, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. (§ 23. Ajutise halduri tasu). Käesolevas menetluses on pankrotivarasse laekunud 793,13 € vangla isikukontole laekuvatest rahadest, kuid vastavalt pankrotiseaduse § 65 lg 2 kolmandale lausele ei võeta halduri tasu arvestamisel arvesse raha, mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Vangla isikukontole laekuvad summad on raha, mis on laekub halduri tegevusest sõltumata ja seega halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub ja tasu tuleb määrata pankrotiseaduse § 23 lg 1 - 3 alusel. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: - pankrotimäärusega tutvumine, edastamine kohtutäituritele ja võlausaldajatele, esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1,5 tundi; - nõudeavaldustega ja lisadega tutvumine, nõuete nimekirja koostamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine – 1 tund; - jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine – 0,5 tundi; - usaldusisiku kohta seisukohtade väljaselgitamine, aruande koostamine, kohtule esitamine – 1 tundi. Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 4 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 96 €. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 4*96=384 €, millele lisandub käibemaks 76,80 €, kokku 460,80 €. Pankrotihalduri vajalikud kulud (kulud büroo pidamisele: kommunaalmaksed, koristusteenus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, IT-kulud, büroomasinad, sekretäriteenus) on 86 €, millele lisandub käibemaks 17,20 €, kokku 103,20 €. III Andmed jaotise alusel väljamakstava raha kohta II järgu jaotised kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepaneku alusel S. N. i võlausaldajatele summas 229,17 € (

§ 153

lg 1 p 2): Jrk Tunnustatud Jaotise nr nõue € Võlausaldaja Jaotis % väljamakse € 1,25 2,86

1. kohtutäitur J. 160,92 Rumjantseva Sotsiaalkindlustusamet 4772,80 37,02 84,84
2. I. L. 832,00 6,45 14,79
3. EMTA 7 126,60 55,28 126,68
4. 4/9 Tsiviilasi 2-20-9076 12892,32 100,00 229,17 IV Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeid ei olnud. V Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. VI Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. VII Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärk Jrk Tunnustatud Jaotise Saamata nr nõue € Võlausaldaja Jaotis % väljamakse € nõue 1,25 2,86 158,06
5. kohtutäitur J. 160,92 Rumjantseva Sotsiaalkindlustusamet 4772,80 37,02 84,84 4687,96
6. I. L. 832,00 6,45 14,79 817,21
7. EMTA 7 126,60 55,28 126,68 6999,92 12892,32 100,00 229,17 12663,15
8. VIII Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri kulud 44,40 €. Pankrotihalduri kulud 103,20 € Kohtukulusid ei ole. X Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu

§ 162lg 3 mõttes.

S. N. i maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. S. N. kannab pikaajalist vanglakaristust. Ta on alates XXXX. aastast kandnud vahelduvalt vabaduses viibimisega mitmeid vanglakaristusi erinevate kuritegude eest ning nõuded, mis tuleb riigile tasuda, on järjest kuhjunud. Eesti Vabariigi nõue Maksu- ja Tolliameti kaudu koosneb 4 kriminaalasja ja 1 tsiviilasja otsusega S. N. ilt välja mõistetud menetluskuludest ning hüvitisest konfiskeerimisele kuuluva vara katteks. Sotsiaalkindlustusameti nõuded tulenevad S. N. i toime pandud vägivalla kuriteo ohvrile tekkinud püsiva töövõimetuse hüvitiste väljanõudmisest kolmes

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 2. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 3 tähenduses muu asjaolu.

3. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Margo Normann pärast S.

N. i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihalduri tasu 4. Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
6. a
7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
8. aasta
9. jaanuarini. 5.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 6.

§ 65

lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 7.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

8.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. 6/9 Tsiviilasi 2-20-9076

1. Kuna võlgniku pankrotvarasse on laekunud vahendeid halduri tegevusest sõltumata, siis lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast.
2. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril
3. Pankrotihalduri tunnitasuks on 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 384 eurot, millele lisandub käibemaks summas 76,80 eurot, kokku summas 460,80 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata pankrotivarast büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ-le Normann & Partnerid.
4. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Margo Normanni taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 384 eurot, millele lisandub käibemaks summas 76,80 eurot, kokku summas 460,80 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista pankrotivarast OÜ-le Advokaadibüroo Normann & Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb. 12.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Margo Normann palub kohtul kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 103,20 eurot, sh käibemaks summas 17,20 eurot. Kulud kujutavad endast bürooteenuseid. Kohus kinnitab lõpparuande kinnitamisel pankrotihaldur Margo Normanni vajalikud ja põhjendatud kulud summas 103,20 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 13.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. S. N. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 03.09.
2. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

15. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole S. N. i kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S. N. i suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Haldur on oma aruandes välja toonud, et Sotsiaalkindlustusameti nõuded tulenevad S. N. i poolt toime pandud vägivalla kuriteo ohvrile tekkinud püsiva töövõimetuse hüvitiste väljanõudmisest kolmes

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud, nad on nõus, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi.

1. Kohus leiab, et S. N. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab S. N. it täima usaldusisiku kohustusi S. N. i kohustustest vabastamise menetluses.
2. Kohus kohustab S. N. it vangistuses viibimise ajal esitama kord aastas (iga aasta
3. septembril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
4. septembril ja
5. märtsil) kohtule aruandeid. S. N. i vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet.
6. Vangistuses viibides kehtib S. N. i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
7. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta

1. septembril).
2. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. 8/9 Tsiviilasi 2-20-9076
3. S. N. il on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
4. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 23.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 24.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 25.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 26.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 27.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 28.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 9/9