KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2021 Kohtuasja number 1-18-10315 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Jevgeni Tannumi (isikukood 39011186513) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
- augusti 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Jevgeni Tannumi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- augusti 2021 määrus muutmata ja Jevgeni Tannumi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebus rahuldamata.
- Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses Jevgeni Tannumile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jevgeni Tannumilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Maakohtu määrus
- Tartu Maakohus jättis
- augusti 2021 määrusega Jevgeni Tannumi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määras, et vanglal tuleb esitada materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks kohtule uuesti kuue kuu möödumisel määruse jõustumist. Lühidalt selgub määrusest järgmist. J. Tannum kannab vangistust alates
- detsembrist 2019 kuni
- oktoobrini
- Tema vabastamisjärgsed elutingimused on head ning tal on olemas toetav lähivõrgustik. J. Tannum on nõus võtma endale ennetähtaegsel vabastamisel kohustuse alluda elektroonilisele valvele ning tema vabanemisjärgne elukoht on elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv. Vangistuse ajal on J. Tannum käitunud õiguskuulekalt, on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, on omandanud plaatija kutse ja viibib praegu avavanglas. Kokku on J. Tannumil kuus kehtivat kriminaalkaristust ja vangistust kannab ta teist korda. Praegune vangistus ei ole varasemast oluliselt pikem. Viimase kümne aasta jooksul on J. Tannum pannud vabaduses pidurdamatult toime kuritegusid: kokku on ta neid sooritanud suisa
- Seda on ta teinud ka käitumiskontrolli ajal, üldkasuliku töö tegemise ajal ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Samuti on ta rikkunud üldkasulikku töö tegemise kohustust ning ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud alkoholi tarvitamise keeldu. Viimase kuriteo pani ta toime vähem kui neli kuud pärast ennetähtaegselt vanglast vabanemist. J. Tannumi suurimad riskitegurid on alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja kehv probleemide lahendamise oskus. Kuigi arvestatav on ka grupi mõju, ei ole see ainus vägivaldse käitumise ajend, sest J. Tannum on korduvalt kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes. J. Tannum mõistab oma sõnul enda kuriteod hukka ning lubab oma käitumist muutma ja alkoholi tarvitamisest hoiduda. Samas lubas ta alkoholist täielikult loobuda ning nägi vajadust alkoholismivastase ravi järele ka
- aasta ennetähtaegse vabastamise menetluses. Sellegipoolest jätkas ta alkoholi tarvitamist. Ka ei mõjutanud teda piisavalt varasemalt läbitud sotsiaalprogramm. Alkoholi tarvitamist ja vägivallakuritegude toimepanemist (sh lähisuhtes) ei takista elektroonilise valve kohaldamine. Ka ei saa välistada halva seltskonna mõju. Nimelt soovib J. Tannum tööle äriühingusse, kuhu väitis end tööle asuvat ka eelmise ennetähtaegse vabastamise korral. Sellest võib järeldada, et J. Tannumi võimalik tööandja võtab tööle korduvalt vangistuses viibinud isikuid ning J. Tannumi tulevaste töökaaslaste hulgas võib suure tõenäosusega olla teisigi kriminaalkorras karistatud inimesi. Niisiis esineb oht, et J. Tannumi suhtlusringkond jääb varasemaga samalaadseks. Ainus erinevus võrreldes varasemaga on see, et J. Tannumil sündis
- aastal tütar. See aga ei tähenda, et J. Tannum on muutunud. Alates
- juulist 2021 viibib J. Tannum avavanglas. Kui ta käitub seal korrektselt, on tal võimalik lühiajaliste väljasõitude raames külastada oma peret, ning juhul, kui avavanglas viibimine sujub probleemideta, on märkimisväärselt suurem alus arvata, et ta on oma elustiili püsivalt muutnud. Seetõttu tuleb ennetähtaegse vabastamise materjalide uuesti kohtule esitamiseks määrata aastast lühem, st kuu kuuline tähtaeg. Kaebus
- J. Tannumi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja J. Tannumi vabastamist. Määruskaebuse argumendid on kokkuvõtlikul järgmised. Kohus jättis määruse nõuetekohaselt põhistamata, positiivsed asjaolud arvestamata ning keskendus liigselt J. Tannumi kuritegelikule minevikule. Kohus ei põhjendanud, miks kindel elukoht, töökoht ning toetavad lähedased ei taga J. Tannumi õiguskuulekat käitumist vabaduses elektroonilise valve all. Samuti ei põhjendanud kohus, miks ärakantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud kui J. Tannumil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud programmid, tema suhtumine varasemasse kuritegelikku tegevusse on tauniv ning ta on seadnud endale elus uued eesmärgid. Kohus pidas kiiduväärseks, et J. Tannum mõistab oma varasemad teod otsustavalt hukka ning on aru saanud, et ta peab oma käitumist muutma ja alkoholi tarvitamisest hoiduma. Siiski jättis kohus selle sisuliselt arvestamata. J. Tannum väljendas kohtuistungil väga selgelt oma kavatsusi ja tehtud järeldusi eelnevast elust enne vangistust. See näitab tema kavatsuste tõsidust ja motivatsiooni püsivust. Ei ole põhjust kahelda, et J. Tannum suudab ennetähtaegsel vabastamisel uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Ka lisakohustuste määramine on abiks uute kuritegude toimepanemise riski maandamisel ning J. Tannum on nõus elektroonilise valvega. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et see ei maanda piisavalt J. Tannumist lähtuvat ohtu, kuna tal on elektroonilise valvega endiselt võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime vägivallakuritegusid. Sellist seisukohta kohus kuidagi ei põhjendanud ning see ei ole ka eluliselt usutav ega prognoositav. Ka ei nõustu kaitsja maakohtuga, et J. Tannumi õiguskuulekas käitumine vajab vabaduses püsima jäämiseks avavangla lisatuge. Asjakohased ei ole maakohtu põhjendused, et perekülastused avavangla lühiajaliste väljasõitude raames aitaksid kujundada arvamust J. Tannumi elustiili muutumise kohta. J. Tannum on elustiili muutust oma 2
(3)käitumisega vangistuses juba üles näidanud. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud ka kohtu poolt määratud kuuekuuline tähtaeg ennetähtaegse vabastamise materjalide uueks esitamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida uute kuritegude ohtu. Kui see oht on piisavalt madal, saab süüdlase vabastada. Kui ta seda pole, peab vangistus jätkuma. Maakohtul on sellist retsidiivsusprognoosi püstitades ulatuslik otsustamisvabadus. Esimese astme kohtu otsustuse tühistamise saab tingida vaid ilmselge väärotsustus: ükskõik kas selline väärotsustus tuleneb iseenesest lubatavate ohutegurite ebaõigest hindamisest (mõnele tegurile antakse liiga suur kaal ja/või mõnda peetakse liiga vähetähtsaks) või sellest, et kohus on olulises ulatuses tuginenud sellistele asjaoludele (ohuteguritele), millele ta poleks tohtinud tugineda (nt võtnud arvesse kustunud karistusi või tõendamata asjaolusid). Millestki sellisest praegu rääkida ei saa.
- On tõsi, et mitmed asjaolud kõnelevad J. Tannumi kasuks. J. Tannumi käitumine vanglas, tema lubadused tuleviku suhtes, lähedaste olemasolu ja isaks saamine viitavad sellele, et J. Tannum võib kuritegudest hoiduda. Ka on positiivne J. Tannumi avavanglas viibimine: vangla hinnangul pole J. Tannumi uute õigusrikkumiste tõenäosus kõrge (vangistusseaduse § 20 lg 1) ja ringkonnakohtule teada olevalt ei olegi J. Tannum senini avavanglas mingeid rikkumisi toime pannud. Pole aga alust pidada vääraks (saati siis ilmselgelt vääraks) maakohtu seisukohta, et neist positiivsetest faktoritest hoolimata ei ole J. Tannumit võimalik vabastada – mitmed tegurid viitavad J. Tannumist lähtuvale uute kuritegude ohule.
- Eeskätt on maakohus igati korrektselt viidanud J. Tannumi kuritegelikule minevikule: J. Tannum on sooritanud väga palju kuritegusid, teda on korduvalt karistatud ja ka vanglas pole ta esimest korda. Ka märkis esimese astme kohus õigesti, et J. Tannumile on korduvalt talle tingimisi vangistust mõistes, üldkasulikku tööd määrates ja teda ennetähtaegselt vanglast vabastades vastu tuldud, ent J. Tannum on seda usaldust alati kuritarvitanud. J. Tannumi lubadused edaspidi korralikult käituda pole ka ringkonnakohtu hinnangul kuigivõrd palju väärt: selliseid lubadusi on J. Tannum ennegi andnud, ent hiljem on ta oma sõna murdnud. Oluline uute kuritegude risk on alkohol. On kõigiti võimalik, et J. Tannum jätkab oma vastupidistest lubadustest hoolimata selle tarvitamist – see aga võib jälle päädida kuritegudega. Niisamuti pole võimalik omistada kuigivõrd suurt tähtsust läbitud sotsiaalprogrammidele või lähedaste toetusele: programme on J. Tannum läbinud ennegi ja ka lähedased on tal olemas olnud, ent need pole J. Tannumit õiguskuulekana hoidnud. Ainuüksi lapse sünd äsja üles loetletud ohutegureid piisavalt ei maanda.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- augusti 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele kulus tal 60 minutit ning määruskaebuse koostamisele 60 minutit. Kokku soovib ta selle eest tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Tannumilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)