lg 2 p 1, 4, 5, 6 ja § 306 lg 1 järgi; Priit Jõpiselg´i süüdistus
lg 2 p 1, 4, 5, 6 järgi; B.C´i süüdistus
lg 2 p 4, 5, 6 järgi E.F süüdistus
Lühimenetlus Prokurör Steven – Hristo Evestus Süüdistatav Leo Pulst ik: 36506144234, xx kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2010, vahistatud 08.12.2010 Varasem karistatus:
Advokaadid Mart Missik, Sven Sillar Priit Jõpiselg ik: 38609150231, xx kodanik, põhiharidus, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx; Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2010, vahistatud 08.12.2010 Varasem karistatus: 1. Tartu Maakohtu 19.12.2003 otsusega
Tartu Maakohtu 23.09.2008 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 2 kuud, liitkaristus vangistus 1 aasta 1 kuu 24 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga; 3. Harju Maakohtu 19.02.2010 otsusega
järgi vangistus 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuud, vangistus asendatud
alusel üldkasuliku tööga 984 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud kuni 26.08.
Tallinna Linnakohtu 15.06.2005.otsusega
lg 1 järgi vangistus 4 aastat 6 kuud,
Vabanes tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 07.04.2009 määruse kohaselt
Aleksandr Mironov RESOLUTSIOON Leo Pulst süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud. 2. Leo Pulst süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 3. Leo Pulst
4. Leo Pulst
5.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud. 6. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Leo Pulst´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud. 7.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva vangistuse 2 aastat ja 10 kuud ärakandmist alates Leo Pulsti kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.12.2010. 8. Leo Pulst´i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 9. Priit Jõpiselg süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 10. Priit Jõpiselg
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Priit Jõpiselg´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 12.
lg 2 ja § 69 lg 6, 7 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 19.02.2010 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, so tegemata jäänud üldkasuliku töö 857 tundi arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks üldkasuliku töö tundi, so vangistus 1 aasta 2 kuud ja 3 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud ja 3 (kolm) päeva. 13.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva vangistuse 3 aastat 10 kuud ja 3 päeva ärakandmist alates Priit Jõpiselgi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.12.2010. 14. Priit Jõpiselg´i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 15. B.C süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 16. B.C
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.C´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. 18.
lg 2 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud ja ärakandmata karistusest ärakandmisele tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ning
lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, so tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud B.Ci suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täies ulatuses täitmisele pööramata 1. 3 tingimusel, et B.C temale määratud 2 (kaks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 758) 19.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada B.Ci järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 20.
p 1 alusel arvestada B.C´ile määratud 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.05.2011. 21.
lg 2 alusel koheselt ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 3 kuud ärakandmist arvestada B.Ci karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. 22. Vastavalt
lg 5 sätetele peatub
lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 25. E.F
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.F´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 27.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so 07.12.2010 kuni 15.12.2010, so. 9 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev. 28.
lg 1 ja 3 alusel jätta E.Fle mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 1 (üks) päev E.F suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.F temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 758) 29.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.Ft järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 30.
p 1 alusel arvestada E.F´ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 31.05.
lg 2 p 1, 4, 5, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, mille käigus on kasutatud vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse ja röövimise, grupi poolt, isikult vabaduse võtmisega ja vara rikkumisega. Samuti süüdistatakse Leo Pulst`i selles, et tema Murru Vangla kinnipeetavana, olles 04.08.2006 ja 05.08.2006 saanud telefonivestluste käigus teada Murru Vangla eluaegselt kinnipeetavalt RK`lt kinnipeetava IK`i tapmise asjaolud ning teo toimepanijate nimed, ei teavitanud nendest olulistest asjaoludest Murru Vangla julgeoleku- ja järelevalveosakonna ametnikke ega ka kohtueelseid menetlejaid, millega varjas kuriteosündmuse tõendamiseseme asjaolusid ja raskendas kohtueelse menetluse objektiivset, igakülgset ja täielikku läbiviimist. Sellise tegevusega pani Leo Pulst toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku poolt toime pandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise. 7 Priit Jõpiselg`i süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ühiselt ja kooskõlastatult koos Leo Pulst`i ja B.C´iga nõudis vägivalda kasutades ning isikult vabadust võttes varalise kasu üleandmist ning tema tegevus väljapressimise toimepanemisel koos teiste väljapressimisel osalenud isikutega seisnes alljärgnevas: 14.10.2010 kella 04.30 paiku öösel lõi Leo Pulst Tallinnas, xx asuva R baari läheduses rusikaga näkku DS`ile, pärast mida lükkas viimase sõiduki Toyota Land Cruiser, reg.nr XXX pagasiruumi. Leo Pulst istus nimetatud sõiduki rooli, temaga kaasas olnud Priit Jõpiselg ja B.C istusid sõiduki tagaistmele. Leo Pulst sõitis Tallinnas, Filtri tee 14 asuva Sõjaväe kalmistuni, sõidu ajal lõid Priit Jõpiselg ja B.C DS`i rusikatega pea ja keha piirkonda. Kalmistu juurde jõudes tiris Leo Pulst DS`i sõidukist välja, Priit Jõpiselg võttis ära DS`ilt mobiiltelefoni Nokia 5800 väärtusega 3420 krooni, s.o 218,58 eurot koos telefonis oleva SIM kaardiga ning lõhkus selle. Seejärel lõi B.C DS`i ühe korra jalaga näkku, Leo Pulst tiris DS`i kraest kinni hoides pronkssõduri mälestusmärgi lähedale ning ähvardas, et nad löövad DS`i maha ja matavad surnukeha kohapeale kalmistule. Seejärel hakkasid Leo Pulst, Priit Jõpiselg ja B.C peksma DS`i jalgadega pea ja keha piirkonda. Siis peksmine katkestati ning Leo Pulst nõudis DS`ilt 20 000 krooni, s.o 1278,23 euro maksmist ja võttis ära viimasel kaasas olnud 200 krooni, s.o 12,78 eurot. Nõutud 20000 krooni, s.o 1278,23 euro maksmata jätmisel ähvardas Leo Pulst DS`i kohapeal ära vägistada. Kõige eeltoodu tõttu hirmu tundes nõustus DS raha maksma, misjärel Leo Pulst, Priit Jõpiselg ja B.C lõid kolmekesi DS`i veel jalaga. Sõidukis ja kalmistul toimunud peksmise tulemusel tekitati DS`ile erinevaid tervisekahjustusi – põrutushaav paremal kulmul, nahaalused verevalumid vasakul pool otsmikul, mõlema silma laugudel, vasakul põsel, kaela eespinnal, vasakul õlavarrel ning paremal puusal; nahamarrastused ülaseljal paremal, alaseljal vasakul ja mõlema küünarliigese piirkonnas. Peksmise lõppedes käskis Leo Pulst DS`il sõiduki juurde minna ning lükkas viimase uuesti pagasiruumi. Kui kõik isikud oli istunud sõidukisse, sõideti tagasi R baari juurde, siseneti baari. Lühikese aja möödudes lahkus DS baarist ning pöördus meditsiiniasutusse. Sellise tegevusega pani Priit Jõpiselg toime
lg 2 p 1, 4, 5, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, mille käigus on kasutatud vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, isikult vabaduse võtmisega ja vara rikkumisega. B.C`i süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos Priit Jõpiselg´i ja Leo Pulst`iga nõudis vägivalda kasutades ning isikult vabadust võttes varalise kasu üleandmist ning tema tegevus väljapressimise toimepanemisel koos teiste väljapressimisel osalenud isikutega seisnes alljärgnevas: 14.10.2010 kella 04.30 paiku öösel lõi Leo Pulst Tallinnas, xx asuva R baari läheduses rusikaga näkku DS`ile, pärast mida lükkas viimase sõiduki Toyota Land Cruiser, reg.nr XXX pagasiruumi. Leo Pulst istus nimetatud sõiduki rooli, temaga kaasas olnud Priit Jõpiselg ja B.C istusid sõiduki tagaistmele. Leo Pulst sõitis Tallinnas, Filtri tee 14 asuva Sõjaväe kalmistuni, sõidu ajal lõid Priit Jõpiselg ja B.C DS`i rusikatega pea ja keha piirkonda. Kalmistu juurde jõudes tiris Leo Pulst DS`i sõidukist välja, Priit Jõpiselg võttis ära DS`ilt mobiiltelefoni Nokia 5800 väärtusega 3420 krooni, s.o 218,58 eurot koos telefonis oleva SIM kaardiga ning lõhkus selle. Seejärel lõi B.C DS`i ühe korra jalaga näkku, Leo Pulst tiris DS`i kraest kinni hoides pronkssõduri mälestusmärgi lähedale ning ähvardas, et nad löövad DS`i maha ja matavad surnukeha kohapeale kalmistule. Seejärel hakkasid Leo Pulst, Priit Jõpiselg ja B.C peksma DS`i jalgadega pea ja keha piirkonda. Siis peksmine katkestati ning Leo Pulst nõudis DS`ilt 20 000 krooni, s.o 1278,23 euro maksmist ja võttis ära viimasel kaasas olnud 200 krooni, s.o 12,78 eurot. Nõutud 20000 krooni, s.o 1278,23 euro maksmata jätmisel ähvardas Leo Pulst DS`i kohapeal ära vägistada. Kõige eeltoodu tõttu hirmu tundes nõustus DS raha maksma, misjärel Leo Pulst, Priit Jõpiselg ja B.C lõid kolmekesi DS`i veel jalaga. Sõidukis ja kalmistul toimunud peksmise tulemusel tekitati DS`ile erinevaid tervisekahjustusi: põrutushaav paremal kulmul, nahaalused verevalumid vasakul pool otsmikul, mõlema silma laugudel, vasakul põsel, kaela eespinnal, vasakul õlavarrel ning paremal puusal; nahamarrastused ülaseljal paremal, alaseljal vasakul ja mõlema küünarliigese piirkonnas. 8 Peksmise lõppedes käskis Leo Pulst DS`il sõiduki juurde minna ning lükkas viimase uuesti pagasiruumi. Kui kõik isikud oli istunud sõidukisse, sõideti tagasi R baari juurde, siseneti baari. Lühikese aja möödudes lahkus DS baarist ning pöördus meditsiiniasutusse. Sellise tegevusega pani B.C toime
lg 2 p 4, 5, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, mille käigus on kasutatud vägivalda, grupi poolt, isikult vabaduse võtmisega ja vara rikkumisega. E.F`t süüdistatakse selles, et tema, olles ajavahemikus 14.10.2010 kuni novembri lõpp 2010.a saanud Leo Pulst`ilt vestluste käigus teada 14.10.2010 Tallinnas DS`i suhtes toimepandud väljapressimise asjaolud ning teo toimepanijate nimed, ei teavitanud nendest olulistest asjaoludest õiguskaitseorganeid, millega varjas temale teatavaks saanud kuriteosündmuse tõendamiseseme asjaolusid ja raskendas kohtueelse menetluse objektiivset, igakülgset ja täielikku läbiviimist asudes tagama kannatanu poolset raha üleandmist. Sellise tegevusega pani E.F toime
teise isiku poolt toime pandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise. Kohtuistungil süüdistatav Leo Pulst seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi,
lg 2 p 1, 4, 5, 6 ettenähtud kuriteo toimepanemises tunnistas süüdi osaliselt, tunnistades vägivalla kasutamist. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Leo Pulst´i kaitsjad asusid seisukohale, et süüdistatava käitumisele
lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegu tuleks kvalifitseerida
lg 1 järgi ning
lg 2 p 1, 4, 5, 6 järgi kvalifitseeritud süütegu tuleks kvalifitseerida
Kohtuistungil süüdistatav Priit Jõpiselg seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja seletas, et
Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Priit Jõpiselg´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumises puudub
Kui kohus leiab, et süüdistatav on süüteo toime pannud, siis saaks tema käitumise kvalifitseerida kas
Kohtuistungil süüdistatav B.C seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end süüdi sündmuses osalemises, kuid kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. B.C´i kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumises puudub kuriteo koosseis ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kui kohus leiab, et süüdistatav on kuriteo toime pannud, siis saaks tema käitumist kvalifitseerida vaid
Kohtuistungil süüdistatav E.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja selgitas, et ta ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. E.F kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava süü ei ole tõendatud ja süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 14.10.2010, 04.11.2010, 09.11.2010 ja 23.11.2010 koostatud kannatanu DS´i ülekuulamisprotokollidest nähtuvalt 14.10.2010 varahommikul oli ta oma tuttava noormehega baaris R. Kella 5 läks õue suitsu tegema kahe vene keelt rääkiva noormehega. Õues nägi, kuidas Leo (kelle nime sai teda kriminaalmenetluse käigus) rääkis vene keeles juttu ühe R 9 baaridaamiga, kes nuttis. Kannatanu läks nende juurde ja küsis Leolt, miks ta baaridaamiga niimoodi käitub, miks ta teda solvab. Leo küsis seepeale vastu, et kas ta arvab, et baaridaam on prostituut või. Kannatanu vastas, et ei arva niimoodi ning läks nendest eemale. Samal ajal olid kaks kannatanuga koos õue suitsu tegema tulnud noormeest käinud kõrvalolevas hoovis ja tagasi tulles olid mõlemal neil käes auto roolilukud, selline metallist ja plastikust piklik ese. Kannatanu ei tea, kust nad need roolilukud võtsid. Need kaks noormeest läksid roolilukud käes Leo suunas, kuid ei rääkinud midagi. Kui need kaks meest olid jõudnud Leost umbes 3-4 meetri kaugusele, siis sel hetkel väljus baarist kaks meest ning Leo läks nende meeste suunas. Need olid Leo sõbrad. Neist üks oli pikka kasvu, umbes 190-195 cm pikkune, vanus umbes 30 aastat, sportlik kehaehitus, juuksed lühikesed. Teine mees oli umbes 25-aastane, pikkus umbes 175 cm, kehaehituselt keskmine, tal oli müts peas, juukseid ei näinud. Vuntse ja habet nendel meestel polnud. Kui roolilukkudega noormehed said aru, et baarist väljunud kaks meest on Leo sõbrad, siis nad taganesid. Leo koos oma kahe sõbraga hakkas omakorda noormeeste poole minema, noormehed jooksid minema. Leo jooksis koos oma sõpradega neile natuke järele, kuid nad loobusid. Kannatanu liikus samal ajal Rimi poe suunas, jõudis ristmikule ja nägi, et need kaks roolilukkudega noormeest jooksid minema Kalevi ujula suunas. Leo tuli kiirel sammul kannatanu juurde ja lõi teda ühe korra rusikaga kõvasti näkku. Ehkki löök oli tugev, jäi kannatanu püsti. Seda nägi seesama baaridaam, kellega Leo oli eelnevalt rääkinud. See baaridaam oli samuti järgnenud neile Rimi juurde. Lisaks nägid seda konflikti ilmselt ka mõned baarist lahkuvad külastajad. Näkkulöömise järel lükkas Leo teda kõrvalseisva džiibi pagasiruumi. Kannatanu ei julgenud vastu hakata, sest kartis, et teda võidakse kohapeal veel rohkem peksta. Kui Leo oli ta pagasiruumi lükanud, sulges ta luugi. Kannatanu kuulis, kuidas baaridaam vene keeles Leole ütles, et tema ei ole milleski süüdi, ta ei olnud nende teiste noormeestega koos ja ta on vaja minema lasta. Leo aga ei kuulanud teda, istus džiibi rooli. Leoga koos olnud kaks meest istusid džiibi tagaistmele. Leo hakkas sõitma, vaatamata sellele, et ta oli purjus. Samuti olid purjus tema kaks sõpra. Omavahel rääkisid nad eesti keeles. Kannatanu lamas poolviltu pagasiruumis ja kui vahepeal katsus üles ennast upitada, et vaadata, kuhu sõidavad, siis mõlemad taga istuvad mehed lõid kannatanut rusikatega näkku ja kehasse. Kahepeale kokku lõid nad teda rusikatega vähemalt kümnel korral, võimalik, et enamgi. Löömise ajal tuli pikemal mehel kell käerandmelt lahti ja kukkus pagasiruumi. Lõpuks jõudsid kalmistule, kus asub pronkssõdur. Kohale jõudes jättis Leo auto seisma ja tiris kannatanu pagasiruumiust välja, kannatanu kukkus pikali. Nad hakkasid kolmekesi roppude sõnadega sõimama nii eesti kui vene keeles. Leo nõudis, et ta annaks neile nende kahe ärajooksnud noormehe telefoninumbrid. Kannatanu katsus neile seletada, et ta ei tundnud neid noormehi, tal pole nende noormeeste numbreid ja võttis oma mobiili välja, et neile seda näidata. Nad ei uskunud ja pikem mees krahmas mobiiltelefoni käest ära. Lühem mees lõi teda auto juures ühe korra jalaga näkku. Seejärel haaras Leo kraest kinni ja tiris pronkssõduri mälestusmärgi juurde. Leo ähvardas, et praegu löövad nad ta maha ja matavad kohapeale ära. Kui Leo oli kraest lahti lasknud, hakkasid nad kolmekesi jalgadega peksma nii pähe, kehasse kui jalgadesse, kuhu iganes lüüa sai. Kannatanu pani kaitseks vaid käed pea juurde, rohkem ei suutnud ta midagi teha. Kokku löödi jalgadega vähemalt 25-30 korral. Vahepeal nad jätsid peksmise järele ja Leo nõudis, et kannatanu on nüüd talle 20 000 krooni võlgu ja ühtlasi peab üles otsima need kaks noormeest ja Leole teatama nende noormeeste asukoha. Leo ütles, et kui ta talle nõutud rahasummat ära ei maksa, siis ta vägistab ta kohapeal ära. Kannatanu oli hirmul, nõustus talle raha maksma ja noormehi otsima. Leo uuris, palju tal raha kaasas on. Võttis pükste tagataskust 200 krooni ja ütles, et rohkem kaasas pole. Leo haaras selle raha enda kätte. Pärast seda lõid nad teda kolmekesi veel 3-4 korda jalaga ning siis käskis Leo tal püsti tõusta ja auto juurde minna. Tõusis ja läks koos nendega auto juurde. Nägu oli verine, parem kulm oli katki ja sealt tuli verd. Kui autoni jõudsid, siis Leo lükkas ta uuesti pagasiruumi ja sõitsid neljakesi R baari juurde tagasi. Kohale jõudes käskis Leo kannatanul välja tulla ja baari tualettruumi oma nägu minna pesema. Tegi nagu kästud. Temaga koos tuli kaasa lühem noormees. Kui ta oli näo ära pesnud, siis saatis see lühem noormees kannatanu lauda, kus istusid Leo ja pikem mees. Leo tellis sellelt oma tuttavalt baaridaamilt 2 õlut - endale ja kannatanule. Kannatanu õlut ei joonud, kuna kulm oli katki ja kulmust tuli ikka verd. Siis tuli baaridaam nende juurde (baaridaam nägi, et ta nägu on ära 10 pekstud ja tal tuleb kulmust verd), baaridaam võttis kannatanult käe alt kinni ning viis Leo ja teiste meeste juurest minema. Kuna kannatanu tuttav ikka magas veel baaris, siis tiris ta oma tuttava kaasa, läksid õue ja võtsid esimese ettejuhtuva takso. Küsis tuttavalt raha laenuks 500 krooni, millega said taksoga haiglasse ja koju. 14.10.2010 õhtul kella 19-20 paiku läks kannatanu koos oma tuttava Aiga R ja A küsis Leo tuttavalt baaridaamilt Leo mobiilinumbrit. Leo vastas kõnele. A ütles, et on vaja kokku saada ja rääkida, miks Leo noormehe läbi peksis. A rääkis telefoniga rahulikult, ei ähvardanud ega sõimanud Leod. Leo uuris, kes räägib ja ütles, et praegu ta kohtuda ei saa, on linnast ära sõitnud. Sellega telefonivestlus lõppes. A proovis uuesti umbes 5 minuti pärast Leole helistada, kuid Leo mobiil oli juba välja lülitatud ja rohkem Ail Leoga pole õnnestunud kätte saada. Riided, mis tal peksmise ajal seljas olid on ühe korra pestud, kuid riietel on siiani nähtavad verest tekkinud pruunikad laigud valge dressipluuse mõlemal varrukal ja seljaosal, samuti on paar pruunikat laiku siniste teksapükste vasakpoolse sääre esiosal. Kannatanu andis politseile üle temalt pronkssõduri juures ära võetud mobiiltelefoni Nokia 5800 XpressMusic (IMEI kood xxxx ) karbi ja 10.01.2010 kuupäevaga mobiiltelefoni ostudokumendid summas 3420 krooni. Samuti oli kannatanul kadunud peale peksmist heledast metallist välgumihkel Zippo (graveering D) väärtusega 900 krooni ning kaelas olnud hõbedast kett maksumusega 3000 krooni. 14.10.2010 päeval peksmise koha juurest leidis kannatanu mobiiltelefoni tagumise plastikkaane ja aku, kuid telefoni ennast ei olnud seal kusagil. (kd.1 t.l.3-7, 28-39, 50-51) • 14.10.2010 koostatud kannatanu läbivaatusprotokollist nähtuvalt DS`i vasaku silma all oli hematoom, kulm oli kaetud plaastriga, parema silma all oli suur hematoom ja paistetus. Parema kulmu kohal punetus ja hematoomid. Mõlemal küünarnukil olid kriimustused ja punetus. Paremalt poolt vöö piirkonnas oli hematoom. Selja peal üleval ja all olid hematoomid ja kriimustused. (kd.1 t.l.8-20) • 08.12.2010 koostatud kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 213 eksperdi arvamuse kohaselt DSil esinesid järgmised tervisekahjustused: põrutushaav paremal kulmul; nahaalused verevalumid vasakul pool otsmikul, mõlema silma laugudel, vasakul põsel, kaela eespinnal, vasakul õlavarrel ning paremal puusal; nahamarrastused ülaseljal paremal, alaseljal vasakul ja mõlema küünarliigese piirkonnas. Tervisekahjustused olid iseloomulikud tömbile traumale ning võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal ja asjaoludel - hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega (sh löökidest rusikaga, jalaga). Eksperdi hinnangu kohaselt ei saa välistada ka mõnede kehatüvel või ülajäsemetel paiknevate vigastuste saamist rüseluse käigus kukkumisel/löömisel vastu kõva tömpi pinda. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud ning paranevad püsitagajärgedeta 4 kuu piirides põhjustamata töövõimekaotust 40 % ulatuses. Raske kehalise haiguse tunnused tervisekahjustustel puudusid. (kd.1 t.l.89-92) • 04.11.2010 koostatud isiku fotodelt äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt kannatanu DS tundis ära fotol nr 2 oleva meesterahva, kes 14.10.2010 lõi teda R klubi juures, pani oma autosse ja sõidutas Filtri teele, kus võttis temalt asjad ära. Tundis ära näojoonte järgi. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Leo Pulst. (kd.1 t.l.21-27) • 08.12.2010 koostatud isikute äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt kannatanu DS avaldas, et numbrit 2 käes hoidev mees sarnaneb 50 %-se tõenäosusega sellele isikule, kellest ta rääkis, kui pikemast mehest, kes teda koos teistega peksis ja kes võttis temalt ära mobiiltelefoni. Sarnasus on näo järgi. Nimetatud isikuks oli Priit Jõpiselg. (kd.1 t.l. 42-45) • 13.12.2010 koostatud isikute äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt kannatanu DS avaldas, et numbrit 2 käes hoidev mees on see mees, kellest ta oma ütlustes rääkis kui koos Leo Pulstiga olnud lühemast mehest, kes peksis teda autos ja pronkssõduri juures. On selles veendunud, tunneb ta ära näo järgi. Äratuntuks osutus: B.C. (kd.1 t.l.46-49) • 17.11.2010, 03.12.2010 ja 02.02.2011 koostatud tunnistaja AA´i ülekuulamise protokollidest nähtuvalt DS on tema sõber. Leo Pulsti'ga ta ei ole kunagi suhelnud, aga ta teab, kes ta on. Kui D kirjeldas, milline Leo teda peksis, siis sai aru, et see isik võis olla Leo Pulst. Millalgi oktoobrikuus, kutsus D teda enda juurde, kus tunnistaja nägi, et Dsi kulm oli katki, nägu oli täiesti paistes ja selg oli vist kriimustatud. Seejärel D rääkis, mis öösel toimus. Ta oli olnud R baaris ja seal olles nägi pealt, kuidas selle baari ees üks mees riidles naisega. D olevat sellele mehele öelnud, et ära tee nii, mille peale see mees olevat ärritunud. See mees olevat siis Dile näkku löönud. Pärast seda olevat veel kaks meest baarist välja tulnud ning D viidi 11 Aljoša mälestussamba juurde, kus kõik kolm meest peksid teda. Seal samas võeti temalt telefon ära, vist ka kaelakett ning nõuti temalt raha. D ütles, et temalt nõuti 20 000 krooni ja seda nõudis Leo. Kuna D lubas neile raha anda, siis ta viidi baari tagasi. Samal õhtul läks tunnistaja Diga R baari ja seal olles D näitas seda baaridaami, kes olevat see, kellega baari ees Leo-nimeline mees olevat riielnud. Baaridaam teatas, et ta teab neid isikuid, kes Dsi peksid ning andis ühe telefoninumbri. Tunnistaja helistas antud numbrile ja ütles talle, et eile toimus kaklus ja oleks vaja rääkida. See mees uuris, et kes ta on ja ta võtab minuga ise ühendust, kui ta linnas on. Rohkem ta midagi ei rääkinud. See mees aga tagasi ei helistanud ja kui ta proovis sellele numbrile järgmisel päeval helistada, siis see oli välja lülitatud. Mõni aeg hiljem helistas tunnistaja mobiilile keegi isik salastatud numbrilt. See kõne oli õhtul kella 19-20 paiku. Helistaja ütles oma nimeks R. Mees ütles, et oleks vaja kokku saada ja rääkida seoses tema sõbra peksa saamisega. Leppisid kokku, et ta helistab tunnistajale järgmisel päeval peale lõunat. Sellest kõnest tunnistaja Dile midagi ei rääkinud. See mees helistas tagasi järgmisel päeval enne lõunat ja ütles, et saaksid kell 14 kokku Vietnami restoranis. Tunnistaja läks kokkulepitud ajal kohale. Seal istus 5 meest, neist üks oli Leo Pulst. Üks teine mees ütles, et rääkis tunnistajaga telefonis, et tema ongi R. R palus istet võtta. Leo tutvustas ennast, öeldes, et on Leo, ülejäänud mehed ennast ei tutvustanud. Leo ütles, et ta peab tooma 20000 krooni ja lisaks tahtis Leo nende kahe noormehe nime, kes teda R baari juures kurikatega olid tahtnud rünnata. Leo põhjendas 20000 krooni nõudmist sellega, et tunnistaja sõber oli R baari juures sõimanud tema baaridaamina töötavat naist. Tunnistaja käest nõudis Leo raha seepärast, et kuna ta oma sõbra eest rääkis, siis justkui vastutab tema eest ja peab siis maksma sõbra eest ise Leole. Tunnistaja vastas Leole, et ta ei tea sellest kahest noormehest midagi. Alguses ütles tunnistaja, et toome raha ära - pidas selle all silmas ennast ja Di. Edasise jutuajamise käigus aga selgitas, et ta pole asjaga kuidagi seotud ja miks ta peaks mingit raha maksma ning lõpuks ütles, et ta ei too mingit raha. Seepeale vastas Leo, et teda ei koti see, et kui ta oma nina siia asja juba toppis, siis peab raha tooma ära. Keegi lauas istujatest ei esitanud tunnistajale mingit konkreetset ähvardust, et mis siis võiks juhtuda, kui raha ära ei tooda. Nad lihtsalt rääkisid umbes sellisel vastuvaidlemist välistaval toonil. Hiljem on tunnistajale veel helistanud R ja küsinud, kaugele asjad on liikunud. Tunnistaja vastas, et asjad pole mitte kuidagi liikunud. Seejärel pidas R väikse pausi ja ütles lühidalt vene keeles „Beregites", mis tähendab siis umbes seda, et hoidke alt. (kd.1 t.l.52-57, 63-64) • 03.12.2010 koostatud isikute fotodelt äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tunnistaja AA avaldas, et fototabelis nr AA1 fotol nr 3 olev mees on Leo Pulst, kellest ta tunnistajana ülekuulamistel on rääkinud. Nimetatud fotol äratundmiseks esitatud isikuks oli Leo Pulst. Fototabelis nr AA2 fotol nr 3 oleva mehe tundis AA kui Ri, kellest ta tunnistajana ülekuulamisel rääkis. Tundis ta ära näokuju järgi, pildil olid tal ainult lühemad juuksed, kui olid siis, kui ta teda restoranis nägi. Äratundmiseks esitatud fototabelis nr AA2 oli fotol nr 3 E.F. (kd.1 t.l.58-62) • 29.11.2010 koostatud jälitusprotokollist nähtuvalt 14.10.2010 kella 02.25 ja 02:49 vahel saabus Leo Pulst oma telefoniga xxxxxx „VANAVIRU1" tugijaama, mis teenindab ka aadressi Tallinn, xx (nimetatud aadressil asub klubi R), ning viibib seal piirkonnas kella 04.33ni. Kella 04.33 ajal on antud telefon „MULTIPLEX3" tugijaamas mis asub aadressil Tallinn Hobujaama tn 5 ja kell 05.19 on telefon „VOISTLUSE4" tugijaamas, mis asub Sõjaväekalmistu vahetus läheduses. Kella 05.32 ajal liikus telefon möödudes Liivalaia ja Hobujaama tänavast tagasi Inseneri tänava piirkonda, kus viibis vähemalt kella 06.19ni. Samuti 14.10.2010 aastal kella 02.36 ja 02:49 vahel saabus Priit Jõpiselg oma telefoniga xxxxx „VANAVIRU1" tugijaama, mis teenindab ka aadressi Tallinn, Inseneri tn
p 1, 4 ja 22 lg 2 ja
järgi, SS
p 1 ja
järgi, JS
(kd.2 t.l.37-128) • 05.09.2006, 20.09.2006, 18.01.2007, 04.01.2011 ja 26.01.2011 koostatud kahtlustatava Leo Pulst´i ülekuulamisprotokolli kohaselt
04. augustil 2006 võisid toimuda tõepoolest kõned. RK, kui eluaegset karistust kandev isik, ilmselt igavusest, helistas tema elukambris kasutuses olevale mobiiltelefonile tihti. Sai aru, et RK helistab suhtlemispuudusest ning mõnigi korda ta ei pööranud tema kõnedele erilist tähelepanu. IKi poolt või vastu ei ole tal mitte midagi. Teadis IKit nagu teisi kinnipeetavaid. RK võis saata talle elukambrisse ka pilte IKi peksmisest, kuid tema neid pilte lahti ei teinud. Seoses
lg 2 p 1, 4, 5 järgi esitatud kahtlustusega tunnistab, et on tekitanud kehavigastusi kannatanule, kuid ei tunnista ennast süüdi kuriteos, sest kannatanu kutsus temapoolse tegevuse esile oma eelneva käitumisega. DSi poolt suunatud inimesed helistasid talle korduvalt ja tahtsid kokku saada. Kõige esimene kõne oli..300 lõpuga numbrilt, hiljem oli juba teise numbri peale kõned. Esimese kõne puhul oli number näha ja ta pani selle oma mobiili Katus nime alla. Pärast Türgi reisilt tagasitulekut helistati jälle ja taheti kokku saada. Siis helistati juba varjatult numbrilt ja teisele mobiilinumbrile. Leo Pulstilt nõuti kokkusaamist. Viimane kõne oli vahetult üks päev enne tema kinnipidamist. Mingil ajal sai puhtjuhuslikult kokku E.Fga. Palus Fl helistada sellel numbril, kuna ta on venelane. Palus Ril uurida, mis see inimene temast tahab ning kui on soov kokku saada, siis lepiks kokku, kus kokku saavad. Rääkis Fle lühidalt situatsioonist, kus kolm inimest tahtsid rünnata ja kahel neist olid kangid. Samuti mainis Fle rahavargusest, mis toimus tõenäoliselt samade isikute poolt. Küsis, kas F ei saaks julgestuseks kaasa tulla, kuna ta ei teadnud, kes tulevad kokkusaamisele. Kutsus ta kaasa seetõttu, et talle oli juba tehtud rünnakukatse ja ta ei teadud mida oodata, F leppis kokku kohtumise. Said kokku Tallina kesklinnas mingis söögikohas. Tema läks sinna koos Fga. Seoses antud olukorra lahendamisega ei olnud kaasas nendega rohkem mitte kedagi. Teiselt poolt tulid kohale kaks inimest. Mõlemad rääkisid vene keelt. Nad ütlesid, et tulid selle kannatanu poolt, ühe kohaletulnud isiku nimi võis olla R. Need kaks meest uurisid, mis probleem on, mis neil juhtus omavahel. Seletas neile kogu sündmuse. Ütles neile, kuna nemad tulid välja ja tema pole initsiatiivi otsinud ja kuna eelnevalt oli D lubanud anda kahe rünnakus osaleja nimed ja öelda neile, et nad tagastaksid kadumaläinud raha (oli selle raha - kaks 500- eurost - saanud mõni tund enne baari minekut TV elukaaslase K käest), siis palus neid, et nad uuriksid ise, kes on need ülejäänud kaks rünnakus osalejat või tooksid ise nende käest raha tagasi. Need kaks meest lubasid talle poistelt selle raha tagasi tuua ning 20 tagasi helistada kahe nädala jooksul, sellega jutuajamine lõppes. Keegi talle tagasi ei helistanud. Mingil ajal meenus, et lubatud kaks nädalat on möödas. Leo Pulst Fl neile uuesti helistada ja uurida, kuidas on edenenud nende poolt antud lubaduse täitmine. Fle vastati, et neid inimesi ei ole üles leitud ning sellega asi piirneski. Seoses väljapressimise kahtlustuses märgitud sündmustega tahab veel öelda seda, et Priit Jõpiselgi telefonis peaks olema kirjas selle kannatanu telefoninumber. Ta ütles neile ise telefoninumbri. Sellega seoses tahab märkida aga seda, et kui ta oleks võtnud kannatanult ära telefoni koos kaardiga, nagu on kahtlustuses kirjas, siis poleks olnud ju tal mingit mõtet üles märkida tema numbrit, sest poleks olnud võimalik kannatanule helistada. Ta välistab igasuguse vara võtmise kannatanult, ta poleks lubanudki seda teha. (kd II t/l 133-136, 140-142, 137-139, kd 3 t/l 46-48,52-55 ) • 07.12.2010 ja 08.12.2010 koostatud Priit Jõpiselg´i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta esitatud kahtlustuses ennast süüdi ei tunnista. 14.10.2010 oli seltskonnaga R baaris. Tulid sinna öösel. Seltskonnas olid B.C, Leo Pulst ja veel 3 inimest. Käisid Leoga vahepeal tantsusaalis. Tantsusaalist tagasi tulles tulid vastu vene keelt kõnelevad 2 või 3 meesterahvast. Neist möödudes riivas üks õlaga Leod. Neil tekkis korra omavahel sõnavahetus. Asi lahenes, istusid tagasi oma lauda. Olid mõnikümmend minutit istunud, kui läksid Bga õue suitsu tegema. Välja minnes nägid, et Leo oli juba väljas. Samuti olid väljas 3 vene kutti, kes olid keset tänavat, Leost natuke ülespoole baarist vaadatuna. Neil käis omavahel mingi venekeelne karjumine, millest tema aru ei saanud. Kaks vene keelt rääkivat meest võtsid selja tagant teleskoopnuiad. Selle peale hakkas Leo nende poole kõndima ja midagi kõnelema vene keeles. Nemad Bega kõndisid järgi tagantpoolt. Kaks nuiadega meest jooksid minema, üks kutt jäi alles. Priit Jõpiselg küsis Leolt, mis toimub, mille peale Leo vastas, et talt on varastatud raha 1000 eurot. Leo ütles neile, et istuge autosse, lähme otsime need poisid üles. Kuidas Leo selles kindel oli, et need ärajooksnud poisid tema raha olid ära varastanud, ta ei tea. Läks auto juurde, istus auto juhi kõrvalistmele. B istus tagapingile ja Leo istus rooli. Kannatanu istus kõige taha, tagaistme taha. Sõidu ajal käis kogu aeg sõnelus Leo ja kannatanu vahel. Peatusid bussijaama lähistel parklas. Seal tulid autost välja. Leol ja kannatanul oli omavahel pikk vestlus, toimus konflikt. On täiesti kindel, et tema ei ole võtnud kannatanult mobiiltelefoni ega enda mäletamist mööda hoidnud ka käes sel õhtul ühtki võõrast mobiiltelefoni. On kindel, et parklast lahkudes ei olnud tal ühtegi mobiiltelefoni peale enda oma. Samuti ei ole ta näinud, et keegi oleks võtnud kelleltki raha või esitanud mingeid nõudmisi. Parklas ütles Leo talle, et ta kirjutaks enda mobiiltelefoni kannatanu mobiilinumbri. Leo ütles numbri ja ta pani selle oma mobiili. See oli praegugi tal mobiilis nime ohver linn all. Siis istusid autosse, kõik samadele kohtadele, mis ennegi ja sõitsid tagasi R baari juurde. Baari juurde jõudes läksid koos baari tagasi. Mõne aja möödudes läksid baarist koju. Küsimusele kas keegi lõi kannatanut või oli kannatanu näol näha vägivalla märke Priit Jõpiselg vastata ei soovinud. (kd 3 t/l 99-101, 102-104) • 13.12.2010 koostatud kahtlustatava B.C ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ta ennast süüdi ei tunnista. Priit Jõpiselg on aastaid olnud tema sõber, Leo Pulsti teab umbes pool aastat, mingeid erilisi sõbrasuhteid pole olnud. Kahtlustuses märgitud sündmuse ajal läks R baari peale keskööd, võis olla 2-4 vahel. Rs viibis seltskonnas koos Leo ja Priidu ning veel 2-3 inimesega. Mingil hetkel tuli Priit tema juurde ja läksid Priiduga koos välja suitsu tegema. Välja minnes nägid Leod. Leo oli sõnasõjas mingi kahe vene keelt rääkiva noormehega, nad karjusid omavahel kõval toonil. B vene keelest aru ei saa ja ei tea, mida karjuti üksteisele. Nende kahe venelase kõrval oli veel nende sõber, kolmas venelane. Mingil hetkel tõmbasid kaks venelast välja pikad metallorad, need võisid olla teleskoopvardad. Samal ajal jätkus karjumine, nuiadega mehed hakkasid taganema Tavidi valuutavahetuse suunas, nende sõber taganes koos nendega. Liikusid koos Priidu ja Leoga nendele järele. Seal Tavidi valuutavahetuse juures seisis Leo auto Toyota Land Cruiser. Kui kangidega noormehed olid jõudnud Leo autoni, panid nad jooksu Kalevi ujula suunas. Kolmas venelane jäi nõutult kohapeale seisma. Nendele ära jooksnud isikutele keegi järele ei jooksnud. Küsisid Leolt, mis toimus, Leo vastas, et temalt olevat ära varastatud 1000 eurot, ilmselt siis selle venelaste pundi poolt, kes kolmekesi õues olid. Leo ütles, et on vaja need ärajooksnud mehed kätte saada. Istusid autosse, Leo istus rooli, Priit istus autosse juhi kõrvale, B istus tagaistmele ja see üks venelane, kes ära ei jooksnud, istus tema taha pagasiruumi osasse. Ta ei tea, miks ta 21 sinna istus, Leo tegi talle ukse lahti ja ta istus pagasiruumi. Pidid minema otsima selle ühe venelase sõpru. Leo sõitis mõnda aega linna vahel ringi. Kogu aja käis Leo ja selle venelase vahel valjul häälel karjumine. Mõne aja möödudes jäid seisma kusagil parklas. Väljusid kõik autost. Leo tegi venelasele tagaukse lahti, venelane tuli ka autost välja. Leo ja venelane liikusid auto juurest eemale umbes 15 meetrit. Eemal karjusid nad edasi teineteise peale, see kestis umbes 5 minutit. Keegi seal seda venelast ei peksnud, mingeid asju ega raha keegi venelaselt ära ei võtnud. Mäletab vaid seda, et Leo küsis venelaselt telefoninumbrit ja viimane ütles selle ning Priit märkis selle üles. Seejärel istusid jälle autosse samadele kohtadele, mis varemgi, kannatanu läks pagasiruumi. Sõitsid tagasi R baari, autos eriti palju ei räägitud, oli suhteliselt vaikne. Kohale jõudes sisenesime baari, lootes, et ehk on tagasi tulnud baari need 2 ärajooksnud venelast. Venelane läks tagasi oma lauda, B tema näol mingeid vägivalla jälgi ei märganud. (kd 3 t/l 132-134) • 07.12.2010 koostatud kahtlustatava E.F ülekuulamisprotokolli kohaselt ta oma süüd ei tunnista ning selgitab, et Leo Pulstiga on tuttav 1995-1996 aastast, koos kandsid karistust. Umbes kuu aega tagasi 2010 aasta oktoobri lõpus-novembri alguses Leo Pulst'ga helistasid ja leppisid kohtumise kokku. Kohtumisele tuli Leo tumedat värvi sõiduautoga Land Cruiser. Leo ütles, et temale helistas vene poiss ja kuna Leo ei saanud aru, mida konkreetselt tema tahtis, siis Leo küsis, et kas saaks helistada sellele inimesele ja vene keeles temaga kohtumise kokku leppida. Leo seletas seda nii, et suhtlemisel selle inimesega on temal keelebarjäär. Ta ei näinud selles midagi taunitavat, valis telefoninumbri, millise Leo Pulst talle dikteeris. Toru võttis meesterahvas vastu, R tutvustas end ja seletas, et helistab eestlase palvel, kellele on ta helistanud ja tegi R2ile ettepaneku kohtuda. Mille peale sai vastuse, et täna on ta hõivatud ja palus järgmisel päeval lõuna paiku helistada. Järgmisel päeval kella 13 paiku helistas R sellele inimesele ja ta tegi ettepaneku kohtuda, juua teed inimrohkes kohas. Leppisid kohtumise kell 15 Vietnami restoranis. Koheselt helistas Leo Pulstile ja teatas kokkulepitud kohtumisest. Leo vastas, et hea küll, tema ka tuleb kella 15-ks. Kui ta umbes kella 14 paiku restorani läks, siis nägi oma tuttavat Ad ja istus tema lauda. Kella 15-ks tuli Leo Pulst mingi noormehega, keda ta esimest korda nägi. Mingil hetkel tuli Ljoša juurde tema sõber S. Umbes 10 minuti pärast kui Leo restorani tuli, sisenesid restorani kaks meesterahvast, astusid nende laua juurde. Peatselt helistas Rile õde, ta vabandas ja koheselt sõitis kohtumisele õega. (kd 3 t/l 176-178) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava L.Pulsti osaliselt süüd tunnistavad ütlused ning süüdistatavate B:C, P.Jõpiselja ja E.F süüd eitavaid ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatavate Leo Pulst´i, Priit Jõpiselg´i, B.C´i ja E.F süüd eitavaid ütlusi, kannatanu DSi ütlusi, tunnistajate AA´i, MA, JT´i, RK, JR, AK´i, MK´i, OS´i ja RK ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolle, isiku läbivaatlusprotokolli, kohtuarstliku ekspertiisi akte nr 213 ja nr 669, DNA ekspertiisiakti nr 10E-GE1518, jälitusprotokolle, läbiotsimisprotokolle, väljatrükki Harju Maakohtu 24.05.2010 otsusest, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Leo Pulst`i ja Priit Jõpiselgi käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 1, 4, 5, 6 järgi ja B.Ci käitumine
Süüdistatavad L.Pulst, P.Jõpiselg ja B.C end neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, L.Pulst tunnistas vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on üle kuulatud kannatanu D.S, kes on kirjeldanud oma viibimist baaris R, seal tekkinud konflikti, tema sõidutamist maasturi pagasiruumis, peksmist kalmistul ja tagasi toomist baari R. Kriminaalasjas läbi viidud DNA ekspertiisi tulemustest nähtuvalt ei ole maasturi pagasiruumist leitud bioloogilise materjali uuringu tulemusel välistatud, et see sisaldas D.S bioloogilist materjali. Jälitusprotokollidest nähtuvalt on kontrollitud süüdistatavate telefonide asukohti ning on tuvastatud, et süüdistatavad saabusid erinevatel aegadel vaidlusalusel kuupäeval ühe mobiilimasti piirkonda, mis katab baari ümbrust. Sellele järgnevalt on kolm süüdistatavat koos liikunud baari juures oleva mobiilimasti piirkonnast välja ning jõudnud mobiilimasti piirkonda, mis katab Sõjaväekalmistu piirkonda ning mõne aja möödudes saabunud tagasi mobiilimasti piirkonda, mis katab baari R piirkonda. Kohus leiab, et sellised objektiivsed andmed riimuvad 22 kannatanu ja süüdistatavate ütlustega baarist äraliikumises, kalmistul viibimises ja baari tagasi tulemises. Kannatanu on selgitanud ka seda, et tema suhtes oli ohtralt kasutatud vägivalda, kusjuures vägivalla kasutamist on tunnistanud ainult L.Pulst. Samas nähtub kohtuarstlikust ekspertiisiaktist, et tegemist on hulgaliste löökidest ja võimalik, et kukkumistest tekkinud tervisekahjustustega ning kohus asub seisukohale, et kannatanu ütlused tema suhtes kasutatud vägivalla ning tervisekahjustuste tekkimise asjaolude osas riimuvad kohtuarstlikus ekspertiisis tuvastatuga ning kohus peab kannatanu ütlusi tervisekahjustuste tekitamise osas kõigi süüdistatavate poolt usaldusväärsemaks kui süüdistatavate ütlusi, kuivõrd L.Pulsti poolt omaksvõetud vähene vägivald ei oleks põhjustanud kannatanule sellises ulatuses tervisekahjustusi ning kohus ei pea usaldusväärseks ka süüdistatavate B.C ja P.Jõpiselja ütlusi selle kohta, et nemad vägivalda ei kasutanud. Süüdistatavate selgituste kohaselt tõukas baaris üks külastajatest L.Pulsti ja sellest tekkis konflikt, mis lahenes. L.Pulst läks välja ja temale tulid lähemale isikud, kellega oli olnud varem konflikt ja isikutel olid käes metallesemed. P.Jõpiselja ja B.Ci sõnade kohaselt läksid nad välja suitsu tegema ja L.Pulst oli juba väljas ning nägid, et kolm venekeelset noormeest on ründamas L.Pulsti ja nende ilmudes kaks ründajat põgenesid, üks jäi paigale. Ütlustest ei ilmne millal L.Pulst neile ütles, et temalt on varastatud raha, kuid süüdistatavate sõnade kohaselt võtsid nad ühe kinni ja nõudsid temalt teiste andmeid ja varastatud raha tagastamist. Kohus asub seisukohale, et väide L.Pulstilt raha varastamise kohta on süüdistatavate vahel kokku lepitud kaitseversioon ning on väljamõeldis. Kannatanu DSi ütluste kohaselt tekkis raha nõudmine alles kalmistul kui ta väitis, et ta ei tundnud neid isikuid, kes L.Pulsti ründasid. Kohus leiab, et raha nõudmine tulenes sellest, et L.Pulstil, B.Cil ja P.Jõpiseljal ei õnnestunud L.Pulsti rünnanud isikuid kinni pidada ja neile õpetust anda ning nad raiskasid kannatanu pinnimise ja peksmisega asjatult aega ja kannatanut tuli kuidagi karistada selle eest, et ta eelnevalt oli kahe rünnanud isikuga suhelnud ja L.Pulsti korrale kutsunud. L.Pulsti vaenu põhjuseks kohtu arvates saab hinnata ka seda, et kannatanu oli pärast kahe ründaja põgenemist sekkunud L.Pulsti ja MA vestlusse ning L.Pulsti ärritas tema korralekutsumine. Kannatanu ütlustest nähtuvalt nõuti temalt raha pärast seda kui temalt ei saadud andmeid ründajate kohta ning mitte keegi süüdistatavatest ei öelnud kannatanule seda, et kaks ründajat oleks L.Pulstilt raha varastanud. Samuti ei nähtu ka tunnistajate MAja JR ütlustest seda, et L.Pulst oleks neile raha vargusest teatanud. Mõlemad on olnud ühesel arusaamal, et kannatanu sekkus vale inimese vestlusse ja tegi valele inimesele märkuse ning MAoli kindel selles, et kannatanu sai just seetõttu peksa. M.K ütluste kohaselt oli DS talle rääkinud, et ühe seltskonna isikud õiendasid baaridaamiga ja teine seltskond kutsus neid korrale ning seejärel tekkis nende seltskondade vahel konflikt ning õues põgenesid baaridaami kaitsnud isikud ära ning baaridaamiga tüli norinud isikud arvasid, et kannatanu on ära jooksnud isikutega seotud ja kannatanule anti peksa ning pärast nõuti 20 000 krooni. MA ütlustest nähtuvalt läks L.Pulst koos kahe mehega vihasena välja ja nende järel läksid kaks L.Pulsti sõpra. Tunnistaja väljus samuti, sest arvas, et asi lõpeb kaklusega. Kaks väljunud meest tulid kangidega ja kui nägid L.Pulsti sõpru, siis põgenesid ära. Kui tunnistaja hakkas L.Pulsti rahustama, siis tuli kannatanu ja tahtis tunnistajat kaitsta ning L.Pulst vihastas ning arvas, et kannatanu oli koos ära jooksnud meestega. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et tegemist ei olnud mitte raha vargusega, vaid baaris alguse saanud konfliktiga, mida L.Pulst läks koos kahe isikuga välja klaarima ning need kaks tahtsid abivahendeid kasutades L.Pulstile peksa anda, kuid nähes L.Pulsti ja tema sõprade arvulist ülekaalu, põgenesid. Ärritunud L.Pulstiga rääkis MAja püüdis L.Pulsti rahustada, kuid siis tuli kannatanu ja hakkas ärritunud L.Pulstile etteheiteid tegema, mis L.Pulsti veelgi rohkem ärritas. Selle ärrituse maandamiseks sobis aga kleenuke kannatanu, kes olukorrast veel aru ei olnud saanud ning L.Pulst lõi kannatanut näkku ja koos B.Ci ja J.Jõpiseljaga vedas kannatanu autosse, olles kakluseks valmistunud, kuid kaklus jäi ära. MAütles L.Pulstile, et kannatanu ei ole seotud isikutega, kes teda rünnata tahtsid, kuid L.Pulsti see ei huvitanud. Kui MAL.Pulstile helistas ja uuesti ütles, et kannatanu ei ole asjaga seotud, vastas L.Pulst, et juba on hilja. Seega oli L.Pulstile juba korduvalt selgeks tehtud, et kannatanul puudub asjaga seos, kuid L.Pulsti see ei huvitanud nagu ei huvitanud see B.Ci ega P.Jõpiselga. B.Ci ja P.Jõpiselja ütlustest nähtuvalt karjusid kannatanu ja L.Pulst autos pidevalt 23 ning kannatanu selgituste kohaselt püüdis ta selgeks teha, et süüdistatavad on eksinud ja üritas näha kuhu sõidetakse, kuid B.C ja P.Jõpiselg peksid teda sõidu ajal et ta vait jääks ja pead ei tõstaks. Ka kalmistul peksti kannatanut ja nõuti isikute andmeid, keda ta ei tundnud. Alles pärast seda kui andmeid ei saadud, nõuti raha maksmist. Tunnistaja AAi ütlustest nähtuvalt läks ta L.Pulsti juurde selgust saama ja AAile ütles L.Pulst, et on vaja maksta 20 000 krooni ja anda isikute andmed. AAile ei öelnud keegi, et raha oli varastatud ja et nõutakse varastatu tagastamist. Küsiti kahte konkreetset asja: raha ja andmeid. Juhul, kui oleks tegemist isikute tuvastamisega, kes raha varastasid, siis oleks nõutud vaid andmeid. Seejärel aga esitati raha nõue juba AAile, kuivõrd tema tuli asjaolusid selgitama. Seega esitati rahaline nõue juba järgmisele täiesti kõrvalisele isikule. Sellest teeb kohus järelduse, et L.Pulsti jaoks oli täiesti ükskõik kes raha maksab ning sellel rahal puudus igasugune seos teda rünnanud isikutega. Kohus leiab, et isikute andmete nõue oli tingitud soovist isikud leida ja nendega füüsiliselt arved õiendada ning raha nõuti kompensatsiooniks tekitatud tüli pärast. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, et L.Pulst oleks senini pöördunud õiguskaitseasutusse avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks temalt raha varguse faktis, eriti veel olukorras, kus väidetavalt oli tegemist laenatud rahaga, mis tuleks tagasi maksta võlausaldajale. Sellest teeb kohus järelduse, et L.Pulstil, P.Jõpiseljal ja B.Cil puudusid nii tõeline kui ka oletatav õigus rahalisele nõudele ning tegemist oli igasuguse aluseta varalise kasu üleandmise nõudmisega. DSi ütlustest nähtuvalt kasutas enne sõitma hakkamist kannatanu suhtes vägivalda L.Pulst, mille järel kannatanu lükati pagasiruumi, kus puudub välja pääsemise võimalus, sõidu ajal kasutasid kannatanu suhtes vägivalda B.C ja P.Jõpiselg, et kannatanu vaikiks ja pead üles ei tõstaks ning kalmistul kasutasid kannatanu suhtes vägivalda kõik kolm, so L.Pulst, B.C ja P.Jõpiselg. Seega tõugati kannatanu vägivaldselt autosse ja sõideti minema ning kannatanu lasti autost välja vähekäidavas kohas, kusjuures sõidu ajal ei antud kannatanule võimalust pead tõsta, rääkimata sõidukist sõidu ajal väljumisest. Sellest teeb kohus järelduse, et taolise käitumisega piirati kannatanu vabadust. Seejuures nõuti kannatanult kõrvaliste isikute andmeid ning selle käigus kasutati taas kannatanu suhtes vägivalda. Kui aga andmeid ei saadud, siis kasutati uuesti vägivalda, esitati rahaline nõue ning kasutati uuesti vägivalda kuni kannatanu nõustus nii rahalise nõude kui ka isikute andmete otsimisega. Seejuures ähvardati kannatanut ka vägivalla jätkumisega ning tapmisega. Kohus leiab, et tegemist on vägivalla kasutamisega varalise kasu üleandmise nõudmisel. Kannatanu DSi ütlustest nähtuvalt on alates hetkest, mil ta autosse tõugati, tegutsenud L.Pulst, P.Jõpiselg ja B.C ühiselt ja kooskõlastatult. Nad on kõik piiranud kannatanu vabadust, välistades kannatanu väljumise sõidukist ning ühiselt on kolm süüdistatavat ka kasutanud süüdistatava suhtes vägivalda. Kannatanult andmete nõudmisel peksid kõik kolm süüdistatavat kannatanut ning L.Pulsti poolt rahalise nõudmise esitamisel jätkasid kõik kolm süüdistatavat kannatanu suhtes vägivalla kasutamist, kuigi rahalise nõudmise esitas vaid L.Pulst. Kui kannatanult nõuti kõrvaliste isikute andmeid, võttis P.Jõpiselg kannatanult L.Pulsti korraldusel kannatanu telefoni numbri, et edaspidi nõudmiste esitamist jätkata. Taoline ühine vägivalla tarvitamine ja süüdistatavate objektiivne käitumine näitab süüdistatavate kooskõlastatud käitumist saavutatava eesmärgi nimel, so andmete saamine igasuguste vahenditega ja pärast rahalise nõudmise esitamist vägivalla tarvitamine, tekitamaks kannatanul arusaama sellest, et vägivald jätkub kui kannatanu neile raha ei too, mis viitab sellele, et ka rahalise nõudmise esitamisel tegutseti kooskõlastatult. Kuigi põhiliselt esitas nõudmisi L.Pulst nii andmete saamiseks kui ka rahalise nõude osas, kasutasid B.C ja P.Jõpiselg lisaks L.Pulsti kasutatud vägivallale samuti vägivalda kannatanu suhtes. Kannatanu ütlustest nähtuvalt L.Pulst selleks teistele süüdistatavatele korraldusi ei andnud. Seega pidasid B.C ja P.Jõpiselg L.Pulsti kasutatud vägivalda väheseks ning andsid ka ise oma teopanuse, kindlustamaks kannatanul arusaama sellest, et vägivald jätkub kui nõudmisi ei täideta. Sellest teeb kohus järelduse, et B.Ci ja P.Jõpiselja kasutatud vägivald oli B.Ci ja P.Jõpiselja jaoks vajalik ning L.Pulsti esitatud nõudmisi ja vägivalda toetav ning kõigi süüdistatavate jaoks oli arusaadav, et nende teopanus on eesmärgi saavutamiseks vajalik, milles lõpuks ka veenduti, 24 sest kannatanu nõustus kõrvaliste isikute andmete otsimisega ja nõutud rahasumma tasumisega. Seetõttu leiab kohus, et kõigi kolme süüdistatava teopanus oli püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalik ja oluline, see käitumine oli teo toimepanemise ajal objektiivselt kooskõlastatud ning ühine ja kohus asub seisukohale, et sellist käitumist saab hinnata süüteo toimepanemisena isikute grupis. Süüdistatavaid L.Pulsti, P.Jõpiselga ja B.Ci süüdistatakse ka selles, et neile inkrimineeritud kuritegu on toime pandud vara rikkumisega. Kannatanu ütluste kohaselt võttis telefoni enda kätte pikem peksjatest, so P.Jõpiselg. P.Jõpiselg aga väitis kohtuistungil, et tema kannatanu telefoni võtnud ei ole, küll võttis kannatanult tema telefoninumbri, et hiljem kontrollida nõudmiste täitmist. P.Jõpiselg väitis ka seda, et juhul, kui nad oleks võtnud telefoni endale, siis puudunuks vajadus kannatanult telefoninumbri võtmiseks. Kohus leiab, et selles on oma loogika. Samas on kannatanu nimetanud ülekuulamise käigus oma telefoninumbri ning P.Jõpiselja telefoni mälust selline number ka leiti ning selle numbri käskis L.Pulst P.Jõpiseljal ka võtta. Seejuures nähtub kriminaaltoimikust, et P.Jõpiselg on kannatanu telefoninumbri saatnud L.Pulstile ning hilisemas telefonikõnes P.Jõpiseljale kirub L.Pulst, et tattnina ei vasta kõnedele ja tal on veel „katus“ ka. Sellest teeb kohus järelduse, et L.Pulstile oli kannatanu telefoninumber vajalik edasiste nõudmiste esitamiseks ja kannatanuga ühenduse võtmiseks ning tal ei õnnestunud kannatanuga ühendust saada. Seega oli L.Pulstile vajalik, et kannatanul telefon alles oleks. Ometigi leidis kannatanu kalmistult oma telefoni tagakaane ja aku, ülejäänud osi aga mitte. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kannatanu telefon võis puruneda edasise peksmise käigus kui kannatanu oli oma telefoni näidanud ning süüdistatavad ei lõhkunud kannatanu telefoni tahtlikult ning kriminaaltoimikust nähtuvalt üritas L.Pulst kannatanuga ühendust saada. Seega ei teadnud süüdistatavad seda, et tegelikkuses on kannatanul telefonist järel vaid tagakaas ja aku, millest ühenduse saamiseks ei piisa. Seetõttu leiab kohus, et vara rikkumine ei olnud toime pandud tahtlikult ja selle koosseisulise asjaolu saavutamine ei olnud süüdistatavate eesmärgiks, kuivõrd see raskendanuks põhieesmägi saavutamist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavad tuleb vara rikkumise osas, so
Samas leiab kohus, et kuivõrd vara rikuti süüdistatavate poolt kuriteo toimepanemise käigus ja puuduvad andmed, et kannatanu ise oleks tema peksmise ajal asunud oma telefoni lõhkuma, siis lasub varaline vastutus süüdistatavatel. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on L.Pulst varem karistatud varguse, röövimise ja väljapressimise toimepanemise eest ning P.Jõpiselga on varem karistatud varguse toimepanemise eest. Nimetatud karistused ei ole süüdistatavatel kustunud ning sellest tulenevalt on L.Pulst ja P.Jõpiselg
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavate L.Pulst ja P.Jõpiselgi käitumine sisaldab endas
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo koosseisu tunnuseid ja B.Ci käitumine sisaldab endas
Leo Pulsti süüdistatakse ka selles, et ta kinnipeetavana, olles saanud telefonivestluste käigus teada Murru Vangla eluaegselt kinnipeetavalt RK`lt kinnipeetava IK`i tapmise asjaolud ning teo toimepanijate nimed, ei teavitanud nendest olulistest asjaoludest Murru Vangla julgeoleku- ja järelevalveosakonna ametnikke ega ka kohtueelseid menetlejaid, millega varjas kuriteosündmuse tõendamiseseme asjaolusid ja raskendas kohtueelse menetluse objektiivset, igakülgset ja täielikku läbiviimist, millega pani toime
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Kaitsja leidis, et süüdistatava käitumine tuleks kvalifitseerida
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on jälitusprotokolli kohaselt kinnipeetav R.K edastanud L.Pulstile informatsiooni toimepandud esimese astme kuriteost, millest L.Pulst hästi aru sai, kirjeldanud pikalt ja üksikasjalikult selle kuriteo toimepanemise üksikasju, toimepanemisel kasutatud kuriteoriista, nimetanud teo toimepanijaid ja tekitatud tervisekahjutuste iseloomu ning tagajärge, andes asja juurde omapoolseid kommentaare, 25 edastades ka sellesisulist pildimaterjali. Samas võib kriminaalasja materjalidest teha järelduse, et L.Pulst viibis informatsiooni saamise ajal kinnipidamiskohas oma kambris ning tal puudus juurdepääs sündmuskohale ja kannatanule I.Kile. Edastatud pildimaterjali hävitamine aga ei muutnud sündmuskoha olustikku, ei kõrvaldanud kuriteoriistu ega jälgi, küll raskendas tõendite kogumist, kuid ei olnud menetluse lõpuleviimisel takistuseks. Kohtu arvates eeldab kuriteo varjamine mingit tegevust, näiteks kasutatud kuriteoriista peitmist, sündmuskoha olukorra muutmist, mingite tõendite kõrvaldamist vms. Põhimõtteliselt saaks
lg 1 ettenähtud kuritegu toime panna ka tegevusetusega, kuid kohus ei näe L.Pulsti käitumises sellist tegevusetust, mida saaks hinnata kuriteo varjamisena. Teadasaadud informatsiooni edastamata jätmine oli võimalik alles pärast seda kui R.K kirjeldatud süütegu oli põhiosas juba toime pandud ja R.K selle kohta informatsiooni andis, selgitades ka kannatada saanud isiku tervislikku olukorda ning L.Pulstil ei olnud võimalust olukorda muuta ega selle käiku mõjutada. Arvestades veel R.K ja L.Pulsti pikemaajalisi usalduslikke suhteid, siis ei saanuks ka eeldada, et L.Pulst R.Klt saadud informatsiooni edastab, kuivõrd kinnipeetavatel ei ole see kombeks. Kohus asub seisukohale, et L.Pulstil olnud esimese astme kuriteo avastamiseks olulise informatsiooni edastamata jätmine on hinnatav esimese astme kuriteost mitteteatamisena
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.F käitumine kvalifitseeritud
lg 1 järgi, so teise isiku poolt toime pandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisena. Süüdistuse kohaselt E.F, olles ajavahemikus 14.10.2010 kuni novembri lõpp 2010.a saanud Leo Pulst`ilt vestluste käigus teada 14.10.2010 Tallinnas DS`i suhtes toimepandud väljapressimise asjaolud ning teo toimepanijate nimed, ei teavitanud nendest olulistest asjaoludest õiguskaitseorganeid, millega varjas temale teatavaks saanud kuriteosündmuse tõendamiseseme asjaolusid ja raskendas kohtueelse menetluse objektiivset, igakülgset ja täielikku läbiviimist, asudes tagama kannatanu poolset raha üleandmist. Süüdistatav E.F end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kaitsja leidis, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L.Pulst ja E.F omavahel vahetanud telefoninumbreid ning L.Pulst on saatnud E.Fle AAi telefoninumbri, et E.F vestleks AAiga. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on E.Fl olnud telefoniühendus AAiga ning seda on kinnitanud AA ka ise ülekuulamisel. Jälitusprotokollist nähtuvalt seletab L.Pulst E.Fle seda, et ta on isiku kätte saanud ja isik ei taha vedu võtta ning keeldub maksmast ning ütleb E.Fle, et E.F peab isikuga rääkima. Raha maksmisest keeldumisest rääkis L.Pulst eelnevalt ka P.Jõpiseljale. L.Pulst on E.Fga olnud telefoniühenduses mitmel korral ja selgitanud E.Fle, et ta peab neile isikutele asja selgeks tegema ja E.F on seda pidanud iseenesestmõistetavaks. Kogutud tõenditest on näha ka seda, et E.F püüab korduvalt kannatanu või tema eest kostnud isikuga ühendust saada, kannab L.Pulstide saavutatust ette. Sellistest kõnedest saab järeldada, et L.Pulst on lasknud E.Fl helistada kannatanule, AAile, leppinud kokku AAiga kokkusaamise ja saanud lubaduse et AA otsib vajalikke isikuid, hiljem on aga E.F helistanud uuesti AAile ja AA on keeldunud maksmisest. AAi ütlustest nähtuvalt võttis temaga ühendust E.F, L.Pulstiga kokkusaamisele minnes oli kohal samuti E.F ning L.Pulst koos teiste isikutega, kes kõik näitasid välja seda, et nad on asjaga kursis ning E.F lahkus mõne aja pärast ja AA pärast E.Ft viie minuti möödudes. Hiljem helistas talle uuesti E.F ja kuuldes raha maksmisest keeldumisest, ähvardas AAit, et tema ja tema sõbrad hoidku alt. Kriminaalasja materjalidest saab järeldada ka seda, et E.F on koos L.Pulstiga karistust kandnud. Sellisest asjaolust teeb kohus järelduse, et E.Fle oli L.Pulst teada varasemast karistuse kandmise ajast, samuti L.Pulsti elulaad ja käitumine ning L.Pulsti palve võtta ühendust tema jaoks tundmatute isikutega kokkusaamise korraldamiseks ei olnud E.F jaoks ei üllatav ega ootamatu nagu seda ei olnud ka põhjus. Telefonikõnedest L.Pulsti ja E.F vahel on üheselt aru saada, et E.F on asjadega üksikasjadeni kursis ning tal ei ole L.Pulstile küsimusi ja ta saab aru, et AAit ja temaga seotud isikud tuleb kätte saada, nendega asjad läbi rääkida, selgeks teha, et tuleb maksta ja lõpuks ka ähvardab. Seega on E.F teadlik rahalisest nõudest ja vägivallast ning sellest, et kui nõuet ei täideta, siis kasutatakse uuesti vägivalda. Sellest annab tunnistust ka E.F enda ähvardus AAile. Seetõttu leiab kohus, et E.F oli teadlik eelnenud kuriteost ja edasistest rahalistest nõuetest, mille täitmata jätmisel kasutatakse vägivalda. 26 Sisuliselt oleks E.F L.Pulstile
lg 2 p 1, 4, 5 järgi inkrimineeritud kuriteo kaasaaitaja, kuid L.Pulst oli koos P.Jõpiselja ja B.Ciga DSi vabadust piirates ja DSi suhtes vägivalda kasutades nõuet esitades
Samas ei saa kohus E.F poolt kuriteo asjaoludest teadmist ja ähvarduse esitamist hinnata kuriteo varjamisena, kuivõrd ta ei varja oma tegevusega tegu, vaid jätkab nõudmiste esitamist ega teata esimese astme kuriteost. E.F ei viibinud esimese astme kuriteo toimepanemise juures ning sai teada kuriteost L.Pulstilt pärast kuriteo lõpuleviimist, kuid temal puudusid võimalused juba alustatud menetluse kulgu muuta. Kohus asub seisukohale, et L.Pulsti eest kannatanut esindanud isikuga ühenduse võtmine, kokkusaamise kokkuleppimine, kokkusaamisel osalemine, AAilt nõuete täitmise kohta küsimine ja AAile ähvarduse esitamine on tegevus, mida ei saa hinnata tegevusena ega tegevusetusena
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisel ning kohus asub seisukohale, et E.F käitumine sisaldab endas
Kohtueelsel menetlusel on DS esitanud tsiviilhagi 231,36 euro nõudes, milline sisaldab endas temalt süüteoga rikutud ja äravõetud esemete väärtust. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 231,36 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista Leo Pulst´ilt, Priit Jõpiselg´ilt ja B.C´ilt DS´i kasuks. Kuivõrd kriminaalmenetluse käigus on läbiotsimisel L.Pulsti elukohast ära võetud suurem summa sularaha ning kannatanule tekitatud kahju ulatuses kantud Põhja Prefektuuri tagatiskontole, siis leiab kohus, et selle summa ulatuses kuulub varaline kahju hüvitamisele L.Pulsti arvelt ning L.Pulstil on solidaarse vastutuse tõttu nõudeõigus teiste süüdistatavate vastu. Leo Pulst´ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavale inkrimineeritud süütegude süü suurust, tekitatud tervisekahjustuse ulatust ning varalist kahju, süütegude toimepanemise asjaolusid ja eesmärke ning süüdistatava isikut, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist.
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 4 kuni 12 aastat.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus Leo Pulst´i rollist kuriteo toimepanemisel, kus ta algusest alates hakkas tegu valitsema, kasutas esimesena kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, kaasas teised süüdistatavad kuriteo toimepanemisele, esitas varalisi nõudmisi, võttes ära DS´i sularaha ning jätkates väljapressimist hiljem kannatanu eest kostnud sõbra kaudu ja E.F vahendamisel. Taoline käitumine näitas süüdistatava eesmärki ja järjekindlat soovi saada varalist kasu DS´i arvelt, teades samas, et selle saamiseks igasugune alus puudub ning kasutades DS´i suhtes vägivalda, jätkas vägivalla kasutamisega ähvardamist ja nõudmiste esitamist ka E.F kaudu. Seetõttu leiab kohus, et
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise iseloomu, tehiolusid ning koosseisuliste raskendavate asjaolude rohkust arvestades ei saaks süüdistatavale mõista karistust alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas avaldas süüdistatav kahetsust toimepandus, kuigi ta end
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemises otseselt süüdi ei tunnistanud, tunnistades vaid vägivalla kasutamist ning kahetses ka seda, et kaasas kuriteo 27 toimepanemisele P.Jõpiselja ja B.Ci, viies nad olukorrani kus nad on kohtu alla antud. Kohtu jaoks oli süüdistatava kahetsusavaldus ootamatu, kuivõrd kohtueelsel menetlusel antud ütlused, süüdistatava suhtumine teosse kohtueelses menetluses ning süüdistatava karistusandmed selleks eeldust ei andnud. Arvestades seda leiab kohus, et süüdistatava kahetsusavaldust võib hinnata kahetsusena
Selliste karistusandmetega isiku kahetsusavaldus on kohtu arvates sellise kaaluga, mis tingib karistuse mõistmise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, arvestades ka seda, et ettenähtud alammäär on väga kõrge.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, ettenähtud kuriteo toimepanemise iseloomust, tehioludest, samuti kuriteo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamiseni möödunud ajavahemikust. Kuriteo toimepanemisest on kohtuliku arutamise ajaks möödunud peaaegu viis aastat, mistõttu asub kohus seisukohale, et on möödunud aeg, mille jooksul teo toimepanemisele koheselt järgnenud karistus suudaks oma eesmärki täita. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavale L.Pulst inkrimineeritud kuriteod on eriliigilised ja toime pandud erineva õigushüve vastu ning erineval ajal ja erineva tahtlusega, tuleks mõistetavad karistused liita, suurendades suurimat mõistetavat karistust. Samas asub kohus seisukohale, et
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemisest on möödunud pikem ajavahemik ning käesolevaks ajaks puudub selle kuriteo suhtes teravdatud avalik huvi ning arvestades kuriteo raskust ja tehiolusid, on lähenemas ka aeg, mil sellise kuriteo menetlemise mõistlik aeg hakkab lõppema. Seetõttu leiab kohus, et
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistetava kergema karistuse võib
lg 1 sätestatud karistuste liitmise kergemat viisi kohaldades kaetuks lugeda raskeima üksikkaristusega. Priit Jõpiselg´ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavale inkrimineeritud süüteo süü suurust, tekitatud tervisekahjustuse ulatust ning varalist kahju, süüteo toimepanemise asjaolusid ja eesmärke ning süüdistatava isikut, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist.
lg 2 p 1, 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 4 kuni 12 aastat. Karistuse määra valikul lähtub kohus Priit Jõpiselg´i rollist kuriteo toimepanemisel, koosseisuliste raskendavate asjaolude rohkusest ning hilisemast abist L.Pulstile kannatanu telefoninumbri edastamise näol. Seetõttu leiab kohus, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.