) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on
Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kohus selgitab, et kohus võib
lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). Kohus juhib poolte tähelepanu Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.12.2013 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 punktile 11, mille kohaselt peab perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 järgi vanem alaealist last ülal pidama. Viidatud sätete alusel tekib vanema ja alaealise lapse vahel võlasuhe, millest tuleneb vanema kohustus last ülal pidada ning lapse õigus nõuda igal ajal kuni täisealiseks saamiseni vanemalt selle kohustuse täitmist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
Kohus on seisukohal, et alaealise lapse vanem täidab
lg 2 esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega võib laps esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduse kohaselt on hagejate kulutused kokku ca 1640 eurot (ühes kalendrikuus). Hageja S Bi kulutused kokku on ca 820 eurot (ühes kalendrikuus): - kommunaal- ja üürikulud korteri eest= 266 eurot; - söögikulud= 200 eurot; - riided ja jalatsid= 75 eurot; - hügieenitarbed ja ravimid= 25 eurot kuus; - lapse sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine= 25 eurot; - trennid ja huviringid= 104 eurot; - vaba aeg (teater, kino, muuseum jne)= 25 eurot; - koolitarbed ja raamatud= 25 eurot; - reisimine üks kord aastas= 75 eurot. Hageja K Bi kulutused kokku on ca 820 eurot (ühes kalendrikuus): - kommunaal- ja üürikulud korteri eest= 266 eurot; - söögikulud= 200 eurot; - riided ja jalatsid= 75 eurot; - hügieenitarbed ja ravimid= 25 eurot kuus; - lapse sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine= 25 eurot; - trennid ja huviringid= 104 eurot; - vaba aeg (teater, kino, muuseum jne)= 25 eurot; - koolitarbed ja raamatud= 25 eurot; - reisimine üks kord aastas= 75 eurot. Kohus märgib, et kui hagejad esitavad nõude miinimumelatise saamiseks, ei pea nad üldjuhul enda vajadusi tõendama. Käesoleval juhul esitasid hagejad nõude miinimumelatise saamiseks. Kohus märgib, et kuna hagejad, hagejate seaduslik esindaja ja kostja elavad koos, siis eeldatakse, et koos elav vanem (so kostja) rahuldab hagejate vajadused vahetult. Seega selleks, et hagejate elatisenõue rahuldamisele kuuluks, tuli hagejate seaduslikul esindajal esitada kohtule tõendid selle kohta, et tema tasub kõik hagejatega seotud kulud ainuisikuliselt ja seda ka olukorras, kus hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimummääras. Hagejate seaduslik esindaja selgitas 04.05.2021, et kostja ei osale hagejate ülalpidamises ning kõik kulutused, mis on seotud hagejate ülalpidamisega, kannab vaid hagejate seaduslik esindaja. Kohus palus hagejate seaduslikul esindajal tuginedes TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele tõendada, et hagejate seaduslik esindaja tasub ainuisikuliselt hagejatega seotud kulud igakuiselt kokku 1640 eurot. 12.05.2021 menetlusdokumendis esitasid hagejad tõendid enda igakuiste kulutuste kohta. Hagejad on kohtule esitanud tabeli hagejate seadusliku esindaja poolt kantud hagejatega seotud kulude kohta Swedbank AS-i internetipangast (tl 29-31). Tabelist nähtuvad järgmised hagejatega seotud kulutused: - toit (Adeloone, Diner, Food Bolt, Järve Selver, Kaubamaja Tallinn, Barbora, Maxima Kiili 16, Pizza Wabrik, Silikaadi Rimi, Sushi Cafe, Tammsaare Rimi, Valdeku Selver, Wolt Helsinki, Nõmme Circle K, Chopsticks, Freshness, Shaurma Kebab, Männiku Grill, Suliko, Pappa Pizza, Hesburger, Amps, New York Pizza); 5 - riided K Bile (Aliexpress.com, Denim Dream, HORRET outlet Järve, Rademar, Postimaja H & M); riided ja jalatsid S Bile (Rademar, Shu outlet Järvel, Sportland); raamatud (Imeflööt, Pahupidi puhkus, Kalle Blomkvist ja Rasmus ning Kollane autopõrnikas sõidab ringi, Harry Potter, soetatud Allepal OÜ-st ja Apollost); kõrvaklapid K Bile (AS Antista); kõrvaklapid S Bile (AS Antista); voodipesu (HHG, Järve kauplus); hügieenitarbed ja ravimid (Järve Selveri Apteek, Netiapteek, Viru Keskuse Apotheka); tassid ja lõikelaud (Koduekstra Järve); sünnipäevatort, kringel ja sünnipäevapitsa K Bile (Lyon Cafe, OÜ VIP SHOP, My Sushikevade assortii); K Bi korvpall (MTÜ Spordiklubi Nord); S Bi korvpall (MTÜ Spordiklubi Nord); Kreeka reisi ettemakse (Novatours OÜ); S Bi sõbrapäevaüritus koolis (Viru pakkelett, Rahva Raamat Viru keskuses); Kosmeetikalaud K Bile (RUNIKON RETAIL OÜ); Kaunid kunstid (Tallinna Linnakantselei); S Bi ajutise telefoni kõnekaart (Tele2 Eesti AS); S Bi arvuti järelmaks (Telia Eesti AS); Telefonikõned (Telia Eesti AS). Tabelist nähtuvalt on perioodil 02.02.2021-01.05.2021 S Bile kulunud 2661,92 eurot ja K Bile kulunud 2815,71 eurot. Täiendavalt on hagejad kohtule esitanud söögikulude osas Barbora ja Järve Selveri arved (tl 32-38, pöördel). Hagejate kooliga seotud kulude (kunst, liikumine, näitlemine ja prantsuse keel) osas on kohtule esitatud Tallinna Linnakantselei arved (tl 39-40). Lisaks on hagejatega seonduvalt esitatud kohtule ka korvpalli kulude arved (tl 41-42). Riiete osas on kohtule esitatud Sportlandi ja H & M ostutšekid (tl 43-45). Reisi osas on kohtule esitatud Novatoursi broneeringu kinnitus (tl 46-47, pöördel). Hagejate poolt mobiiltelefoniga seotud kulude osas on kohtule esitatud Diili (Telia Eesti AS) arve (tl 48). Lisaks on kohtule esitatud ka arvutiga seotud arve (Antista AS, tl 49). Vaba aja osas on kohtule esitatud Apollo arve (raamatud ja näomask, tl 50, pöördel). Viimasena on kohtule esitatud ka tualettlaua soetamise arve IKEA-st (tl 51). 13.06.2021 esitas kostja oma seisukoha kohtule, milles tõi esile, et hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud söögikulude ostutšekkides on kulud kõrgendatud kunstlikult. Lisaks nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on viie kuu jooksul tasunud restoranides/söögikohtades või söögikohtades tellimuste eest üle 1000 eurot. Reisikulu osas on kostja märkinud, et tegemist ei ole regulaarse ja vältimatu kuluga, mida peaks elatise määramisel arvestama ja lisaks tuleb sellised kulud vanemate vahel kokku leppida. Kostja osaleb laste kasvatamises. Laste ülalpidamises osaleb kostja vahetult eelkõige sellega, et kannab täies ulatuses hagejate ja hagejate seadusliku esindaja eluasemekulusid ning vajadusel kannab ka muid jooksvaid lastega seotuid kulusid. Kostja ei ole kunagi keeldunud laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Eluaseme kuludeks on eluasemena kasutatava eramaja kommunaalkulud, elekter, TV- ja internetikulud, samuti muud vältimatud kulud. Kostja esitas kohtule tõendid laste eluaseme (laenu- ja kindlustus ning kommunaalmaksed), tv ja interneti ning toidukulude kandmise osas (asjakohased ülekanded markeeritud kollasega, tl 55-56, 57-57, pöördel). Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. 6 Eluruumi kasutamisega seonduvad ka kommunaalkulud. Antud juhul on kummagi hageja eluruumi kasutamise kulud (kommunaal- ja üürikulud korteri eest) 266 eurot. Kohus märgib, et tõendamist ei ole leidnud hagejate seadusliku esindaja poolt üüri- ja kommunaalkulude tasumine. Hagejad, hagejate seaduslik esindaja ja kostja elavad koos ühel elupinnal (XXX). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud eluasemekuludega seonduvalt laenumakseid, kindlustusmakseid Swedbank Life Insurance SE-le, kommunaalmakseid Eesti Energia AS-ile, Aktsiaseltsile Tallinna Vesi ja AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus. Seega kannab hagejatega seotud eluasemekulusid kostja. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04.12.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 punktis 11 märkinud, et kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Kohtul puudub käesoleval ajal alus eeldada, et kostja ei tasu temale langevas osas hagejate eluasemekulusid tulevikus, kui hagejad asuvad koos oma emaga kostjast eraldi elama. Kostja on kinnitanud, et ta täidab hagejate ülalpidamiskohustust ka siis, kui laste ema otsustab kolida lastega teise elukohta. Kohus leiab, et kommunaal- ja üürikulud korteri eest summas 266 eurot kummagi hageja kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud. Mis puudutab kulutusi toidule, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et söömine on inimesele energia saamiseks ja kasvamiseks hädavajalik. Kohus arvestab asjaolu, et hagejad on mõlemad kasvueas lapsed. Eeltoodu osas on hagejad kohtule esitanud arved ning tabeli hagejate seadusliku esindaja poolt kantud kuludest söögile. Hageja K Biga seotud vastavate kulutuste suurus on tabeli kohaselt kokku 1889,34 eurot (80,20 + 42,17 + 253,02 + 27,69 + 380 + 86,57 + 35,17 + 339,16 + 69,07 + 316,83 + 18,91 + 9,84 + 3,23 + 6,48 + 7,81 + 9,9 + 203,29). Hageja S Biga seotud vastavate kulutuste suurus on tabeli kohaselt kokku 1914,86 eurot (80,20 + 42,17 + 253,02 + 27,69 + 380 + 86,57 + 35,17 + 339,16 + 69,07 + 316,83 + 18,91 + 9,84 + 3,23 + 6,48 + 7,81 + 9,9 + 228,81). Hagejate seaduslik esindaja on vastava kulu suuruseks märkinud 200 eurot kummagi hageja kohta, millest pool tuleks tasuda kostjal. Kostja on märkinud eeltoodud kulude osas, et need on ülepaisutatud, kuna hagejate seaduslik esindaja on kulutanud söögile viie kuu jooksul 1000 eurot. Lisaks on kostja esitanud krediitkaardi väljavõtte selle kohta, et kostja on kandnud hagejate toidukulud. Kostja poolt kantud toidukulude suuruseks kujuneb 263,50 eurot (4,2 + 25,89 + 3,5 + 9,64 + 4,44 + 12,17 + 2,1 + 6,7 + 2,2 + 2,78 + 4,6 + 3,2 + 5,49 + 8 + 3,4 + 8,72 + 53,93 + 1,69 + 4,7 + 5,49 + 8,89 + 0,34 + 4,65 + 12,97 + 2,19 + 11,47 + 8,6 + 22,1 + 19,45). Lisaks on kostja täiendavalt selgitanud, et ta on ostnud koju toitu, mida nii hagejad kui ka hagejate vanemad tarbivad. Arvestades asjaolu, et hagejad on kasvueas lapsed, leiab kohus, et hagejate toidukulu summas 200 eurot on mõistlik ega ole ülepaisutatud. Eeltoodust summast tuleks pool tasuda kostjal kummalegi hagejale. Arvestades seda, et ka kostja on täitnud toidukulu osas kummagi hageja ülalpidamist summas 65,88 eurot (263,50 : 4), kujuneb kostja osa suuruseks kummagi hageja osas 34,12 eurot (100 – 65,88). Riiete ja jalatsitega seonduvate kulude osas selgitab kohus, et arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et lapsed elavad kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja lapsed on mõlemad kasvueas, on vaja nende garderoobi sageli ka uuendada. Hagejate seaduslik esindaja on riietega ja jalatsitega seotud kulude osas esitanud kohtule ka ostutšekid ning tabeli hagejate seadusliku esindaja poolt kantud kuludest hagejate riietele ja jalatsitele (ülekanded Rademaris, Shu outletis Järvel, Sportlandis, Aliexpress.com-is, Denim Dreamis, HORRET outletis Järve, Postimaja H & M-is). Hageja K Biga seotud vastavate kulutuste suurus on tabeli kohaselt kokku 442,58 eurot (106,30 + 88,95 + 11,99 + 160,20 + 75,14). Hageja S Biga seotud vastavate kulutuste suurus on tabeli kohaselt kokku 185,91 eurot (41,95 + 47,92 + 48,12 + 47,92). Hagejate seaduslik esindaja on vastava kulu suuruseks märkinud 75 eurot kummagi hageja kohta, millest pool tuleks tasuda kostjal. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kuluartiklile (riided ja jalanõud) on põhjendatud kulutada 75 eurot kuus kummagi hageja osas, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Kostja hagejate riiete ja jalatsitega seonduvate kulude kandmist tõendanud ei ole. Seega tuleb kostjal kummalegi hagejale ülalpidamist anda riiete ja jalatsitega seotud kulude osas 37,50 eurot (75 : 2). 7 Lisaks leiab kohus, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ettenägematute haigestumiste puhuks. Kohus on seisukohal, et igal inimesel on igapäevaselt vaja kasutada hügieenitarbeid. Ravimitega ja hügieenitarvetega seotud kulude osas on hagejate seaduslik esindaja esitanud kohtule tabeli hagejate seadusliku esindaja poolt kantud kuludest ravimitele ja hügieenitarvetele (ülekanded Järve Selveri Apteegis, Netiapteegis, Viru Keskuse Apothekas). Hageja K Biga seotud vastavate kulutuste suurus on tabeli kohaselt kokku 35,48 eurot [(18,70 + 4,95 + 8,25 + 4,95 + 21,17 + 15,60 + 11,61 + 21,22) : 3]. Hageja S Biga seotud vastavate kulutuste suurus on tabeli kohaselt kokku 35,48 eurot [(18,70 + 4,95 + 8,25 + 4,95 + 21,17 + 15,60 + 11,61 + 21,22) : 3], millele lisandub veel ravim S Bi jalale 4,62 eurot, kokku 40,10 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on vastava kulu suuruseks märkinud 25 eurot kummagi hageja kohta, millest pool tuleks tasuda kostjal. Kostja hagejate ravimitega ja hügieenitarvetega seonduvate kulude kandmist tõendanud ei ole. Seega tuleb kostjal kummalegi hagejale ülalpidamist anda ravimitega ja hügieenitarvetega seotud kulude osas 12,50 eurot (25 : 2). Hagejate sünnipäevade tähistamise ja sünnipäevadeks kingituste kinkimise kulu on kummagi hageja osas 25 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on sünnipäeva tähistamise ja sünnipäevaks kingituste tegemisega seotud kulude osas esitanud kohtule tabeli hagejate seadusliku esindaja poolt kantud kuludest sünnipäevadele, mis seonduvad ainult K Biga (ülekanded Lyon Cafe-s, OÜ-s VIP SHOP, My Sushi-s ning kosmeetikalaud, kõrvaklapid ja hiir sünnipäevaks). Kostja hagejate sünnipäevadega ja kingituste tegemisega seonduvate kulude kandmist tõendanud ei ole. Hageja K Biga seotud vastavate kulutuste suurus on tabeli kohaselt kokku 147,02 eurot (22,34 + 64,98 + 29,80 + 29,90). Hagejate seaduslik esindaja on vastava kulu suuruseks märkinud 25 eurot, millest pool tuleks tasuda kostjal. Kohus leiab, et laste sünnipäevade tähistamine ja sünnipäevadeks kingituste tegemise kulu on vajalik ja põhjendatud hageja K Bi poolt märgitud ulatuses. Seega tuleb kostjal hagejale K Bile ülalpidamist anda sünnipäevaga seotud kulude osas 12,50 eurot (25 : 2). Hageja S Biga seotud sünnipäevakulude kandmist hagejate seaduslik esindaja tõendanud ei ole. Trennide ja huviringidega seotud kulu on 104 eurot kummagi hageja kohta. Hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud tabelist nähtuvalt on hagejate seaduslik esindaja kandnud kulutusi mõlema hageja poolt korvpallitreeningutel osalemisega. Hageja K Bi osas on õppemaksu suuruseks 24 eurot ja hageja S Bi osas 48 eurot. Kohus leiab, et trennide näol on tegemist last arendatavate tegevustega ning tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega. Kostja ei ole tõendanud hagejate trennidega seotud kulude kandmist. Seega tuleb kostjal hagejale K Bile ülalpidamist anda trennide ja huviringidega seotud kulude osas 12 eurot (24 : 2) ja hagejale S Bile ülalpidamist 24 eurot (48 : 2). Vaba ajaga seotud kulu on 25 eurot mõlema hageja kohta. Hagejate seaduslik esindaja on antud kulu sisse hõlmanud kulutused teatrile, kinole, muuseumile jm sarnastele tegevustele. Hagejate seaduslik esindaja on kohtule esitanud Apollo Holding OÜ arve, millelt nähtuvad kulutused raamatutele (Harry Potter) kokku 56,90 eurot. Hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud tabelist nähtub ka vastava kulu kandmine. Lisaks on hagejatele soetatud raamatutest veel Kalle Blomkvist ja Rasmus ning Kollane autopõrnikas sõidab ringi kokku 12,26 eurot ning hagejale K Bile Imeflööt maksumusega 4,5 eurot ja Pahupidi puhkus 3 eurot. Kostja hagejate vaba ajaga seonduvate kulude kandmist tõendanud ei ole. Seega hageja K Bi osa suuruseks kujuneb 42,08 eurot [(56,90 + 12,26) : 2 + 4,5 + 3], millest kostja on kohustatud pool tasuma ehk 21,04 eurot. Hageja S Bi osa suuruseks kujuneb 34,58 eurot [(56,90 + 12,26) : 2], millest kostja on kohustatud pool tasuma ehk 17,29 eurot. Koolikohustuse osas (koolitarbed ja raamatud) on hagejate seaduslik esindaja esile toonud, et mõlemale hagejale kulub igakuiselt 25 eurot. Hagejatega seotud kaunite kunstide (kunst, liikumine, näitlemine ja prantsuse keel) maksumus vastavalt Tallinna Linnakantselei arvetele (XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX) on 113,20 eurot kummagi hageja kohta. Eeltoodud kulu kandmine nähtub ka hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud tabelist. Lisaks seonduvad hagejaga S Biga kooli sõbrapäevakingitus 4,7 eurot ja 22,34 eurot, kokku 27,04 eurot. Kostja hagejate kooliga seonduvate kulude kandmist tõendanud ei ole. Seega hageja K Bi osa suuruseks kujuneb 113,20 eurot, 8 millest kostja on kohustatud pool tasuma. Hageja S Bi osa suuruseks kujuneb 140,24 eurot (113,20 + 4,7 + 22,34), millest kostja on kohustatud pool tasuma. Kuna hagejate seaduslik esindaja on vastava kulu suuruseks märkinud 25 eurot kummagi hageja kohta, tuleb pool sellest tasuda kostjal ehk 12,50 eurot (25 : 2) kummagi hageja kohta. Reisimise kulu (üks kord aastas) moodustab kummagi hageja osas 75 eurot kuus. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et ta broneeris ära reisi Kreetale augusti lõppu. Reisi maksumus hetkel on ligikaudu 2300 eurot. Samuti laste ema plaanib teha lastega ka lühemaid reise (laevaga Ahvenamaale jne), aga hetkel pole sinna tagatud vaba reisimist koroona tõttu ning samuti ei ole teada hetkel suviste laagrite kohta. Kostja on Kreeta reisi osas esitanud vastuväite. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tegemist ei ole regulaarse ja vältimatu kuluga, mida peaks elatise määramisel arvestama. Lisaks tuleks sellised kulud üldjuhul vanemate vahel eraldi kokku leppida. Samuti on eeltoodud kulude hulka arvestatud ka võimalikud lühemaajalised reisid ning laagrites viibimised, mille osas kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kohtul puudub käesoleval ajal alus eeldada, et kostja ei tasu temale langevas osas hagejate reisimise kulusid tulevikus, kui hagejad asuvad koos oma emaga kostjast eraldi elama. Mis puudutab hagejatega seotud ülejäänud kulusid (telefoniarved ja arvuti), siis hagiavalduse kohaselt on hagejatega seonduvad järgmised kulud: kommunaal- ja üürikulud, söögikulud, riided ja jalatsid, hügieenitarbed ja ravimid, sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevaks kingituste kinkimine, trennid ja huviringid, vaba aeg, koolitarbed ja raamatud ning reisimine üks kord aastas. Eeltoodud kulude kandmiseks kulus hagejate seaduslikul esindajal kokku 1640 eurot, so kummagi hageja kohta 820 eurot. Kohus palus hagejate seaduslikul esindajal eeltoodud kulude (kokku 1640 eurot) kandmist vastavalt hagiavalduses välja toodud kululiikidele ka tõendada, mida hagejate seaduslik esindaja tegi 12.05.2021 menetlusdokumendis. Sidekuluga (telefoniarved ja arvuti) seotud kulud on hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud täiendavalt juurde ja eeltoodud kulud ei seondu hagiavalduses välja toodud kululiikidega. Seega kohus hagejate põhjendatud vajaduste kindlaks tegemisel sidekuluga (telefoniarved ja arvuti) käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei arvesta ning jätab eeltoodud tõendid (Diil arve nr XXX ja Euronics arve nr XXX, tl 47, 48) TsMS § 238 lõike 5 kohaselt tähelepanuta. 14. Kostja ei ole väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks hagejaid ülal pidada. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust vanemate majandusliku võimekuse osas lastele ülalpidamist anda, siis kohus poolte majanduslikku seisukorda ei analüüsi. 15. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja K Bi kasuks välja igakuise elatise summas 142,16 eurot (34,12 + 37,50 + 12,50 + 12,50 + 12 + 21,04 + 12,50) alates 25.02.2021 kuni hageja K Bi täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja S Bi kasuks välja igakuise elatise summas 137,91 eurot (34,12 + 37,50 + 12,50 + 24 + 17,29 + 12,50) alates 25.02.2021 kuni hageja S Bi täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. 16. Hagejad on palunud igakuise elatise kanda iga kuu eest ette vastava kuu 01. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus 17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt ja puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (so ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel 9 menetluskulude jaotuse reeglist (TsMS § 163 lg 1), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.