KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2021.a, Tallinn
§ 143
lg-tele 1-3 ning
§ 123
lg-le 1, mille kohaselt lahendab kohus vaidluse esmajoones lapse huvidest lähtuvalt, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
- Maakohus käsitles avaldaja nõustumist kohtu poolt 28.oktoobril 2020.a koostatud kompromissilepingu projektiga avalduse muutmisena. Kohus leidis, et avaldaja on sellega teatanud oma soovist kehtestada lastega suhtlemise kord kohtu poolt sõnastatud tingimustel ning avaldus tuleb sellisena rahuldada. Kohtu poolt pakutud suhtluskorra tingimused, millega 6 2-19-18140 avaldaja nõustus, on laste esindaja poolt heaks kiidetud. Arvestades laste esindaja ja eestkosteasutuste seisukohti, pole kohtul mingit alust arvata, et lapsed ei peaks nendest lahus elava isaga suhtlema. Teistsugusele seisukohale pole alust asuda ka C ärakuulamisel kuuldu põhjal. Isa ja laste suhtlemisele pole vastu ka laste ema. Laste ema poolt avaldaja ja poja vaheliseks suhtluseks väljapakutud tingimused ei ole avaldaja ja lapse esindaja seisukohtadest järelduvalt piisavad. Arvestades ka laste ema ja isa elukohtade lähedust, on avaldaja poolt soovitud tingimused mõistlikud. Avaldaja ja tütre suhtlemise korra reguleerimata jätmiseks puudub käesoleval juhul õigustus.
- Kohus selgitas, et käesoleva määrusega kindlaks määratavate suhtlemise tingimuste täitmine eeldab usalduslikku suhet laste ja lapsevanemate vahel ning et laste suhtlemine kummagi lapsevanemaga peab alati arvestama ka laste soove. Mõlemad lapsevanemad on kohustatud pingutama selle nimel, et aidata kaasa laste suhtlemisele teise lapsevanemaga. Kohus kutsus lapsevanemaid üles koostööle laste hooldusõiguse teostamist puudutavates küsimustes üksmeele leidmiseks. Kui üks lapsevanematest sellest mõistlike põhjendusteta keeldub, takistades lapse huvides oleva otsustuste tegemist, võib see tulevikus anda aluse teistsuguse suhtluskorra kehtestamiseks või ka vastava lapsevanema hooldusõiguse piiramiseks või selle äravõtmiseks. Sama tagajärje võib tuua kaasa see, kui üks lapsevanematest takistab lapse suhtlemist teise lapsevanemaga või mõjutab last teise lapsevanemaga suhtlemisest hoiduma. Täiskasvanud isikud ei pea vastu tahtmist üksteisega suhtlema, kuid lapsevanemad peavad tagama selle, et nende omavahelised suhted ei takistaks ühise hooldusõiguse nõuetekohast teostamist lapse suhtes ega kahjustaks lapse huvisid. Määruskaebus
- Ema esitas määruskaebuse, milles palub: maakohtu määruse tühistada määruskaebuses vaidlustatud ulatuses ning teha uus määrus, millega määrata kindlaks isa suhtlemine lastega järgmistel tingimustel: 1) Lapsed viibivad isaga paaritu nädala laupäeval ajavahemikul 12.00 kuni 16.
- Isa võtab lapsed laupäeval nende elukohast kl 12.00 ja toob tagasi nende elukohta kl 16.00; 2) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või muus isa valitud kohas) iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kl 19.
- Lapsed viib nende viibimiskohast ja toob tagasi nende elukohta isa; 3) Lapsed on jõululaupäeval 24 detsember ja esimesel jõulupühal 25 detsember emaga ja teisel jõulupühal 26 detsember kell 12.00 kuni 16.00 isaga; 4) Aastavahetuse 31.
- kuni 01.01 veedavad lapsed emaga, uusaasta 01.01 kell l2.00 kuni 16.00 isaga; 5) Laste haigestumise või muu lapse ja isa suhtlemist takistava asjaolu ilmnemisele ära jäänud kohtumist ei asendata. Ema teatab takistusest isale võimalikult varakult ette. Kui lapse isal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik lapsi enda juurde võtta, teatab ta sellest emale võimalikult varakult ette; 6) Lastel on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata sellest, kumba vanema juures ta parasjagu viibib; 7) Mõlemal vanemal on õigus lastega reisida, sh väljaspool Eesti Vabariiki, kui lapsed seda ise soovivad. Vanemad annavad teineteisele aegsasti teavet planeeritavatest välisreisidest (sihtkoht, kestus); alternatiivselt tühistada maakohtu määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
- Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruse tegemisel oluliselt rikutud menetlusõigust ja kohaldatud valesti materiaalõigust, suhtluskord ei vasta laste tegelikele huvidele ega ole kooskõlas elulise olukorraga. 7 2-19-18140
- Maakohus on jätnud määruse täielikult sisuliselt põhjendamata. Suhtluskord on kindlaks määratud sisuliselt üks-ühele avaldaja esitatule. Põhjendustes ei ole ema seisukohti käsitletud. Kohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ei ole ema ettepanekud suhtlusaegade ja tingimuste osas asjakohased.
- Maakohus on rikkunud kõigi tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise reeglit. Kohus ei ole põhjendanud, miks laste esindaja arvamus kaalub üles kõik teised tõendid ja seisukohad, mh lapse arvamuse, eestkosteasutuse seisukoha. Kohus on kõrvale jätnud kõik ema esitatud tõendid ning lähtunud ainult laste esindaja arvamusest. Laste esindajale peaks olema kohustuslik lapse arvamuse väljaselgitamine. Laste esindaja ei ole välja selgitanud, miks tütar isaga kohuda ei taha ja mis on need asjaolud, mis selle kujundasid. Laste esindaja arvamuses ei ole analüüsitud avaldaja toodud suhtluskorda ja jälgitav ei ole, kuidas esindaja jõudis järeldusele, et see on laste huvides. Kohtumäärusest ei ole nähtavad kohtu enda kaalutlused, millest tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et avaldaja soovitud suhtluskord on laste huvides.
- Kohus ei selgitanud välja laps C-l seisukohta kavandatava elukorralduse kohta ega arvestanud lapse arvamusega. Kohus kuulas lapse ära, kuid protokolli ei koostanud. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks lapsega tema eluolu arutanud, sh milline elukorraldus talle sobiks, kus ja kellega sooviks aega veeta. Kohus ei ole andnud laps C-le võimalust seisukoha avaldamiseks kavandatava elukorralduse kohta. Lapse ärakuulamine on olnud formaalsus.
- Kohus on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus ei ole kogunud tõendeid avaldaja töögraafikute jm kohta, et veenduda, et avaldaja ka tegelikkuses on valmis ja võimeline enda soovitud aegadel ja mahus lastega tegelema. Kohus on jätnud tähelepanuta eestkosteasutuse seisukohas märgitu, et vanematel on kohustus kokku leppida laste individuaalseid vajadusi ja vanemate tegelikke võimalusi arvestav suhtlusgraafik. Kohus lähtus laste esindaja ca aasta tagusest seisukohast ega ole välja selgitanud, kuidas on möödunud aeg ning selle jooksul lahuselava vanemaga suhtlemine lastele mõjunud ning kuidas on lapsed sellega kohanenud. Ema arvates ei ole avaldaja ja poja vaheliseks suhtluseks väljapakutud tingimused piisavad.
- Kohus on üllatuslikult käsitlenud avaldaja nõustumust kompromissiga avalduse muutmisena. Kohus ei võimaldanud avaldada menetlusosalistel selle kohta arvamust.
- Kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Määrusest ei selgu, kas ja milliseid asjaolusid ning asjaomaste isikute huve on kohus asjas arvestanud. Arusaamatuks jääb, millistel kaalutlustel on kohus leidnud, et laste huvides on just avaldaja poolt pakutud viisil suhtluskorra määramine ja laste huvidega on vastuolus kõik ema poolt tehtud ettepanekud. Kohus ei ole välja selgitanud, millised on laste huvid isaga suhtlemise aegade, sageduse ja tingimuste osas. Kohus ei ole arvestanud, et avaldaja ei ole lastega pikemalt koos elanud ning kokku on vanemad ühise katuse all elanud ca 6 kuud ja sedagi mitte järjest. Kohus ei ole arvestanud avaldaja tegeliku käitumisega, sh sellega, et ta on lapsi korduvalt füüsilisse ohtu seadnud. Kohus on jaganud suvevaheajad võrdselt, arvestades ainult vanemate elukohtade lähedust. Kohus ei ole lastele vahelduva elukoha määramisel suveks arvestanud elukorralduse sobivust lastele. Kohus on vääralt kohaldanud
§ 123. 19.
Kohus on avaldaja ja laste suhtlusajad määranud ebamõistlikel kellaaegadel, iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kl 20.
- Ema hinnangul on laste huvides, arvestades et poeg on väikelaps ja tütrel on nädala sees vaja ette valmistada järgmiseks koolipäevaks, nende koju tagasi toomine hiljemalt 19.
- Tegelikult on 8 2-19-18140 avaldajal neljapäeva õhtul trennid ja võistlused ning selles osas on suhtluskorra täitmine avaldaja poolt problemaatiline. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtu poolt määratud suhtluskord ka täidetav. Ema palub esialgu suhtluskorda mitte määrata nädalavahetusel ööbimistega.
- Koolivaheaegadel võiks pigem esialgu suhelda sagedasti, aga lühemat aega. Nädala kaupa edasi tagasi liikudes ei saa lapsed korralikult puhata, arvestades mh laste välja kujunenud elurütmi ja seniseid koolivaheaegu, mis tekitab lastes stressi. Kuna avaldaja enda võimalused lastega nii pikalt aega veeta on jäänud kohtu poolt jäetud välja selgitamata, varasemalt on avaldaja töö ja töösõitude graafik olnud pingeline, ei ole suhtluskord ka täidetav. Ema palub mitte määrata suhtlusaega 50 – 50 (võrdselt) koolivaheaegadel, sh suvel nädala kaupa, kuivõrd see ei vasta laste huvidele.
- Jõulupühadel ei ole kohtu poolt määratud suhtluskord laste huvides, kuivõrd lastel on aastate jooksul välja kujunenud iga-aastane traditsioon, et 24.detsembri õhtul käiakse koos kirikus ja 25.detsembril külastab lapsi kodus jõuluvana. Ema välja pakutud suhtlusaja kuupäevad ja tingimused (vastavalt lapsed veedavad jõululaupäeva (24.detsember) ja esimese jõulupüha (25.detsember) emaga ja teise jõulupüha (26.detsember) kell 12.00 kuni 16.00 isaga. Kohtu määrusega määratud suhtluskord paaris aastatel suhtlus jõulupühadeaja ühte moodi ja paaritutel aastatel vastupidi ei võimalda peredel kinni pidada pühade traditsioonidest. Aastavahetuse osas (kord ühe vanemaga, kord teisega) peab ema mõistlikuks, et lapsed saaksid veeta aastavahetuse mõlema vanemaga selliselt, et aastavahetuse (31.detsember - 1.jaanuar) veedab laps emaga ja uusaasta 1.jaanuaril kell l2.00 kuni 16.00 isaga.
- Ema on vastu ära jäänud kohtumiste asendamisele. Kuna suhtluskord on üsna tihe, koormaks ärajäänud kohtumiste asendamine lapsi liialt. Lastega reisimist ema toetab, kui lapsed seda ise soovivad. Menetlusosaliste seisukohad
- Eestkosteasutuse vastuse kohaselt on ema ettepanekud jäänud kohtumenetluses tähelepanuta. Olukorra lahendamiseks on vajalik välja selgitada mõlema lapse tõeline arvamus, kaasates protsessi lastega tegeleva terapeudi, kes aitab seda sõnastada. Vanemate koostöö parandamiseks on vajalik jätkata perelepitusega.
- Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kohus on kaalunud laste heaolu ja vanemate õigustatud huve. Laste esindajale laste huvide mitteväljaselgitamise etteheitmine ei ole õigustatud. Laste esindaja on oma seisukoha kujundamisel olnud objektiivne. Arvestades, et vanemad elavad lähestikku, ei peaks 20.30 olema nii hiline aega, et seaks ohtu tütre koduste õppetööde tegemise, sest seda on võimalik teha ka isa juures. Ka poja huve ei kahjusta see kellaaeg kuidagi. Arusaamatu on, miks ema ei esitanud oma seisukohti kompromissi projektile. Poeg saab varsti 6-aastaseks, tal on isaga lähedane suhe, ta pole enam väikelaps, kelle huvides on suhelda isaga sagedasti, kuid mitte liiga pikalt. Põhjendamatu on väita, et lapsed ei ole avaldaja juures ööbimistega suhtluseks valmis. Kui tütar ei taha, ei saa teda keegi suhtlemisele ja ööbimisele sundida. Puuduvad objektiivsed asjaolud, miks laste pikemad kohtumised isaga neid kahjustavad. Arusaamatu on etteheide, et maakohus jagas koolivaheajad vanemate vahel võrdselt. Alusetu on kahtluse alla seada isa võimalusi, kui isa on kompromissi edastanud. Objektiivsetele asjaoludel ei põhine ema seisukoht kohtumisi mitte kindlaks määrata ja need toimuksid siis, kui lapsed on selleks valmis. Antud pere puhul on selgus laste elukorralduses äärmiselt vajalik. 9 2-19-18140
- Isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sellest, et kohtu arvates peab olema suhtluskord erinev ema soovitust, ei saa teha järeldust, et kohus oli ema suhtes erapoolik. Kohus kindlustas laste ja isa suhtlemisõiguse määral, mis vastab laste huvidele. Kohus lähtus laste huvidest, kuulas ära tütre ja kujundas vahetu mulje põhjal oma seisukoha. Laste esindajal on õigus otsustada, kuidas ta lapselt saadud teabe kohtule edastab. Peale 6 kuud kestnud perelepitust ema sõnamurdlikkuse tõttu vanemate vahelised kokkulepped ei toiminud ja koostööni ei jõutud. Ema soovis, et isa loobuks nõudest lastega kohtuda. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus isa avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks rahuldas, suhtluskorra määras ning teha selle asemel uus määrus, millega rahuldada isa avaldus lastega suhtlemise korra osas osaliselt ja määrata isa suhtluskord kummagi lapsega tingimustel vastavalt käesolevale määrusele. Muus, st menetluskulude jaotuse osas, jääb maakohtu määrus muutmata, ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
- Määruskaebuse esitajaga tuleb esmalt nõustuda selles, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Vaidlustatud määrus on olulises osas põhjendamata, arvestades, et sellest ei nähtu, miks ei ole laste huvides ema ettepanekud suhtluse korraldamiseks isaga, miks ei tule arvesse võtta ema poolt kohtu ette toodud asjaolusid ja miks tuleb suhtluskorra määramisel lähtuda laste esindaja arvamusest kohtu koostatud kompromissilepingu kohta. Maakohus ei ole ka märkinud, millistest tõenditest, kui üldse, kohus asja lahendamisel lähtus või millised asjaolud tuvastatuks luges. Samuti ei nähtu sedagi, milles seisnevad kohtu arvates kummagi lapse huvid ning milliseid asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve maakohus laste ja isa suhtluskorra määramisel arvesse võttis. Kuigi maakohtu eelpoolnimetatud menetlusõiguslikud rikkumised on olulised, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomilistel põhjustel vajalikuks maakohtu määrust tühistada ning avaldust uueks lahendamiseks maakohtule tagasi saata, kuna seadusest tulenevalt saab ringkonnakohus maakohtu eksimused ise parandada ning teha uue määruse.
- Maakohtule ei ole etteheidetav laps C ärakuulamise kohta protokolli koostamata jätmine, kuna hagita asjades on see kohtu diskretsiooniõigus. TsMS § 477 lg 4 kohaselt tuleb isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud märkida menetlust lõpetavas määruses, mida maakohus ka teinud on. Lapselt tema arvamuse uurimata jätmine seoses võimaliku elukorraldusega ei tee tema ärakuulamist formaalseks, kuna lapse sõnul isa tema tegemiste vastu huvi ei tunne ning nad pole viimastel kuudel üldse suhelnud. Maakohtule pole etteheidetav ka arvamuse avaldamise võimaldamata jätmine selle kohta, et kohus avaldaja nõustumust kompromissiga avalduse muutmisena käsitleb, arvestades, et kompromissi tingimuste osas määras kohus kõigile menetlusosalistele arvamuse avaldamiseks tähtaja. 10 2-19-18140
- Arvestades puudujääke maakohtu menetluses ning määruse tegemise aega, nõudis ringkonnakohus määruskaebusmenetluses menetlusosalistelt täiendavate selgituste esitamist. Muuhulgas soovis ringkonnakohus teada, kuidas on alates maakohtu määruse tegemise ajast toimunud laste suhtlus isaga ja kas vastab tõele väide, et neljapäeva õhtuti esineb isal suhtluse korraldamisel takistusi. Võttes arvesse saadud vastuseid, soovis ringkonnakohus täiendavalt teada, kas lapsed on asunud kasutama psühholoogilise nõustamise teenust ning kuidas oleks võimalik korraldada isa ja laps C suhtlus kolmanda isiku juuresolekul.
- Kõigi tsiviilasjas esitatud avalduste, seisukohtade ja tõendite alusel tuvastab ringkonnakohus, et vanemate vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
(1)isa ja ema ühisteks lasteks on XX.XX.XXXX.a sündinud C ja XX.XX.XXXX.a sündinud Q;
(2)isa on laste ja emaga ühise perena koos elanud ca 1,5 kuud;
(3)alates 2016.a lõpust elavad laste vanemad lahus ning lapsed püsivalt emaga;
(4)isa edaspidine lastega suhtlus on toimunud ilma, et lapsed oleksid ööbinud isa juures, järgmises mahus: (4.1.) laps C-ga 2019.a 8 korda, 2020.a jaanuarist kuni oktoobrini 6 korda, alates 2020.a novembrist 4 korda ning suhtlus on tänaseks püsivalt katkenud eelduslikult alates 14.02.2021.a sündmusest; (4.2.) laps Q-ga 2019.a 8 korda; 2020.a jaanuarist kuni oktoobrini 32 korral; alates 2020.a novembrist kuni 30.07.2021.a 34 korral ning alates 24.08.2021.a ei ole isal õnnestunud lapsega enam kontakti saada;
(5)lapsed on korduvalt käinud nõustamisel psühholoog U juures.
- Tuvastatud asjaolude põhjal nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust.
- Lapsega suhtlemise õigust reguleerib perekonnaseadus. Sealjuures sätestab
§ 143lg 1 üldise põhimõttena, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.
Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
§ 143
lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kui vanemad nende lahuselu korral lahuselava vanema ja lapse suhtlemises kokkuleppele ei jõua, määrab
§ 143
lg-st 2¹ tulenevalt vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus, tehes
§ 123
lg-st 1 tulenevalt lapsesse puutuvat asja läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 34. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 23). Vanem peab vanema õigusi teostades pidama silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.03.2007.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33). Kohtu määratud suhtluskord peab olema selge ja täidetav, sh tuleb reguleerida ka vanema kohustus lapsega suhelda, mitte üksnes anda vanemale soovi korral võimalus lapsega suhelda (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 28). Esmajoones peab kohus
§ 123
lg 1 järgi vanema ja lapse suhtlemise korra määramisel lähtuma lapse huvidest.
§ 143
lg 3 järgi ei ole lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määravaks lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.04.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18). Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. 35.
§ 123
kohaldamisel on maakohus ringkonnakohtu hinnangul eksinud eelkõige selles, et jättis tuvastamata, mis on kõnealuses vaidluses osalevate laste huvid. Ka ei ole kohus arvesse 11 2-19-18140 võtnud ema poolt avaldatud ja vaidlustamata olulisi asjaolusid selle kohta, et lapsed ei ole pärast vanemate lahku kolimist isa juures kordagi ööbinud ning on oma isaga koos elanud vaid 1,5 kuud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et laste esindaja arvamusest ei nähtu, miks ei ole laste huvides arvestada ema ettepanekut määrata suhtluskord nn üleminekuperioodiga ja miks on laps C-l tekkinud vastumeelsus isaga suhtlemisel. Maakohus ei ole arvestanud laps C poolt ärakuulamisel avaldatut selle kohta, et isa tema tegemiste vastu huvi ei tunne ja laps on leppinud sellega, et ta isaga enam ei suhtle.
- Laste huvide määratlemisega seoses nähtub tsiviilasja materjalidest, et eestkosteasutuse hinnangul on selleks laste emotsionaalne heaolu ja turvalisus, nende õiguste, individuaalsete vajaduste ja tunnete mõistmine, aga ka piirid ja konkreetsus vanemate vahelises suhtluses. Laste esindaja on laste huvidena mõistnud stabiilset päevakava, kohtumisi lahuselava vanemaga ja nende mõju laste psüühikale. Psühholoog U on esile toonud, et elukorraldus peab lähtuma laste heaolust ja selle märksõnadeks on turvalisus, lojaalsuskonflikti puudumine ja paindlikkus. Ringkonnakohus on eeltoodu alusel seisukohal, et laste huvideks on konkreetsel juhul eelkõige õigus elada nii, et suhtlus kummagi vanemaga on lapse õigusi ja vajadusi arvestav ning turvatunnet pakkuv, laste igapäevane elukorraldus ettenähtav, stabiilne, üleüldist heaolu tagav ja arengut toetav. Eeltoodust johtudes leiab ringkonnakohus, et laste ja isa suhtluskord tuleb reguleerida vaidlustatud määruses tooduga võrreldes oluliselt erinevalt ning kummagi lapse osas eraldi tingimustega, käsitledes esmalt suhtluskorra määramist laps C-ga ja seejärel laps Qga.
- Laps C osas nähtub tsiviilasja materjalidest lisaks eespool tuvastatud asjaoludele, et kuigi laps on isaga pärast vanemate lahku kolimist suhelnud, on selle maht võrreldes isa ja laps Q suhtlust, olnud oluliselt väiksem, ka on suhtlus olnud kaootilisem. Laps on maakohtu menetluses väljendanud esindajale vastuseisu isaga suhtlemisele ning kohtule selgitanud, et suhtluse jätkumiseks peaks isa püüdma taastada omavahelise usalduse, kuid isa tema tegemiste vastu huvi ei tunne ning ta on leppinud, et isaga enam ei suhtle. Ema on esile toonud, et tütart on mõjutanud isa vägivaldne käitumine ema ja tema endaga, isa liigne alkoholi tarbimine, aga ka varasem ebastabiilne suhtlusstiil lapsega ning poja eelistamine tütrele. Kuigi perelepitaja tõi välja, et isa on otsustanud tütart mitte survestada ja otsida lahendusi lapsega paremate suhete saavutamiseks, nähtub ringkonnakohtule esitatud dokumentidest ja tõenditest, et lapse suhtlus isaga on käesolevaks ajaks katkenud. Isa on avaldanud, et laps ei vasta tema sõnumitele ega kõnedele, tänaval tere ei ütle, on tõre ja üleolev ning isaga räägib vaid ema juuresolekul, mistõttu on isa suhtlusest loobunud. Ema on olukorda selgitanud sellega, et isa on korduvalt tütrele väljendanud soovi temaga mitte suhelda, last laimanud ja süüdistanud, mistõttu laps ei soovi enam isaga suhelda; ka ei ole isa last tema sünnipäeval enam õnnitlenud ning laps on soovinud isale lähenemiskeelu kehtestamist peale seda, kui isa teda ja tema sõpru tänaval piiras; laps on kurb, et isa talle etteheiteid teeb ja teda sõimab, venda aga nunnutab ja meelitab. Ema on esitanud tõendid selle kohta, et 14.02.2021.a karjus isa lapsele, et ta ei ole enam isa juurde oodatud ning isa ei soovi lapse nägu enam näha, 18.05.2021.a ründas isa last ja tema pikaaegset sõbrannat tänaval. Isa neid väiteid ümber lükanud ega selgitusi oma käitumise kohta jaganud ei ole. Eestkosteasutusele on laps 08.06.2021.a vestluses väljendanud tugevat pettumust isa suhtes, kurvameelsust ja elutüdimusmõtteid, mille põhjuseks võivad spetsialisti hinnangul olla vanemate vahelised pinged ja manipulatsioonid. Psühholoog on 09.09.2021.a hinnangus esile toonud, et kuigi isa tuli 2021.a maikuus kooli ja arutas suhete parandamise võimalust tütrega, ei ole lapse sõnul isa käitumises midagi muutunud, lapsel on depressiivsed meeleolud ning ta on väljendanud soovimatust isaga suhelda. Isa on 14.09.2021.a menetlusdokumendis siiski kinnitanud jätkuvat soovi lapse elus osalemiseks. 12 2-19-18140
- Ringkonnakohus on eeltoodu alusel seisukohal, et lapses tekkinud vastuseis isaga suhtlusele ning selle katkemine ei ole, isa agressiivset ning lapse huvidega vastuolus olevat käitumist arvestades, üllatuslik. Nõustuda ei saa isa kahtlusega, et suhtluse katkemise põhjuseks on üksnes lapse mõjutamine ema poolt. Samas puudub ringkonnakohtul seaduslik alus jätta isa avaldus laps C-ga suhtluskorra määramiseks rahuldamata, arvestades, et asjas ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et suhtluse taastamiseks vajalike kontaktide võimaldamine isaga kolmanda isiku juuresolekul oleks lapse tervist või arengut kahjustav. Kuigi psühholoog hinnangus rõhutanud, et trauma lapses süveneb, kui ta peab igakordsele kohtumisele teise vanemaga minema vastumeelselt, hirmu või sunni korras, ei ole selles arvestatud võimalusega, et suhtlus isaga saab toimuda ka kolmanda isiku toetuse ja järelevalve all. 39.
§ 143
lg-st 5 tulenevalt võib kohus omal algatusel ning
§ 143
lg-te 3 ja 3¹ alusel piirata lapse huvides suhtlusõigust ja määrata, et laps suhtleb vanemaga sobiva kolmanda isiku juuresolekul. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid ning valitud abinõu peab olema asjaolusid arvestades eesmärgipärane ja proportsionaalne (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.03.2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 23). 40. Võttes arvesse kõiki asjas esile toodud asjaolusid, esitatud tõendeid ja seisukohti, laps C huve ja isa jätkuvat huvi lapsega suhtlemiseks ning tuginedes
§-le 123, § 143 lg-tele 1,2, 3, 3¹ ja 5, on ringkonnakohus seisukohal, et isa suhtluskord lapsega tuleb kindlaks määrata maakohtu poolt määratust oluliselt erinevalt nii, et isa suhtlusõigus lapsega on piiratud suhtluse korraldamisega sobiva kolmanda isiku juuresolekul ilma kohtumisi asendamata ning emale kaasneb lapse haigestumisest tingitud kohtumiste ärajäämise tõttu teavitamise ja tõendamise kohustus.
- Selleks kolmandaks isikuks tuleb määrata lapse elukohajärgne eestkosteasutus, kelleks käesoleval juhul on Anija vald (vallavalitsuse kaudu). Ringkonnakohtu hinnangul on isa suhtlusõiguse piiramine, arvestades lapse huve ning asjaolu, et suhtlus lapsega on katkenud isa agressiivse ja lapse õigusi mittearvestava käitumise tõttu, hetkel proportsionaalne ja eesmärgipärane.
- Eestkosteasutuse kinnitusel on suhtlus lapse ja isa vahel võimalik korraldada spetsialisti juuresolekul ühes kalendrikuus viiel korral kestvusega keskmiselt 2 tundi kas vallavalitsuse Aegviidu või Kehra ruumides või vastavalt ilmastikuoludele looduses. Ringkonnakohus võtab need asjaolud arvesse. Kuivõrd
§ 143
lg-st 3¹ tulenevalt määrab vallavalitsus lapse suhtluseks vanemaga kolmanda isiku juuresolekul seda ülesannet täitma pädeva füüsilise isiku, jääb kohtumisteks sobivate aegade leidmine ja kooskõlastamine eestkosteasutuse poolt määratud isiku ülesandeks.
- Ringkonnakohus teeb isale ettepaneku teha eestkosteasutuse ja tema määratud isikuga koostööd, kui isa huviks on suhtluse taastamine lapsega. Ringkonnakohus rõhutab, et isa koostööst oleneb, kas suhtluse vahetu taastamine lapsega osutub võimalikuks. Sellest, kuidas isa lapsega suheldes eestkosteasutuse spetsialisti võimalikke selgitusi või soovitusi lapsega suhtluse osas järgib (sh osaleb nt vanemlikke oskusi arendavatel kursustel), sõltub see, kuidas suhtluskorda lapsega täidetakse. Kui suhtlus isa ja lapse vahel laabub, saab isa tulevikus lapsega suhtlema hakata kolmanda isiku juuresolekuta, kui laps selleks vajalikku valmisolekut ja tahet avaldab.
- Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus isa ja laps C suhtluskorra järgnevalt: isal on käesoleva kohtumääruse tegemisest arvates viiel
(5)järjestikusel paaris nädalal õigus kohtuda 13 2-19-18140 laps C-ga ühel
(1)kalendripäeval kahe
(2)tunni jooksul lapse elukoha järgse eestkosteasutuse poolt määratud ajal, kohas ja isiku juuresolekul. Eeldusel, et isa on laps C-ga suhelnud eelnimetatud korras ja tingimustel, on isal edaspidi õigus laps C-ga suhelda igal nädalal ühel
(1)kalendripäeval kahe
(2)tunni jooksul lapse elukoha järgse eestkosteasutuse poolt määratud ajal, kohas ja isiku juuresolekul. Kui eeldus jääb täitmata, siis jätkub algne suhtluskord. Eestkosteasutus kooskõlastab kohtumiste ajad kummagi vanemaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, võttes arvesse laps C koolikohustust ja vaba aja tegevusi (huviringe jms), isa töögraafikut ja vajadusel ka vaba aja tegevusi ning eestkosteasutuse töötaja(te) tööaega. Lapse haigestumise, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja isa kohtumist ei asendata. Ema teatab lapse haigestumisest eestkosteasutusele ja isale viivitamatult telefoni või e-kirja teel ning esitab isale esimesel võimalusel perearsti kinnituse lapse haigestumise kohta. Lapsel on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib.
- Laps Q osas nähtub tsiviilasja materjalidest lisaks eespool tuvastatud asjaoludele, et laps on maakohtu menetluse jooksul avaldanud nii esindajale kui eestkosteasutusele soovi ja valmisolekut isaga suhtluseks. Ema on esile toonud, et vaatamata sellele tuleks arvestada asjaoluga, et laps ei ole kordagi isa juures ööbinud, on temaga koos elanud vaid 1,5 kuud ning pikemad koosolemised isaga on avaldanud mõju lapse tervisele, sh on avaldunud hüsteeriahood, öine vähkremine, sonimine, alla pissimine ning vastumeelsus isa juurde minna. Ema on esitanud helisalvestisi lapses aeg-ajalt tekkinud vastuseisu kohta suhtlusele isaga. Lapse esindaja on olnud seisukohal, et isa ettepanek suhtluskorra määramiseks on lapse huvides, kuid ei ole põhjendanud, miks on lapse huvides suhtluskord ilma ema poolt soovitud üleminekuperioodita. Määruskaebusmenetluse jooksul on laps eestkosteasutusele väljendanud, et talle meeldib isa juures käia, kuid mitte liiga kauaks. Nii lapse esindaja kui eestkosteasutuse hinnangul on lapsel isaga lähedane suhe. Vaatamata eeltoodule on eestkosteasutus arvamusel, et maakohtu määratud suhtluskorra tingimustel suhtlus võib mõjuda lapsele psühholoogiliselt raskelt ning seda ei ole võimalik täita, kuna laps ei ole isaga pikalt koos elanud. Lapse esindaja hinnangul on maakohtu määratud suhtluskord aga lapse huvides ning asjaolust, et laps on vahel peale isa juures olemist teises meeleolus, ei saa teha järeldust, et isaga kohtumised ei mõju lapsele hästi. Ema kirjeldatud lapse käitumisest isaga kohtumiste järgselt nähtub, et lapsel on avaldunud pärast tema jaoks pikaks osutunud kohtumisi isaga hüsteeria, ärevushood, apaatsus, nutt, vastumeelsus ja hirm isa ees, laps on avaldanud soovi olla isaga koos mitte liiga pikki päevi ega ka liiga tihedalt. Ema on esitanud helisalvestised lapse kohatise vastumeelsuse kohta suhtluseks isaga ning psühholoogi hinnangu, millest nähtub, et lapsel esineb emotsionaalsele häiritusele viitavaid sümptomeid, laps on kimpus hülgamishirmu ning klammerdumisega, uinumisraskustes ning lapse arengut toetaks hetkel kindla kodukeskkonna olemasolu. Psühholoog on esile toonud, et laps väljendab kohatist vastumeelsust, trotsi ja hirmu selle vanemaga kohtumiste ees, kelle agressiivse käitumise tunnistajaks ta on olnud. Hinnangus väidetakse, et isa on keeldunud lastekaitse ametnike poolt pakutud vanemlike oskuste õppimise teenustest. Seda väidet ei ole isa kordagi ümber lükanud, kuigi on kinnitanud jätkuvat huvi lapse elus osalemiseks. Isa on ringkonnakohtule 14.09.2021.a teatanud, et ema ei ole kontakte lapsega võimaldanud lapse väidetava vastuseisu tõttu alates 24.08.2021.a-st. Ema ei ole omapoolseid selgitusi ringkonnakohtule andnud ega lapse vastuseisu põhistavaid tõendeid esitanud. Veel 17.08.2021.a menetlusdokumendis on ema kirjeldanud, et laps soovib isaga suhelda, kuigi ainult natuke aega.
- Võttes arvesse kõiki asjas esile toodud asjaolusid, esitatud tõendeid ja seisukohti, laps Q huve ja isa jätkuvat huvi lapsega suhtlemiseks ning tuginedes
§-le 123 ja § 143 lg-le 1, on ringkonnakohus seisukohal, et isa suhtluskord lapsega tuleb kindlaks määrata maakohtu poolt määratust erinevalt nii, et isa suhtleb lapsega igal nädalal kindlaks määratud lühikestel 14 2-19-18140 ajavahemikel ilma ööbimisteta, ärajäänud kohtumisi asendamata ning koolivaheaegade osas erisusi kehtestamata, võttes jõulude ja aastavahetuse osas arvesse lapse senise elu jooksul välja kujunenud traditsioone ning lapse soovi reisimiseks.
- Ringkonnakohus võtab sealjuures arvesse, et nii eestkosteasutus kui lapse esindaja on esile toonud lapse lähedast suhet isaga, laps ise on avaldanud põhimõttelist soovi isaga suhtluseks, kuigi seadnud ka tingimuseks, et suhtlus ei tohi olla liiga pikk. Asjas ei ole esitatud tõendit selle kohta, et lapse suhtlus isaga ei ole lapse huvides ning kahjustab lapse tervist ja arengut. Psühholoog on olnud seisukohal, et lapse isal tuleks kohtumisteks lapsega läbida perelepitus, vägivalla teraapia või vanemlike oskuste koolitus. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole laps isaga koos elanud rohkem kui 1,5 kuud ega ole tema juures pärast vanemate lahku kolimist kordagi ööbinud. Lapse ema poolt kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on lapsele kurnavaks osutunud just pikad suhtluspäevad isaga, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul suhtlus isa juures ööbimistega hetkel lapse huvides. Samas ei ole lapse huvides ka suhtluse lühendamine ema poolt väljapakutud kella 19.30-ni nädala sees ja laupäeviti vaid 4 tundi, arvestades, et ema kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on lapse senised suhtluskorrad isaga kestnud alates 1,5 tunnist kuni 9,5 tunnini. Juhul, kui laps ei lähe koolieelsesse lasteasutusse, saab isa last omavahelise suhtlemise ajal mh kooliks ette valmistada, lapse koolikohustuse tekkimisel aidata last aga järgmiseks koolipäevaks ettevalmistumisel. Isa on neljapäevaste treeningute kestvust kuni kella 21.00-ni kinnitanud vaid juuli ja augustikuu kohta, mistõttu puudub alus neljapäevaste kohtumiste aja lühendamiseks ka isa trennides viibimise tõttu. Koolivaheaegade reguleerimist ei pea ringkonnakohus hetkel lapse huvidega kooskõlas olevaks, arvestades lapse praegust valmisolekut ja võimekust isaga suhtlemiseks vaid lühikeste ajaperioodide kaupa. Jõulude ja aastavahetuse reguleerimisel on lapse huvidega kooskõlas seni väljakujunenud ja ema poolt kirjeldatud traditsioonide säilitamine. Suhtluse ajalise mahu lühendamine ainult 4 tunnile ei ole ringkonnakohtu hinnangul lapse huvides eespooltoodud põhjendustel. Lapse haigestumise tõttu ärajäänud kohtumiste asendamist ei pea ringkonnakohtus hetkel vajalikuks, arvestades, et vanemad on suutnud oma konfliktsete suhete tõttu tekitada lapse elus juba küllalt turvatunde puudumist, ebastabiilsust ja stressi ning lapse huvides on korraldada tema elu ettenähtavalt ja lapse heaolu toetavalt, võimaldades suhtlust lahuselava vanemaga kindlaksmääratud aegadel ja ajavahemikel. Reisimist puudutavas osas tuleb seada eelduseks lapse enda selgelt väljendatud soov, arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt on lapsel esinenud oma soovide väljendamisel isale takistusi hirmu näol. Ringkonnakohus peab omal algatusel vajalikuks määrata, et lapse üleandmine tuleb teha lapse ema koduukse ees, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole ema ja tema perekonnaliikmed tundnud end isa agressiivse eneseväljenduse tõttu ema kodus turvaliselt, ka on kohale kutsutud politsei.
- Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus isa ja laps Q suhtluskorra järgnevalt: isal on õigus kohtuda laps Q-ga iga paaritu nädala laupäeval alates kella 12.00-st kuni 18.00-ni ning iga nädala kolmapäeval ja neljapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kella 20.30-ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa. Laps haigestumise, mis ei võimalda lapsel kodust väljuda, korral lapse ja isa kohtumist ei asendata. Ema teatab lapse haigestumisest isale viivitamatult telefoni või e-kirja teel ning esitab esimesel võimalusel perearsti kinnituse lapse haigestumise kohta. Laps veedab jõululaupäeva (24.detsember), esimese jõulupüha (25.detsember) ning aastavahetuse (31.detsember kuni 01.jaanuar kella 12.00-ni) emaga. Isal on õigus lapsega kohtuda teisel jõulupühal (26.detsember) kella 12.00-st kuni 18.00–ni ja uusaastal (01.jaanuar) alates kella 12.00-st kuni 18.00-ni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi tema elukohta (kuni koduukseni) isa. Lapsel on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata sellest, kumma vanemaga ta parasjagu viibib. Mõlemal vanemal on õigus lapsega reisida, sh 15 2-19-18140 väljaspool Eesti Vabariiki, kui laps seda ise soovib. Vanemad annavad teineteisele aegsasti teavet planeeritavatest välisreisidest (sihtkoht, kestus).
- Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on eestkosteasutus läbivalt esile toonud selle, et vanemad ei ole aastaid suutnud lahendada omavahelisi konflikte, kuigi neid on sealjuures abistada üritanud nii kohaliku omavalitsuse spetsialistid kui ka perenõustaja. Võttes arvesse eeltoodut, aga ka seda, et laps C on avaldanud eestkosteasutusele elutüdimusmõtteid ning mõlemad lapsed vajavad jätkuvalt psühholoogilist nõustamist, teeb ringkonnakohus vanematele ettepaneku asuda mõistma kujunenud olukorra tõsidust ja omavaheliste pikaaegsete lahendamata vaidluste ning lõpetamata protsesside kahjulikku mõju ühiste laste tervisele, tekitada endas suutlikkus võtta selle eest lõpuks vanemlik, aga ka täiskasvanulik vastutus ning teha spetsialistide abiga kõik mis võimalik omavaheliste aastatepikkuste konfliktide lahendamiseks, laps C-s taas elujaatavate hoiakute tekkeks ja ka nende püsimajäämiseks ning võimalike elutüdimusmõtete tekke ennetamiseks laps Q-s. Mõlemal vanemal tuleks psühholoogi poolt esile toodud laste lojaalsuskonflikti teket arvestades mõelda oma vanemlike oskuste arendamisele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et seda, kuidas vanemad antud ettepanekutesse suhtuvad, võib kohus arvesse võtta võimalike edaspidiste lastega seotud vaidluste lahendamisel. Selgitused
- Ringkonnakohus selgitab, et
§ 143
lg-st 1 tuleneva regulatsiooni kohaselt ei saa kohus last vastu tema tahtmist oma lahuselava vanemaga suhtlema kohustada. 51. Ringkonnakohus selgitab, et
§ 143
lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta
§ 143
lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda.
§ 123
lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab
§ 123lg 1 mõttes lapse huvidele.
- Lisaks selgitab ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus ei ole suhtluskorra osas täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust TsMS § 563 alusel. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.10.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-14, p 20 ja Riigikohtu üldkogu 12.12.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61). Taotluste lahendamine
- Laste isa on määruskaebusmenetluses esitanud 30.07.2021.a ja 14.09.2021.a taotlused uute tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotlused ja võtab TsMS § 238 lg 1 alusel tõenditena vastu: 1) kõik 30.07.2021.a menetlusdokumendile tõenditena lisatud dokumendid, so 15.05.2021.a ja 16.05.2021.a sündmuste salvestused ja protokollid ning 21.07- 16 2-19-18140 22.07.2021.a kirjavahetuse laste emaga ja 2) 14.09.2021.a menetlusdokumendile lisatud ekraanitõmmised sms vestlustest Y-ga.
- Laste ema on määruskaebusmenetluses esitanud 30.07.2021.a, 17.08.2021.a ja 12.09.2021.a taotlused uute tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotlused ja võtab TsMS § 238 lg 1 alusel tõenditena vastu: 1) kõik 30.07.2021.a menetlusdokumendile lisatud tõendid, so väljavõtted sms-dest, ekraani kuvatõmmis, helifailid ja nende protokollid; 2) 17.08.2021.a kirja ringkonnakohtule; 3) 12.09.2021.a menetlusdokumendile esitatud psühholoog U 09.09.2021.a hinnang C ja Q nõustamiselt. Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
- TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega, juhul kui vastav taotlus esitatakse.
- Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 4-5 osas. Muus osas võib määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest. (allkirjastatud digitaalselt) 17