← Eesti

2-20-7086/28

Obsah (7)§ 41§ 37§ 38§ 30§ 34§ 35§ 29

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-7086 Määruse kuupäev Tartu, 20. oktoober 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare Kohtuasi I.R. kaebus k

) § 37 lg-s 1 sätestatud menetluse alustamise tasu. Täitemenetluses ei saa täita (elatis)nõuet, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud.

  1. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja selgitas, et jääb
  2. mai
  3. a otsuse seisukohtade juurde. Kohtutäiturile teadaolevalt oli
  4. mai
  5. a otsuse tegemise hetkel tasumata ka 292 euro suurune perioodiline elatis
  6. aasta maikuu eest. Eelnevat arvesse võttes oli põhjendatud täitemenetluse jätkamine perioodilise elatise sissenõudmiseks. Avaldaja ei ole elatise võlgnevuse tekkimist vaidlustanud ega tõendanud, et ta on elatist korrektselt tasunud.
  7. Sissenõudja vaidles avaldaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja täidab ülalpidamiskohustust üksnes siis, kui tema vastu algatada täitemenetlus. Sissenõudja esitas
  8. jaanuaril 2020 täitmisavalduse ka perioodi detsember 2019 kuni jaanuar 2020 elatise osas, mille avaldaja täitis alles
  9. märtsil 2020, pärast mida täitemenetlus lõpetati. Sissenõudja pidas nüüd mõistlikuks esitada TMS § 23 lg 45 alusel täitmisavaldus ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise osas, et ta ei peaks pärast iga võlgnevuse tekkimist esitama uut täitmisavaldust. Kui täitmisele on esitatud ka edasiulatuva elatise nõue, ei saa menetlust lõpetada iga kuu võla tasumisega ning

§ 41lg-t 1 ei saa kohaldada.

  1. Harju Maakohus rahuldas
  2. juuni
  3. a määrusega kaebuse osaliselt, tühistas kohtutäituri
  4. mai
  5. a otsuse ning kohustas kohtutäiturit avaldaja
  6. aprilli
  7. a kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda, avaldaja menetluskuludest 50% kohtutäituri ja 50% tema enda kanda ning sissenõudja menetluskuludest 50% avaldaja ja 50% kohtutäituri kanda. Maakohus leidis, et kohtutäitur algatas õigesti täitemenetluse, kuna täitmisavalduse esitamise ajal
  8. aprillil 2020 võlgnes avaldaja sissenõudjale 876 eurot. Avaldaja tasus võlgnevuse
  9. aprillil
  10. Samas ei saa kohtutäituriga nõustuda selles, et tal tuli jätkata täitemenetlust täitedokumendist tuleneva 2

(8)2-20-7086 igakuise elatise sissenõudmiseks, kuna sissenõudja palus algatada täitemenetluse ka igakuise edasise elatise osas. Kuna tulevikus makstav elatis ei olnud võlgnevuse tasumise ajal veel sissenõutavaks muutunud, pidanuks kohtutäitur täitemenetluse lõpetama, sest puudus sissenõutavaks muutunud nõue, mille rahuldamiseks täitetoiminguid teha. Kohtutäitur on õigesti leidnud, et täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu maksmise kohustus on avaldajal.

§ 37

on eriregulatsioon, mis kohaldub ka siis, kui täitmisavaldus esitatakse hagi tagamise määruse alusel sissenõutavaks muutunud elatise sissenõudmiseks ning tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise täitmisele pööramiseks. Põhjendatud ei ole jätta kohtutäituri tasu maksmise kohustust

§ 38lg 4 alusel alaealise lapse kanda.

Kuna täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitemenetluse saaks algatada üksnes tulevikku suunatud nõuete osas, tuleb täitemenetluse alustamisel arvestada täitemenetluse alustamise tasu üksnes juba sissenõutavaks muutunud summalt. Kuivõrd igakuine elatis ei olnud täitemenetluse alustamise ajal sissenõutavaks muutunud, ei saanud kohtutäitur selle pealt täitemenetluse alustamise tasu nõuda. Kohtutäitur ei saa täitetoiminguid teha enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kui võlgnikul oleks kohustus tasuda kohtutäituri tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt nõuetelt, ei oleks võlgnikul võimalik tasuda täitemenetluse alustamise tasu

§ 41lg 1 järgi.

Avaldaja pidi seega tasuma täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot

§ 41lg 1 kohaselt.

Avaldaja taotlus lõpetada täitemenetlus ja tühistada kohtutäituri tasu otsus jäi läbi vaatamata, kuna kohus ei saa ise täitemenetlust lõpetada ega kohtutäituri tasu otsust tühistada.

  1. Kohtutäitur esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta kaebus rahuldamata. Määruskaebuse järgi on maakohus põhjendamatult leidnud, et kohtutäitur pidanuks elatise võlgnevuse tasumise puhul täitemenetluse lõpetama ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõude osas. Elatise võlgnevuse tasumine enne täitmisteate kättetoimetamist ei mõjuta igakuise elatise sissenõudmise seaduslikkust. Seadusandja on TMS § 23 lg-ga 45 näinud selgelt ette võimaluse algatada täitemenetlus igakuise elatise sissenõudmiseks. Kui täitemenetlust ei saaks igakuise elatise sissenõudmiseks jätkata, kaotaksid elatise sissenõudmise erimeetmed oma mõtte. Piisavalt ei ole hinnatud asjaolu, et kohtutäitur on enne igakuise elatise sissenõudmist alustanud avaldaja vastu mitmeid täitemenetlusi elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ning avaldaja täidab elatise tasumise kohustust üksnes kohtutäituri sekkumisel. Maakohtu tõlgenduse kohaselt peaks lapse seaduslik esindaja esitama kohtutäiturile iga kuu uue täitmisavalduse, kui võlgnik tasub kohe pärast täitemenetluse algatamist eelmise kuu võla. See oleks lapse seaduslikku esindajat liialt koormav. Lisaks peaks sissenõudja ootama terve kalendrikuu, kuni elatise kuumakse muutub sissenõutavaks, ja saaks alles siis pöörduda kohtutäituri poole. See on selges vastuolus perekonnaseaduse § 100 lg-ga
  2. Kuivõrd seadusandja on näinud ette võimaluse teha täitemenetluse toiminguid igakuise elatise sissenõudmiseks, tuleb menetluse alustamise tasu määrata

§ 37lg 1 alusel.

Elatise võlgnevuse tasumisel otse sissenõudjale on võlgniku õigused tagatud

§ 41lg-ga 2.

  1. Sissenõudja taotles vastuses määruskaebuse rahuldamist ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist.
  2. Avaldaja taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. 3

(8)2-20-7086
  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  3. septembri
  4. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri
  5. mai 2020 otsuse täies ulatuses ja kohustas kohtutäiturit avaldaja
  6. aprilli 2020 kaebust tervikuna uuesti läbi vaatama, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Selles osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega tühistas kohtutäituri
  7. mai 2020 otsuse osas, milles avaldaja
  8. aprilli 2020 kaebus jäi rahuldamata kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur võis jätkata täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks, kui avaldaja tasus täitmisele antud elatise võlgnevuse pärast täitmisavalduse esitamist, aga enne täitmisteate kättesaamist. Samuti vaidlevad menetlusosalised selle üle, kes ja mis suuruses peab tasuma kohtutäituri tasu. Asjaolu, et täitemenetluses on võimalik täita ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, kinnitab TMS § 23 lg
  9. TMS § 23 lg 45 võimaldab sissenõudjal valida, kas ta soovib elatise võlgnevuse nõuet ja perioodilise elatise nõuet täita ühes täitemenetluses või eraldi täitemenetlustes. Kui sissenõudja valib teise variandi, siis üks täitemenetlustest algatataksegi tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõude täitmiseks. Maakohtu tõlgendus, mille kohaselt ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise puhul täitemenetluse algatamine võimalik, muudaks TMS § 23 lg 45 sisutühjaks. Lisaks ei tulene sätte sõnastusest ega asjaomase seaduseelnõu seletuskirjast, et perioodilise elatise nõude menetlus – sõltumata sellest, kas seda täidetakse samas või eraldi täitemenetluses – tuleks pärast elatise võlgnevuse nõude tasumist lõpetada, kui elatist tasuma kohustatud isik ei ole vahepeal uue igakuise elatise maksega viivitusse sattunud. Selline tõlgendus võib viia selleni, et elatist saama õigustatud isik peab elatise korrapärase tasumise kohustust rikkuvalt vanemalt elatise saamiseks korduvalt kohtutäituri poole pöörduma. Eelduslikult on elatise nõudja nõrgemas positsioonis. Arvestada tuleb, et perioodilise elatise nõude rahuldamiseks toimuv täitemenetlus erineb tavapärasest täitemenetlusest. Kohtutäituri roll selles on kontrollida, et igakuine elatis laekuks nõuetekohaselt, ja kui elatise makse jääb tasumata, teha kõik endast sõltuv, et elatis siiski sama perioodi sees sissenõudjale laekuks. Küll aga ei pea sellises menetluses igal hetkel elatise võlgnevust n-ö üleval olema. Võlgnikku kaitseb see, et kui ta tasub elatist nõuetekohaselt, kohtutäituri põhitasu ei arvestata (

§ 37lg 2 kolmas lause).

Täitemenetluse alustamine perioodilise elatise sissenõudmiseks ei ole üldjuhul põhjendatud olukorras, kus elatist maksma kohustatud isik on seda elatist maksma kohustava täitedokumendi alusel nõuetekohaselt tasunud või kui esimene igakuine elatise makse ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Viimati märgitu tekitaks õigustamatult lisakulusid kohtutäituri tasuna. Praegusel juhul ei vaielda selle üle, et avaldaja võlgnes täitmisavalduse esitamise seisuga sissenõudjale kolme kuu elatise. Samuti ei ole vaidluse all, et avaldajalt oli täitemenetluses elatise võlgnevust sisse nõutud ka mõned kuud enne seda. Eelnevast lähtuvalt oli kohtutäituril õigus avaldaja vastu täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks jätkata, sõltumata elatise võlgnevuse tasumisest. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega selle kohta, miks ei saa praegusel juhul kohaldada

§ 38lg-t 4, ega korranud selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

Kohtutäituri tasu tuleb seega TMS § 38 lg 1 ning

§ 30lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel kanda avaldajal. 4

(8)2-20-7086

ei reguleeri üheselt kohtutäituri tasu suurust olukorras, kus elatise võlgnevuse ja perioodilise elatise nõuet menetletakse ühes täitemenetluses (vt ka Justiitsministeeriumi kodulehelt analüüsi „Elatise sissenõudmise erimeetmete rakendamise menetluslikud kitsaskohad“). Kohtutäituril tuleb nii menetluse alustamise tasu kui ka põhitasu puhul teha valik, kas arvestada tasu elatise võlgnevuse või perioodilise elatise nõudelt, ning seda tehes eksib kohtutäitur paratamatult kas

§ 34või § 35 vastu.

See on üks põhjustest, miks Justiitsministeeriumi analüüsis on leitud, et elatise võlgnevuse ja perioodilise elatise nõuet tuleks täita eraldi täitemenetlustes. Praegusel juhul on kohtutäitur valinud täitemenetluse alustamise tasu perioodilise elatise nõudelt (

§ 37

lg 1 alusel 292 eurot + km) ja põhitasu elatise võlgnevuse nõudelt (

§ 35lg 1 alusel 225 eurot + km).

Kui nõudeid oleks menetletud eraldi täitemenetlustes, tulnuks avaldajal elatise võlgnevuse kohta toimuvas täitemenetluses

§ 41

lg 1 teise lause alusel tasuda 15 eurot + km, perioodilise elatise kohta toimuvas täitemenetluses aga

§ 37

lg 1 alusel täitemenetluse alustamise tasu 292 eurot + km ning põhitasu

§ 37lg 2 ja § 35 lg 1 alusel vastavalt sellele, kuidas avaldaja elatist tasub.

Ringkonnakohus leidis, et tekkinud olukorras on põhjendatud avaldajalt üksnes

§ 37lg-st 1 tuleneva menetluse alustamise tasu nõudmine.

Kohtutäituri põhitasu on arvestatud elatise võlgnevuselt, mille avaldaja tasus enne täitmisteate kättesaamist. Kohtutäitur ei oleks

§ 41

lg 1 teise lause alusel saanud avaldajalt põhitasu nõuda juhul, kui elatise võlgnevust oleks täidetud eraldi täitemenetluses. Elatise võlgnevuse ja perioodilise elatise nõuete menetlemine ühes täitemenetluses ei tohiks viia võlgniku jaoks ebasoodsama olukorrani. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse osaliselt tühistada ning uue määrusega jätta jõusse maakohtu määrus, v.a menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud maakohtus palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda, menetluskulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus kohtutäituri kanda. Avaldaja palub kohtutäiturilt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 1080 eurot (sh käibemaks). Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei käsitlenud avaldaja vastuväidet selle kohta, et elatisnõude sundtäitmisel on võimalik kohaldada

§ 41lg-t 1 ja 2.

Ringkonnakohtu tõlgenduse kohaselt kohaldatakse

§ 37

lg-s 1 sätestatud menetluse alustamise tasu ka siis, kui perioodilist elatist maksma kohustatud isik kavatseb täitedokumenti tähtaegselt ja kohaselt täita, kuid sissenõudja pöördub enne täitmise tähtaega kohtutäituri poole. Viidatud tasu peaks saama aga nõuda vaid siis, kui võlgnikule on täitmisteade edastatud ja ta ei ole nõuet enne selle saamist täitnud. Praegusel juhul nõudis kohtutäitur alusetult täitemenetluse alustamise tasu olukorras, kus täitmiseks esitatud igakuise perioodilise elatise maksmise nõue polnud veel sissenõutavaks muutunud ja täitmiseks esitatud nõue oli enne täitmisteate saamist täidetud. Arvestada tuleb ka TMS § 19, mille kohaselt, kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoiminguga alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva/tingimuse saabumist. Seega peab kohtutäitur ootama tähtaja saabumist ka perioodilise elatisnõude sissenõudmiseks, enne kui saab alustada täitetoimingutega.

§ 37

lg 1 ei reguleeri hagi tagamise määruse täitmist (mida praegusel juhul täideti).

§ 38

lg-d 1 ja 4 on erinormid

§ 37lg-te 1 ja 2 suhtes.

Kohtupraktika küsimuses, kas perioodilise elatisnõude esitamisel on

§ 41lg 1 kohaldamine võimalik, on vastuoluline. 5

(8)2-20-7086
  1. Kohtutäitur leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leidis õigesti, et igakuise elatise sissenõudmise menetlus ei saa olla seotud elatise võlgnevuse tasumise asjaoluga. Täitmisavalduse esitamise seisuga võlgnes avaldaja sissenõudjale kolme kuu elatise. Kohtutäitur saatis täitmisteate avaldaja e-posti aadressile
  2. aprillil 2020, tasumine otse sissenõudjale toimus maksekorralduse kohaselt
  3. aprillil
  4. Seega on väär avaldaja väide, et võlgnevus tasuti enne täitmisteate saatmist. Lapse seaduslikul esindajal puudunuks vajadus pöörduda kohtutäituri poole, kui avaldaja oleks perioodilise elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Seega oli kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks ning nõuda tasu

§ 37lg 1 alusel.

Täitedokumendist tulenev perioodiline elatisnõue ei ole lõppenud võlgniku elatise võla tasumisega. Ka TMS § 19 ei välista täitemenetluse jätkamist perioodilise elatise sissenõudmiseks. Juhul, kui avaldaja jätkanuks edaspidi korrektselt elatisnõude täitmist, puudunuks täituril vajadus teha täitetoiminguid, kuid see ei muudaks alustatud täitemenetlust õigusvastaseks. Põhjendatud ei ole jätta kohtutäituri tasu maksmise kohustust

§ 38lg 4 alusel alaealisest lapsest sissenõudja kanda.

See oleks ka vastuolus

§ 29

lg-s 2 sätestatud kohtutäituri tasu ettemakse nõudmise keeluga elatusraha nõude täitmise eest ja täitekulude ettemakse nõudmise keeluga TMS § 40 lg 2 p 3 kohaselt. Alates 19. aprillist 2021 kehtib

§ 38

lg 4 redaktsioonis, mille kohaselt maksab hagi tagamisel elatise sissenõudmiseks kohtutäituri põhitasu võlgnik.

  1. Sissenõudja leidis, et määruskaebus on alusetu. Avaldaja on iseenda käitumisega põhjustanud kogu täitemenetluse. Sissenõudja palub avaldajalt välja mõista menetluskulud õigusabile tunnihinnaga 130 eurot + käibemaks (1,30 tundi määruskaebusega tutvumine, 1,10 tundi vastuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtule ja 0,20 tundi (dokumendis ilmselt ekslikult 0,20 minutit) menetluskulude nimekirja koostamine) ja seadusjärgse viivise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada, kuid TsMS § 692 lg 2 ja § 695 alusel tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  3. Menetlusosalised vaidlevad ka Riigikohtu määruskaebemenetluses selle üle, kas kohtutäitur võis jätkata täitemenetlust tulevase perioodilise elatise sissenõudmiseks, kui selle perioodilise elatisnõudega koos sundtäitmisele esitatud elatise võlgnevus tasuti pärast täitmisavalduse esitamist. Vaieldakse ka selle üle, kes ja millises suuruses peab tasuma kohtutäituri tasu. Kohtuasjas on tuvastatud, et sissenõudja esitas
  4. aprillil 2020 kohtutäiturile täitmisavalduse 876 euro suuruse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks (ajavahemiku
  5. veebruar 2020 kuni
  6. aprill 2020 eest) ja palus alustada täitemenetluse ka hagi tagamise määrusest kui täitedokumendist tuleneva igakuise elatisnõude täitmiseks. Maakohtu määruse kohaselt tasus avaldaja elatise võlgnevuse
  7. aprillil
  9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praegustel asjaoludel, mil koos elatise võlgnevusega esitati täitmisele ka perioodilise elatise nõue, võis kohtutäitur pärast võlgnevuse tasumist jätkata täitemenetlust perioodilise elatise täitmiseks. Siiski peab kolleegium vajalikuks ringkonnakohtu seisukohti osaliselt muuta. 6

(8)2-20-7086 15.
  1. Kolleegium leiab, et elatise nõudes täitemenetluse alustamiseks sissenõudja avalduse alusel peab olema elatist maksma kohustavast täitedokumendist tulenev kohustus jäänud täitmata, s.o peab olema tekkinud elatise võlgnevus. Nimetatud tingimus on vajalik ka perioodilise elatisnõude täitemenetluse alustamiseks. Küll ei sõltu täitemenetluse jätkamine perioodilise elatise sissenõudmiseks sellest, kas avaldajalt oli elatise võlgnevust ka varem sisse nõutud (sellele viitas ringkonnakohus perioodilise elatise nõude sundtäitmise lubatavuse ühe eeldusena). 15.
  2. Õiguslik alus tulevase perioodilise elatisnõude täitemenetluse jätkamiseks pärast elatise võlgnevuse tasumist on TMS § 23 lg 45, millest tuleneb sissenõudjale võimalus esitada täitmisele täitedokumendis sisalduvaid tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. Asjakohase seaduseelnõu seletuskirja kohaselt peeti TMS § 23 lg 45 kehtestamist vajalikuks elatise täitmise praktika ühtlustamiseks. Seega puudutab TMS § 23 lg 45 eelkõige tulevikus sissenõutavaks muutuva elatisnõude sundtäitmisele esitamise õigust. Kolleegium ei pea võimalikuks TMS § 23 lg 45 kohaldamist juhtudel, mil elatist maksma kohustatud isik ei ole andnud põhjust pöörduda kohtutäituri poole enne elatisnõude sissenõutavaks muutumist, st on täitnud täitedokumendist tulenevat perioodilise elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt ning ei ole avaldanud, et kavatseb jätta täitedokumendis väljamõistetud elatise tasumata. Kolleegium märgib, et perioodilise, tulevikus sissenõutavaks muutuva elatisnõude korral täitemenetluse alustamise võimalikkus tuleneb kaudselt ka

§ 37

lg 2 viimasest lausest, mille kohaselt ei arvestata kohtutäituri põhitasu, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist. Tsiviilkohtumenetlusõiguses võimaldab TsMS § 369 nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste (sh elatise) täitmist tulevikus. Kui elatist maksma kohustatud isik ei ole kuni hagi esitamiseni vabatahtlikult elatist maksnud, võib TsMS § 369 alusel elatise välja mõista ka tulevikku suunatult, lähtudes eeldusest, et kohustatud isik ei täida oma kohustust vabatahtlikult ka edaspidi. 15.

  1. Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kui täitedokumendist tulenev kohustus on jäänud täitmata, st tekkinud on elatise võlgnevus (vt praeguse määruse p 15.1) ning on olemas täitedokument perioodilise elatise sissenõudmiseks, kuid järgmise kalendrikuu perioodiline elatisnõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, võib kohtutäitur küll täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks n-ö passiivselt jätkata (ei pea täitemenetlust lõpetama), kuid ei või teha perioodilise elatise nõude rahuldamiseks täitetoiminguid.
  2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kohtutäituril oli praegusel juhul

§ 37

lg 1 alusel õigus nõuda menetluse alustamise ühekordset tasu perioodilise elatise nõude täitmise eest. Praegusel juhul oli kohtutäituril õigus alustada täitemenetlust. Alustatud täitemenetluses pidi kohtutäitur mh tutvuma täitmisavalduse ja täitedokumendiga, seda ka sissenõudja esitatud perioodilise elatise nõuet hõlmavalt. 17. Kolleegium on ringkonnakohtuga

§ 29lg-t 2, § 37 lg-t 1, § 38 lg-t 4 (enne 19.

aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) ja TMS § 40 lg 2 p 3 koostoimes tõlgendades ühte meelt selleski, et hagi tagamise määrusest nähtuva elatisnõude korral on kohtutäituri tasu maksma kohustatud isik elatist maksma kohustatud isik. See tuleneb ka nimetatud liiki hagi tagamise eesmärgist TsMS § 378 lg 3 p 4 alusel – kindlustada elatisnõudega hagi esitanud isiku(te)le kohtumenetluse kestel piisav ülalpidamine (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491/38, p-d 11 ja 14). Sellisel juhul ei saa õigeks pidada, et kohtutäituri tasu maksab isik (laps), kes on hagi tagamise määruse alusel õigustatud elatist saama. 7

(8)2-20-7086
  1. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.