← Eesti

2-20-715/32

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-715 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. oktoober
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp Kohtuasi Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti avaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu MÜRIN määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Avaldaja Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet, esindaja juhataja I. P. Kožanov Puudutatud isik Osaühing MÜRIN, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  6. märtsi
  7. a määruse resolutsioon tsiviilasjas 2-20-715 muutmata, täiendades määruse põhjendusi käesolevas määruses märgituga.
  8. Jätta Osaühingu MÜRIN määruskaebus rahuldamata.
  9. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Osaühingu MÜRIN kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet (avaldaja) esitas
  11. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule avalduse välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja palus tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu
  12. oktoobri 2014 otsus asjas nr A56-41652/2014 (arbitraažikohtu otsus), millega nõuti, et Osaühing MÜRIN (puudutatud isik) hüvitaks Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks materiaalse kahju 598 515 rubla 66 kopikat. 2-20-715
  13. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Puudutatud isiku arvates ei saa arbitraažikohtu otsust Eestis tunnustada ega täidetavaks tunnistada, sest see on aegunud ning pole seetõttu Venemaa Föderatsioonis enam täidetav. Maakohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt jõustus arbitraažikohtu otsus
  14. veebruaril
  15. Venemaa Föderatsiooni
  16. oktoobri 2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates. Avaldaja esitatud dokumentidest selgub, et kohtuotsust ei ole pööratud Venemaa Föderatsioonis täitmisele.
  17. Viru Maakohus rahuldas
  18. novembri 2020 otsusega avalduse ning tunnustas ja tunnistas Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu
  19. oktoobri
  20. a otsuse asjas nr A56-41652/2014, millega nõuti, et Osaühing MÜRIN (registrikood 10054422) hüvitaks Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks materiaalse kahju 598 515 rubla 66 kopikat. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus lähtus asja lahendamisel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) ning selle juurde kuuluvast
  21. oktoobri 2001 protokollist ning leidis, et esinevad kõik selle lepingu kohased tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Maakohus leidis, et puudutatud isik sai välisriigis toimunud menetluses piisavalt oma õigusi kaitsta ja et esinesid formaalsed eeldused välisriigi kohtulahendi Eesti Vabariigis tunnustamiseks ning täidetavaks tunnistamiseks. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut puudutatud isiku esitatud aegumise vastuväitele, kuna õigusabilepingu art 56 ei näe ette võimalust kontrollida välisriigi kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise menetluse raames aegumise vastuväidet. Maakohus jättis kohaldamata puudutatud isiku viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL)
  22. detsembri
  23. a määruse nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (nn Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) sätted, kuna Venemaa Föderatsioon, kust vaidlusalune lahend pärit on, ei ole Euroopa Liidu liikmesriigiks.
  24. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jäetakse avaldus rahuldamata. Maakohus jättis puudutatud isiku arvates Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse alusetult tähelepanuta. Kõnealune arbitraažikohtu otsus ei ole enam Venemaa Föderatsioonis täidetav. Tegemist on aegunud kohtuotsusega. Sisuliselt on tegemist mittetäidetava otsusega.
  25. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning taotles selle rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  26. Tartu Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid kõiki oma määruses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 ja § 659). Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et asjas kohaldub õigusabileping, mitte Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus. Õigusabilepingu ja selle juurde lisatud protokolli art 52 kohaselt pidi maakohus 2

(5)2-20-715 kontrollima, kas täitmise loa taotluse juurde olid lisatud selle lepingu art-s 52 nimetatud dokumendid. Lisaks eelnevale pidi maakohus kontrollima ka seda, kas esinesid õigusabilepingu art-s 56 nimetatud alused kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et õigusabilepingu art-s 52 nimetatud dokumendid olid käesolevas asjas olemas ning maakohtu järeldus selle kohta, et kohtulahendi täidetavaks tunnistamisest keeldumise aluseid õigusabilepingu art 56 mõttes ei esine, oli õige. Ringkonnakohus ei nõustunud puudutatud isikuga, et välisriigi kohtulahend ei ole Eesti Vabariigis täidetav, sest seda ei saa enam Venemaa Föderatsioonis selle aegumise tõttu täita. Õigusabileping ei nimeta täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena aegumise vastuväidet või kohtulahendi vastuolu avaliku korraga. Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus madalama astme kohtute määrused tühistada täies ulatuses ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus arbitraažikohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt oleksid kohtud pidanud vastama küsimusele, kas välisriigi kohtulahendit, mida ei saa sundtäita koduriigis täitmise tähtaja möödalaskmise tõttu, võib Eestis tunnustada ja täidetavaks tunnistada. Kõnealune arbitraažikohtu otsus jõustus
  2. veebruaril
  3. Venemaa Föderatsiooni
  4. oktoobri 2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates. Vaidlusalust arbitraažikohtu otsust ei ole Venemaa Föderatsioonis täitmisele pööratud. Seega ei ole selle otsuse täitmine Venemaa Föderatsioonis enam võimalik, kuna see loetakse aegunuks. Sisuliselt on tegemist mittetäidetava otsusega. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 39 järgi täidetakse vaid sellist välisriigi kohtu otsust, mida saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. TsMS § 620 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei tunnustata tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendit Eesti Vabariigis, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse üldiste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega. Ka Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse kontekstis tuleb hinnata avaliku korraga vastuolu.
  5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  6. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks TsMS § 701 lg 3 alusel, täiendades määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  7. Kohtud lähtusid vaidlusaluse Venemaa Föderatsiooni kohtulahendi tunnustamisel ning täidetavaks tunnistamisel õigesti õigusabilepingust. Õigusabilepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  8. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-10, p 10). Eeltoodust tulenevalt ei tule käesolevas asjas kohaldada ei Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrust ega ka TsMS-i sätteid välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmisest keeldumise aluste kohta, sh TsMS § 620 lg 1 p
  9. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus ei kohaldu ka põhjusel, et see määrus ei reguleeri väljastpoolt Euroopa Liitu pärinevate kohtulahendite tunnustamist ning täidetavaks tunnistamist. 3
(5)2-20-715
  1. Puudutatud isiku arvates ei saa Venemaa arbitraažikohtu otsust Eesti Vabariigis tunnustada ega täidetavaks tunnistada, kuna see jõustus
  2. veebruaril 2015 ning kuna Venemaa Föderatsiooni
  3. oktoobri 2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates ning kohtuotsust ei ole Venemaal selle aja jooksul täitmisele pööratud.
  4. Venemaa Föderatsioonist pärit kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise menetluse raames peab Eesti Vabariigi kohus hindama, kas kohtulahendi tunnustamise või täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused on õigusabilepingu kohaselt täidetud ning kas esineb õigusabilepingus sätestatud alus keeldumaks kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest. Formaalsed eeldused kohtulahendi tunnustamiseks ning täidetavaks tunnistamiseks on reguleeritud õigusabilepingu art-tega 51 ja
  5. Kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keeldumise alused tulenevad õigusabilepingu art-st
  6. Lisaks on võimalik kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keelduda õigusabilepingu art 18 (koostoimes art-ga 3) alusel juhul, kui tunnustamine või täidetavaks tunnistamine võib teha kahju Eesti Vabariigi suveräänsusele või julgeolekule või kui see on vastuolus Eesti Vabariigi seadusandluse põhiprintsiipidega.
  7. Kohtud tuvastasid, et käesoleval juhul esinevad kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused ning et puudusid õigusabilepingu art-s 56 nimetatud alused välisriigi kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks. Kohtulahendi täitmise aegumine ei ole õigusabilepingu art 56 järgi välisriigi kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keeldumise aluseks. Ka ei ole kohtulahendi aegumine vastuväiteks, millele saaks tugineda õigusabilepingu art 18 alusel. Õigusabilepingu art 54 järgi reguleeritakse kohtulahendi täitmise korda selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsust täita. Eeltoodu tähendab, et pärast välisriigi täitedokumendi Eestis täitmisele pööramist saab puudutatud isik vajaduse korral esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221), tuginedes asjaolule, et välisriigi õigusest tulenev täitedokumendi täitmisele pööramise tähtaja möödumine välistab täitedokumendi täitmise selle päritoluriigis. Kolleegium on varem leidnud, et TMS § 221 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks mh olla ka asjaolu, et nõue on aegunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  8. jaanuari 2008 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  9. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-9803, p 12). See põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul. Kolleegium leiab, et välisriigi kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaja hindamisel ei pea kohus lähtuma tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg-s 1 sätestatud tähtajast juhul, kui see tähtaeg on pikem välisriigis ettenähtud kohtulahendi täitmise tähtajast. Vajaduse korral peab puudutatud isik kohtule tõendama asjaolu, et välisriigi täitedokumenti (sh täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtulahendit) ei saa välisriigis sealse õiguse kohaselt enam täita (vt TsMS § 234).
  10. Kolleegium selgitab kohtupraktika ühtlustamise huvides õigusabilepingu lisaprotokolli staatust, kuna sellele protokollile on kohtud käesolevas asjas viidanud. Eesti Vabariik on
  11. aprillil 2002 ratifitseerinud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel
  12. jaanuaril 1993 sõlmitud lepingu „Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ juurde kuuluva protokolli (protokoll). Protokoll on avaldatud Riigi Teatajas ilma jõustumismärketa, kuna Venemaa Föderatsioon ei ole seda protokolli ratifitseerinud. Eelnevast tulenevalt ei ole protokoll jõustunud, 4
(5)2-20-715 mistõttu viitasid madalama astme kohtud protokollile ekslikult. Sellel asjaolul ei ole aga käesoleva asja lahendamise jaoks tähtsust.
  1. Riigikohtu menetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 esimese lause järgi puudutatud isiku kanda.
  2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.