1-17-6351/140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-17-6351 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus, Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Konstantin Kartsevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Konstantin Kartsevi (Kartsev; isikukood 38801280355) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. septembri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Konstantin Kartsevit 13.09.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 117-6351 KarS § § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega ja KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 5 aastat vangistust karistuse kandmise algusajaga 15.01.
8. Kohtuotsus jõustus 02.11.
9. 1.
10. Viru Maakohtu 09.09.
11. a määrusega jäeti Konstantin Kartsev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 27.09.
12. 1.
13. Viru Maakohtu 19.06.
14. a määrusega jäeti Konstantin Kartsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.08.
15. a määrusega muutmata kujul 25.08.
17. Viru Vangla esitas 25.08.2021 Viru Maakohtule materjalid Konstantin Kartsevi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1 2.
18. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Konstantin Kartsevi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
19. Viru Maakohus jättis 08.09.
20. a määrusega Konstantin Kartsevi tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
21. Maakohus tuvastas, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristus, mida ta kannab narkokuriteo ja joobes juhtimise eest. Temal on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole täidetud vabastamise tingimusena hea käitumine vanglas. Maakohtul puudus alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Tegemist on narkootiliste ainete sõltlasega, kes ei tunnista enda sõltuvust, kuid kes võib vabaduses taas hakata tarvitama narkootikume ning toime panema uusi kuritegusid. Kuritegude soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. 3.
22. Vabanemisel on Konstantin Kartsevil olemas elu- ja töökoht. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele ning isik on nõus enda allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus luges positiivseks selle, et süüdimõistetu osales sotsiaalprogrammis ja omandas vangistuses põhihariduse. Samuti jätkab ta riigikeele õppimist. 3.
23. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Maakohus leidis, et toimepandud narkokuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Ei ole ühtki alust, miks sellist isikut tuleks vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid ta on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Seega puudus maakohtul veendumus, et ta edaspidi suudaks alluda kriminaalhooldusele. 3.
24. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.01.2022, ärakandmiseks on veel üle 4 kuu vangistuse, mis on pikk aeg. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või töötada. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindaski maakohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, garanteeritud töökoht ja lähedaste toetus) küll kiiduväärseks, kuid leidis, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitas eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude korduvus ja asjaolud ning distsiplinaarkaristuste olemasolu vangistuse ajal. 3.
25. Ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Maakohus oli veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
26. Viru Maakohtu 08.09.
27. a määruse peale esitas määruskaebuse Konstantin Kartsev, kes 2 soovib võimalust vabaneda vangistusest varem ja alustada raviga. Ta sai vanglas infarkti, mis jättis temale tõsised tagajärjed. Vanglas ei ole ravi võimalik. 26.05.2021 suri tema isa sama diagnoosi tõttu. Ta on ära kandnud suurem osa karistusest ning selle aja jooksul teinud järeldused, et ei tohi panna toime uusi kuritegusid ja tuleb elada ausalt. Ta lõpetas vanglas kooli, sooritas eesti keele eksami, läbis määratud kursused ja läks tööle. Ta on maksnud ära kõik kohustused riigi ees ning koos naisega tegi firma. Ta on teinud enda poolt kõik võimaliku ausaks eluks ja legaalse sissetuleku saamiseks ja teab, mida on vaja selleks teha. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Konstantin Kartsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
31. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole teinud ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt jäeti süüdimõistetu ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Konstantin Kartsevi käitumine vanglas on peamiseks teguriks, mis ilmestab tema suhtumist kehtestatud reeglitesse ja õiguskorda üleüldiselt ning sisuliselt välistab võimaluse, ka positiivsete asjaolude olemasolu korral, tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
33. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
34. Esmalt möönab ringkonnakohus, et Konstantin Kartsevi puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on tal vabanemisel olemas elukoht ja toetavad lähedased, küll on õde ja abikaasa samuti kriminaalkorras karistatud. Vangla iseloomustuse andmetel on Konstantin Kartsevil töökoht Aus Autogrupp OÜ-s. Lisaks lõi ta 03.06.2021 äriühingu Grosmen OÜ, mida praegusel hetkel juhib tema abikaasa. Töökoha olemasolu on oluline juba ainuüksi seetõttu, et kuriteo on ta toime pannud mh majandusliku kasu saamise eesmärgil. Riiginõuded süüdimõistetu vastu puuduvad. Samuti on abikaasa ja viimase vanemad valmis Konstantin Kartsevit majanduslikult toetama. See kõik aga ei maanda piisavalt Konstantin Kartsevist tulenevat uute kuritegude toimepanemise ohtu, kuivõrd isiku õiguskuulekusest, vaatamata neile positiivsetele asjaoludele, on raske rääkida. Seda enam, et ka varasemalt olid tal olemas toetavad lähedased, elukoht ja lühiajalised töökohad. Lisaks eelnevale osales Konstantin Kartsev sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, alustas eesti keele õppimist A2 tasemel ning temaga viidi läbi vestlused suhete analüüsimiseks kuritegude kontekstis.
35. Konstantin Kartsevil on praegu seitse kehtivat distsiplinaarkaristust (maakohtu määruse tegemise ajal oli neid kaheksa). Nii on teda karistatud korduvalt allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste eest, võõras kambris viibimise eest, helistamisega seotud rikkumiste eest 3 ning füüsilise ründe eest. Karistustena ei ole teda mõjutanud ei noomitus ega kartseris viibimine, kuivõrd rikkumisi on ta jätkanud ka pärast eelnevaid karistusi. Selline kinnipeetava käitumine näitab, et isegi range järelevalve all ei suuda ta järgida korda, rääkimata siis vabaduses, kus puuduvad sellised piirangud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja kohustustega, lisaks on ta valmis alluma elektroonilisele valvele. Ringkonnakohtul puudub usk, et Konstantin Kartsev on suuteline ja tahab järgida vabastamisega kaasnevaid tingimusi ning vaatamata määruskaebuses esitatule on ka tegelikult valmis muutma enda käitumist. Samuti on materjalidest näha, et süüdimõistetu keeldub vanglas töötamisest, mis mh tähendab, et ta ei ole täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas seatud eesmärke.
36. Kahtlemata on Konstantin Kartsevi jaoks oluline tema tervisega seonduv. Küll ei välista vangistuse kandmine vajaliku ravi saamist. Nii on vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lg 2 aga sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on tagatud vanglas Konstantin Kartsevile vajalik ravi.
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Konstantin Kartsevi puhul annab tema käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Reegleid eirav käitumine vanglas ja positiivsete asjaolude vähene mõju kuritegude toimepanemisest hoidumisele näitavad, et süüdimõistetu ei ole see isik, kes on võimeline vabaduses käituma õiguskuulekalt.
38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
39. septembri
40. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4