1-19-5449/91

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-5449 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Vladimir Pekka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vladimir Pekka (isikukood 38309246519) kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata, kuid jätta sellest välja Vladimir Pekka korduvkaristatusega seotud põhjendused.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohus karistas Vladimir Pekkat 14.08.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-195449 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta 4 kuu pikkuse katseajaga. Katseaja jooksul kohustus Vladimir Pekka täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda alkoholisõltuvuse vähendamist käsitlevas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 30.08.
10. 1.
11. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond on esitanud Vladimir Pekka kohta kolm erakorralist ettekannet. 24.03.
12. a määrusega kohustati Vladimir Pekkat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, osalema alkoholivastasel ravil ning programmis „Kainem ja 1 tervem Eesti“. 27.05.
13. a määrusega pikendas Tartu Maakohus Vladimir Pekkale määratud katseaega ühe kuu võrra, s.o kuni 14.01.
14. 09.07.2020 esitas kriminaalhooldusosakond kolmanda erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, kuna Vladimir Pekka rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohus pööras 26.08.
15. a määrusega Vladimir Pekkale Tartu Maakohtu 14.08.
16. a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 2 kuud vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 28.10.
17. Vladimir Pekka kannab Tartu Vanglas karistust alates 11.01.
19. Viru Vangla esitas 21.06.2021 Viru Maakohtule materjalid Vladimir Pekka enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Vladimir Pekka tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
20. Viru Maakohtu 13.08.
21. a määrusega jäeti Vladimir Pekka vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
22. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Vladimir Pekka vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla on täidetud. Seejärel leidis maakohus, et kinnipeetav ei kuulu siiski vabastamisele. Vladimir Pekkat on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. 3.
23. Maakohtu hinnangul on Vladimir Pekka käitumine vanglas olnud seadusekuulekas, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal olemas elukoht, samuti töökoht OÜ-s Pärnakas. Varasemalt on olnud üldjuhul tööga hõivatud ning enda sõnul sai majanduslikult hakkama. Kuna Vladimir Pekka on varasemalt saanud sissetulekut varguste ja autodesse sissemurdmise (varastasid automakke) toimepanemisest, siis järelikult legaalsetest sissetulekutest ei piisanud, et majanduslikult hakkama saada. Seega ei pruugi töökoha ja legaalse sissetuleku olemasolu täielikult maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Positiivseks luges maakohus asjaolu, et puuduvad rahalised kohustused, mis võiksid mõjutada tema igapäevast majanduslikku toimetulekut. Samuti on Vladimir Pekka töötanud ja töötab vanglas majandustöödel koristajana ja on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Seega kasutab Vladimir Pekka vangistuses viibitavat aega otstarbekalt. Lisaks on tal toetavad lähedased. 3.
24. Maakohus märkis, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuna varasemad varavastased kuriteod olid toime pandud grupis, siis saab järeldada, et isik on kergelt mõjutatav. Vangla hinnangul püüab kinnipeetav käesoleval ajal eemalduda oma varasemast kriminaalse eluviisiga tutvusringkonnast ja suhelda nendega, kes ei ürita teda ära kasutada. Eeltoodust tulenevalt jääb aga suhetest tulenev risk püsima ja seda olukorras, kus isik vabaneks samasse piirkonda, kus ta elas ja viibis enne vangistust. 3.
25. Vladimir Pekkal on alkoholisõltuvus ning olenemata erinevatest meetmetest (alkoholivastane protseduur, programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemine), ei ole ta suutnud tarvitamisest hoiduda. Vägivallakuriteo, samuti alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, pani toime joobeseisundis. Lisaks rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Maakohus asus seisukohale, et kinnipeetav küll mõistab, millised tagajärjed on olnud tema alkoholitarvitamisel ja kohus hindab kinnipeetava soovi elada kainelt, kuid tema senine 2 elukäik on näidanud, et tal on kalduvus hakata jälle alkoholi kuritarvitama ja tal puudub tahtejõud oma elustiili muutmiseks. Maakohtu hinnangul ei saa tagasilangust eitada ning alkoholi võimalikust taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. 3.
26. Samuti leidis maakohus, et kui süüdimõistetu varasema kriminaalhoolduse käigus ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel korral. Vabastamata jätmiseks annavad aluse tema varasem karistatus, tema mõjutatavus, katseaja tingimuste rikkumine, alkoholi kuritarvitamine ja kriminaalsed hoiakud. Vladimir Pekkal tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Karistusaja lõpuni on jäänud veel veidi üle poole aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni või karistuse lõpuni kandmiseni vanglas kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning kainet eluviisi. Määruskaebus
27. Viru Maakohtu 13.08.
28. a määruse peale esitas määruskaebuse Vladimir Pekka kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Vladimir Pekka vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.03.2021, sh elektroonilise valve kohaldamisega kaheks kuuks, ning määrata temale kohustus mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle. 4.
29. Esmalt märkis kaitsja, et ei ole vaidlust selles, et Vladimir Pekka on täitnud korrektselt vanglareeglistiku nõudeid, osalenud tööhõives ja läbinud edukalt programmi „Eluviisitreening“. Vabanedes on tal kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, töökoht OÜ-s Pärnakas netopalgaga 900 eurot kuus (töötas seal ka enne vangistust) ning sissetulek töövõimetuspensioni näol. Samuti on tal toetavad lähedased ning tavapäratult on ta tasunud kõik rahalised kohustused, täitemenetluses nõuded puuduvad. Kaitsja on seisukohal, et Vladimir Pekka ennetähtaegne vabastamine olnuks põhjendatud. Süüdlase puhul on positiivsed asjaolud kaalukamad kui ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad võimalikud riskid. 4.
30. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab kõrgemalseisev kohus tühistada vaidlustatud kohtulahendi juhul, kui esineb ilmne kaalutlusviga. Kaitsja leiab, et see nii ka on. Maakohus on leidnud, et isiku tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud ja kuna varavastased teod on toimepandud grupis, on isik mõjutatav. Vladimir Pekka varavastased kuriteod jäävad 2000-ndetate aastate algusesse ning on kustunud. Kehalise väärkohtlemise pani isik toime üksinda. Kohtu arvamus, et Vladimir Pekka tutvuskonnas on kriminaalkorras karistatud isikud ja ta on nende poolt mõjutatav, on ilmselgelt oletusliku iseloomuga ja seda kohtu seisukohta ei kinnita asja materjalides sisalduvad tõendid. Samuti ei nõustunud kaitsja sellega, et Vladimir Pekkal esineb kuritegelik hoiak. Elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine kumuleerus ühise alkoholi tarvitamise käigus. 4.
31. Kaitsja nõustus sellega, et karistuse täitmisele pööramise tingis alkoholi tarvitamine. Küll tuleb arvestada järgmist. Kuni
32. a kevadeni tarvitas Vladimir Pekka alkoholi igapäevaselt ja seda suurtes kogustes. Erakorralise ettekande menetlemise järgselt asus isik programmi „Kainem ja tervem Eesti“, leidis kindla töökoha ning lasi paigaldada alkoholivastase vahendi „torpeedo“. Alkoholi tarvitamisest vabanemine ei ole kerge ja seetõttu tuleb hinnata tema püüdlusi. Alates
33. a jaanipäevast kuni 28.10.2020 (kohtulahendi jõustumiseni) täitis Vladimir Pekka kriminaalhoolduse nõudeid ning temal ei tuvastatud kordagi alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. See näitab, et isik soovib vabaneda alkoholisõltuvusest. 3
34. Tartu Ringkonnakohtu 09.09.
35. a määrusega võeti kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.09.
36. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Vladimir Pekka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
40. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti tuginenud vabastamata jätmisel sellele, et Vladimir Pekkat on karistatud kriminaalkorras korduvalt ning sellest tulenevalt järeldanud, et kuritegude toimepanemise tõttu isikute grupis on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud ning ta pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes. Arvestades seda, et karistusregistri väljavõtte andmetel on Vladimir Pekkal vaid üks kehtiv karistus, mida ta praegu ka vangistuses kannab, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, puudus maakohtul alus tugineda eelmärgitud asjaoludele.
41. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Seega oleks maakohus pidanud lähtuma kehtivast karistusregistri väljavõttest ning mitte tegema järeldusi nende karistuste pinnalt, mis on praeguseks juba kustunud.
42. Kaitsjaga saab nõustuda selles, et Vladimir Pekka puhul on mitmeid positiivseid asjaolusid, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Vangla iseloomustuse andmetel puuduvad Vladimir Pekkal kehtivad distsiplinaarkaristused. Individuaalne täitmiskava on valdavalt täidetud, Vladimir Pekka on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja osaleb tööhõives. Sotsiaalprogramm „Sotsiaalsete oskuste treening“ on määratud kolmandasse kvartalisse, selle läbimise kohta andmed puuduvad. Vabanemisel on tal olemas nii elu- kui ka töökoht, samuti toetavad lähedased. Arvestades seda, et rahalised nõuded tema vastu puuduvad, on Vladimir Pekka hakkamasaamisvõimalused majanduslikult üsna head. Küll ei saa öelda, et need asjaolud on piisavad, et maandada uute kuritegude toimepanemise riski.
43. Kohtupraktikas on märgitud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu 4 kriminaalkolleegiumi 28.04.
44. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Kuna seniselt on Vladimir Pekka kuritegelik käitumine olnud seotud just alkoholi tarvitamisega, tuleb alkoholi tarvitamist pidada ka tulevikus tema peamiseks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks.
45. Tartu Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Vladimir Pekkal diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi ta püüdis kriminaalhooldusel olles enne vangistuse täitmisele pööramist alkoholi tarvitamist kontrolli alla saada, see tal ei õnnestunud. Nii ei ole teda hoidnud alkoholi tarvitamast ei programmis „Kainem ja tervem Eesti“ osalemine ega ka nn „torpeedo“ paigaldamine. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kuigi kaitsja pidas mõlemaid asjaolusid väga oluliseks, ei saa neile siiski sellist kaalu anda. Nii on materjalidest näha, et Vladimir Pekka jätkas pärast programmis käimist ja alkoholivastast protseduuri 23.03.2020 alkoholi tarvitamist kuni 24.06.
46. Alkoholivabaks perioodiks on vaid 4 kuud kuni karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumiseni 28.10.2020, mil tema käitumist kontrollis kriminaalhooldusametnik. Vladimir Pekka tunnistas alkoholi tarvitamist ka 11.01.2021, s.o karistuse kandmisele asumise päeval.
47. Ringkonnakohtul puudub usk, et Vladimir Pekka on suuteline ja tahab järgida vabastamisega kaasnevaid tingimusi ning vaatamata määruskaebuses esitatule on ka tegelikult valmis enda käitumist muutma. Eelkõige kinnitab seda eelnev kriminaalhoolduse kulg, mis päädis pärast kolmandat erakorralist ettekannet karistuse täitmisele pööramisega. Kohus jättis eelnevalt kahel korral erakorralise ettekande rahuldamata ja andis Vladimir Pekkale võimaluse oma käitumist parandada nii täiendavaid kohustusi määrates kui katseaega pikendades, et ta saaks karistuse lõpuni kanda vabaduses. Vladimir Pekka aga seda võimalust ei kasutanud. Süüdimõistetu puhul, kes ei ole üsna pika vangistuse hirmus võimeline oma käitumist muutma, ei saa eeldada, et uus määratav katseaeg ning käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmine oleks seekord edukam eelmisest. Erinevalt vangla tingimustest on vabaduses õiguskorra järgimine oluliselt raskem, see nõuab enesedistsipliini, järjepidevust ja ka soovi alluda riigi kontrollile. Kriminaalhooldus ei ole samastatav vangistusega ning seni kuni püsib risk, et süüdimõistetu ei suuda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid tingimusi täita ja püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Kuna Vladimir Pekka on näidanud, et tingimisi vangistusega kaasnevate nõuete järgimine on temale keeruline ning ei ole selliseid andmeid, mis kinnitaksid vastupidist, on tõenäosus edukaks katseaja läbimiseks vähene. Süüdimõistetu kannab karistust tegude eest (abikaasa korduv kehaline väärkohtlemine), millised pani toime alkoholijoobes, kandmata karistuse täitmisele pööramise peamiseks põhjuseks oli alkoholi liigtarvitamine. Võimalus, et Vladimir Pekka pöördub oma varasemate harjumuste juurde, on suur ning alkoholi tarvitamine toob kaasa arvestatava riski uuteks kuritegudeks.
48. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
49. augusti
50. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja Vladimir Pekka korduvkaristatusega seotud põhjendused. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt/) 5