KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-834 Haldusasi X kaebus Sa

) § 27 lg 1 ja lg 2 p 4). Kaebajale edastati vastus infosüsteemi vahendusel 17.03.2021, mille kaebaja avas samal kuupäeval (

§ 27lg 2 p 1).

Õige pole seisukoht, et kaebaja esindajal polnud vaidlustamisviite puudumise tõttu võimalik aru saada, et kohtusse tuleb pöörduda 30 päeva jooksul. Kaebaja esindajal on õigusteadmised. Kaebaja esindaja põhjendused, et riigis kehtestatud piirangute tõttu oli töö- ja pereelu organiseerimine raskendatud, ei ole veenev. Advokaadibüroos on lisaks kaebaja esindajale veel kolm advokaati ja üks jurist. Töö oleks saanud ümber korraldada. Kaebaja esindajalt ei tulnud automaatvastust selle kohta, et ta viibib töölt eemal. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja esindajale vastuse kättetoimetamine 15.03.2021 pole tõendatud.

§ 27lg 2 p 4 reguleerib viidatud olukorda.

Kaebaja esindaja suhtles vastustajaga e-posti vahendusel. Kaebaja esindajal lasus hoolsuskohustus tagada juurdepääs e-postile ka siis, kui ta ei saa tööülesandeid täita. Usutav pole see, et kui kaebaja sai vastustajalt negatiivse vastuse, ei tundnud ta huvi võimalike õiguskaitsevahendite vastu ja selle suhtes, kuidas edasi talitada. Kaebaja oli varem pöördunud nii korteriühistu, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti kui ka Justiitsministeeriumi poole, mis näitab, et tegemist oli kaebaja jaoks olulise teemaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab Saue valla määruskaebuse menetlusse (HKMS § 124 lg 3, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
2. Vastustaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 26,63 eurot, mis tuleb tagastada, kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 1 p 9; HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).
3. Vaidluse all on küsimus, kas halduskohus on õigesti ennistanud kaebuse esitamise tähtaja. Halduskohus asus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada järgmistel põhjustel: 1) tõendatud pole asjaolu, et kaebaja lepinguline esindaja, kes viibis 11.03.2021– 19.03.2021 seoses Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusega nr 282 töölt eemal, sai vaidlusaluse vastuse kätte 15.03.
4. Halduskohus pidas usutavaks, et kaebaja esindaja sai vastusega tutvuda alates 22.03.2021; 2) kuigi kaebaja tutvus vaidlusaluse vastusega 17.03.2021, ei saanud ta aru, et sellega hakkas kulgema kaebetähtaeg. Kaebaja tegutses esindaja kaudu, kes oli töölt eemal, mistõttu on usutav, et ta ei saanud esindajaga suhelda. Vaidlusalune vastus ei 3

§ 27

lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise või kui adressaat on kinnitanud dokumendi kättesaamist. Kaebaja esindaja puhul pole kummagi eelmainitud juhtumiga tegemist.

§ 27

lg 2 p 4 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui see on edastatud advokaadi poolt avaldatud elektronposti aadressile. Vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebaja esindaja avaldas vastustajale enda tööalasele elektronposti aadressi, kui ta esitas viimasele kahju hüvitamise nõude (dtl 67–69). Seega sõltumata sellest, millal kaebaja esindaja tutvus 15.03.2021 vastusega, tuleb vastus lugeda talle kättetoimetatuks pärast selle saatmist tema poolt vastustajale avaldatud elektronposti aadressil. Praegusel juhul seisneb küsimus, kas kaebuse hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus.

1. Kaebaja esindaja märkis 17.05.2021 seisukohas, et ta viibis seoses Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 282 ja perekondlikel põhjustel töölt eemal
2. märtsist 2021–
3. märtsini 2021, mistõttu sai ta vaidlusaluse vastusega tutvuda
4. märtsil 2021 ning sellest kuupäevast alates hakkas ta lugema kaebetähtaja kulgemist (p 2.1.1). Kaebaja esindaja seisukohta võib mõista nii, et viidatud perioodil tegi ta tööd kodus (vt 17.05.2021 seisukoht, p-d 2.2.3.2 ja 2.2.3.3, lisa 4). Töölt eemal olemise all on mõeldud seega esmajoones seda, et ta ei viibinud sellel perioodil kontoris.
5. Kaebaja esindaja seisukoht ei võimalda järeldada, et tal oli objektiivselt takistatud kaebuse tähtaegne esitamine. Kaebaja esindaja märkis, et ta tutvus 15.03.2021 vastusega 22.03.2021 ehk pärast seda, kui ta oli naasnud kontorisse. Kaebaja esindajal oli ka sellest hetkest alates piisavalt aega, esitamaks tähtaegselt kaebus halduskohtule. Kohtusse pöördumise tähtaeg hakkas kulgema 15.03.2021 vastuse saatmisest kaebaja esindaja elektronposti aadressile, mistõttu tulnuks kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 14.04.
6. Kaebuse tähtaegset esitamist ei saanud takistada töötamine kodukontoris. Ringkonnakohus mõistab kaebaja esindaja seisukohti selliselt, et ta oli eksituses küsimuses, millal hakkab kaebetähtaeg kulgema. Kaebaja esindaja hinnangul hakkas tähtaeg kulgema 22.03.2021 ning seetõttu ta arvas, et kaebust on võimalik esitada kuni 21.04.2021 (vt 17.05.2021 seisukoht, p 2.1.1).
7. Kaebaja esindaja pole esitanud selliseid põhjendusi, mis õigustaksid eksituses olemist kaebetähtaja kulgema hakkamise osas. Kaebaja esindaja omab õigusvaldkonnas kõrgharidust ja tema igapäevaseks kutsetööks on tegeleda õigusalaste küsimustega. Kaebaja esindaja 17.05.2021 seisukoha p-st 2.1.1 võib järeldada, et ta oli teadlik RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebuse esitamise tähtajast, s.o, et kaebus halduskohtule tuleb esitada 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotlusele esitatud vastuse kättetoimetamisest. Viimati märgitud asjaolu teadmist võib advokaadilt eeldada sõltumata sellest, kas kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise otsuses on vaidlustamisviide või mitte. Kaebaja esindajal oli vajadusel võimalik viia ennast 4