← Eesti

2-20-7086/23

Obsah (6)§ 38§ 41§ 37§ 34§ 30§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Virgo Saarmets, Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 21.09.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7086 Tsiviilasi X kaebus Ta

§ 38

ning selle lõike 4 kohaselt maksab hagi tagamise määruse täitmise eest kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist. Kuna täitedokumendiks on hagi tagamise määrus, tuleb kohtutäituri põhitasu välja mõista sissenõudja emalt Y-lt. Igal juhul ei saa avaldajalt nõutav kohtutäituri põhitasu olla TMS § 41 lg-st 1 lähtuvalt suurem kui 15 eurot, kuna avaldaja tasus nõude enne täitmisteate kättesaamist. 4. Kohtutäitur jättis 04.05.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Sissenõudja palus lisaks elatise võlgnevuse osas täitemenetluse alustamisele algatada täitemenetlus täitedokumendist tuleneva igakuise elatise sissenõudmiseks. Kuna sissenõudja ema kinnitas 16.04.2020, et perioodi 01.02.2020 kuni 08.04.2020 elatise võlgnevuse on tasutud, jätkus täitemenetlus igakuise elatise sissenõudmiseks. 2

(9)2-20-7086 Kuna täitedokumendiga on reguleeritud seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist kohtumenetluse ajaks ning hagi tagamise abinõu on suunatud sellele, et tagada õigustatud isikule menetluse kestel ülalpidamiseks piisavad vahendid, ei ole põhjendatud jätta kohtutäituri tasu maksmise kohustust alaealise lapse kanda. Kohtutäituri tasu maksmise kohustus lasub avaldajal. Kuivõrd elatise võlgnevus tasuti otse sissenõudjale enne täitmisteate kättesaamist, kuulub

§ 41lg 1 kohaselt tasumisele menetluse alustamise tasu 18 eurot (koos käibemaksuga).

Samas, kuna sissenõudja esitas täitmisele ka igakuise elatise tasumise nõude, kuulub

§ 37

lg 1 alusel tasumisele menetluse alustamise tasu, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale, s.o 350,40 eurot (koos käibemaksuga). 5. Avaldaja esitas 14.05.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 04.05.2020 otsuse peale, milles palus kohtutäituri 04.05.2020 otsus tühistada ja avaldaja 29.04.2020 kaebus rahuldada. Kohtutäitur on

§ 37lg-t 1 ja § 38 lg-t 4 vääralt tõlgendanud.

Hagi tagamise määruse täitmist reguleerib

§ 37lg 1, mitte § 38 lg 4.

Kohtutäituri tasu peab seega tasuma sissenõudja ema kui isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist. Igal juhul ei saa avaldajalt

§ 41lg 1 teisest lausest tulenevalt nõuda rohkem kui 15 euro tasumist.

Kohtutäituri järeldus, et tal on õigus täita tulevikku suunatud igakuist elatisnõuet hoolimata sellest, et nõue pole sissenõutavaks muutunud, on vastuolus kohtupraktikaga (Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-18103). Samuti on ebaõige kohtutäituri järeldus, et tulevikku suunatud nõudelt kuulub tasumisele

§ 37lg-s 1 sätestatud menetluse alustamise tasu.

Täitemenetluses ei saa täita nõuet, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, ning see kehtib ka elatise puhul. 6. Sissenõudja esitas 29.05.2020 vastuse, milles taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Tõele ei vasta väide, et avaldaja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Avaldaja täidab seda üksnes siis, kui tema suhtes algatada täitemenetlus. Sissenõudja esitas 24.01.2020 täitmisavalduse ka perioodi detsember 2019 kuni jaanuar 2020 elatise osas, mille avaldaja täitis alles 11.03.2020, pärast mida täitemenetlus lõpetati. Sissenõudja pidas nüüd mõistlikuks esitada TMS § 23 lg-ga 45 alusel täitmisavaldus ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise osas, et ta ei peaks pärast iga võlgnevuse tekkimist esitama uut täitmisavaldust.

§ 37

lg-st 1 ei tulene, et see kehtiks üksnes juhul, kui elatise sissenõudmine toimub jõustunud kohtuotsuse alusel.

§ 38

lg 4 rakendamine oleks ülalpidamist saama õigustatud lapse suhtes ebaõiglane ja teda liigselt koormav, kuna see tooks kaasa olukorra, kus laps peab tasuma saadavast elatisest ise kohtutäituri tasu ja last kasvatav vanem ei saa elatist kasutada lapse heaolu tagamiseks. Seadusandja eesmärk

§ 38

lg 4 kehtestamisel oli vältida pahatahtlikku toimingu läbiviimise taotlemist teise poole kulul, kellel ei oleks ennast võimalik selliste kulude eest kaitsta. Antud juhul ei ole täitemenetlust alustatud pahatahtlikult, vaid eesmärgil saada lapsele ülalpidamist. 3

(9)2-20-7086 Kui täitmisele on esitatud ka edasiulatuva elatise nõue, ei saa menetlust lõpetada igakuiselt võla tasumisega ning

§ 41lg 1 ei kohaldu.

Avaldaja viidatud ringkonnakohtu lahend ei ole asjakohane, kuna avaldaja puhul oli juba ette teada, et ta ei kavatse elatist tähtaegselt tasuda.

  1. Kohtutäitur esitas 01.06.2020 vastuse, milles taotleb kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes oma 04.05.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde. Käesoleva tsiviilasja ja avaldaja viidatud tsiviilasja nr 2-18-18103 asjaolud ei ole samad. Kohtutäitur on täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks algatanud varem täitemenetluse perioodi detsember 2019 kuni jaanuar 2020 elatise võlgnevuse summas 562 eurot sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2020/787). Täiteasi nr 022/2020/787 lõpetati 19.03.2020 sundtäitmise tulemusena ning 08.04.2020 esitas sissenõudja uue täitmisavalduse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäiturile teadaolevalt oli kohtutäituri 04.05.2020 otsuse tegemise hetkel tasumata ka perioodiline elatis
  2. aasta maikuu eest summas 292 eurot. Eelnevat arvesse võttes oli põhjendatud täitemenetluse jätkamine perioodilise elatise sissenõudmiseks. Avaldaja ei ole elatise võlgnevuse tekkimist vaidlustanud ega tõendanud, et ta on elatist korrektselt tasunud.
  3. Harju Maakohus rahuldas 05.06.2020 määrusega kaebuse osaliselt, tühistas kohtutäituri 04.05.2020 otsuse ning kohustas kohtutäiturit avaldaja 29.04.2020 kaebust uuesti läbi vaatama ja selle osas uut otsust tegema. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda, avaldaja menetluskulud 50% ulatuses kohtutäituri ja 50% ulatuses tema enda kanda ning sissenõudja menetluskulud 50% ulatuses avaldaja ja 50% ulatuses kohtutäituri kanda. Kohtutäitur algatas õigesti täitemenetluse, kuna täitmisavalduse esitamise ajal oli avaldajal sissenõudja ees võlgnevus summas 876 eurot. Avaldaja tasus võlgnevuse alles 15.04.
  4. Samas ei saa kohtutäituriga nõustuda selles, et tal tuli jätkata täitemenetlust täitedokumendist tuleneva igakuise elatise sissenõudmiseks, kuna sissenõudja palus algatada täitemenetluse ka igakuise edasise elatise osas. Kuna tulevikus makstav elatis ei olnud võlgnevuse tasumise ajal veel sissenõutavaks muutunud, pidanuks kohtutäitur täitemenetluse lõpetama, sest puudus sissenõutavaks muutunud nõue, mille osas täitetoiminguid teha. Täitemenetlust ei ole võimalik jätkata juhul, kui võlgnevus on tasutud ja igakuine elatis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Kohtutäitur on õigesti leidnud, et täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu maksmise kohustus on avaldajal.

§ 37

puhul on tegemist eriregulatsiooniga, mis kohaldub ka siis, kui täitmisavaldus esitatakse hagi tagamise määruse alusel sissenõutavaks muutunud elatise sissenõudmiseks ning tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise täitmisele pööramiseks. Põhjendatud ei ole jätta kohtutäituri tasu maksmise kohustust

§ 38lg 4 alusel alaealise lapse kanda.

Kuna täitemenetluse seadustikust ei tulene, et täitemenetluse saaks algatada üksnes tulevikku suunatud nõuete osas, tuleb täitemenetluse alustamisel arvestada täitemenetluse alustamise tasu üksnes juba sissenõutavaks muutunud summalt. Kuivõrd igakuine elatis ei olnud täitemenetluse alustamise ajal sissenõutavaks muutunud, ei saanud kohtutäitur selle pealt täitemenetluse alustamise tasu nõuda. Kohtutäitur ei saa täitetoiminguid teha enne nõude sissenõutavaks 4

(9)2-20-7086 muutumist. Kui võlgnikul oleks kohustus tasuda kohtutäituri tasu ka tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt nõuetelt, ei oleks võlgnikul võimalik tasuda täitemenetluse alustamise tasu

§ 41lg 1 järgi.

Avaldaja pidi seega tasuma täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot vastavalt

§ 41lg-le 1.

Avaldaja taotlus täitemenetluse lõpetamiseks ja kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks jääb läbi vaatamata, kuna kohus ei saa ise täitemenetlust lõpetada ega kohtutäituri tasu otsust tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et kohtutäitur pidanuks elatise võlgnevuse tasumise puhul täitemenetluse lõpetama ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõude osas. Elatise võlgnevuse tasumine enne täitmisteate kättetoimetamist ei mõjuta igakuise elatise sissenõudmise seaduslikkust. Seadusandja on TMS § 23 lg-ga 45 näinud selgelt ette võimaluse algatada täitemenetlus igakuise elatise sissenõudmiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kohtutäituri roll igakuise elatise sissenõudmisel seisneb eelkõige selles, et igakuise elatismakse tasumata jäämise korral teeb kohtutäitur kõik endast sõltuva, et elatis sama perioodi sees siiski sissenõudjale laekuks, sh kasutades lubatud erimeetmeid. Kui täitemenetlust ei saaks igakuise elatise sissenõudmiseks jätkata, kaotaksid elatise sissenõudmise erimeetmed oma mõtte. Piisavalt ei ole hinnatud asjaolu, et kohtutäitur on enne igakuise elatise sissenõudmist viinud avaldaja suhtes läbi mitmeid täitemenetlusi elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ning avaldaja täidab elatise tasumise kohustust üksnes kohtutäituri sekkumisel. Maakohtu tõlgenduse kohaselt peaks lapse seaduslik esindaja esitama kohtutäiturile iga kuu uue täitmisavalduse, kui võlgnik tasub kohe pärast täitemenetluse algatamist eelmise kuu võla. See oleks lapse seaduslikku esindajat liialt koormav. Lisaks peaks sissenõudja ootama terve kalendrikuu, kuni elatise kuumakse muutub sissenõutavaks ja saaks alles siis pöörduda kohtutäituri poole. See on selges vastuolus PKS § 100 lg-ga
  2. Maakohtu seisukoht oleks põhjendatud juhul, kui pärast täitemenetluse algatamist selguks, et vanem on ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud ja sissenõutavaks muutunud kohustust ei ole, kuid teine vanem pöördus kohtutäituri poole pahatahtlikult või ekslikult. Antud juhul ei ole aga võlgnik elatist korrapäraselt tasunud. Kuivõrd seadusandja on näinud ette võimaluse täitemenetluse läbiviimiseks igakuise elatise sissenõudmiseks, tuleb menetluse alustamise tasu määrata

§ 37lg 1 alusel.

Elatise võlgnevuse tasumisel otse sissenõudjale on võlgniku õigused tagatud

§ 41lg-ga 2. 10. Sissenõudja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamist ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. 5

(9)2-20-7086 Kuna avaldaja ei ole siiani igakuist elatist kohtutäituri sekkumiseta korrapäraselt tasunud, puudub alus eeldada, et avaldaja seda edaspidi teeks. See annab alust arvata, et ka tulevikus peab sissenõudja ema pöörduma iga kuu kohtutäituri poole, et avaldajalt elatis tagantjärele kätte saada. See koormaks menetlusosalisi rohkem kui täitemenetluse läbiviimine igakuise elatise sissenõudmiseks. Lapse huvides on see, et igakuine elatis laekuks õigeaegselt, s.o iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kuna seadusandja on näinud ette võimaluse viia täitemenetlust läbi ka igakuse elatise sissenõudmiseks, on täitemenetluse jätkamine põhjendatud. 11. Avaldaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude kohtutäituri kanda jätmist. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks tuleb

§ 41lg 1 teine lause jätta kohaldamata.

Kui lähtuda kohtutäituri tõlgendusest, kohalduks

§ 37

lg-s 1 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu ka siis, kui perioodilise elatise maksmiseks kohustatud isik kavatseb täitedokumenti tähtaegselt täita. Olukorras, kus igakuise elatise maksmise nõue ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, alustas kohtutäitur perioodilise elatisnõude täitmist õigusvastaselt ja nõuab avaldajalt ebaseaduslikult täitemenetluse alustamise tasu 350,40 eurot.

§ 37lg 1 kohaldub juhul, kui sisse nõutakse perioodilist elatist.

Elatise võlgnevuse korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata

§ 34alusel.

Kohtutäitur on nii perioodilise elatise nõude kui ka elatise võlgnevuse nõude puhul kohaldanud ekslikult

§ 37lg-t 1.

Maakohus ei ole leidnud, et perioodiliste elatisnõuete sissenõudmine ei ole lubatud. Samas peab kohtutäitur perioodilise elatisnõude sissenõudmiseks ootama TMS § 19 lg-st 1 lähtuvalt täitedokumendist tuleneva tähtaja ja tingimuste saabumist ja saab alles seejärel alustada täitetoimingutega. Avaldaja ei ole ülalpidamiskohustuse täitmisest hoidunud. Vastupidi, kohtutäitur on jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et sissenõudja on alustanud täitemenetlust pahatahtlikult olukorras, kus nõude esitamiseks alused puuduvad. Täitedokumendist tulenev hagi tagamise abinõu on hagi tagamise aluse ära langemise tõttu jõustunud kohtulahendiga tühistatud. Nimelt tuvastas kohus, et kolmest lapsest kaks elavad alates detsembrist 2019 avaldaja juures. Kuna täitedokumenti enam ei ole, oleks äärmiselt ebaõiglane kohustada avaldajat tasuma kohtutäiturile täiendavalt 350,40 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus tühistas kohtutäituri 04.05.2020 otsuse täies ulatuses ja kohustas kohtutäiturit avaldaja 29.04.2020 kaebust tervikuna uuesti läbi vaatama, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 04.05.2020 otsuse osas, milles avaldaja 29.04.2020 kaebus jäi rahuldamata kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kohus kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebust selles osas uuesti läbi vaatama. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad menetlusosaliste endi kanda. 6

(9)2-20-7086
  1. Kuigi kohtutäituri 10.09.2020 e-kirjast ja sellele lisatud kohtutäituri 09.09.2020 täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtuvalt on vaidlusalune täitemenetlus vahepeal lõpetatud, ei takista see määruskaebuse sisulist läbivaatamist. Täitemenetluse lõpetamise tagajärjed on sätestatud TMS §-s 49, millest ei tulene, et täitemenetluse lõpetamise korral tuleks lõpetada ka kohtumenetlus, milles kuulub läbi vaatamisele kohtutäituri tegevuse või otsuse peale esitatud kaebus (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-14925, p 14). Asja lahendust ei mõjuta ka see, et täitedokumendiga kohaldatud hagi tagamise abinõu on Harju Maakohtu 29.06.2020 määrusega tühistatud, kuna see ei oma tagasiulatuvat mõju ja kuni hagi tagamise abinõu kehtimiseni oli avaldajal kohustus igakuist elatist maksta.
  2. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis jätkata täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks, kui avaldaja tasus täitmisele antud elatise võlgnevuse ära pärast täitmisavalduse esitamist, aga enne täitmisteate kättesaamist. Samuti vaidlevad menetlusosalised selle üle, kes ja mis suuruses peab tasuma kohtutäituri tasu.
  3. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et kuivõrd tulevikus makstav elatis ei olnud elatise võlgnevuse tasumise ajal veel sissenõutavaks muutunud, pidi kohtutäitur täitemenetluse lõpetama. Kohtutäitur sellega ei nõustu, leides, et elatise võlgnevuse tasumine enne täitmisteate kättetoimetamist ei mõjuta perioodilise elatise sissenõudmise seaduslikkust. Asjaolu, et täitemenetluses on võimalik täita ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid, kinnitab TMS § 23 lg
  4. TMS § 23 lg 45 võimaldab sissenõudjal valida, kas ta soovib elatise võlgnevuse nõuet ja perioodilise elatise nõuet täita ühes täitemenetluses või eraldi täitemenetlustes. Kui sissenõudja valib teise variandi, siis üks täitemenetlustest algatataksegi tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõude täitmiseks. Maakohtu tõlgendus, mille kohaselt ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise puhul täitemenetluse algatamine võimalik, muudaks TMS § 23 lg 45 sisutühjaks. Lisaks ei tulene sätte sõnastusest ega asjaomase seaduseelnõu seletuskirjast, et perioodilise elatise nõude menetlus – sõltumata sellest, kas seda täidetakse samas või eraldi täitemenetluses – tuleks pärast elatise võlgnevuse nõude tasumist lõpetada, kui elatist tasuma kohustatud isik ei ole vahepealsel ajal uue igakuise elatise maksega viivitusse sattunud. Selline tõlgendus võib viia selleni, et elatist saama õigustatud isik peab elatise korrapärase tasumise kohustust rikkuvalt vanemalt elatise saamiseks korduvalt kohtutäituri poole pöörduma. Eelduslikult on elatise nõudja nõrgemas positsioonis. Arvestada tuleb, et perioodilise elatise nõude osas toimuv täitemenetlus erineb tavapärasest täitemenetlusest. Kohtutäituri roll selles on kontrollida, et igakuine elatis laekuks nõuetekohaselt ja kui elatise makse jääb tasumata, teha kõik endast sõltuv, et elatis siiski sama perioodi sees sissenõudjale laekuks. Küll aga ei pea sellises menetluses igal ajahetkel elatise võlgnevust n-ö üleval olema. Võlgnikku kaitseb see, et kui ta tasub elatusraha nõuetekohaselt, kohtutäituri põhitasu ei arvestata (

§ 37lg 2 kolmas lause).

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et täitemenetluse alustamine perioodilise elatise sissenõudmiseks ei ole reeglina põhjendatud olukorras, kus elatist maksma kohustatud isik on seda pärast teda elatist maksma kohustava täitedokumendi tegemist nõuetekohaselt tasunud või kui esimene igakuine elatise makse ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Viimati märgitu tekitaks õigustamatult juurde täiendavaid kulusid kohtutäituri tasu näol. 7

(9)2-20-7086 Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et avaldajal oli täitmisavalduse esitamise seisuga sissenõudja ees kolme kuu elatise makse suurusele vastav elatise võlgnevus. Samuti ei ole vaidlust, et avaldajalt oli täitemenetluses elatise võlgnevust sisse nõutud ka mõned kuud enne seda. Eelnevast lähtuvalt oli kohtutäituril õigus avaldaja suhtes täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks jätkata, sõltumata elatise võlgnevuse tasumisest. 16. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri tasu (sh nii menetluse alustamise tasu kui ka põhitasu) tuleb

§ 38

lg 4 alusel kanda sissenõudja emal kui hagi tagamise abinõu rakendamist taotlenud isikul. Samuti on avaldaja seisukohal, et kui kohtutäituri tasu tuleb siiski kanda temal, ei saa see

§ 41lg 1 teisest lausest lähtuvalt olla suurem kui 15 eurot.

Kohtutäitur on seevastu seisukohal, et kuna täitmisele esitati ka perioodilise elatise nõue, kuulub

§ 37

lg 1 alusel tasumisele menetluse alustamise tasu, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle osas, miks antud juhul

§ 38lg 4 ei kohaldu ning ei hakka maakohtu määruse põhjendusi selles osas kordama.

Kohtutäituri tasu tuleb seega TMS § 38 lg 1 ning

§ 30

lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel kanda avaldajal.

ei reguleeri üheselt kohtutäituri tasu suurust olukorras, kus elatise võlgnevuse ja perioodilise elatise nõuet menetletakse ühes täitemenetluses (vt ka Justiitsministeeriumi analüüsi „Elatise sissenõudmise erimeetmete rakendamise menetluslikud kitsaskohad“, kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elatise_sissenoudmise_ erimeetmete_rakendamise_menetluslikud_kitsaskohad_2019.pdf). Kohtutäituril tuleb nii menetluse alustamise tasu kui ka põhitasu puhul teha valik, kas arvestada tasu elatise võlgnevuse või perioodilise elatise nõudelt ning seda tehes eksib kohtutäitur paratamatult kas

§ 34või § 35 vastu.

See on üks põhjustest, miks Justiitsministeeriumi analüüsis on leitud, et elatise võlgnevuse ja perioodilise elatise nõuet tuleks täita eraldi täitemenetlustes. Antud juhul on kohtutäitur valinud täitemenetluse alustamise tasu perioodilise elatise nõudelt (

§ 37

lg 1 alusel 292 eurot + km) ja põhitasu elatise võlgnevuse nõudelt (

§ 35lg 1 alusel 225 eurot + km).

Kui nõudeid oleks menetletud eraldi täitemenetlustes, tulnuks avaldajal elatise võlgnevuse osas toimuvas täitemenetluses

§ 41

lg 1 teise lause alusel tasuda 15 eurot + km, perioodilise elatise osas toimuvas täitemenetluses aga

§ 37

lg 1 alusel täitemenetluse alustamise tasu 292 eurot + km ning põhitasu

§ 37lg 2 ja § 35 lg 1 alusel vastavalt sellele, kuidas avaldaja elatist tasub.

Ringkonnakohus on seisukohal, et tekkinud olukorras on põhjendatud avaldajalt üksnes

§ 37lg-st 1 tuleneva menetluse alustamise tasu nõudmine.

Kohtutäituri põhitasu on arvestatud elatise võlgnevuselt, mille avaldaja tasus enne täitmisteate kättesaamist. Kohtutäitur ei oleks

§ 41

lg 1 teise lause alusel saanud avaldajalt põhitasu nõuda juhul, kui elatise võlgnevust oleks täidetud eraldi täitemenetluses. Elatise võlgnevuse ja perioodilise elatise nõuete menetlemine ühes täitemenetluses ei tohiks viia võlgniku jaoks ebasoodsama olukorrani. 17. Maakohus on tühistanud kohtutäituri 04.05.2020 otsuse tervikuna, st ka osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja täitemenetluse lõpetamise taotluse. Nagu eelnevalt leitud, ei pidanud kohtutäitur täitemenetlust lõpetama ja seetõttu puudub alus kohtutäituri 04.05.2020 otsuse tühistamiseks täitemenetluse lõpetamata jätmist puudutavas osas. Küll aga 8

(9)2-20-7086 tuleb kohtutäituri 04.05.2020 otsus tühistada osas, milles kohtutäitur jättis tervikuna rahuldamata avaldaja 29.04.2020 kaebuse kohtutäituri 14.04.2020 tasu väljamõistmise otsuse tühistamise taotluses. Kohtutäitur peab avaldaja 29.04.2020 kaebuse selles osas käesoleva määruse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama.
  1. Maakohtu lahendi muutmise tõttu muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg-st 3 lähtuvalt ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on avalduse rahuldamise ulatust ja menetlusosaliste positsioone arvestades õiglane jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 20.10.2021 määruses toodud muudatustega RESOLUTSIOON
  2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  3. septembri
  4. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-7086 muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
  5. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  6. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  7. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.