Obsah (7)

§ 121§ 73§ 2§ 28§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021.a, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja arutati 25.02.2021, 26.02.2021, 19.03.2021 ja 23.03.2021a. avalikul kohtu

§ 121

lg 2 p 2 järgi üldmenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liina Pikma Prokurör Süüdistatav Kaitsja (lepinguline) Kannatanu esindaja (lepinguline) Andrea Salumets, isikukood 38208195227, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel – xxx keel, töökoht xxx, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – puudub advokaat Robert Sarv Olga Väina RESOLUTSIOON Tunnistada Andrea Salumets süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära, arvetsades ühe päevamäära suuruseks 11,18 eurot, s.o 559 eurot.

§ 73

alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Andrea Salumets ei pane 1 aasta katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 26.05.2021. Kannatanu G K tsiviilhagi rahuldada summas 400 eurot. Välja mõista Andrea Salumetsalt G K kasuks 400 eurot (arveldusarvele xxx Swedbank). Asitõendid 2 CD plaati kõnesalvestisega – jätta kriminaalasja juurde. Jätta advokaat Robert Sarv kaitsjatasu Andrea Salumets kanda. Jätta kannatanu esindaja Olga Väina tasu Andrea Salumets kanda ning kohustada teda 1 hüvitama G Kle 1300 eurot (arveldusarvele xxx Swedbank) Mõista Andrea Salumetsalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelses menetluses 120 eurot riigi kanda. Menetluskulud summas 876 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700022575 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27.05.2021.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Andrea Salumets on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 24.02.2018 kella 20.00 paiku oma elukohas xxx pani tekkinud tüli käigus toime oma elukaaslase G K kehalise väärkohtlemise .Nimelt viibides elamu teisel korrusel haaras käega kinni G Kl seljas olnud kitli kraest selle rinna piirkonnast ning tõukas voodilt püsti tõusta püüdvat kannatanut vähemalt 10-l korral jõuga voodi peale tagasi pikali tugevusega, mille tagajärjel voodi põhja lipid purunesid ning kannatanu mõlema jala säärte tagumistele külgedele tekkisid hematoomid ning kannatanu tundis valu. Konflikti jätkudes esimesel korrusel, Andrea Salumets tõukas lahtise käega K K`t jõuga rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu kapiriiulit. Kukkumise tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu vasaku abaluu piirkonnas. Seejärel tõukas A.Salumets kannatanut korduvalt esimesel korrusel asuvale voodile, haaras seejärel kannatanul ühe käega kaelast ja kägistas teda põhjustades kannatanule valu ning tekitas kaela kõrisõlme piirkonda hematoomid. Seega Andrea Salumets pani toime lähisuhtes oleva isiku suhtes kehalise väärkohtlemise s.o pani toime

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu uuritud tõendid Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumis või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (tõendid lk 1), mille kohaselt 25.02.2018 kell 13.27 saabus haiglasse 2 G K, kellel oli tuvastatud kaela pindmine vigastus, küünarvarre pindmine vigastus, reie ja sääre pindmised vigastused. Kannatanu sõnade kohaselt 24.02.2018 kella 19.40 paiku elukaaslane tuli talle kallale. Füsioteraapia kokkuvõte koos fotodega (tõendid lk 2-6), mille kohaselt tuvastati G Kl kaelal sinikas, mõlema jala säärel ning kätel sinikad. Lähisuhte vägivalla infoleht (tõendid lk 7-8), mille kohaselt 24.02.2018 kell 20.40 teatati lähisuhtevägivallast xxx. Andrea Salumets oli alkoholijoobes, kägistas elukaalast G Kt ning lükkas teda vastu voodit. Naisel nähtavaid vigastusi polnud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tõendid lk 9-17), kus vaadeldakse voodit, mille ribide ühenduskoht on keskelt kärki. Teatis sissetuleku kohta (tõendid lk 18), mille kohaselt Andrea Salumets 2017.a keskmiseks aastanetosissetulek ole xxx eurot. Karistusregistri väljavõte (tõendid lk 19), et Andrea Salumetsal puudub kehtiv karistus. Kannatanu G K andis ütlusi, et elas süüdistatavaga alates

1. xxx sündis neil laps. Nendega elasid ka tema 2 tütart. 24.02.2018 olid nad kõik koos xxx Andrea Salumetsa juures. Õhtul tuli nende juurde ja Salumetsa ema. Algne konflikt oli neil 21.02 ning 24.02 see jätkus. Tema käis viimasena saunas ja läks üles tuppa riietuma, kui kuulis alt karjeid. Ta läks alla ja küsis mis juhtus, Andrea vastas „Küsi N käest“. N oli välja läinud. Salumets hakkas tema peale karjuma ja solvama, ta läks teisele korrusele tagasi. Salumets tuli talle järgi, oli kuri, agressiivne, jätkas karjumist. Ta palus rahuneda ja tahtis voodilt püsti tõusta, kuid Salumets haaras tema hommikumantlist ja lükkas teda voodile, nii üle 10 korra. Salumetsa ema tuli üles, käskis lõpetada ja ära sõita. Salumets läks alla, ema jäi tema juurde. Ta sai aru, et Salumets tahab lapsed ära viia. Kui ta alla tuli, lükkas Salumets teda kätega rinna piirkonda. Salumets käskis emal lapsed riidesse panna. Ta nägi Mt nutmas. Andrea ja A ei lubanud lastel tema juurde tulla. A seisis ukse ees ja takistas teda. Ta läks esimese korruse magamistuppa, istus voodile ja kutsus M enda juurde. Salumets jätkas karjumist ja tema sõimamist, ütles, et võtab lapsed kaasa. Ta haaras kannatanul hommikumantlist ja lükkas teda voodile 2-3 korda. Tal oli rinnus väga valus. Salumets oli joobes, tema ema ei joonud, kuna tuli autoga. Kannatanu ei tarvitanud alkoholi sel õhtul. Salumets haaras tal kõrist ja hakkas kägistama. Oli väga valus, silme eest läks mustaks. Siis tuli Salumetsa ema ja käskis lõpetada. Pärast seda oli tal kaelal sinikas ja pea valutas. Ka seljal ja jalgadel olid sinikad, näppudel, kätel. Arvab, et jalgadele tekkisid sinikad pärast seda, kui Salumets ta voodile lükkas ja kukkumisel lõi vastu voodit ära. Enne seda oli voodi terve, kuid pärast katki. Seljale võis sinikas tekkida siis, kui voodi latt läks katki. Kätel ja sõrmedel võisid tekkida sinikad siis, kui teda haarati kätest. Ta fikseeris vigastused Mustamäe haiglas ja manuaalterapeudi juures. Haiglasse pöördus 25.
2. Manuaalterapeudi juurde pöördus, kuna ta ei saanud magada, pea valutas. Terapeut pildistas teda tema telefoniga ning ta edastas fotod uurijale. Kui allakorrusele läks, ei lõpetanud ta telefonikõnet vennaga ja palus salvestada, pani telefoni valjuhääldile. Salumets läks koos ema ja pojaga ära, M tuli tagasi. Ta helistas 112 ja palus A otsida. Pärast seda tuli Salumets tagasi ja võttis laualt alkoholipudeli, tema koos Mga peitsid end ära. Venna salvestatud kõne edastas politseile. Kohus võttis prokuröri taotlusel vastu õiendi 05.06.2018 kõnesalvestuse kohta ning CD (tõendid 20-22) Kannatanu vastas prokuröri küsimustele, et eesti keeles räägivad Salumets ja tema ema, tema räägib vene keeles. Salumets lubas pärast majast asju võtta, ta võttis ka voodi, mida vaadeldi hiljem xxx tema garaažis. 3 Kohus võttis prokuröri taotlusel vastu fototabeli kannatanu ülekuulamise protokolli lisana (tõendid lk 23-25) Kannatanu vastas kaitsja küsimustele, et tuli 21.02 xxx ning neil tekkis Salumetsaga tüli tolle ema pärast. Nad ei rääkinud pärast 3 päeva kuni 24.02 toimunud intsidendini. Kui ta ülevalt alla tuli, siis nägi, kuidas A välja lipsas ja uks käis. Tal oli seljas polo ja püksid. Politsei tuli kuskil tunni aja pärast. Aasta jooksul Salumets ähvardas, et võtab poja temalt ära. Haiglasse pöördumisel teda ei pildistatud. Kui ta kuulis N nuttu ja karjeid, siis palus vennal salvestada kõne, kuna kartis enda ja laste elu pärast. Ei oska öelda, kaua kõne vennaga kestis. Ta edastas prokurtuurile selle, mille vennalt sai. Salumets esitas ka politseile tema peale avalduse, kuna kartis oma elu pärast. Ta taotles kohtueelses menetluses Salumetsa suhtes lähenemiskeeldu. Kaitsja näitab KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel kannatanule tema e-kirja uurijale. Kannatanu selgitas, et 18.05.2018 kirjaga soovis ta lähenemiskeeldu. Ta ei mäleta, kas on hiljem veel palunud lähenemiskeeldu. Kaitsja näitas kannatanule ülekuulamise protokolli, milles ta taotles lähenemiskeeldu. Kannatanu selgitas, et 28.05 taotles lähenemiskeeldu, kuna kartis oma elu pärast, et Salumets võib taas füüsilist vägivalda kasutada. Ta kolis lastega Tallinnasse ning ei mäleta, kas puutus Salumetsaga kokku 24.02-18.
3. Märtsi lõpust elas poeg Andreaga, kuna mees läks kohtusse ja võttis talt lapse ära. Ta ei tea, miks kohus andis lapse Salumetsale, kuna ei oska eesti keelt. Ta kasutas ka juristi abi, kuid ei mäleta, kas määrus vaidlustati. Kui ta läks lasteaeda, siis oli seal kohtutäitur, näitas paberit ja võttis lapse ära. Uurija selgitas talle kokkuleppemenetluse võimalust, kuid ta ei kirjutanud paberile alla, kuna tal polnud siis veel advokaati. Kaitsja näitab kannatanule dokumenti, milles ta keeldub kokkuleppemenetlusest. Kannatanu selgitas, et see on tema e-kiri. Vist ka A Salumetsa suhtes algatati kriminaalmenetlus. Ei mäleta, kas sai kätte A Salumetsa suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. 2017-2018 tarvitas alkoholi koos Andrea Salumetsaga 1-2 korda. Praegu ei tarvita alkoholi. Tunnistaja A S andis ütlusi, et 24.02 oli ta kodus, poeg helistas ja kutsus külla. Ta jõudis kohale kella 17.30 ajal, kodus olid ka G ja lapsed. Nad istusid lauda, kuid G ei tulnud, kuigi lapsed kutsusid teda. N küsis, mis ta ema kohta valetab. Ta vastas, et ei valeta, teab isegi, et emal on alkoholi probleemid. N jooksis välja. Laual oli Vana Tallinna pudel, kuid keegi ei joonud. G jooksis alla ja küsis, mida Nle tehti. M hakkas kogelema. Tema või Andrea ütles, et Nle midagi ei tehtud. G läks magamistuppa ja poeg järgnes talle. Tema läks ka sinna. Andrea pani G voodile istuma ja ütles, et ta ei tohi emaga nii rääkida. G sõimas vastu, tahtis voodilt tõusta ja Andreat lüüa. Andrea lükkas Gt pikali 3-4 korda. Tema ütles Andreale, et ta lõpetaks, võtaks lapsed ja nad läheksid ära. Nad hakkasid lapsi riidesse panema ja G tahtis Ait tema käest kätte saada. G nägi väga halb välja, juuksed olid püsti, silmad metsikud. G käis enne saunas, ei näinud, et ta oleks alkoholi sel õhtul tarvitanud. Ta võttis G randmetest kinni, kui too küsis Mlt. Üleval G ja Andrea ei käinud, olid vaid all. Andrea ei kägistanud Gt. Ta seisis neist 1,5 m kaugusel, Andrea oli tema poole seljaga, G näoga. Andrea lükkas Gt, kes vehkis käte ja jalgadega. Andrea oli väga ärritunud. Saunas jõi Andrea 2 õlut. Nad sõitsid tema juurde ja Andrea vahepeal kodus ei käinud. Õhtul tuli nende juurde politsei ja ütles, et poeg peksis elukaaslast ja et neil polnud õigust võtta last kaasa. Politseiga koos olid G ja N. G võttis poja kaasa. Politsei tuvastas Andreal joobe. Tunnistaja joonistab kaitsja palvel magamistoa plaani (tõendid lk 26) Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et voodi oli valge kunstnahaga kaetud, madrats raamist kõrgem. Kaitsja näitab KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel voodi fotosid 10 ja
4. Tunnistaja selgitab, et see voodi ei olnud esimese korruse magamistoas. G tahtis voodilt tõusta ja vehkis kätega Andrea näo suunas, et lüüa, samuti vehkis jalgadega. Tema hoidis last süles ja G tahtis tema käest last ära rebida. G ropendas ja käskis koju minna. Ta ütles pojale, 4 et lähme ära, lapsed ei pea seda kuulma. Andrea ise palus politseil kontrollida tema joovet, kuna ei tundnud ennast joobes olevat. Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et kaitsja poolt näidatud voodi on ülemisest toast, kus magasid N ja M. Tunnistaja vastas kannatanu esindaja küsimustele, et Andrea tahtis Gt rahustada aga ta oli hüsteerikas ja tahtis Andreat lüüa. Näidatud voodi oli üleval laste toas. Lapsed hüppasid sellel voodil. Tunnistaja vastas kannatanu küsimustele, et M kogeles siis, kui kartis midagi. Tema pole näinud, et Andrea oleks löönud Mt või Nt. Tunnistaja vastas süüdistatava küsimusele, et ei näinud Gl vigastusi, kui nad lahkusid. Tunnistaja A K andis ütlusi, et süüdistatav oli ema elukaaslane. Algul olid neil head suhted, pärast halvenesid. 24.02.2018 olid nad kõik kodus, tuli süüdistatava ema. Nad katsid laua, tegid sauna. Kui ema oli saunas siis hakkasid tema, A ja Andrea riidlema. Ema ütles talle saunas, et A arvates elab ta Andreaga raha pärast, kuid see pole nii. Ta küsis Alt, miks ta süüdistab ema, et ta elab Andreaga raha pärast. Selle peale Andrea ütles, et tema ema on elajas, vene siga ja temal ei ole õigust ema kaitsta ja ta on samasugune. Andrea rääkis kõrgendatud toonil ja tema vastas, et kas peab ema ära tapma, kui ta nii halb on. Ta oli närvis ja läks minema. Sel päeval jõi Andrea hommikust saati õlut ja Vana Tallinnat. Päeval rääkis Andrea, et ema on teda ära tüüdanud ja ta ei taha temaga enam elada. Ta pole näinud, et Andrea oleks enne 24.02 olnud emaga vägivaldne, ema ei kurtnud ka. Andrea on olnud vägivaldne tema ja M suhtes. Nad kartsid emale rääkida, kuna Andrea ähvardas nad lastekodusse anda. 24.02 läks ta kodust sõbranna juurde xxx 14 km kaugusele. Sealt helistas emale. Kuna kodus oli politsei, siis palus sõbranna emal viia ta koju. Ema ütles, et Andrea kägistas teda, väänas käsi ja nad võtsid A kaasa. Ei mäleta, kas nägi emal vigastusi sel päeval. Järgmisel päeval muutus kael rohekaks, jalgadel, kätel, seljal olid sinikad. Järgmisel päeval sõitsid nad PERH-i, kuna ka tema kätel olid sinikad, kuna A lõi oma kodus talle vastu käsi. Liimalas magas tema Mga üleval korrusel ning all Andrea, ema ja A. Prokurör näitab tunnistajale voodit asitõendite vaatlusprotokollis. Tunnistaja, vastas, et see on nende voodi, mille nad tõid Tallinnast kaasa ja see seisis nende toas. Hommikul polnud voodi katki. Tema pole õega voodil hüpanud ega katki teinud. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et Andrea lõi teda üks kord lauajupiga, mida ta saagis. Tema suhtes on Andrea olnud vägivaldne paar korda ning M suhtes rohkem. Ta ei mäleta, kas rääkis sellest ka politseile. Tavaliselt, kui Andrea karjus, tõstis ka ema häält. 24.02 käis viimasena saunas vist ema. Kui ta tuli, läks ta üles tema ja M tuppa. Enne seda ema ja Andrea ei rääkinud omavahel pärast reisilt tulekut. 2017, 2018 tarvitas ema perioodiliselt alkoholi, ka koos Andreaga. Ei mäleta, et oleks ema näinud väga tugevas joobes. Kaitsja näitas tunnistajale 29.03.2018 ülekuulamise protokolli 2 eelviimast lõiku. Tunnistaja selgitas, et uurija küsis, mis juhtus
5. ning kuidas nende elu kulges. Ta rääkis, et Ml oli sageli ninaverejooks, nõrgad kapillaarid. Ema kogemata riivas küünarnukiga tema nina magamise ajal. Ei ole näinud, et ema hammustaks Mt. Uurija näitas mingeid pilte ja küsis selle kohta. Kaitsja avaldab ülekuulamise protokollist alt 3 lõik – ta oli juures ja nägi. Tunnistaja vastas, et järelikult on ema hammustanud Mt. Võib-olla 1 kord tarvitas ema ravimeid koos alkoholiga, täpselt ei mäleta. Kaitsja näitab tunnistajale ülekuulamisprotokollist viimast lõiku esimesed 3 lauset. Tunnistaja selgitas, et emal oli pärast seda halb olla. Tunnistaja vastas prokuröri küsimustele, et Ail tulid hambad ja ta hammustas ning nemad hakkasid ka naljaga nii mängima. Kaitsja taotlusel võeti vastu Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2019 määrus (tõendid lk 27-32), mille kohaselt on Andrea Salumets A-J S ainuhooldaja. 5 Kaitsja taotlusel võeti vastu Viru Maakohtu 10.05.2019 otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2019 otsus (tõendid lk 33-42), millega G Klt mõisteti välja elatis A-J.S ülalpidamiseks alates 14.11.
6. Tunnistaja A P andis ütlusi, et veebruaris 2018 elas G K Ida-Virumaal. Ta ei teadnud siis, kellega ta seal elas. 24.02.2018 õhtul oli ta kodus koos D Liga. D on G vend. G helistas sel õhtul Dle, algul hoidis D telefoni kõrva juures ja hiljem pani kõlarile ja siis kuulis ka tema juttu. G oli stressis, kuna neil oli elukaaslasega tüli. Ütles, et elukaaslane on alkoholijoobes. Ta kuulis, kuidas Andrea karjus eesti keeles vene tiblad, vene siga ja siis kõne katkes. Kuulsid, et on skandaal ja D küsis Glt kas võib seda salvestada ja G lubas. D salvestas kõne. Kuulsid, et Andrea kutsus Mt kaasa, G ei lubanud teda kaasa viia. Oli veel üks naise hääl ja G hiljem ütles, et see on Andrea ema hääl. Ta karjus kaugelt. Kuulis, et M nuttis. Oli ka löömisele sarnanev heli, aga ei tea, mis seal toimus. Oli ka mitu lükkamise heli. Prokurör näitab tunnistajale 28.05.2018 ülekuulamise protokollist alt 3 rida. Tunnistaja selgitas, et oli kuulda karjumist. G ütles mine ära, Andreal oli hüsteerika. Ta käis kuskil ära ja tuli tagasi. Siis kõne katkes. G helistas vist politseisse. Ei mäleta, kes teisel korral kellele helistas, kuulis ka seda kõnet pealt. D salvestas ka seda. G rääkis, et Andrea tõstis tema vastu käe ja kägistas teda, ta kutsus politsei. G rääkis, et A jooksis ära koduriietes. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et rääkis seda, mida ta kuulis telefonikõnest. Kokku oli sel õhtul 4-5 kõnet. Algul D rääkis Gga ja umbes 10 sekundit või enam möödus, kui D lülitas kõlari ja diktofoni sisse. Esimesena kuulis ta karjeid, oli mehe hääl. Pärast seda on G nendest sündmustest osaliselt rääkinud. Tunnistaja D L andis ütlusi, et kannatanu on tema õde ja süüdistatav oli õe elukaaslane. Veebruaris 2018 elas õde Ida-Virumaal. 24.02.2018 helistas talle õde. Ta oli siis A P juures. Algul hoidis ta telefoni kõrva ääres, kuid siis tuli Salumets õe juure, hakkas karjuma ja ebaadekvaatselt käituma, ta pani telefoni kõlarile. Sõber kuulis ka telefoni. Õde palus Salumetsal eemale minna, et ei puutuks teda. Andrea sõimas erinevate sõnadega „vene siga“ mine siit minema, et elad minuga ainult raha pärast. Sai aru, et õde oli kaine. Olid mingid helid, mis meenutasid lööke, keskmine tütar M K karjus. Löögisarnaseid helisid oli rohkem kui üks. Ta salvestas kõne, kuid see katkes. Ei saanud tervet kõnet salvestada, kuna telefonis polnud piisavalt salvestusaega. Ta tegi üle 2-3 salvestuse. Kõne kestis edasi. Pärast pani õde toru ära. Hiljem helistas õde uuesti, ütles, et Andrea Salumets sõitis kuhugi ja tuli tagasi purjus, kutsus politsei, et ta paneb asjad kokku ja sõidab Tallinnasse. Õde rääkis, et Andrea tõstis tema peale käe, viskas voodile, kägistas, lõi vastu keha, viskas toas erinevatesse kohtadesse. Lõi vastu käsi ja jalgu M silme all. Õde sõitis õhtul Tallinnasse ja ta nägi teda järgmisel päeval. Kaelal olid kriimustused, sinikad jalgadel ja kätel ka. Ta ütles, et ei saa pead pöörata. Sinikad olid vasakul pool käsivarrel ja vasakul reiel. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et andis politseis ütlusi 1 kord 1-2 kuud hiljem. Ta rääkis telefonikõnest Gga, kuid ei mäleta, kas kirjeldas kõnet detailselt. Ei mäleta, kas rääkis, vigastustest, mida pärast ise nägi. 24.02 helistas õde kella 6-7 ajal õhtul. Ütles, et Andreaga nad juba mitu päeva ei räägi, oli mingi tüli. Karjumist kuulis kõne alguses. Ei mäleta, et kõne oleks katkenud. Diktofonil oli piiratud salvestusaeg. Löögi heli oli nagu oleks olnud löök vastu seina või madratsit, summutatud heli. Tunnistaja vastas süüdistatava küsimustele, et ei saa eesti keeles kõigest aru. Õel pole alkoholiga probleeme olnud. Tunnistaja R N andis ütlusi, et 24.02.2018 sai väljakutse peretülile peale kella 8 õhtul Liimalasse. Sündmuskohal oli naisterahvas ja 1-2 last. Naine oli endast väljas, kirjeldas juhtunut, et oli tüli, mees lahkus võttis kaasa väikse lapse ja läks ema juurde. Ei mäleta enam, mis täpselt oli nende vahel juhtunud. 6 Prokurör näitas tunnistajale KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel tunnistaja ülekuulamise protokolli mälu värskendamiseks 15 rida „vesteldes … A-J S“. Tunnistaja selgitas, et oli toimunud psühholoogiline ja füüsiline konflikt. Ta rääkis ka lapsega, kes oli umbes XX-aastane. Ei mäleta, kas nägi naisel vigastusi. Eeldab, et ei kontrollinud naise joovet. Naine tahtis lapsega minna Tallinnasse. Käis üleval magamistoas, naisterahvas näitas kus füüsiline rünne oli toimunud. Seal võis olla voodi. Ei mäleta, mida naine täpselt näitas. Nad sõitsid koos naisega xxx külasse. Naine soovis väikest last mehelt ära võtta, nemad soovisid meesterahvaga rääkida. Korteris oli sõnasõda, lapse said probleemideta emale antud. Ei mäleta, kas mees oli kaine. Prokurör näitas tunnistajale ülekuulamisprotokolli 4 rida „tehes…“ Ei mäleta testi tegemist ja tulemust. Eeluurimisel mäletas paremini. Prokurör avaldas selle kohta ütlused. Tunnistajale ei meenu. Algul mees polnud nõus last ära andma, siis said kokkuleppele. Sõnavahetus tekkis süüdistatava ema ja kannatanu vanema tütre vahel. Tütar oli kadunud ja tuli tagasi, kui nad majas olid. Ta oli ilma jopeta. Tütar oli xxx aastane. Prokuröri taotlusel vastu võetud õigusabikulud (tõendid lk 43-45) kohtueelses menetluses summas 120 eurot. Süüdistatav Andrea Salumets andis ütlusi, et suhe G Kga kestis 3 aastat. 21.02.2018 sõitsid nad Lätti kontserdile. G tarbis alkoholi, kaotas enesekontrolli ja tekkis konflikt hotelli mänedžeriga, G loopis asju, ei suutnud rahuneda. Tal oli vist kaasas alkoholi ning samuti tarbis minibaarist. Hotellis heitis ta magama ja ärkas selle peale, et G märatses ja naabrid palusid vaikust. Kui G oli purjus, siis süüdistas teda petmises. 22.02 jõudsid nad koju tagasi. Tema ja G magamistuba asus esimesel korrusel, teisel korrusel oli tüdrukute magamistuba. Seal oli tumedat värvi voodi, mille G tõi kaasa. Kaitsja näitas KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel 04.09.2019 asitõendi vaatlusprotokolli. Tunnistaja selgitas, et see voodi asus teisel korrusel. Voodi oli enne terve, ta parandas seda mitu korda. A hüppas ükskord voodi keskmise laua puruks. Esimese korruse magamistoas oli valge, kõrge peatoega, kunstnahast voodi. Kõik G asjad olid nende magamistoas. Neil oli plaanis tähistada EV 100 sünnipäeva, tegid õhtusööki, kütsid sauna. Tema tuli saunast kella 7-8 ajal, katsid laua ja istus koos ema ja tüdrukutega lauda. Koos ema ja Aga arutasid probleemi, mis kodus oli. G oli joobes ülbe, järsk, agressiivne. Otsis konflikti ja kui vastu ütlesid, siis ründas kätega valimatult, lapsi, teda. See oli tavapärane nende peres. Leidsid et Gl on vaja abi, seda olid ka lapsed avaldanud. A tõusis püsti, küsis kas peab ema ära tapma ja läks välja. Siis tuli G alla ja kutsus M kööki. M läks värisedes, kuna kartis ema, kui ta oli psühhoosis. G võttis Ml kätest kinni, raputas ja küsis mis Ale tehti, M ei vastanud midagi. Konflikti sekkus tema ema, kes ütles Gle, et see rahuneks, et peab oma probleemidega tegelema. G ütles emale ropusti ja siis viis ta G magamistuppa, et selgitada, kuidas emaga käituda. Ta proovis panna Gt istuma. G ründas teda rusikatega, oli sõnelus. Tema rääkis rahulikult, G agressiivselt. Ta hoidis tema kätest kinni. G lõi teda kätega vastu jalgu, kõhtu, intiimpiirkonda ja siis lükkas ta G endast eemale, kuna tal oli valus. Lükkas ta voodile. G põrkas tagasi ja ründas uuesti, nii 3-4 korda. M tahtis tuppa tulla, aga ema võttis M ja Ai enda juurde. Ema pani käe vahele ja ütles Gle, et aitab. Kui ta G kätest lahti lasi, üritas ta emale näkku lüüa. Ta võttis Gl uuesti kätest kinni, too jätkas löömist, lükkas G voodile. Ta ütles Gle ebatsensuurseid väljendeid. See kestis 5 minutit. Ütles, et läheks ära ja rahuneks. Ta oli ärritunud, solvunud ja endast väljas. Ema pani lapsed riidesse, G haaras Ml kapuutsist ja tiris tualetti. Nad läksid välja, kuid ta tahtis Mle järgi minna, et ohutusse kohta viia, kuid ema ütles, et las olla. Ta ei tunnista ennast süüdi. Saunas jõi ta sel päeval õlut. Ta ei näinud, et G oleks sel õhtul kellegiga telefonis rääkinud ning telefoni ta ei näinud. Prokurör pakkus talle oportuniteediga lõpetamist, kuid ta ei olnud nõus. 7 Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele, et Riia hotelli jõudis kella 10 ajal õhtul. Kontserdil alkoholi kaasas ei olnud, ei ostnud. Ta ärkas selle peale, et G märatses. G oli minibaarist joonud kanget alkoholi. Ta üritas pärast seda Gga rääkida, kuid ta ei vastanud. Ta ei tea, kas voodi, mille fotot näidati oli terve või mitte. Viimane kord parandas voodit 2-3 kuud enne seda. Keskmine madratsi lippide raam oli katki. G oli enne ja pärast sauna teisel korrusel. Gl võttis ta parema käe labast kinni. Ta püüdis seda ära tõmmata ning tuli vabatahtlikult magamistuppa. Siis võttis kinni randmetest, et istuma panna. Lükkamiseks füüsilist jõudu ei kasutanud. Nad olid voodi jalutsis. Lauas nad alkoholi ei tarvitanud. Ei näinud, et G oleks tol õhtul alkoholi tarvitanud. G on teda ka varem rünnanud, kuid politseisse ei pöördunud. G on olnud vägivaldne M ja A vastu ning 1 kord A vastu. Ta ei pöördunud selles küsimuses kuhugi. Teisel korrusel ta 24.02 ei käinud. Süüdistatav vastas kaitsja küsimustele, et alkoholi tarvitati kodus teatud puhkudel. Ta käis Gga kohtus A elukoha ja elatise pärast. Kaitsja esitas salvestiste tõlked ja video koos CD-ga (tõendid lk 48-57) III Kohtu järeldused süüdistuse osas

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistatav Andrea Salumets ei tunnistanud ennast süüdi. Kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditest tuleneb, et süüdistatav Andrea Salumetsa ja kannatanu G K vahel olid

1. veebruariks 2018 suhted halvenenud, vahetult enne 24.02.2018 ei suhelnud/rääkinud nad omavahel mitu päeva. Suhted ei paranenud ka kohtuistungi ajaks, peale 24.02.2018 toimunud kohtuvaidlused lapse ülalpidamise ja elatise väljamõistmise kohta süvendasid halbu suhteid A.Salumetsa ja G,K vahel. Kaitsja poolt esitatud kohtulahenditest tuleneb, et A.Salumetsa ja G,K poeg elab isa juures ja ema tasub elatist. Kohtu hinnangul ütluste andmisel ei rääkinud süüdistatav ega kannatanu enda kohta kogu tõde, püüdsid oma käitumist õigustada ja näidata end paremas valguses. Kuid kogutud tõendeid uurides leiab kohus, et 24.02.2018 toimunu kohta on kannatanu ütlused usaldusväärsemad kui süüdistavata ütlused. Kohus loeb süüdistatava ja tunnistaja A Salumetsa ütlusi ebausaldusväärseteks, ütlused on vastuolus teiste tõenditega. G K ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja objektiivsete asjaoludega ning kohtuotsuse tegemisel rajaneb kohus kannatanu ütlustel. Teised kogutud ja uuritud tõendid langevad omavahel kokku, tõendid on lubatavad, jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Tunnistajate D.Li, A.P, A.K ja R.Ne ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – dokumentaalsete tõenditega ja helisalvestistega. Kohus loeb nimetatud tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb nendele kohtuotsuse tegemisel. 8 Andrea Salumets on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 24.02.2018 kella 20.00 paiku oma elukohas xxx pani tekkinud tüli käigus toime oma elukaaslase G K kehalise väärkohtlemise .Nimelt viibides elamu teisel korrusel haaras käega kinni G Kl seljas olnud kitli kraest selle rinna piirkonnast ning tõukas voodilt püsti tõusta püüdvat kannatanut vähemalt 10-l korral jõuga voodi peale tagasi pikali tugevusega, mille tagajärjel voodi põhja lipid purunesid ning kannatanu mõlema jala säärte tagumistele külgedele tekkisid hematoomid ning kannatanu tundis valu. Konflikti jätkudes esimesel korrusel, Andrea Salumets tõukas lahtise käega G K`t jõuga rinna piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu kapiriiulit. Kukkumise tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu vasaku abaluu piirkonnas. Seejärel tõukas A.Salumets kannatanut korduvalt esimesel korrusel asuvale voodile, haaras seejärel kannatanul ühe käega kaelast ja kägistas teda põhjustades kannatanule valu ning tekitas kaela kõrisõlme piirkonda hematoomid. Kannatanu G K andis ütlusi, et 24.02.2018 õhtul toimus tema ja Andrea Salumetsa vahel sõnaline konflikt, mis kasvas füüsiliseks konfliktiks. Kui tema tütar A K lahkus kodust ja G.K läks teisele korrusele tagasi, A.Salumets tuli talle järgi. A.Salumets haaras tema hommikumantlist ja lükkas G.Kt voodile, nii üle 10 korra, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai jalgadele hematoomid. A.Salumetsa ema tuli üles, käskis lõpetada ja ära sõita. Salumets läks alla, ema jäi tema juurde. Kui G.K tuli alla, lükkas A.Salumets teda kätega rinna piirkonda. Esimese korruse magamistoas haaras A.Salumets kannatanul hommikumantlist ja lükkas teda voodile 2-3 korda. Kannatanul oli rinnus valus. Samuti A.Salumets haaras tal kõrist ja hakkas kägistama. Kannatanu tundis valu, silme eest läks mustaks. Pärast seda oli tal kaelal sinikas ja pea valutas. Ka seljal ja jalgadel olid sinikad, näppudel, kätel. Arvab, et jalgadele tekkisid sinikad pärast seda, kui Salumets ta voodile lükkas ja kukkumisel lõi vastu voodit ära. Enne seda oli voodi terve, kuid pärast intsidenti katki. Seljale võis sinikas tekkida siis, kui voodi latt läks katki. Kätel ja sõrmedel võisid tekkida sinikad siis, kui teda haarati kätest. Ta fikseeris vigastused Mustamäe haiglas ja manuaalterapeudi juures. Haiglasse pöördus 25.
2. Manuaalterapeudi juurde pöördus, kuna ta ei saanud magada, pea valutas. Terapeut pildistas teda tema telefoniga ning ta edastas fotod uurijale. Peale selle vend salvestas telefonikõne ja edastas salvestise politseile. Kannatanu ütlusi vägivalla kasutamise kohta kinnitavad objektiivsed asjaolud – ta kohe kutsus sündmuskohale politsei, samal õhtul sõitis koos lastega A.Salumetsa kodust ära, järgmisel päeval pöördus EMOsse. Kannatanu tegevused näitavad, et peale tema suhtes kasutatud vägivalda, tegi ta kõik, et vältida edasist võimalikku vägivalda enda suhtes. Samuti kannatanu G.K ütlused on kinnitatud järgmiste kogutud tõenditega: Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisega õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (tõendid lk 1), millega on tõendatud, et järgmisel päeval 25.02.2018 kell 13.27 pöördus G.K Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse vigastuste fikseerimiseks. Ta teatis juhtunust – „24.02.2018 kella 19.40 paiku elukaaslane tuli talle kallale“, mis on kooskõlas kohtuistungil antud ütlustega. Haiglas fikseeriti järgmised vigastused: „kaela pindmine vigastus, küünarvarre pindmine vigastus, reie ja sääre pindmised vigastused“, mis on kooskõlas kannatanu poolt kirjeldatud vigastustega. Kohtu hinnangul on Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis lubatav tõend. Tõendi päritolu on jälgitav ja looja on teada. Tõend on koostatud haigla blanketil, kõik vajalikud andmed on sisestatud. 9 Füsioteraapia kokkuvõte koos fotodega (tõendid lk 2-6). Kokkuvõttes kirjeldatud vigastused „kaelal, kõrisõlme piirkonnad sinikas, mõlemal jalal sääre piirkonnas ning kätel sinikad. Parem abaluu piirkond on valulik“. langevad kokku kannatanu ütlustega.Füsioteraapia kokkuvõte on koostatud 28.02.
3. Kokkuvõtte juurde on lisatud fotod, millest on näha kannatanu kehal hematoomid. Hematoomi asukohad ja kokkuvõttes kirjeldatud vigastused on kooskõlas kannatanu ütlustega. Kohus loeb kokkuvõtet ja fotosid usaldusväärseteks ja lubatavateks tõenditeks, koostoimes G,K ütlustega on jälgitav kokkuvõtte ja fotode koostamise põhjus ja käik (seoses valuga pöördus kannatanu ise füsioterapeudi juurde, kes vormistas pöördumise ja kannatanu fikseeris telefonis vigastused). Lähisuhtevägivalla infoleht (tõendid lk 7-8), mis on kaudne tõend ja koostatud kannatanu sõnade alusel, kinnitab kannatanu ütlusi. G.K pöördus samal õhtul – 24.02.2018 – pöördus politseisse seoses perevägivallaga. Infoleht oli koostatud 24.02.2018 kell 20.40 xxx külas patrullpolitseiniku J I poolt. Juhtum on registreeritud politsei infosüsteemis nr xxx. Kohtul puudub alus kahelda tõendi usaldusvääruses. Infolehe kohaselt on ohver/kannatanu G K, vägivallatseja Andrea Salumets, „tüli toimus täna umbes 19.00 ajal. Meesterahvas oli alkoholi joonud…. kägistas naisterahvast ning lükkas teda vastu voodit….. Naisel nähtavaid vigastusi polnud“. Infolehes kannatanu poolt kirjeldatud asjaolud on kooskõlas kannatanu ütlustega. Arvestades kannatanul vigastuste asukohta (kohad, mis on kaetud riietega) politsei kohale jõudmist vahetult peale toimunut, on eluliselt usutav, et vigastused ei olnud politseinikele nähtavad. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tõendid lk 9-17) ning kannatanu ülekuulamise protokollile lisatud fototabelitega (tõendid lk 23-25), kus vaadeldakse voodit, mis asus 24.02.2018 maja teisel korrusel. Vaatlusprotokoll on kaudne tõend, kuid kinnitab kannatanu ütlusi, sest arvestades voodi külje kõrgust, on võimalik jalgadel vigastuste tekkimine kannatanu poolt kirjeldatud viisil. Kuid, kohtu hinnangul, ei ole kohtuistungil kindlalt tuvastatud, et voodi ribide ühenduskoht on läinud katki 24.02.2018 G.K suhtes vägivalla kasutamisel. Kannatanu ütlustest järeldub, et see on kannatanu oletus, sest ta ise kohapeal ei kontrollinud voodi ribide seisu, samuti ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud, millal viimane kord võeti voodilt madrats ja vaadati voodi alust. Kannatanu hiljem tuvastas, et ribi on katki ja tegi järelduse, et see võis toimuda 24.02.2018, kuid kindlaid tõendeid selle kohta ei ole kogutud. Tunnistaja A K ütlustega, kes seletas, et 24.02.2018 oli A ja Andrea Salumets negatiivselt meelestatud tema ema pärast, rääkisid ebameeldivaid sõnu ema suhtes, mille tõttu A.K läks majast välja. Tunnistaja tuli tagasi, kui majas oli juba politsei. A.K ei mäleta, kas nägi emal vigastusi sel päeval. Järgmisel päeval muutus emal kael rohekaks, jalgadel, kätel, seljal olid sinikad ja nad sõitsid PERH-i. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed, nad langevad kokku kannatanu ütlustega, PERH-i tõendiga, objektiivse asjaoluga, et kohale oli kutsutud politsei. Samuti vägivalla infolehega tekitatud vigastuste kohta ja sellega, et 24.02.2018 vahetult peale toimunut nähtavaid vigastusi kannatanul ei olnud. Tunnistaja A P ütlustega, kes seletas, et kuulis G.K ja D.Li juttu ja majas toimunut kui D.L pani telefoni kõlarile. Ta kuulis skandaali, kuidas Andrea karjus ja sõimas G.Kt, et Andrea kutsus Mt kaasa, G ei lubanud teda kaasa võtta. Oli veel üks naise hääl ja G hiljem ütles, et see on Andrea ema hääl. Ta karjus kaugelt. Kuulis, et M nuttis. Oli ka löömisele sarnanev heli, aga ei tea, mis seal toimus. Oli ka mitu lükkamisele viitavat heli. Tunnistaja samuti seletas, et telefonivestlus mingil ajal katkes, sest diktofon lülitati välja. 10 Tunnistaja D Li ütlustega, et 24.02.2018 õe G.K telefoni vestluse käigus kuulis ta, et A.Salumets tuli õe juurde, hakkas karjuma ja ta pani telefoni kõlarile. Ta kuulis, et õde palus A.Salumetsal eemale minna, et viimane ei puutuks teda. Andrea sõimas erinevate sõnadega. Olid mingid helid, mis meenutasid lööke, keskmine tütar M K karjus. Ta salvestas kõne, kuid see katkes. Ei saanud tervet kõnet salvestada, kuna telefonis polnud piisavalt salvestusaega. Ta tegi üle 2-3 salvestuse. Salvestised andis ta üle õele, kes edastas need politseile. Hiljem helistas õde, kes ütles, et kutsus politsei, paneb asjad kokku ja sõidab Tallinnasse. Õde rääkis, et Andrea tõstis tema peale kätt, viskas voodile, kägistas, lõi vastu keha, viskas toas erinevatesse kohtadesse. Tunnistaja nägi õde järgmisel päeval, tema kaelal olid kriimustused, sinikad jalgadel ja kätel. Ta ütles, et ei saa pead pöörata. Sinikad olid vasakul pool käsivarrel ja vasakul reiel. Tunnistajate A.P ja D.Li ütlused langevad kokku nii omavahel kui ka kannatanu ütlustega ning telefonikõne salvestisega. Kohus loeb tunnistajate A.P ja D.Li ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja D.Li poolt salvestatud telefonikõne on tõendiks käesolevas kriminaalasjas (CD plaat, 17.,
4. ja
5. Lisa). G.K ja D.Li kõne on salvestatud kolmes eraldi salvestises. Kohtu hinnangul seletasid A.P ja D.L eluliselt usutavalt, miks ei ole kogu kõne tervikuna salvestatud. L: „Ei saanud tervet kõnet salvestada, kuna telefonis polnud piisavalt salvestusaega,“ P: „diktofoniga oli probleem“. CD plaat helisalvestisega on lubatav ja usaldusväärne tõend, kannatanu ja tunnistaja ütluste kaudu on jälgitav salvestise looja ja päritolu. Helisalvestis on üks tõenditest, mis kajastab sündmuskohal toimunut objektiivselt ja tõepäraselt. Helisalvestisest võib kuulda müra, karjeid, meesterahva (A.Salumets) solvanguid, naisterahva häält, kes räägib vene keeles (G.K), naisterahva häält, kes räägib eesti keeles (A S) ja lapse karjet. Helisalvestisest on kuulda, et (Lisa 17, 0:02-0:05) naisterahvas (G.K) ütleb vene keeles „ära puutu“, (Lisa 17, 0:22) naisterahvas (A S) räägib eesti keeles „tule alla“. Kohtu hinnangul need sõnad „ära puutu“ ja „tule alla“ kinnitavad kannatanu G.K ütlusi, et vägivalda hakkas A.Salumets kasutama tema suhtes teisel korrusel ning vägivalla kasutamise käigus räägib G.K A.Salumetsale, et ta ei puutuks teda. Pärast kutsub naisterahvas (A S) poega
6. korrusele „tule alla, tule alla“. Peale selle, et sõnad „ära puutu“ ja „tule alla“ täielikult lükkavad ümber Andrea ja A Salumetsa ütlusi, et Andrea Salumets üleval ei käinud ja kogu konflikt toimus
7. korrusel, annavad aluse kahelda süüdistatava ja tunnistaja A.S ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja R Ne ütlused kinnitavad ka kannatanu ütlusi. Vaatamata selle, et tunnistaja ei mäleta palju, tema ütlustest tuleneb, et oli väljakutse peretülile. Sündmuskohal oli naisterahvas ja 1-2 last. Naine tahtis lapsega minna Tallinnasse. Tunnistaja käis üleval magamistoas ning naisterahvas näitas, kus füüsiline rünne oli toimunud. Seal võis olla voodi. Seega kannatanu kohe sündmuskohal mitte ainult ei kirjeldanud A.Salumetsa vägivalla tegusid (G.K ütlusi, vägivalla infoleht, tunnistajate A.K ja D.Li ütlused selle kohta, mis rääkis nendele kannatanu vahetult peale toimunut), vaid ka näitas sündmuskohta – suure musta raamiga voodiga tuba teisel korrusel. Asjaolu, et kannatanu G.K näitas kohapeal politseitöötajatele, et füüsiline rünne toimus teisel korrusel ja näitas ka voodit, kinnitab G.K ütluste usaldusväärsust. 11 Ülaltoodu alusel loeb kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseteks ja otsuse tegemisel rajaneb kannatanu ütlustel. Samas ülalnimetatud tõendid lükkavad ümber süüdistatava Andrea Salumetsa ja tunnistaja A S ütlusi. Tunnistaja A S andis ütlusi, et 24.02.2018 tekkis konflikt poja Andrea Salumetsa kodus. Algul oli konflikt A.Kga, mistõttu A.K jooksis kodust välja. G tuli teiselt korruselt alla ja küsis, mida Nle tehti, oli konflikt G.Kga. G K läks magamistuppa ja poeg järgnes talle. Tunnistaja läks ka sinna. Andrea pani G voodile istuma ja ütles, et ta ei tohi emaga nii rääkida. G.K sõimas vastu, tahtis voodilt tõusta ja Andreat lüüa. Andrea lükkas Gt pikali 3-4 korda. Tema ütles Andreale, et ta lõpetaks, võtaks lapsed ja nad läheksid ära. Üleval G ja Andrea ei käinud, olid vaid all. Andrea ei kägistanud Gt. Tunnistaja seisis neist 1,5 m kaugusel, Andrea oli tema poole seljaga, G näoga. Andrea lükkas Gt, kes vehkis käte ja jalgadega. G tahtis voodilt tõusta ja vehkis kätega Andrea näo suunas, et lüüa, samuti vehkis jalgadega. Andrea oli väga ärritunud. Andrea tahtis Gt rahustada, aga ta oli hüsteerikas ja tahtis Andreat lüüa. Tunnistaja joonistas kaitsja palvel magamistoa plaani (tõendid lk 26). Andrea Salumets andis emale sarnaseid ütlusi, et 24.02.2018 koos ema ja Aga arutasid probleemi, mis kodus oli. Leidsid, et Gl on vaja abi, seda olid ka lapsed avaldanud. A tõusis püsti, küsis kas peab ema ära tapma ja läks välja. Siis tuli G alla. Konflikt jätkus Gga. G ütles emale roppusi ja siis viis süüdistatav G magamistuppa, et selgitada, kuidas emaga käituda. Ta proovis panna Gt istuma. G ründas teda rusikatega, oli sõnelus. Tema rääkis rahulikult, G agressiivselt. A.Salumets hoidis teda kätest kinni. G lõi teda kätega vastu jalgu, kõhtu, intiimpiirkonda ja siis lükkas ta G endast eemale. Kuna tal oli valus, lükkas ta G voodile. G põrkas tagasi ja ründas uuesti, nii 3-4 korda. Ema ütles Gle, et aitab. Kui ema G kätest lahti lasi, üritas ta ema näkku lüüa. A.Salumets võttis Gl uuesti kätest kinni, too jätkas löömist, lükkas G voodile. Süüdistatav ütles Gle ebatsensuurseid väljendeid. See kestis 5 minutit. Ütles, et läheks ära ja rahuneks. Ta oli ärritunud, solvunud ja endast väljas. A.Salumets ema ja pojaga läksid välja. Süüdistatava ja tunnistaja A.S ütlustest tuleneb, et füüsiline konflikt toimus 1.korrusel magamistoas ning selle algatajaks oli G.K, kes käitus ebakorrektselt A S suhtes. Andrea Salumets püüdis teda rahustada, selgitada talle, kuidas tuleb käituda ja füüsiliselt kaitses ennast ja ema G.K tegude eest. Nagu kohus on juba märkinud, tunnistaja A.S ja süüdistatava ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega, kõigepealt G.K ja D.Li telefoni vestluse käigus tehtud salvestistega. Salvestisest tuleneb, et füüsiline konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel sai alguse teisel korrusel (nii nagu kirjeldas G.K). A Salumets kutsus poega „tule alla, tule alla“. Samuti tunnistaja ja süüdistatava ütlused ei lange kokku kannatanu, tunnistajate D.Li, A.P, R.Ne ütlustega ja kogutud dokumentaalsete tõenditega. Seega kohus loeb Andrea Salumetsa ja A Salumetsa ütlusi ebausaldusväärseteks. Kaitsja taotlusel on tõenditena toimiku juurde lisatud 13.02.2019 Tallinna Ringkonnakohtu määrus (tl 27-32), 10.05.2010 Viru Maakohtu kohtuotsus (tl 33-36), 11.11.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus (tl 37-42), salvestiste tõlked ja video koos CD-ga (tõendid lk 4857). Kaitsja poolt esitatud tõenditest tuleneb, et Andrea Salumets on A-J S ainuhooldaja ning G Klt mõisteti välja elatis A-J.S ülalpidamiseks alates 14.11.
8. Salvestised iseloomustavad joobes olnud G.K käitumist Andrea Salumetsa kooselu ajal, kuid ei anna tõenduslikku teavet käesolevas kriminaalasjas. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Andrea Salumets 24.02.2018 kella 20.00 paiku oma elukohas xxx pani tekkinud tüli käigus toime oma elukaaslase G K vastu kehalise 12 väärkohtlemise. Nimelt, viibides elamu teisel korrusel haaras käega kinni G Kl seljas olnud kitli kraest, rinna piirkonnast ning tõukas voodilt püsti tõusta püüdvat kannatanut vähemalt 10-l korral jõuga voodi peale tagasi pikali tugevusega, mille tagajärjel kannatanu mõlema jala säärte tagumistele külgedele tekkisid hematoomid ning kannatanu tundis valu. Konflikti jätkudes esimesel korrusel, Andrea Salumets tõukas lahtise käega G K`t jõuga rinna piirkonda. Seejärel tõukas A.Salumets kannatanut korduvalt esimesel korrusel asuvale voodile, haaras seejärel kannatanul ühe käega kaelast ja kägistas teda, põhjustades kannatanule valu ning tekitades kaela kõrisõlme piirkonda hematoomid. Kuna kannatanu ütlustest ei tulene, et peale Andrea Salumetsa lahtise käega jõuga rinna piirkonda G K tõukamist kukkus kannatanu vastu kapiriiulit, ning teised tõendid selle kohta kogutud ei ole, jätab kohus selle süüdistusest välja. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kannatanu G K üheks motiiviks käesolevas kriminaalasjas võib olla negatiivne suhtumine ja võimalik kättemaks Andrea Salumetsale ühise lapse A Salumetsa pärast, sest Andrea Salumets algatas kohtuprotsesse lapse hooldamise ja ülalpidamise kohta. Kohus võtab arvesse, et G K pöördus politseisse 24.02.2018 õhtul kohe peale tema vastu kuriteo toimepanemist. Ta omal initsiatiivil 24.02.2018 sõitis koos lastega Andrea Salumetsa kodust ära, järgmisel päeval pöördus EMOsse vigastuste fikseerimiseks. Kõik need teod teostas G K enne Andrea Salumetsa kohtusse pöördumist. Seega G.K poolt politseisse pöördumise motiiviks ei ole võimalik kättemaks Andrea Salumetsale. Samuti kui inimesele on tekitatud kehavigastused või on muul moel kahjustatud tervis, on inimesel õigus võlaõiguse alusel esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mida kannatanu G K tegigi. Kaitsja viitas oma kõnes, et Adrea Salumets tegutses hädakaitses. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitse jaguneb seega esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Hädakaitse olemasoluks

§ 28

lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust

§ 28

nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist

§ 28lg 2 tähenduses.

Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks (vt RKKKo 3-11-34-08, p 10). Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt RKKKo 3-1-1107-12, p 10). Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka 13 õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest

§ 28lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest (RKKKL 3-1-1-71-14).

Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Hädakaitseseisundi olemasoluks on olulise tähtsusega ka ründe lõppemise hetke tuvastamine. Üldjuhul ei ole rünne veel lõppenud, kui kaitsja saab oma tegevusega anda juhtuvale veel n-ö tagasikäigu. Kui rünne on lõppenud, on hädakaitse välistatud. Õigusvastaseks tuleb lugeda rünnet, mille kohta ei ole lubavat normi (rünne ei ole kaetud lubatavusklausliga). Seejuures ei ole tähtis, millisest õigusharust lubav norm pärineb (RKKKL 3-1-1-17-04).

§ 28

lg 3 kohaselt võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Selleks, et tuvastada, kas Andrea Salumets viibis hädakaitseseisundis, tuleb kohtul esmalt tuvastada õigusvastase ründe olemasolu. Kaitsja hinnangul tekkis Andrea Salumetsal hädakatseseisund hetkel, kui G.K hakkas teda talu esimese korruse magamistoas käte ja jalgadega lööma ning saab pidada adekvaatseteks ründaja (G K) endast eemale lükkamist. Kohus luges tuvastatuks, et Andrea Salumets hakkas esimesena tarvitama G K suhtes vägivalda teisel korrusel (mitte esimesel, nagu räägib Andrea Salumets), kui A.Salumets läks G.K järele. G K andis ütlusi (milliseid loeb kohus usaldusväärseteks): „ta kuulis alt karjeid, läks alla ja küsis mis juhtus. Andrea vastas „Küsi N käest“. N oli välja läinud. A.Salumets hakkas tema peale karjuma ja solvama. G.K läks teisele korrusele tagasi. Salumets tuli talle järgi, oli kuri, agressiivne, jätkas karjumist. Kannatanu palus teda rahuneda ja tahtis voodilt püsti tõusta, kuid A.Salumets haaras tema hommikumantlist ja lükkas teda voodile, nii üle 10 korra. A.Salumetsa ema tuli üles, käskis lõpetada ja ära sõita“. Lähtudes kannatanu ütlustest ja kohtu poolt tuvastatust G K ei kasutanud ja ei püüdnud kasutada vägivalda Andrea või A Salumetsa suhtes, kui tahtis uurida, mis juhtus tütre A.Kga. Ta läks teisele korrusele, kedagi ei kutsunud. Andrea Salumets ise läks kannatanu järgi teisele korrusele, kus hakkas kasutama G.K suhtes vägivalda“. Lähtudes kannatanu ütlustest puudus Andrea Salumetsa suhtes õigusvastane rünne. G K samuti seletas, et „kui ta alla tuli (1.korrusele), lükkas A.Salumets teda kätega rinna piirkonda… Ta läks esimese korruse magamistuppa, istus voodile ja kutsus M enda juurde. Salumets jätkas karjumist ja tema sõimamist, ütles, et võtab lapsed kaasa. Ta haaras kannatanul hommikumantlist ja lükkas teda voodile 2-3 korda… Salumets haaras tal kõrist ja hakkas kägistama… Siis tuli Salumetsa ema ja käskis lõpetada“. 14 Seega esimese korruse magamistoas ei püüdnud ega kasutanud G S Andrea Salumetsa suhtes vägivalda. Kuna puudus õigusvastane rünne Andrea Salumetsa suhtes, ei viibinud ta ka hädakaitseseisundis.

§ 121

objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Teine koosseisualternatiiv näeb koosseisutunnusena ette tagajärje – valu (

KV). Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtulisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (RKKK 3-1-1-48-04). Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (RKKK 31-1-50-13). Ülalkirjeldatud tegudega mõjutas Andrea Salumets G K keha ning põhjustas kannatanule valu ja hematoomid. Andrea Salumets on täitnud

§ 121teise altervatiivi järgi objektiivse koosseis.

Andrea Salumets ja G K olid kuriteo toimepanemise ajal lähedased isikud, kuna elasid koos mitmete aastate jooksul, nendel on ühine laps, seega pani A.Salumets kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Andrea Salumets pani toime kuriteo

§ 121

lg 2 p 2 järgi vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Andrea Salumets tahtlikult jõuga tõukas kannatanut korduvalt voodile, käega rinna piirkonda, kägistas teda ning pidi möönma, et oma tegudega põhjustab kannatanule valu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Andrea Salumets süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2 järgi.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Andrea Salumets on temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 15 Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

§ 121lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo kaudse tahtlusega. Andrea Salumetsa poolt toimepandud kuritegu oli suunatud inimese tervise vastu. Andrea Salumets on varem kriminaalkorras karistamata, tema ülalpidamisel on alaealised lapsed. Kuriteo toimepanemisest on möödunud 3 aastat, mille jooksul Andrea Salumets ei ole uusi süütegusid toime pannud. Karistust kergendava ja raskendavad asjaolud

§ 57ja § 58 mõttes puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul ei ole suur, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, samuti rahalise karistuse keskmist määra 235 eurot ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et Andrea Salumetsa tuleb karistada rahalise karistusega sanktsiooni madalamast määrast veidi suuremas määras ning jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui Andrea Salumets ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt oli Andrea Salumetsa 2017 päevasissetulekuks 11,18 eurot. Kohus loeb selle summa päevamäära suuruseks. keskmiseks V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on kannatanu G K esindaja Olga Väina vahendusel esitanud hagiavalduse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtuistungil toetas kannatanu tsiviilhagi ja palus välja mõista süüdlaselt mittevaralise kahju kohtu poolt määratud ulatuses. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on 16 õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS §1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38¹ lg 1 p 1 sätestab, et kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui selle eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi lahendamine on võimalik ka juhul, kui kahju tekitamine ei ole kuriteo koosseisuline tunnus, sest sellise hagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele (vt nt RKKKo 3-1-1-23-14, p 25) Lahendades küsimust tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude kattuvuse kohta süüdistuse alusfaktidega, on kriminaalasja lahendaval kohtul hindamisruum, mis muu hulgas võimaldab arvestada juhtumi isepära. Samas on see siiski piiratud ega anna kohtule alust jätta menetlemata tsiviilnõudeid, mis on süüdistuses kirjeldatud teoga olemuslikult seotud ja mille lahendamine kriminaalmenetluses on selgelt kooskõlas tsiviilhagi instituudi eesmärgiga. (Vt nt RKKKm 3-1-1-22-17, p 42.) (p-d 15-16). Võlaõigusseaduse § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1045 lg1 p 2 kohaselt on kahju tekitamise õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuste või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 121

puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust. (Vt nt RKKKo 1-16-10326/51, p 27.) Sarnaselt saab valu tekitava kehalise väärkohtlemise korral ka deliktiõiguslik vastutus tekkida üksnes siis, kui kannatanu kehalise terviklikkuse häiritus ja tervisliku seisundi mõjutatus on piisavalt olulised. Need ei hõlma mitte igasugust kannatanu seisukohast soovimatut kehalist kontakti ja tema füüsilist puutumatust riivavat käitumist. Teise inimese kehalise ja vaimse heaoluseisundi vähetähtsate riivete ehk bagatellide puhul ei tule kõne alla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine. Niisiis ei saa tunnustada mittevaralise kahju nõuet juhtudel, mil sekkumine kannatanu kehalisse puutumatusesse on kõigest marginaalne. Näiteks löögi puhul on vajalik selle teatud intensiivsus (vt ka RKKKo 31-1-50-13, p 11). Rääkimaks niisuguste juhtumite puhul deliktiõiguslikust vastutusest, peab süüdistatava tekitatud valu mõjutama kannatanut oluliselt. Seda võivad näidata lisaks teo toimepanemise asjaoludele ehk tehioludele näiteks teo tagajärjel kannatanu haiglasse pöördumine ja tema isikukahju fikseerimine, samuti tervisliku seisundi parandamiseks erinevate abinõude kasutamine (nt valuvaigistite tarvitamine jm). 17 Tsiviilõiguslikult mõistetakse kehavigastuse all igasugust inimese kehalisse terviklikkusesse lubamatult sekkumist ja tervisekahjustust kui inimorganismi (seesmise) seisundi negatiivset mõjutamist. Õiguskirjanduses on neid mõisteid lähemalt selgitatud nii, et kehavigastus on välisest füüsilisest mõjutusest tingitud kehalise terviklikkuse rikkumine või kahjustamine, samas kui tervisekahjustuseks loetakse mistahes hälbe tekitamist organismi normaalse ja tavapärase seisundiga võrreldes, sh füüsilise mõjutuse tagajärjel põhjustatud organismi talitluse häiret ja organismi seesmist patoloogilist seisundit, mis võivad olla tingitud inimese psüühika mõjutamisest (vt P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaA. Tallinn: Juura 2009, § 1045 komm 3.3 ja P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaA. Tallinn: Juura 2016, § 129 komm 4.2). (p 21) Karistusseadustik ei erista kehavigastuse ja tervisekahjustuse mõistet, kuid teeb vahet tervise kahjustamisel ja valu tekitaval kehalisel väärkohtlemisel (

§ 121lg 1).

Nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed koosseisutunnused. Valu kui koosseisulist asjaolu on määratletud kohtupraktikas. Selle all peetakse silmas organismi kaitsefunktsiooni, mis on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt nt RKKKo 3-1-1-29-15, p 11.1). (p 22) Kannatanu kahjuhüvitusnõue võib kriminaalmenetluses tulla VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 134 lg 2 alusel kõne alla tsiviilhagi lahendades ka siis, kui kohus on süüdistatava karistusõigusliku vastutuse eeldusena tuvastanud üksnes valu tekitamise. Nii nagu teise inimese tervise kahjustamisel (

§ 121

lg 1 esimene alternatiiv), sekkutakse ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise korral (

§ 121

lg 1 teine alternatiiv) olulisel määral inimese kehalisse puutumatusesse ning häiritakse tema kehalist ja vaimset heaoluseisundit. Deliktiõiguslikult on vaja hinnata seda, kas ja kui intensiivselt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega kannatanu kehalist terviklikkust rünnati ning tema tervislikku seisundit mõjutati. Kohtu hinnang isikukahju kohta sõltub igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja see tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Igasugune valu tekitav kehaline väärkohtlemine kujutab endast potentsiaalselt sellist tegu, millega võib tekitada kannatanule olulisi negatiivseid tagajärgi ja mis võivad olla aluseks kahju hüvitamisele. Seepärast on ka sellise käitumise korral põhjust kõnelda võimalikust deliktiõiguslikust vastutusest (VÕS § 1045 lg 1 p 2) ja kannatanu kahjuhüvitusnõudest. See hõlmab mittevaralise kahju hüvitamist, mille all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Üldistatuna ei ole kehavigastuse ja tervisekahjustuse tsiviilõiguslik mõiste võrreldes tervisekahjustuse mõistega karistusõiguses täiel määral kattuvad ning viimane on oma tähendusalalt mõnevõrra kitsam. Kokkuvõttes võib süüdistatav deliktõiguslikult vastutada ja kannatanul tekkida alus kahju hüvitamiseks ka siis, kui tegemist on pelgalt valu tekitava kehalise väärkohtlemisega karistusõiguse tähenduses, sest selline isikukahju langeb VÕS § 1045 lg 1 p 2 alla. Kannatanu G K seletas, et Andrea Salumets oma tegudega tekitas talle valu ja hematoomid, tal oli pikaajaline valu kaela piirkonnas, mille tõttu oli sunnitud ta pöörduma füsioterapeudi juurde, läbis massaaži ja manuaalteraapia kurssi /tl 2-3/. Samuti toimepandud kuriteoga on kannatanule tekitatud vaimset valu, emotsionaalseid ja psüühilisi kannatusi – see oli esimene kord, kui kannatanu suhtes kasutati vägivalda, ta oli sunnitud koos alaealiste lastega ööl vastu 25.02.2018 sõita Tallinnasse, G.Kl tekkis hirm. Andrea Salumetsa poolt toimepandud 24.02.2018 teod G K suhtes olid piisava intensiivsusega – ta haaras käega kinni G.Kl seljas olnud kitli kraest selle rinna piirkonnas ning tõukas voodilt püsti tõusta püüdvat kannatanut vähemalt 10-l korral jõuga voodi peale tagasi pikali, jätkas 18 kannatanu tõukamist voodile ka maja 1.korrusel, samuti tõukas teda käega rinna piirkonda ja kägistas teda. Kohtu hinnangul oma tegudega lubamatult sekkus Andrea Salumets kannatanu kehalisse terviklikkusesse, mõjutas inimorganismi ja psüühikat negatiivselt, põhjustas organismi talituse häiret, ning tegutses piisava intensiivsusega. Andrea Salumets põhjustas G Kle valu, hematoomid, st tervisekahjustus tsiviilõiguslikus tähenduses. Hinnates kõiki asjaolusid, arvestades kehtivat kohtupraktikat, leiab kohus, et tuleb rahuldada G K nõue mittevaralise kahju süüdlaselt väljamõistmises summas 400 eurot. Tsiviilhagi kuulub vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – Andrea Salumetsalt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VI Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas Asitõenditeks tunnistatud CD plaat kõnesalvestisega on lisatud kriminaalasja materjalide juurde, mis tuleb jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 1, 4, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: Kaitsjatasu kohtueelses menetluses 120 eurot, sundraha 876 eurot, kannatanu esindaja Olga Väina esitas menetluskulude nimekiri summas 1300 eurot, kaitsja Robert Sarv esitas menetluskulude nimekirja kokku summas 7304,20 eurot. Kohus leiab, et kaitsjatasu kohtueelses menetluses tuleb jätta riigi kanda, kuna süüdistataval oli juba sel ajal lepinguline kaitsja ning määratud kaitsja oli kutsutud menetleja initsiatiivil. Ülejäänud menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad A.Salumetsalt väljamõistmisele ning jäävad tema kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 311, 312, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik 19