bui KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2222 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täit

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. MTA on taotluses selgitanud, et kontrollib 21.07.2021 korralduse nr 12.2-3/056150-11 alusel äriühingu märts-juuni 2021 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA selgituste kohaselt esitas äriühing MTA-le valeandmetega
2. aasta märtsi, mai ja juuni käibedeklaratsioonid, deklareerides nendes sisendkäibemaksu kokku 24 410,60 eurot, milleks tal õigus ei olnud ning märts, mai ja juuni 2021 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonid vorm TSD, milles jättis deklareerimata ettevõttest väljaviidud raha summas 145 487,95 eurot ning sellelt arvestatud tulumaksu summas 36 371,99 eurot. MTA hinnangul suureneb äriühingu maksukohustus seega kokku 60 782,59 eurot. MTA on taotluses välja toonud, et äriühing on KMD-del kajastanud tehinguid, mille osas äriühing ei ole tõendanud, et soetas oma käibemaksuga maksustatava käibe tarbeks OÜ-delt Fatlink ja NN-Fabric arvetele märgitud kaupu ja teenuseid. MTA ei ole äriühingult saanud tehingute kohta asjakohast ja piisavat informatsiooni, äriühing on vastustes olnud napisõnaline. Samuti näitas MTA (taotluse lk 7), et äriühing on esitanud valeväiteid. Näiteks 10.03.2021 arvel nr 16-2021 ja 30.03.2021 arvel nr 19- 2 2021 on tehingu sisuks X OÜ tutvustamine R. D. S. Äriühingu juhatuse liige kinnitas, et maksis Fatlink OÜ-le R. D. S. tutvustamise eest (kliendi leidmise vahendustasu). Samas on MTA tõendanud, et X OÜ on teinud tehinguid R. D. S. juhitud äriühinguga jaanuaris 2016, jaanuaris 2019, augustis, novembris ja detsembris
3. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kuivõrd äriühingu laenulepingud on vormistatud lähikondsetega, laenude tagastamise tähtaegasid on oluliselt pikendatud, siis ei toimunud väljamaksed seoses äriühingu ettevõtlusega. Laenulepingutega varjatakse raha äriühingust väljaviimist juhatuse liikme G. K. lähikondsetele isiklikel põhjustel. Seega on äriühingu juhatuse liige viinud ettevõttest raha välja maksukohustust tasumata. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 6. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361lg 2 p 1).

MTA on põhjendanud, et äriühing takistab maksumenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist, annab erinevaid ja napisõnalisi vastuseid ning MTA peab tegema korduvaid korraldusi. MTA-l on kahtlus, et äriühing võib hakata tegevust lõpetama, kui saab teada temale tõenäolise rahalise kohustuse määramisest, arvestades asjaolu et äriühingu raamatupidamises on jooksvalt esinenud puudusi ning äriühing on tõenäoliselt aastaid püüdnud maksukohustuste kohast täitmist vältida. Lisaks puudub äriühingul registervara (sõidukid, kinnistud). Kohtu hinnangul on MTA põhjendused maksukohustuse sissenõudmise raskendatusse või võimatuse kohta piisavad ning asjakohased. 7. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine äriühingu ettemaksukontole ja pangakonto(de)le on kohane. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. Ettemaksukonto arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. Kohus möönab, et pangakonto arestimine on äriühingu õigusi oluliselt piirav meede, mis pärsib äriühingu majandustegevust. MTA on toonud välja, et perioodil 01.01.-30.06.2021 laekus SEB Pank AS arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx kokku 244 873,90 eurot ja välja viidi ühel või teisel moel 242 445,05 eurot, jääk seisuga 30.06.2021 oli 3396,14 eurot. Arvestades raha ulatuslikku sisse-välja liikumist äriühingu pangakontol, nõustub kohus MTA-ga, et on tõenäoline, et pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis ei kannaks enam eesmärki. MTA on välja toonud, et äriühingul puuduvad töötajad, kelle õigusi võiks pangakonto arestimine riivata. Seetõttu leiab kohus, et pangakonto(de) arestimine kuni summa 40 122,63 eurot täitumiseni ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna puuduvad muud vähemriivavad meetmed, mis tagaks maksusumma 60 782,59 eurot laekumise, äriühingul puuduvad töötajad ning arvestades äriühingu maksukäitumist ei pruugi pangakonto hilisem arestimine enam tagada soovitud eesmärki.

§ 131

lg 4 võimaldab vajadusel ka tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ MTA ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks (MTA) kaudu selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni 20 659,96 euro täitumiseni ning aresti seadmist X OÜ kõikides Eesti krediidiasutustes olevatele ja tulevikus avatavatele arvelduskontodele (s.h SEB PANK AS-s arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx) Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu kuni summa 40 122,63 eurot (60 782,59 – 20 659,96) täitumiseni. 3
2. Tulenevalt

§ 1361

lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 60 782,59 euro eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 4