) § 126 lg-de 2 ja 7 koosmõjus sellise menetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihanke alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega ei ole
2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud erireeglid. Hankija ei ole RHAD-is näinud ette hankija õigust ja kohustust kontrollida menetluses pakkumuse maksumuse põhjendatust, s.o hankija ei ole võtnud vaidlusalusesse hankemetlusse üle
§-i 115 regulatsiooni. Sellest tulenevalt puudus hankijal nii kohustus kui ka õigus pakkumuste maksumuste põhjendatuse kontrollimiseks
§-is 115 sätestatud korras või mõnes muus analoogses vormis; b) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse regulatsioon
-is sarnaneb olulisel määral kontsessioonilepingute sõlmimise regulatsiooniga, kus kohtupraktika kohaselt puudub hankijal kohustus juhinduda analoogia korras või mõnel muul alusel
§-ist 115, kui hankija ei ole seda kohustust ise ette näinud. Sotsiaal- ja eriteenuste hankes puudub kavandamata lünk, mida tuleks asuda täitma
§-i 115 kohaldamisega analoogia korras või riigihanke üldpõhimõtetest lähtuvalt; c) asjaolust, et
muutmise seaduseelnõu p 147 näeb muuhulgas ette
lg-t 7 muuta viisil, mis kohustab hankijat juhinduma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel
§-is 115 sätestatust, tõestab eelpool toodut. Kui see on seadusandja tahe, siis jõustub 2
-is puudub; d) igat riigihanget tuleb vaadelda eraldi, üksnes
-i ja selle riigihanke tingimuste kontekstis, ning see, mida on teinud või kuidas on hankijad käitunud teistes riigihangetes, ei saa tuua hankijale konkreetses riigihankes mingeid kohustusi teataval viisil käitumiseks;
ja riigihangete üldpõhimõtete alusel.
p-s 3 toodud printsiip peab olema tagatud ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlustes. See ei ole tagatud, kui hankija ei kontrolli põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamist. Riigihanke üldpõhimõtted kohalduvad täies ulatuses ka sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Konkurentsi on moonutatud, kui hankelepingu saab ettevõtja, kes hankelepingut täita ei suuda. Menetluses olevas riigihangete seaduse eelnõus on ette nähtud regulatsioon, mis rõhutab alates rahvusvahelise piirmääraga hangetest alati põhjendamatult madala maksumuse kontrollikohustust. 8.2 Põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata jätmise õigus kontsessioonimenetluses ei too kaasa selle kontrollimata jätmist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Kontsessioonimenetlus on oma olemuselt nii erinev, et kontsessioonimenetlustega seonduv kohtupraktika ei ole kaebaja hinnangul kohaldatav sotsiaal- ja eriteenuste menetluses. Pakkumusega seotud äririskid mõjutavad lepingu täitmise võimalikkust tervikuna. Kummastav on, et ühe kooli kaupa korraldatavates hangetes on hankijad pidanud vajalikuks põhjendamatult madala maksumusega pakkumust kontrollida, kui aga kaasatud on 24 kooli, siis mitte. Hommikusöögi ja koolieine maksumus saab määravaks eduka pakkuja valimisel sõltumata sellest, et teenuse osakaal on väike võrreldes koolilõuna 3
Arvestada tuleb pakkuja võimekust täita lepingut kõigil hanke osadel korraga. Selliseid investeeringuid (nt köökide sisustamine) kolmas isik aga teinud ei ole juba alates 01.07.
9.2 Hankijal polnud käesolevas hankes õigust ega kohustust pakkumuste maksumuse põhjendatust kontrollida. Normi kohaldamise kohustus tuleneb kas otse seadusest (
) või kui sellist kohustust
-ist ei tulene, peab hankija selle kohustuse endale riigihanke alusdokumendis (RHAD) tekitama (siduvaks muutma). Antud riigihange on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus
Tegemist ei ole
2. peatüki mõttes hankemenetlusega.
, mille kohaldamist kaebaja sisuliselt taotleb, asub
-i ptk- s 2. Ka
ei viita, et selles menetluses
Sätte kohaldamist ei näe ette ka ükski riigihanke alusdokument. Ka kõigis käesoleva hankega seotud vaidlustes on VAKO leidnud, et hankija ei pidanud
-i § 115 kohaldama. 9.3 Riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ei tulene kohustust pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida. Kehtiva
kontekstis pole midagi sellist, mille osas VAKO ja kohtud ei oleks varem juba seisukohta võtnud. Näiteks Tartu Rinkonnakohtu 09.07.2020 lahend haldusasjas nr 3-20-537. Asjaolul, et kontsessioonilepinguga läheb kontsessionäärile üle suurem osa äririskist kui muude hankelepingute korral, ei oma mingit tähendust selles kontekstis, millised kohustused on
-is või RHAD-is vastava riigihanke menetluse tarbeks ette näinud. Analüüsida tuleb hoopis, milliseid kohustusi näeb ette
ja milliseid RHAD ning kas need konkreetses menetluses laienevad või mitte. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus on aga sarnased selle poolest, et kumbki pole
2. peatüki mõttes hankemenetlused ning mõlemad on suuremal või väiksemal määral hankija kujundatavad. Kujundpõhimõtted tulenevad
Kummaski menetluses pole seadusandja näinud ette üldist kohustust
Kaebaja seisukohta toetavaid printsiipe ei tulene ka Euroopa Liidu õigusest, sh direktiivist EL 2014/24/EL. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa kontsessioonilepingute ja sotsiaal- ja eriteenuste hankelepingute puhul erinevalt kohalduda. Riigihangete seaduse eelnõu toetab hankija tõlgendust. Rahandusministeerium on tõepoolest menetluses oleva
-i muutmise eelnõu p-s 147 näinud ette
täiendamise nii, et hankija kohustuks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses järgima
§-s 115 sätestatut. Sellise muudatuse järele puuduks aga vajadus, kui Rahandusministeerium jagaks kaebaja seisukohta, et
kohaldub läbi riigihanke korraldamise üldpõhimõtete või kuidagi „automaatselt“ ilma vastava viiteta riigihanke alusdokumendile või
-le. Asjasse ei puutu ka teiste hankijate tegevus mõnede teiste koolide osas korraldatavates hangetes. 9.4 Vastava pädevusnormita pakkumuste maksumuste kontrollimine oleks osapooltele ettenähtamatu ja õigusvastane. Sellises olukorras oleks hankija eksinud omaenda seatud menetlusreeglite vastu. 9.5 Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika pinnalt võib üldistada, et erinevus pakkumuste maksumuste vahel alla 20% maksumuselt järgneva pakkumuse vahel ja alla 25% pakkumuste maksumuste keskmisest pole selline erinevus, mida üldjuhul kahtlust äratavaks saab pidada. Vaidlusaluses riigihankes oli 96-st esitatud pakkumusest 70-s pakkumuse maksumus sama – 0,02 EUR. Sellise maksumusega pakkumust esitas nii kaebaja kui ka kolmas isik ning enamik pakkujaid. Vastustaja nõustub täielikult VAKO otsuse p-s 15 toodud argumentatsiooniga, et kaebaja ei täitnud vaidlustusmenetluses ega ole ka kaebuse raames kuidagi täitnud tõendamiskoormist tõendamaks, et vaidlustatud pakkumuste maksumus saab olla kahtlustäratavalt madal. Kolmanda isiku seisukoht 10. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 10.1 Kaebaja keskne väide on, et hankija on alusetult kaasanud liisuheitmisele kolmanda isiku, sest kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. Kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud ühtki uut seisukohta. Kolmas isik on kaebaja väidete osas varasemas menetluses seisukoha avaldanud. Samuti on kaebaja väiteid põhjalikult käsitlenud VAKO oma otsuses. Praeguseks on hanke osades, mille osas kaebaja VAKO otsusele kaebust ei esitanud, VAKO otsus jõustunud. Kolmas isik saab seega üksnes nõustuda VAKO seisukohtadega. 10.2 Täiendavalt osundab kolmas isik, et kaebaja jätab tähelepanuta VAKO otsuses nr 12721/234323 tuvastatud asjaolud ja tehtud järeldused, mis muudavad kaebuse ainetuks. Kuigi tegemist on riigihankel osalenud teise pakkuja P. Dussmann Eesti OÜ vaidlustuse kohta tehtud otsusega, puudutas see analoogselt kaebaja kaebusega ka kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse küsimust ning hõlmas muuhulgas hanke samu osasid. VAKO selgitas, et hankes on luba5
§-i 115, siis oleks tal tulnud esitada vaidlustus RHAD peale. Seda kaebaja ei ole teinud. Kui pakkumuse kontrolli kohustus tuleneks
p-s 3 sätestatud üldprintsiipidest, siis puuduks vajadus
10.4 Hommikueine ja koolieine maksumuse ja pakkumuse tingimused on iseloomulikud kontsessiooni olemusele, sest kogu pakkumusega seotud äririsk on pakkuja kanda, kuna selle eest ei tasu hankija pakkujale midagi, vaid selle eest tasuvad õpilased ise. See tähendab, et hankija ei garanteeri pakkujale tulu. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et kontsessiooni tingimused ei oleks antud juhul analoogia korras üldse sobivad. 10.5 Kaebaja pädevuses ei ole hinnata, kuidas on kolmas isik mõnda lepingut täitnud. Kolmas isik on täitnud kõiki enda poolt sõlmitud hankelepinguid nõuetekohaselt ning talle ei ole teada ühegi hankija poolset ühtegi hankelepingu täitmist puudutavat pretensiooni. KOHTU PÕHJENDUSED 11. Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on, kas sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses tuleb otse- või analoogia korras kohaldada
§-s 115 ette nähtud põhjendamatult madala maksumuse kontrolli või mitte. Juhul, kui vastus nimetatud küsimusele on eitav, siis on küsimus selles, kas hankija kohustus kontrollida sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses põhjendamatult madala maksumusega pakkumust tuleneb
üldprintsiipidest. 12.
lg 2 kohaselt määrab hankija riigihanke alusdokumentides kindlaks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse nõuetest.
lg 7 sätestab, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Hankija võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamiseks kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni. 13. Enne hinnangu andmist
kohaldatavuse küsimusele käesolevas hankes peab kohus vajalikuks peatuda kaebaja poolt vaidlustatud hankekomisjoni otsuste õiguslikul tähendusel. 13.1 Nii kohtud kui ka vaidlustuskomisjon on oma varasemas praktikas olnud seisukohal (nt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-20-2240 p 23.1, VAKO otsused nr 138 -20/222733 p-d 14.15, nr 127-21/234323 p 27), et nn alapakkumuste kontrolli teostamata jätmine on vaidlustatav üksnes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, mitte pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kaudu. Praktikas on leitud, et keeld pakkuda põhjendamatult madalat hinda ei ole pakkumuse vastavustingimus, vaid eraldiseisev seadusest või teatud erijuhtudel ka riigihanke alusdokumentidest tulenev pakkumuse tagasilükkamise alus (vrd
ja lg 2 vs
). 13.2 Hankekomisjoni 15.06.2021 protokollist nr 3 (kaebuse lisa 1) tulenevalt on hankekomisjon leidnud, et kõigile hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele vastavad on mh kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused. Hankekomisjoni 15.06.2021 protokollist nr 1.-4/78 ja 15.06.2021 protokollist nr 1.-4/81 nähtub, et hankekomisjon viis läbi riigihanke osades 7 ja 10 hindamise ning protokollides kajastuvad esitatud pakkumustele erinevate hindamise kriteeriumite alusel antud punktid, punktide kogusummad ja juhul, kui mitu pakkujat said kogusummana võrdse arvu punkte (maksimaalne punktisumma 100 punkti), siis ka hankekomisjoni otsus kutsuda võrdselt punkte saanud pakkumused esitanud pakkujad 06.07.2021. a eduka pakkuja väljaselgitamiseks 6
Nii kaebaja kui ka kolmas isik said võrdselt 100 hindepunkti mõlemas pakkumuse osas. Nimetatud käskkiri ei oma praeguses menetlusetapis enam õiguslikku tähendust, kuna 06.07.2021 käskkirjaga nr 1.40/58 tunnistati 22.06.2021 käskkirjad riigihanke osades 7 ja 10 kehtetuks. Kehtetuks tunnistamist on põhjendatud asjaoluga, et liisuheitmine toimub juba 06.07.2021 ning hankijal on edukas pakkuja võimalik igas hanke osas leida pärast liisuheitmise toimingu tegemist ning hankija teeb igas hanke osas pärast liisuheitmise toimumist vastavalt liisuheitmise tulemustele uued edukaks tunnistamis otsused. Seega ei ole ka praeguseks hetkeks õiguslik olustik muutunud ning eduka pakkuja valik sõltub jätkuvalt liisuheitmise tulemustest. 13.3 Kaebaja eesmärk on takistada kolmandat isikut liisuheitmisel osalemast, kuna ta leiab, et kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Hinnates asjas esitatud dokumente nõustub kohus VAKO otsuse punktis 8.4 toodud põhjendusega, et käesolevas asjas esinevad asjaolud, millest tulenevalt on kaebajal võimalik vaidlustada hankekomisjoni 15.06.2021 protokollides tehtud otsuseid. Tulenevalt 22.06.2021 käskkirjade kehtetuks tunnistamisest 06.07.2021 käskkirjaga, ei ole hankija teinud otsustust pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. Seega on 15.06.2021 protokollid liisuheitmise ainsaks õiguslikuks aluseks, mistõttu saabki kaebaja vaidlustada ainult 15.06.2021 hankekomisjoni protokollides tehtud otsuseid ega pea ootama ära hankija otsust pakkumuste edukaks tunnistamise kohta. 14. Puudub vaidlus, et hankija korraldab vaidlusalust riigihanget sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena.
lg-te 2 ja 7 kohaselt peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses järgima
§-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtteid ning RHAD-is kindlaks määratud erimenetluse korda, milles võidakse mh näha ette, et erimenetluses lähtutakse ka muudest
sätetest. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud kohtumääruse punktis 16 selgitanud, et seadus ei sätesta kindlaid nõudeid, kui põhjalik peaks RHAD-is määratav erimenetluse kord olema ja milliseid küsimusi tuleks selles tingimata reguleerida, kuid erimenetluse kord peaks
Siiski ei saa ringkonnakohtu hinnangul
p-st 3 tuletada sisuliselt hankija kohustust järgida vahetult
§-s 115 sätestatut ka juhul, kui erimenetluse kord nn alapakkumisi ei käsitle. Teistsugune tõlgendus muudaks
15. Puudub vaidlus selles, et kõnealune sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus ei ole
2. peatükis sätestatud hankemenetlus. Seega on õige vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukoht, mille kohaselt ei ole
2. ptk-s hankemenetluse kohta sätestatud menetlusreeglid, st
, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses automaatselt ja otse kohaldatavad, v.a üksikud reeglid, mis on sätestatud
§-s 126 (lg- d 9 ja 10). VAKO on seejuures põhjendatult viidanud võrdlusena kontsessioonilepingute sõlmimise regulatsioonile ja sellega seotud kohtupraktikale, mis käsitleb hankija kohustuse puudumist juhinduda analoogia korras või mõnel muul alusel
§-st 115, kui hankija ei ole seda kohustust ette näinud. Kohus nõustub, et võrdlus on praeguses asjas asjakohane, kuivõrd sotsiaal- ja eriteenuste menetlus ning kontsessioonimenetlus on sarnased selle poolest, et kumbki pole
2. peatüki mõttes hankemenetlused ning mõlemad menetlusliigid on suuremal või vähemal määral hankija enda poolt kujundatavad (
Samuti on kohtud ja VAKO kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust puudutavate vaidluste raames tuvastanud, et sellises menetluses ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustust pakkumuse maksumuste põhjendatust kontrollida (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-20-537 p 32). Ka direktiiv 2014/EL ei näe ette, et sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankimisel tuleks rakendada 7
kohaldamiseks analoogia korras teenuste kontsessioonilepingute sõlmimise riigihankele peab esinema regulatsioonis kavandamatu lünk. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist lünka ei ole. Kohus leiab, et ka praegu
-is sotsiaalja eriteenuste erimenetluse regulatsioonis puudub lünk, mida saaks sisustada
§-i 115 kohaldamisega analoogia korras või riigihanke üldpõhimõtetest lähtuvalt. Kaebaja argumentatsioon, mis põhineb kuni 2007 aastani kehtinud
-i kontekstis tehtud kohtupraktikal, ei ole praegusel ajal enam relevantne. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud määruses seoses kaebaja poolt viidatud
eelnõuga (vt EIS toimik 21-0339) selgitanud, et VAKO on oma 29.07.2021 otsuses põhjendatult märkinud, et kavandatav
lg 7 oluline täpsustus (mh plaanitakse näha ette, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses kohaldatakse üldjuhul ka
§-s 115 sätestatut), toetab tõlgendust, et kehtiva
lg-s 7 viidatud
§-st 3 ei saa tuletada samasisulist kohustust. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb printsiip, et kehtiv
ei näe ette
§-i 115 kohaldamist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul, kui hankija seda riigihanke alusdokumentides ise kehtestanud ei ole. RHAD p 2.1 sätestab praegusel juhul, et erimenetlus viiakse läbi alusdokumentides sätestatud alustel ning järjekorras. Viide
VAKO on põhjendatult märkinud, et asjaolust, et seaduseelnõud ette valmistav Rahandusministeerium peab vajalikuks
-i sellisel viisil täiendada, saab järeldada vaid ühte – kehtivast seadusest ei tulene otseselt ega kaudselt nõuet
§-i 115 n.ö automaatse kohaldamise kohta sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses. Kui see on seadusandja tahe, jõustub kõnealune muudatus
Seni aga vastav regulatsioon
-is puudub. Seega ei pidanud hankija
§-i 115 kohaldama. 16. Kaebaja järgmiseks väiteks on, et pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli kohustus tuleneb riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud kohtmääruse punktis 16 selgitanud, et
p-st 3 saab tuletada hankija üldise kohustuse kontrollida, et edukaks ei tunnistataks pakkumust, mille maksumus on põhjendamatult madal. Selline kontroll ei pea siiski vastama
§-s 115 sätestatule, kuid peab mõistlikult võimaldama tuvastada, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. Kohus leiab, et kuivõrd
ei ole käesoleval juhul otse kohaldatav, siis saabki vastav regulatsioon olla sätestatud RHAD-is.
lg 2 määrab kindlaks hankija kaalutlusruumi ja valikuvabaduse RHAD-is erimenetluse korra kindlaksmääramisel. Sättest tulenevalt on hankijal RHAD-i koostades võimalik valida, kas lähtuda
-i teiste peatükkide regulatsioonist või mitte. Kui kaebaja leidis, et RHAD ei ole koostatud
üldprintsiipe järgides, siis oli tal õigus vastav RHAD tingimus vaidlustada. Kuna kaebaja ega teised pakkujad seda teinud ei ole, siis on RHAD kehtivas sõnastuses kohustuslik kõigile menetluses osalevatele isikutele, st nii hankijale, kui ka pakkujatele. Praegusel juhul RHAD-is
sättele analoogset sätet ei leidu, mistõttu said nii hankija kui ka pakkujad lähtuda vaid RHAD-is sätestatud regulatsioonist. Kuna käesoleval juhul ei ole hankija pidanud vajalikuks põhjendamatult madala maksumuse kontrolli lisamist RHAD-i, siis ei võimalda
Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kuivõrd pakkumuste maksumuse põhjendatust on pidanud vajalikuks kontrollida oma riigihangetes erinevad Tallinna haridusasutused, peaks seda tegema ka käesolevas hankes hankija. VAKO on vastates kaebaja sellekohasele väitele põhjendatult leidnud, et iga riigihanget tuleb vaadelda eraldi, üksnes
- i ja selle tingimuste kontekstis ning see, mida on teinud või kuidas käitunud teistes riigihangetes teised hankijad või isegi sama hankija varasemates riigihangetes, ei saa tuua hankijale käesolevas riigihankes mingeid kohustusi teataval viisil käitumiseks. 17. Kohus nõustub vastustaja, kolmanda isiku ja VAKO seisukohaga, et isegi juhul, kui hankijal oli sotsiaal- ja eriteenuste menetlusena korraldatava hanke puhul põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise kohustus, puudus hankijal käesoleval juhul alus sellise kontrolli 8
Samuti puuduks hankijal sellises olukorras kohustus kontrollida pakkumuse maksumust tulenevalt
p-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest või RHAD-ist, kui nendes sisalduvast regulatsioonist tuleneks hankijale selline kohustus. 18. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 15 tooduga, et kaebaja ei täitnud vaidlustusmenetluses ega ka kohtumenetluses tõendamiskoormust tõendamaks, et kolmanda isiku pakkumuste maksumus saab olla nii madal, et hankijal oleks pidanud tekkima kahtlus. Praeguseks on ilmselge, et teenuse osutamisega ei ole võimalik alustada hankija soovitud ajal, sest nimetatud kuupäev on praeguseks hetkeks juba möödunud. Seega ei ole enam asjakohased kaebaja väited selle kohta, kas kolmandal isikul oli selleks ajaks olemas vajalik persona, köökide sisseseade jne. Puudub iseenesest vaidlus selles, et kaebaja on toidukäitlejaks 120 tegevuskohas ja kolmas isik 9s tegevuskohas. Seega soovib kolmas isik tõepoolest suurendada märkimisväärselt oma turuosa Tallinna koolidele toitlustusteenuste osutamisel. Samas ei ole kaebaja lükanud ümber kolmanda isiku väidet, et kolmas isik osutab teenust ka eraharidusasutustele, mis tagab talle ilmselt ka tulubaasi. Samuti ei ole kaebaja toonud välja, et kolmas isik ei suuda katta koolieine ja hommikueine kulusid oma muude äritulude arvel, kui selleks peaks tekkima vajadus. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 3.09.2021 tehtud määruse punktis 18 välja toonud, et hanke erinevates osades on lisaks kaebajale ja kolmandale isikule hommikueine ja koolieine maksumuseks 0,02 eurot pakkunud ka OÜ Orfeum (9 tegevuskohta), Koolitoitlustuse OÜ (6 tegevuskohta), OÜ Bramos (2 tegevuskohta), AS Tuleleek (13 tegevuskohta), Lavka OÜ (3 tegevuskohta) ja OÜ Sensum (tegevuskohad puuduvad). Seega ei ole kolmanda isiku tegevuse maht silmatorkavalt väiksem kui teistel sama hinda pakkunud ettevõtjatel. Ringkonnakohus märkis, et arusaamatu on kaebaja eeldus, et teised sama hinda pakkunud ettevõtjad, kes ei soovi praeguse hankega oma turuosa samavõrra kasvatada, kui kolmas isik, suudavad adekvaatselt hinnata oma võimekust selle hinnaga lepinguid täita ja neil ei teki tõenäoliselt raskusi lepingut pakutud hinnaga täita. Sellist järeldust ei saa teha ainuüksi sellest, et kolmas isik väidetavalt ei paku Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis hommikueinet ja koolieinet maksumusega kokku 0,02 eurot. Kohus nõustub ringkonnakohtuga. Seega ei ole koolieine ja hommikueine maksumust 0,02 eurot võimeline pakkuma vaid kaebaja. Kaebaja jätab ka tähelepanuta, et riigihanke hankelepingu esemeks on eelkõige koolilõuna pakkumine (hind on määratud Tallinna Linnavolikogu poolt) ning koolieine ja hommikueine näol on tegemist väga väikese mahuga lisateenusega. Seega ei pidanud kolmas isik katma investeeringuid ja tagama rahaliste vahendite olemasolu hommikueine ja kooleine pakkumusest tulenevalt, mistõttu koolieine ja hommikueine maksumus ei peagi neid kulusid katma. Kohus osundab ka samas hankes 28.07.2021 VAKO poolt tehtud otsuse nr 127/234323 punktis 33 toodule, milles VAKO on jõudnud järeldusele, et pakkujal on üksnes keelatud koolieine ja hommikueine maksumust ristsubsideerida koolilõuna maksumusega. Mingit piirangut ristsubsideerida koolieine ja hommikueine hinda pakkuja muude tuludega, olgu või hankelepingu välistega, hankija kehtestanud ei ole. Sellises olukorras, kus 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.