← Eesti

3-20-2287/9

Obsah (5)§ 5§ 7§ 6§ 1§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2287 Haldusasi X kaebus X kaebus Eesti

§ 5

lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Osaline töövõime tähendab, et isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud (töövõimetoetuse seaduse (

) § 5 lg 2 ja lg 3 p 2). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2)

§ 7

lg 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Selleks, et ekspert saaks isiku töövõime hindamisel lähtuda isiku terviseandmetest, peab isik olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (

§ 6lg 4).

Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute 7

(11)3-20-2287 avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3).
  1. Eeltoodust nähtuvalt ei saa töövõime hindamisel lähtuda vaid isiku enda hinnangust oma tervislikule seisundile, vaid seda peavad kinnitama ka tema terviseandmed. Kui isik ei ole oma terviseprobleemidega arsti juures käinud ja ravi taotlenud või saanud, siis ei ole põhjust pidada isiku tervisehäda selliseks, mis tema igapäevaelu oluliselt takistaks ja töövõimet mõjutaks.
  2. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks mõni määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistav seisund. Seda ei ole tuvastanud ka kaebaja töövõimet hinnanud ekspertarstid. Seega tuli tema töövõime hindamisel hinnata ja tuvastada piirangute esinemine või puudumine määruse nr 39 § 3 lg-tes 2 ja 3 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes.
  3. Kaebaja tõi oma taotluses välja piirangud liikumise, käte tegevuse ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka kaebaja töövõimet hindavad ekspertarstid.
  4. Kaebaja selgitas liikumise valdkonna piirangute juures, et tema liikumisvõimekus on seljaprobleemide ägenemise korral piiratud. Tal on raskusi püsti tõusmisel ja treppidest liikumisel. Ta ei suuda pikalt seista või istuda, sest selg väsib ja hakkab valutama. Peab saama asendit muuta. Samuti selgitas kaebaja, et külma ja niiske ilmaga on põlveliigesed valusad. Vererõhu kõikumine tekitab tugevat pearinglust. Kaebaja selgitas vaides ja kaebuses täiendavalt, et selja- ja liigesevalud on igapäevased ning voodist tõustes peab tunde harjutusi tegema, et liikuma saada. Kaebaja kasutab tugevaid valuvaigisteid ja vajab kõrvalist abi igapäevastes toimetustes. Kunagi soovitati seljaoperatsiooni, kuid kaebaja loobus sellest. Liigesevalude leevendamiseks saab 3 korda nädalas massaaži. Erinevatest füsioteraapiatest tulenevad leevendused on ajutised. 13.
  5. TTO ekspertarst ei tuvastanud 07.10.2020 eksperthinnangus kaebajal selles valdkonnas mingeid piiranguid, sest need ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. 13.
  6. Vastustaja poolt kohtule esitatud kaebaja terviseandmed kinnitavad, et kaebajal on diagnoositud hüpertoonia, kuid talle on määratud ravi ja vererõhk on viimasel ajal mõõdetud normväärtuses (120/80, 130/80 mm Hg). Kõrgem vererõhk 160/120 mm Hg mõõdeti viimati 18.07.2017, kui kaebaja ei olnud tarvitanud ravimeid. Isiku terviseseisundit tuleb hinnata koos määratud raviga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Eeltoodud andmetest võib järeldada, et kaebaja vererõhk on ravimitega kontrolli all ja raviplaanist kinni pidades vererõhk kaebajale igapäevaseid tegevuspiiranguid ei põhjusta. 13.
  7. Kaebaja on kurtnud selja-, jala- ja põlvevalusid 09.05.
  8. Lumbaago ishiasega on diagnoositud kaebajal ka
  9. a. Vahepealsel ajal kuni 21.09.2020 ei ole kaebaja selja-, jalaega põlvevalusid arstidele kurtnud. Samuti ei nähtu TIS-i andmetest, et kaebaja vajaks igapäevaselt kõrvalabi. Uuesti on kaebaja kurtnud liigeste valu 21.09.
  10. Ekspertarst ei ole selle epikriisiga kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Tegemist on eksimusega, mis võis mõjutada antud hinnangu põhjendatust. 13.
  11. Kaebaja on kohtumenetluse ajal käinud 06.07.2021 uuesti arsti vastuvõtul, kus on kurtnud valusid üle kogu keha, mis ägenevad külmaga, ja hommikust tugevat kangustunnet, mis paraneb liigutamisel. Arsti hinnangul võib olla tegu diabeetilise neuropaatiaga ja reumaatilise komponendiga. Kaebaja saadeti täiendavatele uuringutele. Kuna selliseid andmeid ei olnud TIS-is juba kaebaja töövõime hindamise ajal, siis ei saanud TTO ekspertarst nendega arvestada. Kaebaja kohustuseks oli enne töövõime hindamise taotlemist arsti juures käia ja saada oma terviseprobleemidele arstide poolne hinnang (

§ 6lg 4). 8

(11)3-20-2287 13.5. Samas tuleb tähele panna, et kaebaja selgitas vaides, et digiloos on andmed puudulikud ja seal ei ole kirjeldatud kõiki diagnoose, tehtud operatsioone ja uuringuid. Vastustajal on töövõime hindamisel haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimiskohustus (vt

§ 1lg 3).

Seetõttu tulnuks vastustajal kaebajalt täiendavalt üle küsida, kas ja millal on kaebaja käinud lisaks TIS-ist nähtuvale oma selja-, jala- ja põlvevaludega arstide juures, milliseid diagnoose talle on pandud ja milline ravi määratud. Kui kaebajalt olnuks täiendavate tõendite saamine raskendatud (kaebaja väitis kohtumenetluses, et tal ei ole arstide nimesid ja visiite salvestatud), olnuks vastustajal õigus suunata kaebaja tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (

§ 7lg 3).

Vastustaja ei ole praegusel juhul püüdnud kahtlusi kaebaja töövõime osas kõrvaldada ja täiendavaid tõendeid koguda. Kuigi kaebaja viitas, et TIS ei sisalda kõiki tema terviseandmeid, on vastustaja andnud uue hinnangu kaebaja töövõimele ikkagi TIS-i andmete pinnalt. Tegemist on eksimusega, mis võis mõjutada kaebaja töövõimele antud hinnangut, ning toob kaasa haldusaktide tühistamise.

  1. Kaebaja selgitas käte tegevuse valdkonna piirangute juures, et tal on liigeste haiguse tõttu raskusi käte tõstmisega. Samuti viitas kaebaja kätes/sõrmedes esinevatele tunnetusprobleemidele. Külmana tõmbuvad käed krampi. Tööriistad kukuvad käest maha. Käte/sõrmede tundlikkus ei ole pärast operatsiooni taastunud, vaid muutunud halvemaks. 14.
  2. TTO ekspertarst kaebajal käte tõstmise osas probleeme ei tuvastanud. Käteosavuse juures tugines ekspertarst karpaalkanali sündroomile. Vasakus käes võib esineda tuimust, mis piirab täppistegevuste sooritamist vasaku käega. Põhjuseks on randmepiirkonna närvi kahjustus. Viimati on käelisi piiranguid kajastatud
  3. a epikriisis. Hilisemates epikriisides on kaebaja kaebusteta. Kaebaja on paremakäeline. Seetõttu hindas ekspertarst piirangu kergeks. 14.
  4. TIS-i andmetest nähtuvalt kurtis kaebaja viimati vasaku käe tuimust arstile 23.08.
  5. Käevalu on kurtnud ka 09.05.2017, mil selgitas, et pärast operatsiooni ei ole käte seisund ja jõud läinud paremaks. Tass võib käest kukkuda. TIS-i andmetel ei ole kaebaja parema käe valu ega tuimust pärast
  6. a kurtnud. Seega ei saa ekspertarstile ette heita, et ta ei ole kaebaja töövõime hindamisel parema käega seotud probleeme hinnanud. 14.
  7. Liigeste valu on kaebaja kurtnud arstile viimati 21.09.
  8. Selle epikriisiga ei ole ekspertarst kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Kuigi sellest epikriisist ei nähtu täpsemalt õlaliigeste valu, tulnuks seda asjaolu kaebajalt ja vajadusel kaebaja arstilt täiendavalt üle küsida. Igal juhul puudus praegusel juhul alus hinnanguks, et käte tõstmisel kindlasti probleeme ei ole. Tegemist on veaga, mis võis mõjuta antud hinnangut. 14.
  9. Alles 06.07.2021 epikriisist nähtub, et kaebaja on kurtnud valusid üle kogu keha nii liigestes kui lihastes ning kindakujulisi tundehäireid mõlemas käes. TTO ekspertarstil puudus eksperthinnangu andmisel võimalus selle epikriisiga arvestada. Samas on kaebaja viidanud vaides sellele, et TIS ei sisalda kõiki kaebaja terviseandmeid. Vastustajal tulnuks enne vaide lahendamist välja uurida, milliseid andmeid TIS ei sisalda ja kust neid oleks võimalik saada, või saata kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Vastustaja ei ole praegusel juhul teostanud piisavalt uurimiskohustust ega kogunud vajalikke tõendeid kaebaja tervisliku seisundi osas tekkinud kahtluste ümberlükkamiseks. Vaidemenetluses antud uus hinnang tugineb TIS-i andmetele, mis ei sisalda kaebaja väitel kogu vajalikku teavet. Seega on tegemist menetlusveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist ja toob kaasa haldusaktide tühistamise.
  10. Kaebaja selgitas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna piirangute juures, et ta kasutab eri kaugustele vaatamiseks erinevaid prille. 15.
  11. TTO ekspertarst leidis, et kaebaja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Prillidega on nägemine hea. 9

(11)3-20-2287 15.
  1. Seda, et kaebaja kasutab erinevaid prille, on näha ka kaebaja terviseandmetes (09.05.2017 epikriis). See aga ei põhjenda töövõimetust. Prillid kompenseerivad kaebaja nägemispuudulikkust ja töövõimet tuleb hinnata koos tegutsemisvõimet parandavate abivahenditega (määruse nr 39 § 5 lg 3). Töövõimet ei mõjuta asjaolu, kui mitut erinevat prillipaari peab kaebaja erinevatele kaugustele vaatamiseks kasutama. Kaebaja ei toonud taotluses ega vaides välja, et ka koos prillidega oleks tema nägemine puudulik ja mõjutaks töövõimet. Seetõttu hindas ekspertarst põhjendatult kaebaja viite prillidele töövõimet mitte mõjutavaks. 15.
  2. Kaebaja on alles kaebuses selgitanud, et nägemisteravus on halb isegi eri prille kasutades. Kuna kaebaja ei ole sellele juba varem tuginenud, siis puudus ekspertarstil võimalus seda varem hinnata. Seda probleemi ei ole võimalik üheselt tuletada ka kaebaja terviseandmetest. 23.08.2019 epikriisist nähtub, et kaebaja kurtis silma nägemise halvenemist. Kuna kaebaja ei ole hiljem selle murega arstide poole pöördunud, siis puudub põhjus arvata, et see mure jäi lahendamata. Kui kaebajal on siiski jätkuvalt nägemisega probleeme prillide kasutamisele vaatamata, tuleb tal pöörduda silmakontrolliks silmaarsti poole ja esitada vastavad tõendid vastustajale töövõime uueks hindamiseks.
  3. Kaebaja ei ole oma taotluses glaukoomile viidanud. Samas on selle haiguse diagnoos ja raviskeem näha kaebaja terviseandmetes (nt 29.08.2019 epikriis). TTO ekspertarst ei ole ka omal algatusel glaukoomiga kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Tegemist on veaga, mis võib mõjutada antud hinnangu põhjendatust. Kuigi kaebaja saab ravi ja on silmaarsti jälgimisel, tulnuks ekspertarstil siiski hinnata, kas ja kuivõrd saab see haigus eraldi või koosmõjus muude kaebaja tervisehäiretega kaebaja üldist töövõimet mõjutada. Vajadusel tulnuks küsida kaebajalt selgitusi haigusest põhjustatud piirangute kohta või pöörduda täiendava teabe saamiseks kaebaja raviarstide poole. Ilmselgelt ebaoluliseks seda terviseprobleemi pidada ei saa. Kuigi kaebaja tugines glaukoomile oma vaides, ei ole vastustaja selle probleemiga kaebaja töövõime uuel hindamisel arvestanud.
  4. Kaebaja ei ole oma taotluses tuginenud diabeedile ja ka TTO ekspertarst ei ole selle terviseprobleemiga kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. 28.09.2020 epikriisist nähtuvalt on kaebajal diagnoositud insuliinisõltumatu suhkurtõbi hulgitüsistustega. Glaukoom ja hüpertooniatõbi on loetud kaasuvateks haigusteks. Diabeet on kaebajal olnud umbes 10 aastat, kuid kaebaja on kaebusteta. Diabeedi kompensatsioon on hea ja kaebaja jätkab ravi samas doosis. Ka 17.06.2020 epikriisi kohaselt on kaebaja seisund hea, kaebusteta. Kaebaja ei ole ka kaebuses põhjendanud, kuidas diabeet ravile vaatamata tema tervislikku seisundit ja töövõimet mõjutab. Seega ei saa diabeediga arvestamata jätmist pidada töövõime osas antud hinnangut ilmselgelt mõjutavaks.
  5. Kaebaja viitas taotluses depressioonile ja masendusele. TTO ekspertarst ei ole neile mingit tähelepanu pööranud. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebaja oleks pöördunud depressiooni või masenduse probleemidega arsti poole ja taotlenud ravi. 09.05.2017 epikriisist nähtub vastupidi, et kaebaja psüühiline seisund on kaebusteta. Kui kaebajal siiski esinevad vastavad terviseprobleemid ja ta on pöördunud nendega arstide poole, tuleb tal sellest teavitada ka vastustajat ja esitada sellekohased tõendid.
  6. Kohus leidis eelnevalt, et ekspertarst jättis kaebaja tervisliku seisundi osas vajalikud täiendavad selgitused küsimata ja täiendavad tõendid kogumata, samuti jättis ta osade kaebaja terviseprobleemidega töövõime hindamisel arvestamata. Need puudused võisid mõjutada kaebaja töövõimele antud hinnangut. Seetõttu tuleb vastustaja 10.10.2020 otsus ja 09.11.2020 vaideotsus tunnistada õigusvastasteks ning tühistada. Kohus ei arvesta vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavate põhjendustega, sest ei ole usutav, et neist põhjendustest 10
(11)3-20-2287 lähtuti juba haldusmenetluses kaebaja töövõimet hinnates. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata ja uus otsus teha. 20.

§ 11

järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kohus tühistab vastustaja otsuse kaebaja töövõime hindamise osas, tuleb tühistada ka vastustaja 13.10.2020 otsus. Vastustajal tuleb teha kaebaja töövõime hindamise osas uus otsus ja praegusel juhul ei saa välistada, et vastustaja võib uue otsusega tuvastada kaebajal osalise töövõime. Seega võib kaebajal tekkida õigus töövõimetoetuse saamiseks. Vastustajal tuleb teha ka selles osas uus otsus uusi asjaolusid arvestades.

  1. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse terves ulatuses, tühistab vastustaja 10.10.2020 ja 13.10.2020 otsused ning 09.11.2020 vaideotsuse, samuti kohustab vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.
  2. Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kohus tagastas 23.11.2020 määrusega kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud. Seetõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.