1-16-9149/44

1-16-9149 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-9149 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Kriminaalasi Viru Vangla taotlus Marius Miti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Lepinguline kaitsja Marius Mitt (isikukood 38301300334; viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxx) Karistuse kandmise algus 18.09.2013 ja lõpp 18.09.2026 Tõnu Meidra Kohtuistungi toimumise aeg 13.07.2021, videokohtuistung Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76, VangS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Marius Mitt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 06.07.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Miti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
3. Harju Maakohtu 07.11.2016 kohtumäärusega 1-16-9149 tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks M. Miti suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 27.05.2014 1 1-16-9149 kohtuotsuse ja Helsingi Apellatsioonikohtu 30.06.2015 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Kvalifitseeriti M. Miti poolt toimepandud kuritegu KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda 13-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kinnipidamise päev, s.o 18.09.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2017 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu 07.11.2016 määrus sisuliselt muutmata, kuid täpsustati maakohtu määruse resolutsiooni p 2 selliselt, et M. Miti poolt toimepandud kuritegu ei kvalifitseerita Eestis ümber ega mõisteta talle karistust, vaid määrati M. Miti poolt Soome Vabariigis toime pandud tegude eest Eestis täidetavaks karistuseks 13 aastat vangistust. Muus osas jäeti maakohtu määrus muutmata. Kohtumäärus jõustus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.04.2017 kohtumäärusega.
5. Kinnipidamisasutuses M. Miti kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on M. Mitt kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste või psühhotroopsete ainete levitamises, ohus on rahvatervis; vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks on kergemad kehavigastused; seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse suhtlusringkonnaga, ei mõista kuritegude tagajärgi ja soovib oma majanduslikku olukorda parandada kuritegelikul teel saadud kiire tuluga. Vägivallateo tõenäolisust suurendab alkoholi kuritarvitamine ja puudulik konfliktide lahendamise oskus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Marius Miti tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
6. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab M. Miti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada, määrata talle katseaja pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o. kuni 18.09.2026 ning käitumiskontroll 24 kuud. Lisaks tuleb M. Mitile määrata KarS § 75 lg 2 pdes 2, 4, 7 ja 9 ettenähtud kohustused. Kriminaalhooldaja on lisanud märkinud ka, et teostas 09.06.2021 elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida M. Miti elukoha sobivust elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas kriminaalhooldaja, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.
7. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta M. Miti ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.
8. 13.07.2021 sundtoomise määrusega toimetati M. Mitt asja arutamiseks videokohtuistungile. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
9. Süüdimõistetu M. Mitt palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning rääkis 13.07.2021 kohtuistungil, et soovib esitada asja materjalide juurde täiendavaid dokumente. Vabaduses plaanib saada korda tervise. Vabaduses ei pane toime midagi kriminaalset ja kavatseb täita kõiki talle pandavaid piiranguid sh alkoholi tarvitamise keeldu. Selgitas, et tal on vabaduses garanteeritud töökoht, kuid kui tervisest lähtuvalt kohe ehitusel töötama ei oleks võimeline ja kui oleks mingi muu sobiv töö, siis läheks seda tegema, aga kui tervist korda ei saa, siis peaks end töötuks vormistama. Suhtlusringkond on vabaduses lähedased, kes oleksid ka toeks. Vanemaid on näinud mõned korrad. Distsiplinaarkaristused on tingitud eelkõige viimase 3-aasta ebainimlikest tingimustest,
10. suvel pandi teda esimest korda kartserisse ja peale seda kogu aeg. 10 minutit nädalas saab helistada lähedastele ja ei ole lastud jalutama. Kohtistungile liikuma hakates kästi hoida käed selja taga, aga ei ole võimeline niimoodi liikuma. M. Mitt selgitas kohtule, et tahtis hakata istungile tulema ja seda on näha ka turvakaamerate salvestiselt, aga käed kästi hoida selja taga. M. Miti sõnul vangla on kohtule valetanud, et ta keeldus istungile tulemast ning selgitas, et ta soovis istungile tulla. Suhted ema ja isaga on head ja suhtleb nendega nii tihti, kui võimalik, vahest helistab ka õele. M. Mitt sõnas, et isa ei ole talle kuritegudega seoses otse etteheiteid teinud. Ema ja isaga on olnud 24-tunnisel kokkusaamisel. Ka õde on olnud terve elu toetav. Peale gümnaasiumi lõpetamist oli esimene 2 1-16-9149 vangistus Rummu vanglas, kust vabanedes läks T Ü xxx õppima. Üüriraha saamiseks läks tööle ja jättis kooli pooleli. Vabanedes plaanib minna ülikooli, aga kuhu täpselt, pole mõelnud. Vanglas on iga aasta sügisel esitanud taotluse õppimiseks, aga seal ei ole peetud õppimist oluliseks, lubatakse ainult venelastel eesti keelt õppida. Elama asub vabaduses lapsepõlvekodus. Ehitajaks on õppinud isa kõrvalt, see on ainuke asi, mida oskab. Vabaduses on töötanud ehitusel. Töötegemise vastu ei ole midagi. Kui saabus vanglasse 2017 juuli lõpus, siis maksimaalselt kuu aega hiljem, enne kui vangla tööd võimaldas, pakkus end kaaskinnipeetava abistajaks. Kaasvange ei ole pikka aega näinud. Üksikvangistuses on olnud
11. aastal 307 päeva, 170 päeva, sellest kartseris ebainimlikes ja piinavates tingimustes 63 päeva,
12. aastal üksikvangistuses 305 päeva, sellest kartseris 205 päeva ja tavarežiimis, kus sai inimestega suhelda 16 päeva aasta jooksul,
13. aastal 336 päeva, kartseris 284 päeva, tavarežiimis 30 päeva, see aasta 194 päeva üksikvangistuses ja kartseris sellest 145 päeva. Lõpuni on läbitud üks programm kartseri tingimuste leevendamiseks kaplaniga. Agressiivsuse vähendamise programm on jäänud pooleli, sest programmi läbiviija rääkis tema asju pärast kaaskinnipeetavatele. Kohtutäituri käes on üks võlg mis on aegunud ja kohus hakkab arutama seda peale kohtuniku puhkuselt naasmist. Vabanemisfondis on 1752 eurot, kolm miinimumpalka. Narko- ega alkoholisõltuvust ei ole, narkootikumidest on ühe korra elus tarvitanud kanepit. Vabaduses käitub õiguskuulekalt. Teab, mis elektrooniline valve ja on nõus alluma nendele nõuetele. Vangistus ei ole M. Miti sõnul teda kuidagi ette valmistanud, teda on nii halvasti koheldud, et vanglasse tagasi sattuda küll ei tahaks ja midagi kriminaalset ei teeks.
14. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et M. Mitt on isik, kes võiks kuuluda vabastamisele. Kaitsja tõi välja, et M. Mitt läheks elama lapsepõlvekodusse, kus tal on oma tuba. Ta lähikondsed ei ole 8 aasta jooksul katkestanud suhteid, on toimunud kokkusaamised ema ja isaga. Vangla iseloomustuses on 4 positiivset momenti: 1) lõpetanud R T G
15. aastal, omab xxx. Õpiraskusi pole esinenud, suhted õpetajate ning klassikaaslastega olid korras. 2) Alustas xxx õpinguid T T , on huvi majanduse ning äritegemise vastu; 3) Vangistuse ajal õppimisse suhtub positiivselt, tahab omandada kutset. Tulevikus on plaan asuda õppima ülikooli. M. Mitt on igal aastal teatanud vanglale, et soovib edasi õppida. Vanglal pole olnud võimalust pakkuda mingit võimalust edasi õppimiseks.; 4) Kinnipeetav soovib pärast vabanemist ennast ravida ja siis asuda tööle S E OÜ. Sellel töökohal oleks tal palk umbes 900 euro vahel, seega suudaks ta end ise ära majandada, kuna eluasemekulud on kodus väikesed. Kaitsja sõnul on M. Miti motivatsioon ennetähtaegselt vabaneda väga kõrge, läbitud on agressiivsuse asendamise treening, vesteldud psühholoogi ja kaplaniga. Pole täitamata rahalisi nõudeid. Üksik vangistus on mõjunud psüühikale halvasti. Turvalises keskkonnas inimene muutub. Ta on olnud 3 aasta jooksul pidevalt kartseris. Tal pole alkoholi- ega narkosõltuvust ja kui ka oleks need esinenud, siis 8-aastat on nii pikk aeg, et neid ei saaks enam olla. Vangla üldise korduva kuriteo toimepanemise protsent ei ole kõrge ja tuleneb arvuti analüüsist. Vaevalt M. Mitt vanglasse tagasi tahaks, iga kinnipeetav ootab vabanemist väga ja vaevalt pöördub tagasi riskeeriva elustiili juurde. Ta saab alguses hästi kohaneda oma kodus, omab usalduslikke suhteid lähedastega. Vabaduses saab pöörduda enda valitud arsti juurde. 8-aastat vangistust on noore inimese kohta väga pikk aeg. Kohus saab määrata kõik kohustused, mis vaja. Kohus saab arvesse võtta psühhiaatrilist diagnoosi. Kaitsja viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-12-17 ja selgitas, et M. Mitt läbis sotsiaalprogrammid, vabatahtlikult oli kaasvangi hooldaja, kuid muude tööde osas on takistanud seljahaigus, distsiplinaarkaristused on M. Mitil olemas, aga kuna need poel aastate jooksul avaldanud mõju, siis kaitsja kahtleb, kas avaldavad ka edaspidi ja Riigikohus ei ole öelnud, et kui need on, siis ei saa vabastada. Lisaks on M. Miti lähedaste toetus ja vabanemisel kindel elu- ja töökoht. M. Mitt on ära kandnud keskmisest natuke pikema karistuse teistkordse narkokuriteo eest. M. Mitt kannab karistust nn SuperMaxis ehk tugevdatud järelevalvega kinnipidamisasutuses. Vangivalvuri jutust oli kuulda, et kas juba lohistate teda videoruumi. M. Mitile saab määrata kõige rangema režiimiga kontrollnõuded ja vaadata, kas 3 1-16-9149 see toimib. Kaitsja andis ülevaate Stanfordi vanglaeksperimendist. Kaitsja leidis, et ilmselt toimub M. Miti suhtes ka teatav psühholoogiline piinamine, sest ta poel saanud jalutamas käia ja on olnud ole 3-aasta üksikvangistuses. Kui M. Mitil on motivatsioon kuritegude toime panemiseks, siis on see näha varsti kohtu laual ja vangistatakse uuesti pikaks ajaks, aga kui tal pole motivatsiooni, siis ei jätka. Kaitsja sõnul on õiglane, kui M. Mitt vabastatakse, see on inimlik, talle sätestatakse kõik nõuded ja teeb ise oma valikud. Kaitsja leiab, et M. Miti distsiplinaarkaristused ei puutu tegelikult asjasse, kuna 8-aastat vangistust on kantud ja teda võiks vabastada elektroonilise valve alla kandma karistust leebematesse oludesse, kohaldades kontrollnõudeid maksimaalsel ajal.
16. 15.07.2021 saabusid kohtusse dokumendid, mille asja materjalide juurde võtmist M. Mitt 13.07.2021 kohtuistungil taotles – digiloo haigusjuhtumid nr xxx ja xxx, Eesti Töötukassa 22.04.2021 töövõime hindamise otsus nr xxx, Eesti Töötukassa 13.05.2021 vastus nr xxx, tööandja garantiikiri, M. Miti õe garantiikiri ja Viru Vangla 13.05.2021 vastus nr xxx.
17. Lisaks saabusid 26.07.2021 kohtusse M. Miti poolt edastatud märgukiri, Viru Vangla direktori ettekanne nr xxx ja Viru Vangla tõend nr xxx. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega sh M. Miti edastatud täiendavate dokumentidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et M. Mitti ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.
19. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Ilma elektroonilise valveta võib esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja ärakandmisel KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.
20. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud M. Miti vabanemisjärgset elukohta. Elukoha omanik, kinnipeetava isa Kaljo Mitt, on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on elukoht elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad formaalsed eeldused M. Miti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
21. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.
22. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
23. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses 4 1-16-9149 täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-1217 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
24. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Miti suhtes on koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava, mille kohaselt ta kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas ja perioodidel 30.08.2017 kuni 03.01.2018 ja 08.11.2018 kuni 02.04.2019 viidi kinnipeetavaga läbi sotsiaalprogrammil „Agressiivsuse asendamise treening“ põhinevaid vestlusi. Kinnipeetava käitumisest vangistuses võib järeldada, et vestlused ei ole olnud tulemuslikud. Edaspidisest individuaalses täitmiskavas määratud vestlustel osalemisest on kinnipeetav keeldunud, kuivõrd talle ei sobi tegevuste läbiviijad. Ajavahemikul 21.09.2017 kuni 02.08.2018 oli M. Mitt määratud kaaskinnipeetava abistajaks. 04.11.2019 käskkirjaga on kinnipeetav määratud majandustöödele koristajaks. Kinnipeetav on keeldunud tööle asumast. Perioodil 05.05.2021 kuni 21.05.2021 viisid kaplanid kinnipeetavaga läbi üksikvangistuse negatiivsete mõjude leevendamise programmi (suhtlusprogramm). Vestlusteemadeks olid näiteks arm ja halastus, usuliste väärtushinnangute mõju, religioossed traditsioonid, andestamine ja andeksand, grupi mõju väärtustele ja hoiakutele, usulised tõekspidamised, tegu-tagajärg seos, valikute tegemine, päevapoliitilised sündmused.
25. Iseloomustuse kohaselt on M. Mitil 06.07.2021 seisuga 60 kehtivat distsiplinaarkaristust, neist 44 on määratud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele allumatuse (sh tööst keeldumise), 10 ebaviisaka käitumise, 4 keelatud esemete valdamise, 2 muu rikkumise eest. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud.
26. Kohtu hinnangul räägivad nimetatud asjaolud vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Kui isik pole isegi kinnises asutuses võimeline kehtestatud korrale alluma, siis seda vähem tõenäoline on see, et ta teeb seda vabaduses olles. Siiski võib M. Miti käitumises vangistuses positiivseks lugeda vestlustel osalemist. Isiku elutingimused
27. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas M. Mitt enne vangistust koos elukaaslasega xxx tänaval üürikorteris. Korter oli üüritud elukaaslase nimele. Elukaaslasest on kinnipeetav nüüdseks lahus. Tingimisi enne tähtaega soovib kinnipeetav vabaneda aadressile xxx, kus elavad tema vanemad. Tegemist on kahekordse maamajaga, kõik elamiseks vajalik on olemas, elukohas on piisavalt ruumi. Isa K M ja ema R M on 09.06.2021 allkirjastanud nõusoleku, et kinnipeetav hakkab elektroonilise valve määramise korral nendega koos elama. Elektroonilise valve paigaldamine antud aadressile on võimalik. Kinnipeetava isikut tõendav dokument kehtib kuni 26.07.
29. M. Miti iseloomustus näitab, et ta on lõpetanud R T G
30. aastal, omab xxx. Õpiraskuste kohta andmed puuduvad. Enda sõnul suhted õpetajate ning klassikaaslastega olid korras. Alustas xxx õpinguid T T , kuid jättis kooli pooleli, sest oli vaja tööl käia ning ei saanud enam õppimisega hakkama. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õppis T T rakendusliku xxx erialal 22.08.2008 kuni 09.03.
31. Samuti osales EHIS-e andmetel R E 2006-2007 xxx 5 1-16-9149 erialal, lõpetanud ei ole. Vangistuse ajal õppimisse suhtub positiivselt, tahab omandada kutset. Tulevikus on plaan asuda õppima ülikooli.
32. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et vahetult enne vangistust ei olnud kinnipeetaval töökohta. Eelnevalt on enda sõnul töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ehitajana Eestis. Töötamise registris kanded kinnipeetava töötamiste kohta puuduvad. Enamus töökohti on olnud mitteametlikud. Soomes on enda sõnul ametlikult töötanud xxx. Vahetanud tihti töökohti. Tööoskused minimaalsed, töökogemus ehitusel võib aidata kaasa vabaduses töö leidmisele. Töösse suhtumist iseloomustab vangistuse ajal tööst keeldumine, aga ka vabaduses kriminaalsel teel sissetuleku teenimine selle asemel, et ametlikult tööle asuda ja ausalt raha teenida. Enne vangistust ei töötanud ning peamiseks sissetulekuallikaks oli kuritegelikul teel teenitud tulu. Kuriteod, sh rahvatervise vastased ja vägivaldsed, on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Süüdimõistetu sõnul ei leidnud ta tol hetkel muid raha teenimise viise. Enda sõnul oli majanduslikult raskes olukorras ning arved vajasid maksmist ja elu elamist. Kinnipeetava käitumises väljendub selge soov elada kõrgema elukvaliteediga, kui legaalne sissetulek võimaldaks. Käesoleva vangistuse ajal töötas isik kaaskinnipeetava xxx 2017-
33. Koristajana keeldub tööle asumast, on ka distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest. Kinnipeetava väitel ei võimalda tema tervislik seisund koristustöid teha, samas tingimisi enne tähtaega vabanedes soovib tööle asuda ehitajana. K-raha andmetel on täitmata nõudeid 1 205,58 euro ulatuses. Vabanemisfondis 1752 eurot. M. Mitt on oma vabanemisjärgseks töökohaks märkinud S E OÜ. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on firma tegev ning tasub riiklikke ja tööjõumakse. S E OÜ juhatuse liige M M on 03.06.2021 telefoni teel andnud garantii, et Marius Mitt saab vabanemisel tema firmas tööle asuda. Tööle asuks üldehitaja ametikohale, katseajal oleks töötasu umbes 900 eurot. M M on kriminaalkorras karistatud. Kuivõrd kinnipeetav on toime pannud ohtlikke kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis arvestades tema subkultuurilisi hoiakuid ja käitumist vangistuse jooksul, puudub vanglal veendumus, et isik on tingimisi vabanemise korral võimeline edaspidi kuritegude toimepanemisest majandusliku kasu saamise eesmärgil hoiduma.
34. Kokkuvõtvalt saab öelda, et M. Miti elutingimuste osas on mitmeid postiivseid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nimelt on tal olemas püsiv eluase ja garanteeritud töökoht ning tema vabanemisfondis olevad rahalised vahendid ületavad tasumata rahalisi kohustusi. Vabastamise võimalikud tagajärjed
35. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
36. Vangla iseloomustuses märgitakse, et M. Mitti on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab ta kolmandat korda. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul 1 kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks M. Miti vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-170-16 ja 3-1-1-12-17).
37. Nagu kohus eelnevalt märkis, on M. Mitil 1 kehtiv kriminaalkaristus - Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 27.05.2014 otsusega tunnistati ta süüdi kahes raskes narkokuriteos ning teda karistati 13-aastase vangistusega. Nimetatud kuritegu oli ette planeeritud ning soodustegurina on väljatoodud majandusliku kasu saamise soov.
38. Vangla iseloomustuses märgitakse, et M. Mitil meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust ei ole. On enda sõnul ühel korral proovinud kanepit ning siis sai ka kohe selle 6 1-16-9149 eest väärteokorras karistada. Väidab, et peale seda enam ühtegi narkootilist ainet ise tarvitanud ei ole. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
39. Kohtu hinnangul pole toimunud edasiminekut aspektis, mis on just M. Miti puhul keskse tähendusega, rääkides tema kuritegeliku käitumise põhjustest. See aspekt on tema hoiakud. Pole usaldusväärseid andmeid, mille pinnalt julgelt järeldada, et M. Miti hoiakud, millele tuginedes ta pidas omal ajal õigeks kuritegu toime panna, on sisuliselt muutunud, ja kui ta vabadusse satuks, ei jätkaks ta samaga. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et tal on kujunenud kuritegelikud hoiakud ja ta omab negatiivset hoiakut ametiisikute suhtes. 01.07.2021 seisuga oli kinnipeetaval 59 kehtivat distsiplinaarkaristust, enamus neist on määratud korraldusele allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest vanglaametnikega, aga ka keelatud esemete valdamise eest. On süstemaatiline distsipliinirikkuja. Suhtumine vanglasse ja ametnikesse äärmiselt negatiivne. M. Mitt ei väärtusta ühiskonna reegleid ning norme, peab enda vajadusi olulisemaks kui avalikkusele tekitatavat kahju. Leiab oma tegudele õigustusi. Praegune käitumine vangistuses kinnitab, et isiku motivatsioon õiguskuulekale teele asuda on olematu.
40. Süüdimõistetu ütles kohtuistungil, et kavatseb täita kõik kohtu poolt määratavad tingimused ja midagi kriminaalset vabaduses toime ei pane. Kohtul pole paraku põhjust seda seisukohta uskuda, sest eelviidatud käitumine vanglas viitab sellele, et M. Miti prioriteedid pole muutunud sedavõrd piisavalt, et tagada normikohane käitumine. Nagu distsiplinaarasjadest nähtub, ei pööra M. Mitt endiselt riigi ja selle esindajate sõnastatud reeglitele tähelepanu, kui see talle ei sobi.
41. Kohtu veendumusel on M. Miti puhul oluline seegi, milline saab olema tema majanduslik toimetulek. Kohtu hinnangul on vaieldamatult positiivne fakt, et vabanemisfondis olevad rahalised vahendid ületavad täitmata nõudeid ja vabad rahalised vahendid aitavad M. Mitil vabaduses kergemini hakkama saada ning M. Miti õde on garanteerinud tema ennetähtaegse vabanemise korral omaltpoolt rahalist toetust. Lisaks kohus möönab, et M. Mitil on võimalik vabaduses teenida sissetulekut töötamise kaudu. Küll aga on käesolev kuritegu pandud toime materiaalse kasu saamisele orienteeritult. M. Mitil on vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid arvestades tema varasemat katkendlikku töökogemust, ei ole kohus veendunud M. Mitt suudab seda vabaduses pikemaajaliselt pidada ja olla rahul selle eest saadava töötasuga, kuna vahetult enne vangistust ei olnud kinnipeetaval töökohta ja ta eelistas sissetulekut teenida kuritegelikul teel. Kuigi mõnda aega oli M. Mitt vanglas kaaskinnipeetava abistajaks, siis majandustöödel koristamisest on ta keeldunud. Vanglas tööharjumuse tekitamine ja selle kinnistamine pikema aja jooksul on M. Miti puhul ülioluline. Töökohta garanteeriv ettevõte S E OÜ tegeleb garantiikirjast nähtuvalt ehitus- ja remonttöödega, seega on pigem tõenäoline, et süüdimõistetule pakutakse lihttööd, mis on rutiinne. Samuti on teadupärast ehitus- ja remonttöö füüsiliselt koormav töö. Eesti Töötukassa 13.05.2021 vastusest nr xxx nähtub, et M. Miti kohta koostatud eksperthinnangu järgi on talle ebasobiv töö, mis hõlmab ekstreemseid välitingimusi, pikkade vahemaade läbimist jalgsi, trepikõndi, ronimist, rasket füüsilist koormust, üldist ja lokaalset vibratsiooni, ekstreemseid tingimusi, töötamist sundasendis, käte-jalgade ülekoormust, pingetaluvust, stressi ja rohket suhtlemist. Nii on põhjust eeldada, et seegi töösuhe võib jääda äärmiselt lühiajaliseks ühest küljest oskamatusest hoida pikaajalist töösuhet ja teisest küljest töö füüsilise iseloomu sobimatuse tõttu M. Mitile. See aga omakorda võib lõppeda sellega, et M. Mitt pöördub tagasi märksa meele- ja harjumuspärasema tulu teenimise viisi juurde, milleks on kuritegude toimepanemine. Seega on kahtlused tema edasiste sissetulekute seaduslikkuse osas õigustatud. Eriti olukorras, kus ta ametliku töökoha hoidmiseks suuteline ei peaks olema, aga soovib siiski materiaalset heaolu.
42. Mõningal määral viitab retsidiivsusohule ka tõik, et vangistuses on M. Mitt väljendanud vastumeelsust töötamise osas. Kuigi ta ise selgitas kohtuistungil, et ei ole tööst keeldunud ja kinnitas, et soovis ise tööle minna enne, kui vangla talle tööd pakkus, ei ole põhjust vangla 7 1-16-9149 iseloomustuses kahelda majandustöödele tööle asumise keeldumise osas. Seda enam, et kinnipeetava väitel ei võimalda tema tervislik seisund koristustöid teha, samas töökohta garanteeritakse talle ehitus- ja remonttöödega tegelevas firmas. Asjaolu, et M. Mitt suhtub vanglas koristustöödel koristamisse vastumeelselt, viitab tema mõningatele kriminaalset subkultuuri toetavatele hoiakutele.
43. Lisaks ei ole M. Miti puhul täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. M. Mitile on planeeritud kuni
44. aastani majandustöödel osalemine, psühholoogiline nõustamine, vestlused mõtlemise, käitumise ja hoiakute teemadel, probleemide lahendusoskuse arendamine, vestlused väärtushinnanguste st ja kuritegeliku käitumise põhjustajatest ja tagajärgedest,
45. aastal vestlused alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku, sh vägivaldse, käitumise vahelisest seosest,
46. aastal sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemine ja 20222026 vabanemiseelne nõustamine. Nimetatud tegevuste eesmärk on aidata M. Mitil loobuda kuritegelikest hoiakutest ja käitumisest.
47. Nii kaitsja kui ka M. Mitt tõid kohtuistungil esile, et vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peaks kohus arvestama süüdimõistetu kehva tervisliku seisundiga. Kohus selle seisukohaga ei nõustu, et M. Mitt tuleks halva terviseseisundi tõttu ennetähtaegselt vanglast vabastada. Otsustades KrMS §-s 426 sätestatud korras, kas vabastada kinnipeetav KarS § 76 alusel, tuleb kohtul hinnata eeskätt tema ohtlikkust (retsidiivsusriski). Seda, kas süüdimõistetu on parandamatult raskesti haigestunud ja tuleks seetõttu KarS § 79 lg 1 alusel karistuse kandmisest vabastada, on kohus pädev hindama üksnes KrMS § 425 lg-s 1 ettenähtud menetluses. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. M. Miti kohta ei ole KrMS §-s 425 ette nähtud korras taotlust esitatud. See näitab, et M. Mitt saab kanda karistust vanglas ning tema tervisest tulenevaid takistusi selleks ei esine. Kohtu hinnangul ei ole ka põhjust arvata, et M. Mitt vajadusel vanglas vajalikku ravi ei saa. Vangla koostatud iseloomustusest selgub, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Taolist järeldust aga teha ei saa.
48. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (vestlustel osalemine, töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus, raha vabanemisfondis) üles negatiivseid (kehtivad distsiplinaarkaristused, vanglas töötamisest keeldumine, osaliselt täitmata individuaalne täitmiskava), millel kohus eelnevalt peatus. Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Siiski on kohus seisukohal, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud M. Miti valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ja kohtu arvates pole karistus oma eesmärke täitnud, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
49. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu M. Miti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8