Obsah (5)

§ 181§ 659§ 185§ 186§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. oktoober 2021 Tsiviilasja number 2-21-14121 Tsiviilasi

) § 181 lg 1 sätestab, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 181

lg 2 järgi eeldatakse menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et talle müüdi kaup, mis ei vastanud lepingutingimustele. Seejuures on hagiavalduses märgitud, et kuigi hageja kahtlustas kauba puudusi, ei pöördunud hageja pretensioonidega kostja poole enne kogu ostetud kauba tarbimist. Hagiavaldusest nähtub, et hagejal oli mitu päeva aega mõistmaks, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid ta siiski otsustas kaupa tarbida. Seega ei teinud hageja ühtegi sammu, et kahju tekkimist vähendada. Kostja, saades teada kauba lepingutingimustele mittevastavusest, on asunud kohe võimalikku kahju vähendama ja korjanud puudustega toote müügilt. Hageja on selgitanud, et temal tekkis mittevaraline kahju terviseseisundi halvenemisest. Hageja toodud kirjeldus vastab magusa liigsöömise tunnustele, milleks ta seda ka ise pidas, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kas kostja müüdud halvaa temale ka tegelikult tervisekahju tekitas. Nagu hageja ise märgib, siis pidas ta oma enesetunnet normaalseks magusa liigsöömise tagajärjeks ega pidanud isegi vajalikuks meditsiinitöötaja poole pöörduda. Seega ei halvenenud hageja terviseseisund kostja teo tagajärjel oluliselt. Arvestades neid asjaolusid, on hageja menetluses osalemise edukus ebatõenäoline. Taotlus menetlusabi saamiseks ei ole põhjendatud, kuna

§ 181lg 1 p-s 2 nimetatud eeldused ei ole täidetud.

Kuna esineb

§ 181

lg-s 2 nimetatud menetlusabi andmisest keeldumise alus, ei hinnanud maakohus hageja majanduslikku seisundit. MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, võtta hagiavaldus menetlusse ning rahuldada taotlus menetlusabi saamiseks. 2 Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult hindamata hageja majanduslikku seisundit ning leidis, et hageja terviseseisund kostja tegevuse tagajärjel oluliselt ei halvenenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks (

§ 659, § 657 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. 5. Maakohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata

§ 181

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel, leides, et hageja menetluses osalemise edukus on ebatõenäoline. Maakohus asus seisukohale, et hageja terviseseisund ei halvenenud oluliselt kostja tegevuse tagajärjel.

§ 181

lg 2 järgi menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Iseenesest on õige hinnata menetlusabi taotluse lahendamisel nõude perspektiivi, kuid praegusel juhul asus maakohus ekslikult menetlusabi taotluse ja nõude perspektiivikuse hindamisel asja sisuliselt lahendama ja tõendeid hindama.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul hageja nõuet ja seega ka menetlusabi taotlust pidada täiesti perspektiivituks. Hageja heidab kostjale ette seda, et hagejale müüdi halvaks läinud halvaad. Seega tuleneb hageja nõue pooltevahelisest müügilepingust. Ka kostja asus
2. augusti
3. a vastuses hageja nõudele seisukohale, et kostja on müügilepingu pooleks (tl 5). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ostis
4. mail 2021 vangla kauplusest halvaad ning hagejale müüdud halvaapartii kutsuti tagasi. Müügilepingust tulenevad õigused ja kohustused on reguleeritud võlaõigusseaduse (VÕS)
5. peatükis ning hagejal kui lepingupoolel on õigus kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid. Kui hageja nõue ei ole selge, tuleb tal on nõuet täpsustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õiguslikult välistatud hageja nõude rahuldamine võlaõigusseaduse sätete alusel.
6. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust ega andmeid oma majandusliku seisundi kohta. Kuivõrd maakohus jättis taotluse rahuldamata

§ 181

lg 1 p 2 ja lg 2 eelduste puudumise tõttu, ei hinnanud maakohus ka hageja majanduslikku seisundit. Sellest tulenevalt tuleb hageja menetlusabi taotlus saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejal tuleb esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus. Menetlusabi taotluse sisu nõuded on sätestatud

§-s 185.

§ 185lg 5 alusel kehtestatud Justiitsministri 25.

oktoobri 2013. a määrusele nr 32 „Menetlusabi taotluse ning sellele lisatava teatise näidisvorm ja näidisvormis sisalduvate andmete loetelu“ on lisatud menetlusabi taotluse näidisvorm (määruse lisa 1). Hagejal tuleb esitada vormikohane menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis. Maakohtul on õigus koguda andmeid hageja majandusliku seisundi kohta ka kolmandatelt isikutelt (

§ 186lg 5).

1. Hageja on palunud määruskaebuses hagi menetlusse võtta. Ringkonnakohus selgitab, et hagi menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse lahendamisel teha ei saa. Hagi menetlusse võtmine sõltub ka menetlusabi taotluse lahendamisest. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt. 3
2. Ülalmärgitud põhjustel tuleb asi saata maakohtule tagasi menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4