KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7123 Tsiviilasi

) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 2039. aastal. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4 järgi hakkas 05.042011 nõudele kehtima aegumistähtaeg 10 aastat. Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab

§ 159lg 1 järgi uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega.

Täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks esimest korda 06.05.2009. Vastavalt saabus avaldaja nõude täitmise aegumistähtaeg 05.04.2021.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 1. aprillist 2021 kehtiva

redaktsiooni § 158 lg 3 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri selgitab, et

§ 158

lg 3 seadusesse lisamisel ei ole tegemist kehtiva regulatsiooni muutmisega, vaid sätte täpsustamisega selguse huvides, ning muudatus on ajendatud vaidlustest selle üle, kuidas tuleks

§ 158lõiget 2 tõlgendada.

Nimetatud sätet on mõned isikud asunud tõlgendama selliselt, et täitemenetluse käigus võlgniku poolt nõude osalist tasumist loetakse samuti nõude tunnustamiseks aegumise katkemise tähenduses, kuid selline tõlgendus ei tugine kehtivale õigusele ega ole leidnud kinnitust ka kohtupraktikas. Selline tõlgendus viiks olukorrani, kus iga sundtäitmise käigus 2 tehtava maksega nõude täitmise aegumine justkui katkeb ja algab uuesti makse tegemisele järgnevast päevast tervikuna. Selline tõlgendus venitaks nõude täitmise aegumise ebamõistlikult pikaks ning kaob igasugune ettenähtavus nõude sundtäidetavuse tähtaja kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§-i 158 tõlgendada nii, et täitemenetluses maksegraafiku väljapakkumine ega nõude osaline tasumine ei katkesta aegumise kulgemist. Seetõttu ei ole puudutatud isiku vastuväide põhjendatud ning täitemenetlus tuleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete osas lõpetada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. R. Raid esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. juuni 2021 määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega jätta M. Lille avaldus rahuldamata ja määruskaebuse läbivaatamisega seonduvad menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole nõude täitmine aegunud, kuivõrd avaldaja on nõuet tunnustanud ja osaliselt täitnud. Avaldaja on nõuet tunnustanud, esitades kohtutäiturile ettepaneku tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Kohtutäitur saatis puudutatud isikule 18.02.2019 e-kirja, milles teatas, et avaldaja on kohtutäituriga ühendust võtnud ning soovib edaspidi võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, igakuiselt 60 eurot. Tegemist on aegumise katkemisega

§ 158lg 1 mõttes.

Nõude aegumise peatumise aluseks on ka asjaolu, et kohtutäitur on täitemenetluse käigus pidanud kinni avaldaja töötasust. Tegemist on nõude tunnustamisega, mistõttu on nõude aegumine katkenud. Nõude tunnustamiseks saab pidada ka seda, et avaldaja on isiklikult varjanud ja hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Lisaks sätestab

§ 167

lg 1, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks. Avaldaja poolt

1. a veebruaris maksegraafiku pakkumist saab pidada ka õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavateks läbirääkimisteks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. M. Lill vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt leidis kohus põhjendatult, et nõude täitmise aegumistähtaeg saabus 05.04.
3. Aegumistähtaeg ei ole peatunud ega katkenud.

§ 158

lg 3 on eelnevate lõigete osas erinormiks, mis reguleerib täitemenetluses aegumise katkematust võlgniku tehtud tegudega, mis on suunatud nõude rahuldamisele.

§ 158

lg 3 loetelu ei ole ammendav, selle alla mahub ka avaldaja ettepanek maksegraafiku sõlmimiseks. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

§-i 158 täiendatakse lõikega 3, kuna mõned isikud on asunud

§ 158lg-t 2 vääralt tõlgendama.

Kuigi ei sätte sõnastusest ega selle kohta seaduse kommenteeritud väljaandes antud seletustest ei nähtu, et säte kohalduks täitemenetluses, on Justiitsministeeriumi hinnangul otstarbekas tekkinud ebaselgus kõrvalda. Samamoodi on kirjeldatud norme tõlgendanud Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Tegemist ei ole ka aegumise peatumisega. Kohatu on väide nagu saaks nõude tunnustamiseks pidada seda, et avaldaja olevat varjanud vara ja hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Avaldaja on pikka aega (

1. aastast kuni praeguseni) töötanud X ning tema töötasust on kogu selle aja jooksul tehtud täitemenetluse käigus kinnipidamisi. Täitemenetluses ei oma õiguslikku tähendust võlgniku poolt nõude tunnustamise faktiline asjaolu, kuna aegumise ja selle katkemise õiguslik regulatsioon on teistsugune kui väljaspool täitemenetlust toimuva võla tasumise või sissenõudmise puhul. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 03.06.2021 määrus muutmata. Ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja ja sissenõudja vaidlevad sisuliselt selle üle, kas avaldaja ettepanek maksegraafiku sõlmimiseks ja asjaolu, et kohtutäitur on täitemenetluse käigus teinud kinnipidamisi avaldaja töötasust, on nõude tunnustamine

§ 158

lg-te 1 ja 2 mõttes, mis katkestas aegumise.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning lõike 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 01.04.2021 jõustunud

§ 158

lg 3 sätestab, et aegumist ei loeta katkenuks täitemenetluses sissenõudjale võlgnetava osalise tasumisega, intresside maksmisega, tagatise andmisega või muu teo tegemisega. Määruskaebuse esitaja on jätnud

§ 158lg-s 3 märgitu tähelepanuta.

Nimetatud sättega täiendati

§-i 158 eesmärgil, et täpsustada täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumise katkemise aluseid. Maakohus on põhjendatult tuginenud seadusemuudatuse eesmärgi kohta seaduseelnõu seletuskirjas selgitatule, s.o et

§ 158

lg 3 eesmärgiks on selguse huvides täpsustada

§ 158

lg-t 2 ja välistada nimetatud sätte tõlgendamine selliselt, et täitemenetluse käigus võlgniku poolt nõude osalist tasumist loetakse samuti nõude tunnustamiseks aegumise katkemise tähenduses. Seega avaldaja ettepanek kohtutäiturile maksegraafiku sõlmimiseks ja kohtutäituri poolt avaldaja töötasust kinnipidamiste tegemine ei katkestanud nõude täitmise aegumist. Määruskaebuse väide, et nõude tunnustamiseks saab pidada ka seda, et avaldaja on varjanud vara ja hoidnud kõrvale täitemenetlusest, on arusaamatu ja asjakohatu. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja väide, et

§ 167

lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kuid avaldaja ja sissenõudja vahel läbirääkimiste toimumise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Kohtutäituri 18.02.2019 e-kirjast nähtuvalt oli avaldaja võtnud kohtutäituriga ühendust sooviga tasuda võlgnevust edaspidi maksegraafiku alusel igakuiselt 60 eurot, sh proportsionaalselt kohtutäituri tasu. Samas ei nähtu, et sissenõudja oleks nimetatud ettepanekule kuidagi reageerinud, samuti ei ole väidetud, et sõlmitud oleks maksegraafik. 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebemenetluse menetluskulud on õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et määruskaebuse esitaja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot, mis on 20 eurot rohkem, kui riigilõivuseaduse § 59 lg 101 ja lg 15 järgi tulnuks tasuda. Seega on sissenõudjal TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 5