Obsah (5)

§ 150§ 432§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8222 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.

§ 150lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivu, s.o 300,00 eurot Plus

Plus Capital AS a/a-le XXXXXXXXXXXXX Swedbank.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
3. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale saab esitama määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
4. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitas 21.05.2021.a Harju Maakohtule hagi K. P. vastu võla nõudes
5. 25.05.2021.a kohtumäärusega kohustas kohus kostjat esitama nõuetekohane hagiavastus.
6. Pooled esitasid 19.08.2021.a kompromissilepingu.
7. Pooled kinnitavad, et on teadlikud

§ 432

sisust, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-21-8222 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled esitavad käesoleva kompromissilepingu vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvile 430 lg 2 kinnitamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu 2 sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

1. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2. Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
3. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 9. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kokku leppinud selliselt, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 11. Hageja palub

§ 150lg 2 punkti 1 ja lg 3 alusel poole tsiviilasjas nr 2-21-8222 tasutud riigilõivu tagastamist summas 300,00 eurot Plus

Plus Capital AS a/a-le XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Kohtu hinnangul on hageja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3