Obsah (7)

§ 657§ 651§ 456§ 654§ 238§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-2

) § 459 lg-test 1 ja 2 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas
2. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, sest ei ole nõus maksma elatist kolme suvevaheaja kuu eest kokku 450 eurot. Kostja leidis, et seaduses ettenähtud kohustus toetada täiskasvanud last õppetöö ajal ei laiene suvevaheajale, kuna siis õppetööd ei toimu ja puuduvad takistused omale taskuraha teenimiseks. Sel põhjusel keeldub kostja nende kuude eest elatise maksmisest. Hageja ema on kostjat ära kasutanud, kostja on saanud isaks vastu tahtmist. Vastu tahtmist isaks saanutel ei peaks lasuma vastutus lapse käekäigu eest.
3. Hageja leidis, et elatisraha peaks tema õpingute lõpetamiseni olema võrdne vähemalt miinimumelatisega, mis hageja teada on 280 eurot. Kostjale kuulub mitu korterit, maja ja turismitalu, ta on terve, et tööl käia. Hageja elab koos emaga väga väikeses korteris, hageja ema saab invaliidsuspensioni X eurot. Hageja lisas fotod ema puudega isiku kaardist ja puuduva 3 töövõime tõendamisega töövõimekaardist; kostja meili hageja emale aastast 2015, milles kostja pressis hageja emalt raha välja; mõned fotod hageja vanemate kooselu ajast. Hageja vanemad elasid koos kaks aastat enne ja 2 aastat pärast hageja sündi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis välja elatise summas 450 eurot suvevaheaja perioodi eest.

§ 456lg 4 alusel on maakohtu otsus ülejäänud osas jõustunud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

1. Hageja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele uued tõendid:
2. foto ema puudega isiku kaardist ja foto ema töövõimekaardist puuduva töövõime tõendamiseks;
3. kostja meili hageja emale aastast 2015, milles kostja pressis hageja emalt raha välja;
4. 4 fotot hageja vanemate kooselu ajast, tõendamaks, et hageja vanemad elasid koos kaks aastat enne ja kaks aastat pärast hageja sündi. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale suvevaheajal elatise maksmise kohustuse osas, hageja esitatud tõendid seda ei käsitle. Ringkonnakohus jätab vastusele lisatud tõendid asja materjalide juurde võtmata

§ 238lg 1 alusel, kuna neil ei ole tähtsust apellatsioonkaebuse lahendamisel.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagejale ei tuleks maksta elatist kolme suvevaheaja kuu eest. Seadusandja ei ole elatise maksmist pannud sõltuma koolivaheaegadest ega muudest võimalikest õpivabadest perioodidest. PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamise saamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab omandama põhi-, kesk- või kõrgharidust või õppima kutseõppe tasemeõppes ja olema saanud täisealiseks. Seega on lapsel õigus saada ülalpidamist, kui ta õpib ja on täisealiseks saanud (kuni
2. eluaastani). Kuna - ja PGS § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta
3. septembrist järgmise aasta
4. augustini, siis on hageja ka suvevaheajal gümnaasiumiõpilane. Kostja on kinnitanud esimese astme kohtumenetluse kestel, et tal on võimalik maksta elatist väljamõistetud määras. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja toonud välja asjaolusid, et tal puuduvad vahendid hagejale suvevaheajal elatise maksmiseks. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et on täidetud PKS § 97 p-s 2 kehtestatud tingimused ülalpidamise saamiseks ning puudub alus välistada elatise maksmine suveperioodil. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Hagejal menetluskulusid ei ole. Seetõttu pole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi