← Eesti

2-21-2210/32

Obsah (11)§ 534§ 535§ 663§ 654§ 218§ 536§ 701§ 524§ 172§ 180§ 190

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-2210 Määruse kuupäev Tartu, 20. oktoober 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Urmas Volens Kohtuasi S

) § 534 lg 5 alusel kuulas maakohus 12. veebruaril 2021 Skype`i teel puudutatud isiku ära. Isik lamas voodis, kinnitas oma nime ja et viibib haiglas, kuid edasisest vestlusest keeldus ja tõmbas teki üle pea. Psühhiaater on isikul diagnoosinud raske psüühikahäire. Ärakuulamisel veendus kohus isiku psühhootilisuses ja talle tahtest olenematu ravi kohaldamise põhjendatuses.

§ 534

lg 5 järgses arvamuses on psühhiaater jõudnud järeldusele, et psühhootilise sümptomaatika intensiivistumise tõttu on isiku enda ja keskkonna analüüsi võime häiritud ning raskendatud adekvaatsete otsuste tegemine ja käitumise juhtimine. Praeguseks ajaks püsib isiku seisund muutusteta. Maakohus leidis, et psühhootilistest elamustest ajendatud ettearvamatu ja ebaadekvaatse käitumise tõttu on isik ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele isikutele (käitub tänaval ettearvamatult ja ebaadekvaatselt). Ravita jätmise korral isiku seisund halveneb veelgi. Isikul puudub psühhootilise seisundi ägenemise tõttu arusaam olukorrast, haiguskriitika ja sisuline ravisoostumus (avaldab, et määratud ravimeid regulaarselt ei tarvita, sest ei vaja neid ja tal haigust ei ole), mistõttu vajab seisundi ohtlikkuse tõttu ravi haiglas ja tema muu psühhiaatriline ravi ei ole hetkel ilmselt küllaldane. Puudutatud isik on krooniline korduvhaige ja kliinikul on olemas piisavad dokumendid tema tervisliku seisundi kohta. Psühhiaatri arvamuse kohaselt vajab isik antipsühhootilist ja antiepileptilist ravi ning muid meditsiiniliselt näidustatud ravimeid ja raviprotseduure. Puudutatud isik on korduvhaige, kellele on menetluse kord teada, ja maakohus ei ole määranud talle menetluses esindajat. 6. Tartu Maakohus määras 19. veebruari 2021. a määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja. Maakohus leidis

§ 535

lg-tele 1 ja 2 viidates, et praeguses menetluses on esindaja määramine puudutatud isiku huvides ilmselt vajalik.

  1. Puudutatud isik esitas
  2. veebruaril 2021 esindaja vahendusel maakohtu
  3. veebruari
  4. a määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära Skype`i teel. Isiklik ärakuulamine tähendab seda, et kohus vestleb isikuga vahetult ning seetõttu ei ole võimalik kasutada selleks videosilda. Seega on kinnisesse asutusse paigutamisel välistatud isiku ärakuulamisel videosilla kasutamine ning osutatud rikkumine iseenesest toob kaasa määruse tühistamise. Maakohus on rikkunud menetlusnorme ka sellega, et
  5. veebruari
  6. a määruse tegemise ajaks ei olnud esindajat määratud ja seda tehti
  7. veebruaril
  8. See ei ole lubatav.

§ 535

lg 2 sõnastusest tuleneb, et esindaja peab olema määratud enne, kui tehakse otsustus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta. Ärakuulamine ja esindaja määramine on isiku jaoks olulised menetluslikud garantiid olukorras, kus esialgset õiguskaitset saab pikendada ilma ekspertiisi korraldamata arstliku arvamuse alusel. Nende järgimata jätmine muudab lahendi tervikuna ebaseaduslikuks.

  1. Tartu Maakohus tegi
  2. märtsil 2021 määruse, millega lõpetas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamise ja tema paigutamise psühhiaatriakliinikusse alates
  3. märtsist
  4. Määruse aluseks oli avaldaja
  5. märtsi 2021 teade, et tahtevastane ravi on kriteeriumite äralangemise tõttu lõpetatud
  6. märtsil 2021 kell 11.
  7. 3

(7)2-21-2210
  1. Maakohus jättis
  2. märtsil 2021 tehtud teise määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. märtsi
  3. a määrusega maakohtu
  4. veebruari
  5. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isiku menetluskulud jäid Eesti Vabariigi kanda ja avaldaja kulud tema enda kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pidanud vajalikuks neid kõiki korrata.

Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Vaidlustatud ei ole maakohtu määruses toodud järeldust, et praegusel juhul esinesid psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras.

§ 534

lg 5 järgi võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on vajalik psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Esialgse õiguskaitse pikendamiseks esitati psühhiaater K. Kochi kinnitatud arvamus. Maakohtul oli psühhiaatri arvamuse alusel isiku tervisliku seisundi kohta õigus esialgset õiguskaitset pikendada. Kuna maakohus leidis, et puudutatud isiku tervislik seisund ei ole piisavalt paranenud ja endiselt on täidetud tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused, võis maakohus

§ 534lg 5 järgi esialgset õiguskaitset pikendada.

Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et

§ 535

lg-st 2 tuleneb kohustus määrata isikule esindaja juhul, kui otsustatakse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist. Kinnisesse asutusse paigutamise menetluses määrab kohus isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik ja kui isikut ei esinda teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes ei pea vastama

§ 218

nõuetele (

§ 535lg 1 esimene lause).

Kui esialgse õiguskaitse kohaldamisel kuni neljaks päevaks võib puudutatud isikule esindaja määramata jätta, ei ole see lubatud esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja pikendamisel, samuti juhul, kui puudutatud isik soovib esindajat esialgse õiguskaitse määruse peale kaebamiseks (

§ 535lg 2 teine lause).

Asja materjalidest nähtub, et maakohus otsustas puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise pikendamise

  1. veebruari
  2. a määrusega, kuid määras puudutatud isikule esindaja
  3. veebruari
  4. a määrusega. Maakohus rikkus esindaja õigeaegse määramata jätmisega menetlusõigust, kuid nimetatud rikkumine ei anna praeguses asjas põhjust maakohtu määrust tühistada. Puudub alus arvata, et esindaja määramata jätmine enne esialgse õiguskaitse pikendamise otsustamist võis kaasa tuua tahtest olenematu ravi põhjendamatu pikendamise. Maakohus määras puudutatud isikule esindaja
  5. veebruari
  6. a määrusega ning puudutatud isiku huvid ei jäänud menetluses kokkuvõttes kaitseta. Puudutatud isikul oli seadusest tulenev võimalus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ning seda on puudutatud isik esindaja vahendusel ka teinud. Ringkonnakohus ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et maakohus ei ole puudutatud isikut isiklikult ära kuulanud. Videosilla abil on võimalik ärakuulataval kohtuga ja kohtul ärakuulatavaga vahetult suhelda. Viirushaiguste (praegusel juhul koroonaviiruse) leviku ohu korral on selline ärakuulamine vastutustundlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud

§ 5364

(7)2-21-2210 lg-s 1 sätestatut. Maakohtu määruse tühistamise alus ei ole asjaolu, et Riigikohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-11920, milles tõstatati samad õiguslikud küsimused, mis praeguses asjas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles määruskaebus jäi rahuldatama. Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määruse palub puudutatud isik tühistada täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt ei olnud võimalik kasutada ärakuulamiseks videosilda. Maakohus pidi vestlema puudutatud isikuga vahetult. Riigikohus on määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14 leidnud, et eestkosteasjas ei ole üldjuhul võimalik isikut ära kuulata telefonitsi või kirja teel. Puudutatud isikule määrati esindaja seaduses ettenähtust hiljem. Ärakuulamine ja esindaja määramine on isiku jaoks olulised menetluslikud garantiid olukorras, kus esialgset õiguskaitset saab pikendada ekspertiisi korraldamata arstliku arvamuse alusel. Tahtevastasele ravile paigutamine rikub intensiivselt isikute põhiõigusi. Sellest tulenevalt ei saa põhimõtteliselt kohaldada tsiviilkohtumenetluse üldist põhimõtet, et menetlusnormi rikkumine on oluline üksnes juhul, kui see võis enesega kaasa tuua väära kohtulahendi. Kuidagi ei saa nõustuda sellega, et pärast Riigikohtu selgeid juhiseid (tsiviilasi nr 2-20-2050, p 16) hakkaks kohtud endiselt esindaja määramise menetlusnorme ignoreerima.
  4. Avaldaja ei ole määruskaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb kooskõlas

§ 701lg-ga 3 tühistada.

Samuti tuleb tühistada maakohtu

  1. veebruari
  2. a määrus. Määruskaebus rahuldatakse.
  3. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohtu menetlusõiguse normide rikkumine ei anna põhjust maakohtu määrust tühistada, kuna puudutatud isiku huvid ei jäänud kokkuvõttes kaitseta, sest tal oli seadusest tulenev võimalus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus. Olukorras, kus esindaja määramise tingimused on

§ 535

lg 1 järgi täidetud, ei tohi kohus isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist ja põhimenetluse korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamist otsustada, ilma et määraks isikule esindaja. Kui maakohus määrab puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja alles pärast selle määruse tegemist, millega otsustas esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise, ning puudutatud isiku esindajal ei olnud võimalik enne, kui maakohus tegi esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise määruse, oma ülesandeid täita, rikub maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 11.2). 14.
  3. Selleks, et otsustada, kas maakohus rikkus praeguses asjas oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise määruse tegemist puudutatud isikule esindaja määramata, tuleb kontrollida, kas maakohus põhjendas esindaja määramata jätmist määruses ning kas esindaja määramata jätmine oli

§ 535lg 1 esimese ja teise lause kohaselt põhjendatud.

14.2.

§ 535

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses talle esindaja määramata jätta, kui esindaja määramine ei ole isiku huvides vajalik ja kui isikut esindab juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik, kes ei pea vastama

§-s 218 sätestatud nõuetele. Lisaks tuleneb

§ 535lg 1 teisest lausest eeldus, et kohus võib jätta isikule 5

(7)2-21-2210 esindaja määramata, kui isiku enda määratud esindaja suudab kohtu arvates esindatava õigusi piisavalt kaitsta. 14.3. Maakohus põhjendas isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise määruses puudutatud isikule esindaja määramata jätmist sellega, et esindaja määramine ei olnud vajalik, sest tegemist oli korduvhaigega, kellele on menetluse kord teada. Ringkonnakohus ei ole sellisele põhjendusele hinnangut andnud. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis viidatud põhjusel puudutatud isikule tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esindaja määramata. Arvestades kinnisesse asutusse paigutamise iseloomu (isiku vabadusõiguse oluline piiramine) ning arsti arvamusest nähtuvat puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei saa maakohtu määruses esitatud asjaolu pidada põhjendatuks

§ 535lg 1 esimese ja teise lause kohaselt.

Enda õiguste kaitse adekvaatseks viisiks ei saa pidada maakohtu määrusest nähtuvat käitumist, kus puudutatud isik tõmbas endale ärakuulamise käigus teki üle pea ja keeldus juba vestluse alguses edasisest suhtlusest. 15. Kolleegium käsitleb järgmisena puudutatud isiku videosilla vahendusel ärakuulamist tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamisel. 15.1.

§ 534

lg 5 teise lause ja § 536 lg 1 esimese lause järgi tuleb isik enne isiklikult ära kuulata, kui kohus otsustab tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses on isiklik ja vahetu kohtumine isikuga, kelle paigutamist kinnisesse asutusse otsustatakse, vajalik, et kohtunik tajuks isiklikult isiku seisundit ja saaks vahetu mulje alusel kujundada siseveendumuse, kas PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud või mitte. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise (sh esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise) menetluses on vahetu mulje loomise ja isiku isiklikult ärakuulamise eesmärk tagada, et isikut ei paigutataks kinnisesse asutusse põhjendamatult (Riigikohtu 21. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.2; 23. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10639/48, p 13.2). Praeguses menetluses kuulas maakohus puudutatud isiku ära Skype´i kaudu. Isiku ärakuulamiseks

§ 536mõttes ei saa pidada videosilla vahendusel toimuvat ärakuulamist.

Kuigi videosilla vahendusel isikut ära kuulates näeb kohtunik teda ekraanil, on kohtunikul isikuga vahetult kohtudes (samas ruumis viibides) siiski võimalik saada lisateavet puudutatud isiku, tema käitumise, tervisliku seisundi ja psüühikahäire laadi kohta, et kujundada siseveendumus, kas PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud või mitte (vt ka Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.2;
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10639/48, p 13.2). 15.
  5. Isiku, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulamata jätmiseks peab esinema õiguslik alus.

§ 524

lg 5 ja § 536 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei pea kohus isikut, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed (

§ 524

lg 5 p 1) või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (

§ 524lg 5 p 2).

Kui kohus jätab isiku

§ 524

lg 5 p 1 alusel isiklikult ära kuulamata, tuleb kohtul määruses põhjendada, miks kohtu hinnangul võivad isiku isiklikust ärakuulamisest tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Isiku isiklikult ära kuulamata jätmist

§ 524

lg 5 p 1 alusel ei saa põhjendada üksnes üldise epideemia või haiguspuhanguga (st abstraktse ohuga), vaid riski tuleb hinnata diferentseeritult. Isiku isiklikust ärakuulamisest võib loobuda üksnes erandlikel juhtudel ning ohuhinnang tuleb anda 6

(7)2-21-2210 konkreetse olukorra kohta. Seega tuleb ka epideemia või haiguspuhangu korral isik, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulata, kui isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide ja pädeva arsti arvamuse kohaselt ei tulene isiku tervisele sellest kahjulikke tagajärgi. Ohutu ärakuulamise tagamiseks võib (kõigi ärakuulamisel osalejate jaoks) olla piisav, kui järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel, vaktsineeritus; vt ka Riigikohtu
  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.3;
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10639/48, p 13.3). Praegu ei esitanud maakohus määruses põhjendusi, miks ta ei kuulanud puudutatud isikut ära vahetult, vaid tegi seda videosilla vahendusel. Kohtud ei toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et esines õiguslik alus jätta puudutatud isik vahetult ära kuulamata. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt ei olnud puudutatud isiku külastamine ja vahetult ärakuulamine praegu lubatud. Seega rikkusid kohtud oluliselt menetlusõiguse norme.
  5. Puudutatud isiku menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad

§ 172lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.

  1. Riigikohus vabastas
  2. märtsi
  3. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuselt kautsjoni tasumisest

§ 180lg 1 p 1 alusel.

Vabastamine on

§ 190lg 7 tähenduses lõplik. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.