Väärteoasi nr 4-20-4896 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.08.2021.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-20-4896 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Vlassov Tõlk Jelena Kremez Kohtuasi Petroil PVTK OÜ (reg kood 10905400) ja Aleksei Vjunov (isikukood: 36212200319) väärteokaebus nr 4-20-4896 Vaidlustatud lahend Maksu- ja Tolliameti 11.11.2020.a. otsus väärteoasjas nr 930020000765 07.01.2021.a; 04.02.2021.a; 07.06.2021.a. Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud kaebuse esitajad: Petroil PVTK OÜ (esindaja juhatuse liige Aleksei Vjunov) ja Aleksei Vjunov kaitsjad: Gerly Kask, Vahur Kivistik kohtuvälise menetleja esindaja: Maksu- ja Tolliameti esindaja Lembit Sullakatko RESOLUTSIOON Tühistada kohtuvälise menetleja Maksu- ja Tolliameti poolt 11.11.2020.a. koostatud otsus väärteoasjas nr 930020000765 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Vjunov’i ja Petroil PVTK OÜ kasuks välja 4820 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 09.09.2021.a. Asjaolud ja menetluse käik Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja I. M. koostas 12.10.2020.a väärteoprotokolli nr. 93002000765/8 Petroil PVTK OÜ-le (juhatuse liige Aleksei Vjunov) ja Aleksei Vjunov’ile selle eest, et tema eiras arvestuse pidamise nõudeid, realiseerides sellega maksukorralduse seaduse (MKS) § 154 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu. Petroil PVTK OÜ aktsiisilaos aadressil Kroodi 4, Maardu, tuvastati 26.09.2019 kütuse ülejäägid (diislikütuse ülejääk koguses 46 155 kg, kerge kütteõli ülejääk koguses 4 998 kg, bensiini 95 ülejääk koguses 14 597 kg ja bensiini 98 ülejääk koguses 756 kg), mida ei oldud laoarvestuse ja aruandluse andmekogusse (edaspidi LAAK) kantud, mistõttu puudus LAAK-is kütuste ülejääkide osas teave kauba staatuse kohta koos tolli- ja maksustaatusega. Alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 36 lg 1 p 1 kohaselt peab aktsiisilaopidaja pidama eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisikauba kohta aktsiisimäärade, aktsiisivabastuste ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude kohta. Maksukohustuslaste registri põhimääruse § 32 lg 2 p 8 järgi kantakse laoarvestuse ja aruandluse andmekogusse (LAAK) muuhulgas teave kauba staatuse kohta koos tolli- ja maksustaatusega. Seega maksuhalduri poolt tuvastatud kütuse ülejääkide (aktsiisikauba) osas ei ole Petroil PVTK OÜ-s peetud eraldi dokumenteeritud arvestust aktsiisimäärade, aktsiisivabastuste ja ajutise aktsiisivabastuse juhtude kaupa. Arvestuse pidamise nõuete eiramise kui tegevusetusdelikti puhul, vastutab teo täideviijana isik, kes oli õiguslikult kohustatud seda täitma. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Äriseadustiku (edasiselt ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lähtudes eelpool toodust oli tegutsemiskohustus pidada arvestuse pidamise nõudeid Petroil PVTK OÜ juhatuse liikmel Aleksei Vjunov’il, kes jättis selle kohustuse täitmata. Nõutav tegu seisnes selles, et Aleksei Vjunov oleks pidanud korraldama Petroil PVTK OÜ aktsiisilaos tööd selliselt, et kogu aktsiisikaup kantakse nõuetekohaselt LAAK-i. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteoprotokolli kohaselt oli tegu Aleksei Vjunov’i poolt realiseeritud vähemalt hooletuse vormis. Olles Petroil PVTK OÜ juhatuse liige ja aktsiisilao töökorralduse eest vastutav isik, rikkus Aleksei Vjunov temal lasuvat objektiivset hoolsuskohustust, mis seisnes Petroil PVTK OÜ seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmises, st aktsiisilaos töö selliselt korraldamata jätmises, et aktsiisilaos peetakse kogu aktsiisikauba (ka tuvastatud kütuse ülejäägid) kohta dokumenteeritud arvestust ning andmed kantakse nõuetekohaselt LAAK-i. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Nimetatud õigusvastane tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides, kuna Petroil PVTK OÜ juhatuse liige Aleksei Vjunov eiras arvestuse pidamise nõudeid ettevõtte majandustegevuse raames ning seeläbi hoiti kokku ettevõtte töö- ja/või ajaressurssi, mis oleks seadusest tulenevate kohustuste nõuetekohasele täitmisele kulunud. Seega vastutab käesolevas asjas arvestuse pidamise nõuete eiramise eest MKS § 154 lg 2 alusel ka Petroil PVTK OÜ. Väärteoprotokolli kohaselt nimetatud tegevusetusega rikkus Aleksei Vjunov ATKEAS § 36 lg 1 p-s 1 ja 07.03.2019 Maksukohustuslaste registri põhimääruse nr 21 § 32 lg 2 p-s 8 sätestatud nõudeid, pannes sellega Petroil PVTK OÜ huvides toime MKS § 154 lg 1 ja lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2 Maksu- ja Tolliameti maksuauditi osakonna väärteomenetleja I. M. karistas Aleksei Vjunov’it väärteoasjas nr. 930020000765 tehtud 11.11.
- a. üldmenetluse otsusega MKS § 154 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning Petroil PVTK OÜ-d MKS § 154 lg 2 alusel rahatrahviga summas 1 200 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses paluvad kaebuse esitajate kaitsjad tühistada väärteoasjas 930020000765 koostatud üldmenetluse otsuse Aleksei Vjunov-i ja Petroil PVTK OÜ suhtes ja lõpetada menetlus VMTS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt paluvad kaitsjad kergendada määratud karistusi. Ka paluvad kaitsjad mõista kohtuväliselt menetlejalt välja kas osaliselt või täielikult kaitsja tasu. Kaebuse on märgitud, et väärteoprotokollis toodud süüdistusversioon on arusaamatu, paljasõnaline ja tõendamata ning väärteoprotokolli teokirjeldus ei kajasta selliseid faktilisi asjaolusid, mille pinnalt on võimalik sedastada, et inkrimineeritud väärteokoosseis on täidetud ning väärteoprotkollist ei ole tuvastatav, milliseid konkreetseid arvestuse pidamise reegleid on menetlusalused isikud rikkunud ja milles seisneb etteheide. Ka on kaebuses märgitud, et kuna Petroil PVTK OÜ-l on 2 juhatuse liiget, siis väärteoprotokollist ei selgu, millega on tuvastatud, et rikkumise toimepanijaks on Aleksei Vjunov. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. Ta andis ütlusi selle kohta, et kogu laoarvestust peetakse vastavuses Eestis kehtiva seadusandlusega ja Maksu- ja Tolliameti järelevalve all. Kaebuse esitaja märkis, et kuivõrd Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteeri vagunites mõõtmist, siis teostatakse mahutite mõõtmist ja kaup kantakse lattu sellise mõõtmise alusel. Iga kuu viimasel tööpäeval, kui on lõpetatud kauba väljastamine teostab sõltumatu ekspert kogu mahutites oleva kütuse mõõtmise ning kui Petroil PVTK OÜ saab eksperdi poolt väljastatud mahutite mõõtmise raporti, on laol võimalus kontrollida dokumentaalset jääki ja võrrelda eksperdi mõõtetulemusega. Nende tulemuste alusel, kui selgub, et on kütuse üle- või puudujääk, siis on võimalik teha korrektuure laoarvestuses, parandusi, sealjuures Maksu- ja Tolliameti LAAK süsteemis, kuid seda on võimalik teha alles siis, kui raport on kätte saadud. Kaebuse esitaja selgitas, et kui mõõtmine teostatakse kuu lõpus ja raport saadakse järgmises kuus, siis korrektuure saab teha ainult selle kuu jooksul, mis kuupäevaga raport on esitatud. Ka märkis kaebuse esitaja, et kütus on spetsiifiline produkt, mille parameetrid sõltuvad väliste tegurite mõjust ja füüsilistest ja keemilistest omadustest ning ühe ja sama kauba järjekordsel mõõtmisel võivad tekkida erinevused mahus ja kauba koguses, mistõttu sellise kauba puhul (kütus) on lubatud mõõteviga 0,7%. Ka märkis kaebuse esitaja, et kuivõrd Maksu- ja Tolliameti esindajad teostavad kontrolli, siis peale kontrollmõõtmise raporti kättesaamist (mis võtab aega 2-3 nädalat), palub Maksu- ja Tolliamet selgitada erisusi mõõtmises ning peale kirjavahetuse lõpetamist Maksu- ja Tolliametiga saab kauba märkida laoarvestusse. Kannete LAAK-i sisseviimist puudutavat regulatsiooni kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole, see on väljakujunenud praktika alusel. Vastates kaitsjale märkis kaebuse esitaja, et laos üle- või puudujääkide teadasaamine sai tekkida alles peale igakuise inventuuri läbiviimist. Kaebuse esitaja märkis, et tema hinnangul ei ole rikutud laoarvestuse aruandluse nõudeid. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsjad jäid esitatud kaebuse juurde ning leidsid, et kogu vaidlus on absurdne, kuivõrd Maksu- ja Tolliameti arvates on kütuse ülejäägi olemasolu mistahes ajahetkel väärteokoosseisu moodustav rikkumine. Kütus aga on väga spetsiifiline aine ning kütuse hulk ja tihedus mahutis sõltub välistemperatuurist. Kaitsja Kivistik märkis, et käesoleval hetkel jäävad tuvastatud ülejäägid vahemikku 0,5-1 %. Ka märkis kaitsja Kivistik, et inventuur viiakse läbi kuu viimasel või järgmise kuu esimesel päeval ning käesoleval juhul heidetakse ette kütuse ülejääke perioodist 26.09.2019.a, s.o mõni päev enne kuu lõpus toimuvat inventuuri ning Analiit OÜ on sertifitseeritud mõõtefirma, riigi poolt aktsepteeritud, kes kord kuus teostab mõõtmisi Petroil PVTK OÜ-s. Ka märkis kaitsja, et 26.09.2019.a teostatud kontrollmõõtetulemused tehti Petroil PVTK OÜ-le teatavaks paar nädalat hiljem, seega kaitsja hinnangul ei saanudki neid 3 andmeid 26.09.2019.a LAAK-is kajastada. Kohtuvaidlustes märkis kaitsja Kivistik, et reeglistik laoandmete kajastamise osas ei kata ära kõiki aspekte, näiteks nagu kui kiiresti tuleb andmed LAAK-i sisestada peale inventuuri. Ka märkis kaitsja, et kaebajale jääb arusaamatuks, mida täpselt oleks pidanud kaebaja tegema ja millisel õiguslikul alusel, et väidetavat rikkumist ära hoida. Kaitsjad palusid väärteootsuse tühistamist ning väärteoasja lõpetamist. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikes vaidlustes resümeerides seisukohti märkis, et kaebuse esitaja ei teadvat kui palju on tal aktsiisilaos kütust, kuivõrd väidab, et vastav teadmine tekib tal vaid korra kuus, kui tehakse kohustuslikus korras inventuur. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebuse esitaja argumendid ei ole usutavad, kuivõrd kaebuse esitaja on ka kohtuvaidlustes viidanud sellele, et mõõtmisi tehakse ka siis, kui kütus tuleb lattu ja kütus liigub laost välja. Kaebuse esitaja väitele, et vastavat normi, mis kehtestaks konkreetse aja, mille jooksul peab laoarvestuse nõuetele vastavaks viima, ei eksisteeri, kuivõrd arvepidamise kohustus on reaalajas, mis tähendab, et mõõtmise tulemused peab kohe pärast nendest teada saamist kandma vastavasse andmekogusse. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta Maksu- ja Tolliameti otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja Aleksei Vjunov. Samuti kuulati kohtuistungil asjatundjana üle D. V.. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: - taotlust väärteomenetluse alustamiseks /väärteotoimik lk 3-5/; - aktsiisilao töökorralduse eeskirja (taotluse lisa) /väärteotoimik lk 7-12/; - vaatlusprotokolli nr 12.2-3/050362-2, vaatlusprotokolli lisa /väärteotoimik lk 13-18/; - vedelkütuse mõõtmise raportit nr KT19000208-MM /väärteotoimik lk 20/; - vedelkütuse mõõtmise raportit nr KT19000176-MM /väärteotoimik lk 21/; - vedelkütuse mõõtmise raporteid – mõõtmise teostamise kuupäev kell 10:10, kell 13:20 /väärteotoimik lk 22-23/; - vedelkütuse mõõtmise raporteid nr KT19000186-MM, KT19000187-MM, KT19000177-MM, KT19000178-MM, KT19000179-MM /väärteotoimik lk 24-28/; - vedelkütuse mõõtmise raportit – mõõtmise teostamise kuupäev kell 12:42 /väärteotoimik lk 29/; - vedelkütuse mõõtmise raporteid KT19000180-MM - KT19000183-MM /väärteotoimik lk 3033/; - vedelkütuse mõõtmise raportit –mõõtmise teostamise kuupäev kell 12:18 /väärteotoimik lk 34/; - vedelkütuse mõõtmise raporteid nr KT19000184-MM, KT19000185-MM, KT19000188-MM, KT19000189-MM, KT19000190-MM, KT19000191-MM, KT19000192-MM, KT19000193MM, KT19000194-MM, KT19000195-MM, KT19000196-MM, KT19000197-MM, KT19000198-MM, KT19000199-MM /väärteotoimik lk 35-48/; - mahutite jääkide laoarvestusi /väärteotoimik lk 49-52/; - vaatlusprotokolli lisa nr 12.2-3/050362-2-1 /väärteotoimik lk 53-61/; - analüüsiakti nr KT19000208 /väärteotoimik lk 62-63/; - vedelkütuse mõõtmise raporteid nr KT19000191-MM - KT19000199-MM /väärteotoimik lk 6472/; - vedelkütuse mõõtmise raporteid nr KT19000208-MM, KT19000182-MM, KT19000183-MM, mõõtmise teostamise kuupäev kell 12:18, KT19000184-MM, KT19000185-MM, KT190001884 MM, KT19000189-MM, KT19000190-MM, KT19000176-MM, mõõtmise teostamise kuupäev kell 10:10, mõõtmise teostamise kuupäev kell 13:20, KT19000186-MM, KT19000187-MM, KT19000177-MM, KT19000178-MM, KT19000179-MM, mõõtmise teostamise kuupäev kell 12:42, KT19000180-MM, KT19000181-MM /väärteotoimik lk 73-93/; - 28.11.2019 OÜ Petroil PVTK kirja nr PV024 koos lisaga (Analiit OÜ katseprotokoll nr AN-L 170906) /väärteotoimik lk 94-99, 101/; - MTA vastuskirja nr 12.2-3/050362-2-2 /väärteotoimik lk 103-106/; - 17.01.2020 OÜ Petroil PVTK kirja nr PV008 koos lisadega /väärteotoimik lk 108-109, nummerdamata lehekülg, 112-113/; - 18.02.2020 ettekirjutust nr 12.2-3/050362-4 /väärteotoimik lk 115-119/; - äriregistri väljavõtet OÜ Petroil PVTK kohta /väärteotoimik lk 121-125/; - töötajate registri väljavõtet /väärteotoimik lk 126/; - 09.2019 Petroil PVTK OÜ aktsiisideklaratsiooni (esitatud 15.10.2019) /väärteotoimik lk 127137/; - 09.2019 Petroil PVTK OÜ aktsiisideklaratsiooni (esitatud 13.05.2020) /väärteotoimik lk 138 148/; - Aleksei Vjunov’i ja Petroil PVTK OÜ karistusregistri väljavõtteid /väärteotoimik lk 149-150/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 201-204, kohtutoimik tl 10-13/; - 11.11.2020 üldmenetluse otsust väärteoasjas 930020000765 /väärteotoimik lk 212-219, kohtutoimik tl 14-21/; - väärteokaebust /kohtutoimik tl 3-9/; - kohtuvälise menetleja seisukohta kaebusele /kohtutoimik tl 60-62/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kaitsja Kask esitas kohtule taotluse lisada väärteoasja materjalidele Maksu- ja Tolliameti 22.12.2020.a vaideotsuse (kohtutoimik lk 85-87), kirjavahetuse M. H.ega (kohtutoimik lk 88-98). Kohtuvälise menetleja esindajal vastuväiteid ei olnud, kohus rahuldas kaitsja taotluse, võttis eelnimetatud dokumendid vastu ning luges poolte nõusolekul avaldatuks. Kohus kohustas kaebuse esitajat esitama kohtule teatise torustike mahu kohta. Kaitsja Kivistik esitas kohtule plaanimaterjali torustike osas koos fototabeliga (kohtutoimik lk 163-170). Kohtuvälise menetleja esindajal vastuväiteid ei olnud, kohus rahuldas kaitsja taotluse, võttis eelnimetatud dokumendid vastu ning luges poolte nõusolekul avaldatuks. Kohtumenetluse ajal esitas kohtuvälise menetleja esindaja kütuse koguste kohta täiendava selgituse (kohtutoimik lk 103-107). Kohtu järeldused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab väärteokaebuse lahendamisel lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lgle 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesoleval juhul tuleb kohtul esimesena, vastavalt VTMS § 133 p-le 1, lahendada küsimus sellest, kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Esmalt peatub kohus kaitsjate seisukohal, et kaitsjad ei nõustu Maksu- ja Tolliameti seisukohaga, et menetlusalusteks isikuteks olid nii juriidiline isik Petroil PVTK OÜ, kui ka juhatuse liige 5 Aleksei Vjunov. Kohus on seisukohal, et juriidilise isiku vastutus tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 on derivatiivne ja selle kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides ning kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et iseenesest tulenevalt Aktsiisilao töökorralduse eeskirjas p-st 2 (väärteotoimik lk 7) oli töökorralduse eest vastutavaks isikuks just Aleksei Vjunov, mistõttu iseenesest oleks olnud põhistatud juriidilise ja ka füüsilise isiku ning Aleksei Vjuvoni vastutus ning seetõttu eeltoodu valguses oli tööülesannete jaotus selge ja asja arutamise käigus ilmnenud (RKKKo 3-1-1-43-08). Küll aga nõustub kohus kaitsjate teiste põhjendustega, mis tingivad otsuse tühistamise. Väärteoprotokolli kohaselt seisneb väärteo kirjeldus selles, et 26.09.2019.a tuvastati Petroil PVTK OÜ aktsiisilaos kütuse ülejäägid, mida ei oldud laoarvestuse ja aruandluse andmekogusse (LAAK) kantud, mistõttu puudus nende kütuse ülejääkide osas teave kauba staatuse kohta koos tolli- ja maksustaatusega. Kohtuväline menetleja leiab, et ATKEAS § 36 lg 1 p 1 ja Maksukohuslase registri põhimääruse § 32 lg 2 p 8 on normid, milliste põhiselt oleks pidanud kaebuse esitaja seda tegema. Kaitsjad on seisukohal, et väärteoprotokoll on puudulik ja arusaamatu, kuna maksuhalduri arvates ja väärteoprotokolli sisu mõttes seisneb etteheide selles, et 26.09.2019.a maksuhalduri kontrolli käigus tuvastatud ülejäägid oleksid pidanud juba sellel päeval olema kajastatud LAAK-is. Kaitsjad märgivad, et sellist etteheidet ei ole võimalik esitada, kuna kehtiv reeglistik on puudulik ning üheski aktis ei ole märgitud, kui kiiresti tuleb andmed LAAK-i sisestada. ATKEAS § 36 lg l p 1 kohaselt aktsiisilaopidaja kajastab laoarvestust kütuse üle MKS § 259 lg 1 nimetatud andmekogus, s.o LAAK-is. MKS § 259 lg 1 sätestab LAAK mõiste ja lg 11 sätestab, et andmekogu pidamise kord sätestatakse omakorda maksukohustuslaste registri põhimääruses. Maksukohuslaste registri põhimääruse kohaselt kantakse LAAK-i andmed, mis peavad olema seostatavad alusdokumendiga. Sama põhimääruse § 32, ATKEAS ega MKS ei reguleeri, mis aja jooksul tuleb kanne teha. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja Aleksei Vjunov, et kui kütus aktsiislattu saabub, see saabub vagunites, siis järgnevalt pannakse kütus mahutitesse ja Maksu- ja Tolliamet ei aktsepteeri vagunites mõõtmist, vaid mõõtmine toimub mahutites. Pidevalt toimub kütuse liikumine, sissevedu ja väljavedu ja see kajastub saatelehtedel ja jooksvas aruandluses. Iga kuu viimasel tööpäeval, kui on lõpetatud kauba väljastamine, teostab sõltumatu ekspert mahutites oleva kütuse mõõtmise ja saadakse raport, millist võrreldakse olemasolevate saatelehtedega ja selle alusel tuleb välja, kas esineb kütuse ülejääk või puudujääk ning siis kantakse see ka LAAK-i ning LAAK-i kandmine ongi võimalik teha alles pärast raporti saamist. Paraku on olukord ka selline, et LAAKi kasutamine ei võimaldada teha muudatusi tagasiulatuvalt ja sellest probleemist on korduvalt informeeritud Maksu- ja Tolliametit, kuna paranduste tegemise võimatus tekitabki hetkelisi vigu laoarvestustes. Kütus on spetsiifiline kaup ja keskkonnategurid jm mõjutavad mõõtetulemit, samuti esineb juhtumeid, kus kaks akrediteeritud mõõtjat saavad erineva mõõtetulemi. Kaebuse esitaja selgitas, et LAAK-i kandeid tehakse reeglina pärast kauba vastuvõtmist ja väljaandmist järgmisel päeval, kui on olemas selline tehniline võimalus ning korrigeerida LAAK-is saab kütusekoguseid pärast akrediteeritud mõõtja poolt inventuuri järgselt raporti saamist, mis saabub kord kuus. Kohtuvälise menetleja esindaja möönis kohtuistungil, et tõepoolest ei ole olemas konkreetset regulatsiooni (määrust), mis reguleeriks kütuse ülejääke puudutavaid kandeid (kohtutoimik lk 70). Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule väärteotoimikus oleva kütuse mõõtmist kajastava dokumentatsiooni ja kui kohus küsis selgitusi kohtuistungil, et kas antud dokumentatsioonist saab kohus näha selgelt ülejäägis olnud kütuse kogust summeritult, vastas kohtuvälise menetleja esindaja, et ei, selleks tuleks kogused liita (kohtutoimik lk 77). Kohtuvälise menetleja esindaja esitas korrektse mõõtetulemuse kogustena alles kohtumenetluse vältel (kohtutoimik lk 103-107). 6 Kohus leiab, et on esmalt on põhjendatud teha etteheiteid väärteoprotokollile. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-43-14 (p-d 12 ja 14) on rõhutatud, et kohtuväline menetleja peab süüdistusfunktsiooni kandjana tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele väärteokoosseisule see vastab; just teokirjelduse põhjal peab saama anda hinnangut, kas ja kuidas täitis isik täitis konkreetse väärteokoosseisu. Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Kui väärteoprotokoll seda ei võimalda, siis on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kui lähtuda antud väärteoprotokolli sisust (väärteotoimik lk 201-204), siis tuleb nõustuda kaitsjatega, et viidatud on vaid üldistele normidele, kohustustele pidada aktsiisilao laoarvestust ja aruandlust ja kanda andmeid LAAK-i, kuid ei nähtu, millal (mis kuupäeval) oleks juriidiline isik pidanud millised konkreetsed kütusekoguseid puudutavad kanded LAAK-i tegema ning antud väärteokirjeldus ei ole viidatud Aktsiisilao töökorralduse eeskirja mingi punkti rikkumisele ega ka mitte Rahandusministri määrusele Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise korrale, kuigi ilmselgelt vajaks sellekohane etteheide ka konkreetset viidet antud aktide eirele. Kohus nõustub kaitsjatega, et väärteoprotokolli kirjeldusest ei ilmne, et Petroil PVTK OÜle oleks ette heidetud seda, et laoarvestuses olevad dokumendid ei olnud vastavuses aktsiisikauba liikumist kajastavate saatedokumentidega, millise kohustuse paneb ATKEAS § 36 lg 1 p 2, kuid kui Maksu- ja Tolliamet asus seisukohale, et nimetatud normi rikuti, siis oleks pidanud selle sisustama konkreetse rikkumise kirjeldusega. Hetkel ei ole väärteoprotokollis lahti kirjutatud, millel baseerub väide, et ei peetud eraldi dokumenteeritud arvestust antud kauba kohta, kuna Maksu- ja Tolliamet pole väitnud, et tavaline raamatupidamislik aruandlus puudus, vaid ainsad etteheited on LAAK-i osas, kuigi väärteokirjeldus on sellega vastuolus. Maksu- ja Tolliamet esitas alles kohtus konkretiseeritud kütuse ülejääke puudutava dokumentatsiooni üksikute mahutite ja kütusekoguste kannete kaupa, väärteoprotokolli teokirjelduses aga pole selle kohta midagi. Kui lähtuda Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise korrale, siis seal viidatakse aruande esitamise vajadusest aruandeperioodile eelneva kalendrikuu viimase kalendripäeva lõpuga (§ 6 lg 2), ei saa väita, et kaebuse esitajad oleksid antud kohustust eiranud, kuna antud kuupäev oli alles saabumas. Antud kuu viimane päev oli 30.09.2019.a. Antud seisukohta kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti enda 18.02.2020.a ettekirjutus (väärteotoimik lk 118), kus märgitakse, et maksuhaldur juhib tähelepanu sellele, et aktsiisikauba ülejääk tuleb kajastada selle kalendrikuu aruandes, millal ülejääk tuvastati, ehk teisisõnu kuna inventuuri kohustus oli kalendrikuu viimasel päeval ja raport oleks saabunud alles inventuuri järgselt, mil oleks tuvastatud ülejääk ja seejärel oleks saanud kande teha LAAK-i. Samuti nähtub aktsiisilao töökorralduse eeskirja punktist 4.1, et kõikide laona aktsepteeritud statsionaarsete kütusemahutite aktsiisilao/tollilao/tolliterminali kontrollmõõtmised (kuuinventuur) viiakse läbi üks kord kalendrikuus ning võimaluse korral teostatakse kontrollmõõtmisi kalendrikuu viimasel kuupäeval peale kauba väljaandmise lõpetamist või järgmise kuu esimesel päeval enne kauba väljaandmise algust. Ka Maksu- ja Tolliamet ise on kaitsjate poolt kohtule esitatud vaideotsuses kinnitanud (kohtutoimik lk 86 pö p.7), et ei ole võimalik tagasiulatuvalt LAAK-is kandeid parandada ehk teisisõnu puudub tehniline võimalus kütusekoguste aruandluse korrigeerimiseks vea avastamisel. Kohus saab aru, et antud vaideotsus ei ole küll käesolevat väärteo juhtu puudutav, kuid iseloomustab ilmekalt asjaolu, et Maksu- ja Tolliamet ei saa ka ise täpselt aru, kus ja kuidas ja kas LAAK-i parandusi teha saab, see ilmnes ka kohtuistungil Maksu- ja Tolliameti esindaja ebamäärastest vastustest. Samuti jäi kohtule arusaamatuks Maksu- ja Tolliameti esindaja vastus kohtule, et kütuse ülejääkide avastamisel nad mitte igal juhul ei algata väärteomenetlust, nad ei tee seda, kui neile tõestatakse ära, miks ülejääk tekkis (kohtutoimik lk 79), seega nad ise möönavad asjaolu, et ülejäägid arvestuslikus korras on võimalikud tekkima ka põhjendatult. 7 Kokkuvõtlikult leiab kohus, et väärteoprotokoll on ebaselge ning on äärmiselt küsitav, kas nii ebamäärase etteheite alusel on võimalik menetlusalusel isikul aru saada, milles teda süüdistatakse. Kohtus ei leidnud tõendamist, et Petroil PVTK OÜ ja Aleksei Vjunov oleksid rikkunud kohustust andmed kanda LAAK-i, kuna tulenevalt eelnimetatud Aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande vormid ja nende täitmise kord § 6 lg-st 2 oleks pidanud seda tegema kuu viimasel päeval ning tulenevalt kaebuse esitaja ja asjatundja D. V. antud ütlustele kantakse andmed LAAK-i pärast akrediteeritud mõõtja poolt raporti saamist mõõtetulemuste kohta ning selline raport saabub kord kuus. Seetõttu on igati mõistetav, et juhul kui tekivad kütuse üle- või puudujäägid jooksval mõõtmisel, saab neid korrigeerida ja LAAK-i kanda just antud raporti saamise järgselt. Asjaolu, et vahepealsed kütuse üle- või puudujäägid võivad tekkida mitte süülistel põhjustel leidis kohtus tõendamist nii kaebuse esitaja ütlustega selle kohta, et kütus on väga spetsiifiline kaup, mille mahtu mõjutavad keskkonnategurid, füüsilised ja keemilised omadused ning ka see võib mõjutada mõõtmistulemust ning samuti kohtus asjatundjana ülekuulatud D. V., kes on Analiit OÜ ehk akrediteeritud laboratooriumi sertifitseerimise asutuse juhatuse liige ning teostab kütuseladudes akrediteeritud mõõtmisi, sh Petroil PVTK OÜ-l ning ta kinnitas kohtus, et on võimalik, et mõõtmistulemused ei ole õiged ning mõõteviga erineb lubatud laiendmõõtemääramatusest ning ta väitis, et on täiesti normaalne ja tavaline asi, kui mõõtja eksib (kohtutoimik lk 114), võib juhtuda, et keegi vajutab vale nuppu, kütus on vale temperatuuriga ja isegi kui on akrediteeritud firma, on eksimused võimalikud. Seega ei ole asjatundja ütluste kohaselt välistatud eksitused mõõtetulemustes, milliseid teostati Maksu- ja Tolliameti poolt määratud akrediteeritud mõõtja poolt. Kohus repliigina märgib ka asjaolu, et uuritud e-kirjavahetus Maksu- ja Tolliameti ja Aleksei Vjunovi vahel tõestas, et Petroil PVTK OÜ Aleksei Vjunovi isikus on üritanud saada Maksu- ja Tolliametilt igasugust tehnilist abi ja ka nõu probleemidega, mis on tekkinud LAAK-i kannete tegemisel (kohtutoimik lk 96, 19.11.2020.a e-kirjas p-s 5.), seega on püütud hoolsuskohustust täita ning kohus eelnevalt esitas ka seisukoha osas, et LAAK-i andmete kandmise tähtaegade- ja paranduste tegemise nõuete ebatäpne fikseering ja tehnilised puudulikud võimalused välistavad vastutuse, kuna Petroil PVTK OÜ ja Aleksei Vjunov lähtusid kehtivatest nõuetest ja tehnilistest võimalustest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul Aleksei Vjunov’i ja seeläbi ka Petroil PVTK OÜ käitumises sedastatavad ATKEAS § 36 lg 1 p-s 1 ja 07.03.2019 maksukohustuslaste registri põhimääruse nr 21 § 32 lg 2 p-s 8 rikkumiste tunnused. Olukorras, kus nimetatud rikkumisi ei ole toime pandud, puuduvad Aleksei Vjunov’i ja seeläbi ka Petroil PVTK OÜ tegevuses väärteotunnused, mistõttu kuulub VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus lõpetamisele. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.2006.a. otsusest kohtuasjas 3-1-1-66-06 võib kohus, tuvastades mõne VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, jätta kohtuotsuses VTMS § 133 p-des 2 kuni 9 loetletud küsimused käsitlemata. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus võimalikuks mitte käsitleda täpsemalt ülejäänuid VTMS §-s 133 toodud küsimusi. Menetluskulud: VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse Petroil PVTK OÜ ja Aleksei Vjunov’i suhtes, siis on Petroil PVTK OÜ-l ja Aleksei Vjunov’il õigus ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Käesoleva väärteokaebuse raames esitati kohtule menetluskulude nimekiri ning arved kogusummas 6138,49 eurot (ilma käibemaksuta), millised paluti välja nõuda. Taotluse kohaselt on kaitsja töötunni hind 150 eurot (ilma käibemaksuta), millist suurust peab kohus põhjendatuks. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks rahuldada kaitsjatasu 8 täies ulatuses ja kohus järgnevalt põhistab oma seisukohta. Kohus leiab, et kohtule esitatud kaitsjatasu puudutav dokumentatsioon on osaliselt konkretiseerimata ja arusaamatu. Nii näiteks on arvel 1901052 märgitud 10.09.2020.a nõupidamine klientidega, ettevalmistus, dokumendi analüüs, kuid kohtule jäävad nimetatud toimingud arusaamatuks, kuna nt. väärteoprotokoll koostati alles 12.10.2020.a. Samuti dubleerib arve 1901776 osaliselt arvet
- Arvel 1902032 pole märgitud, mida sisaldab endas osutatud õigusteenus. Kohus märgib, et arvetel 1901623 ja 1902193 on eksitud istungi kuupäevaga, kuid kohus arvestab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuivõrd kohtuistungi protokollidest ja helisalvestistest nähtuvalt osalesid 04.02.2021.a istungil kaitsjad Gerly Kask ja Vahur Kivistik ning 07.06.2021.a istungil kaitsja Vahur Kivistik. Ülejäänud osas peab kohus kaitsjatasu mõistlikuks ja põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kaitsjatasu suuruseks 4820 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb mõista Eesti Vabariigilt Aleksei Vjunov’i ja Petroil PVTK OÜ kasuks välja valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Kohus juhindub VTMS § 23; § 109-111, § 132 p 3, § 133-135, § 155-
- Merle Parts Kohtunik 9