Obsah (4)

§ 201§ 20§ 241§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Kohtujurist Evelin Miggur Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2020.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-19-9099 Tsiviilasi T T ja K Ki aval

§ 201lg 5 eeldused.

Otsuse vastuvõtmisel osalesid koosolekul üle 80% KÜ liikmetest, kellest antud otsust toetas 70% (ehk rohkem liikmeid, kui oleks vajalik põhikirja muutmiseks). Põhikiri ei näe ette, et revident peaks olema KÜ liige, p 7 kohaselt tuleb liikmete hulgast valida revisjonikomisjon juhul kui see moodustatakse. Üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuse mitte määrata revidenti ega revisjonikomisjoni. P 7.1 ei keela osta revidenditeenust sisse, KÜ liikmete hulgas ei pruugi olla pädevaid spetsialiste või ei pruugi olla isikuid, kes sooviksid revidendi ülesandeid täita. Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, mille eesmärgiks on Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee 4a asuva hoone ning selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine ja ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine (põhikiri digitoimik lk 28-33). Nähtuvalt kinnistusraamatust on avaldajad Vabaõhumuuseumi tee 4a korteriomanikud: avaldajale I kuulub korter xx ja avaldajale II korter xxx. 3
2. Avaldajad on esitanud nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 3.1 tühisuse tuvastamiseks. Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud KÜS (korteriühistuseadus) § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

(mittetulundusühingute seadus) § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

§ 20

lg 6 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.

1. Kohtule on esitatud KÜ 19.06.2015 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (dtl 39-47; osal sama dtl 278), millest nähtuvalt otsustas üldkoosolek punktina 3.1 nimetada remondifond ümber reservfondiks. Avaldajad heidavad puudutatud isikule ette 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis seisneb selles, et otsustatud on küsimus, mida ei olnud päevakorras.
2. Kohtule on esitatud 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise teade (dtl 323), millelt ei nähtu päevakorrapunkti remondifondi ümber nimetamise kohta. Päevakorrapunkt 3 on teate järgi 2015./2016.a. majandustegevuse aastakava arutelu ja kinnitamine. Üldkoosoleku protokolli alguses on toodud samasugune päevakord nagu kokkukutsumise teates. Punktis 3 on aga märgitud, et toimus majandustegevuse aastakava arutamine ning üldkoosolek tegi otsuse, mis on kajastatud alapunktidena 3.1 ja 3.2, majandustegevuse aastakava on kinnitatud alapunktina 3.
4. Riigikohus on lahendis 3-2-1-181-12 (p 14) selgitanud, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kehtinud KÜS § 15 lg 1 p 1-3 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Puudutatud isik on menetluses rõhutanud, et vaidlustatud otsus puudutas üksnes moodustatud fondi nimetust, kuhu korteriühistu liikmed raha kogusid, otsuse sisuks ei olnud reguleerida kogutud vahendite kasutamise viise.
5. Kohus leiab, et moodustatud fondi nimetus ei ole küsimus, mida kehtinud KÜS § 15 lg 1 p 1-3 alusel tulnuks kindlaks määrata majandustegevuse aastakava raames. Fondi nimetus ei puuduta KÜS § 15 lg 1 p 1-3 sätestatut. Ka nähtuvalt protokollist on KÜ üldkoosolek fondi nime muutmise otsustanud eraldi alapunktina täiendavalt majandustegevuse aastakava kinnitamisele. Kuna fondi nimetus ei puuduta majandustegevuse aastakavaga reguleeritavaid küsimusi, ei pidanud mõistlik korteriühistu liige kohtu hinnangul üldkoosoleku kokku kutsumise teatest aru saama, et lisaks majandustegevuse aastakava kinnitamisele hakatakse otsustama ka remondifondi nime muutmist. Seetõttu nõustub kohus 4 avaldajatega, et 19.06.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on seoses p 3.1 märgitud otsusega rikutud. Rikkumise tõttu jäid korteriühistu liikmed ilma võimalusest kujundada oma informeeritud seisukoht nime muutmise otsuse osas ning vastavalt realiseerida oma hääleõigust üldkoosolekul. Kui seisukohta kujundada pole olnud võimalik, on oluliselt piiratud ka liikme võimalus küsimuse arutamisel sisuliselt kaasa rääkida.
6. Kohus rahuldab avaldajate nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 3.
7. tühisuse tuvastamiseks

§ 241lg 1 alusel.

10. Avaldajad on esitanud ka nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 5 tühisuse tuvastamiseks. Nähtuvalt 19.06.2015 KÜ üldkoosoleku protokollist on päevakorrapunktina 5 otsustatud kinnitada laste mänguväljaku eelarveks 3 900 eurot ning finantseerida see töö KÜ reservfondist. Kohus leiab, et menetlusosaliste väljatoodu seoses sellega, kas mänguväljaku rajamist saab otsustada üldkoosoleku otsusega või on selleks vajalik korteriomanike kokkulepe, ei ole asjassepuutuv. Nähtuvalt protokollist ei ole otsustatud mitte mänguväljaku rajamist, vaid kinnitatud töö eelarve ning otsustatud töö rahastamine KÜ vahenditest. Kohus on seisukohal, et menetluses esitatust ei nähtu asjaolusid, mille esinemine võiks

§ 241lg 1 alusel kaasa tuua p 5 toodud otsuse tühisuse.

Otsuse võimalik vastuolu KÜ põhikirja või seadusega oli kehtinud KÜS § 13 lg 3 ja

§ 24lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise, mitte tühisuse aluseks.

KÜS § 13 lg 3 nägi ette, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates,

§ 24

lg 1 kohaselt kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Käesolevas menetluses on avaldus esitatud 14.06.

1. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et võimalik kehtetuks tunnistamise nõue on aegunud ning kuna tühisuse alused puuduvad, on avaldajad minetanud võimaluse 19.06.2015 p 5 otsuse vaidlustamiseks.
2. Kohus jätab avaldajate nõude 19.06.2015 üldkoosoleku otsuse 5 tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
3. Avaldajad nõuavad ka 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse 7 tühisuse tuvastamist. Kohtule on esitatud KÜ 14.04.2016 üldkoosoleku protokoll (dtl 34-36), millest nähtuvalt otsustas üldkoosolek päevakorrapunktis 7 edaspidi osta revidenditeenust sisse. Avaldajad heidavad puudutatud isikule ette 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist, mis seisneb selles, et otsustatud on küsimus, mida ei olnud päevakorras.
4. Kohtule on esitatud 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teade (dtl 324), mille kohaselt on päevakorrapunkt 7 revidendi või revisjonikomisjoni valimine. KÜ põhikirja p 7.1 kohaselt ühistu kontrollorgan on revident või revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt juhatuse volituste ajaks. Üldkoosoleku protokolli punktis 7 on märgitud, et koosoleku juhataja selgitas tekkinud vastasseisu KÜ revidendiga ja tegi ettepaneku edaspidi osta revidenditeenust sisse. Menetlusosaliste esitatust on arusaadav, et revident, et kellele oli punktis 7 viidatud, oli avaldaja I.
5. Kohus leiab, et olukorras, kus põhikirja kohaselt revident või revisjonikomisjoni liikmed valitakse KÜ liikmete hulgast ning ka senine revident oli KÜ liige, ei olnud kokkukutsumise 5 teates märgitud päevakorrast võimalik mõistlikult aru saada, et otsustama hakatakse küsimust osta revidenditeenust sisse. Sisuliselt on vastu võetud päevakorras märgitule vastupidine otsus: päevakorras oli revidendi või revisjonikomisjoni valimine, kuid otsustati mitte revidenti (liikmete seast) valida, vaid selle asemel osta teenus sisse. Kohus asub seisukohale, et 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on seoses p 7 märgitud otsusega rikutud. 15.

§ 201

lg 5 kohaselt küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Kohus leiab, et puudutatud isiku viide, et täidetud olid

§ 201lg 5 eeldused, ei ole asjakohane.

Protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks teinud otsuse võtta päevakorda täiendav küsimus revidenditeenuse ostmisest. Päevakorrapunkti 7 osas on märgitud, et poolt hääletas 28 liiget, protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 33 liiget 40st. 9/10 ehk 90% osalenud liikmetest on 29,7 (33 x 90%). Seega isegi kui asuda seisukohale, et üldkoosolekult küsiti nõusolekut päevakorra muutmiseks ning sellega olid nõus need liikmed, kes hääletasid revidenditeenuse ostmise poolt, ei olnud täidetud

§ 201

lg 5 eeldused, päevakorra muutmisega pidanuks nõustuma vähemalt 30 korteriühistu liiget. 16. Kohus rahuldab avaldajate nõude 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse 7 tühisuse tuvastamiseks

§ 241lg 1 alusel.

1. Kohus leiab, et asja lahendamisel tähendust omavate faktiliste asjaolude kohta ei sisalda teavet 09.06.2014 üldkoosoleku protokoll koos lisadega (dtl 225-236), 19.06.2015 juhatuse koosoleku protokoll (dtl 304-305), 22.05.2017 üldkoosoleku protokoll (dtl 275-277), materjalid seoses 2018.a. üldkoosolekutega (dtl 13-24; dtl 104-107), materjalid seoses 2019.a. üldkoosolekutega (dtl 25-27; dtl 37-38; dtl 164-224; dtl 237-239), kolmandate isikute õiguslikud hinnangud (dtl 48-53; dtl 58-62, sama dtl 122-126), revidendi aruanne 2015.a. kohta (dtl 116-120), foto kirjast teadetetahvlil (dtl 149), dokumendid seoses mänguväljaku ehitamisega (dtl 241-247); 2016.a. remondifondi väljavõte (dtl 267-270), heakorrateenuste osutamise leping (dtl 271-274), KÜ liikmete ja KÜ e-kirjad (dtl 54-56; dtl 97-103; dtl 108-114; dtl 260-266; dtl 306; avaldajate 23.03.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulud
2. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
3. Kuna avaldajad esitasid avalduse kolme üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ning kohus rahuldas avalduse kahe otsuse osas, peab kohus õiglaseks jagada menetluskulud sama proportsiooni järgi, so jätta menetluskulud 66,67% osas puudutatud isiku ning 33,33% osas avaldajate kanda solidaarselt. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik Osaliselt jõustunud TRK lahendiga 7