Nõuete kaitsmise koosolekule ükski võlausaldaja ei ilmunud. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ka võlgnik D B. Võlgniku vastu esitati nõudeid kokku summas 8 480,29 eurot. Vastuväiteid nõuetele esitatud ei ole. Pankrotihaldur avaldas 25.06.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda ning samuti, et vastuväite võib esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest alates. Vastuväiteid jaotusettepanekule võis kohtule seega esitada kuni 05.07.2021 (kaasa arvatud). Vastuväiteid jaotusettepanekule esitatud ei ole. 2. 25.06.2021 esitas pankrotihaldur kohtule avalduse jaotusettepanku kinnitamiseks ja aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga oli võlgniku arvelduskontol 0,15 eurot. Ka puuduvad võlgnikul muud (realiseeritavad) varad pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Pankrotihaldur on 2 seisukohal, et pankrotimenetluse jätkamisel (st, täiendavalt lõpparuande koostamine) puudub käesoleval juhul mõistlik eesmärk. Eeltoodust tulenevalt on nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides pankrotimenetluse võimalikult kiire lõpetamine. Eeltoodust tulenevalt esitab pankrotihaldur siinkohal ühtse dokumendina nii jaotusettepaneku kui ka
Kohtu põhjendused 3. Kohus, tutvunud pankrotihalduri poolt koostatud jaotusettepanekuga leiab, et jaotusettepanek vastab
Nõuetekohane teade jaotusettepanekuga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid jaotusettepanekule Harju Maakohtule esitatud ei ole. 4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus
lg 1 alusel, et pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanekuga ei ole rikutud võlgniku ega võlausaldaja õigusi, mistõttu kuulub jaotusettepanek kinnitamisele. 5. Kohtule esitatud aruande kohaselt D Bi pankrotimenetluses puudub piisav vara, mille arvel kanda massikohustusi ning pankrotimenetluse kulusid. Samuti ei ole võimalik teha võlausaldajatele jaotiste alusel väljamakseid. Selliselt nõustub kohus halduri ettepanekuga, et puudub alus ja põhjus
6. Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. 7. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara, müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Pankrotivara puudub. Kohus leiab kooskõlas halduri arvamusega, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku varasem finantskäitumine (peamiselt laenukohustuste võtmine), mis ei võtnud piisavalt arvesse võlgniku maksevõime vähenemise võimalusi tulevikus ning seeläbi võimet tasuda võetud kohustusi. Võlgnik on võtnud laenukohustusi mitmetelt erinevatelt laene väljastavatelt asutustelt. Ka on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raskused menetluskulude, mille tasumise kohustus tuleneb varasematest seaduserikkumistest, hüvitamise osas ja trahvide jms maksmise osas. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Puudub alus kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamiseks. 8.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 3 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. 9.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Urmas Võimre tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. 10.
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 11 esimese lause kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 „töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 584 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (584:5) 116,80 eurot. 11. Kuna pankrotivara puudub, on haldur arvestanud töötasu tunniarvestuse järgi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 5 tundi tunnitasuga 96 eurot, kokku 576 (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et haldur on pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu ei ületa seaduses sätestatud määra. Kohus kinnitab halduri tasuna 576 eurot (sisaldab käibemaksu). 12. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab
Justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2 kehtestatud „ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepinguseaduse § 129 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 13. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus riigi vahenditest pankrotihaldurile hüvitatava tasu suuruseks 267,20 eurot (sisaldab käibemaksu). 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.