).
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-119-15 selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. T R on 21.09.2011 sündinud M R ja 11.11.2005 sündinud K R isa. Pärnu Maakohtu 06.06.2017 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-17-109199 on T Rt kohustatud tasuma M Rle elatist 235 eurot kuus alates 03.05.2017 kuni M R täisealiseks saamiseni 21.09.2029 ja K Rle elatist 235 eurot kuus alates 03.05.2017 kuni K R täisealiseks saamiseni 11.11.2023. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada hagejalt kostjate ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 120 euroni kuus. Kostjad võtsid kohtule 03.09.2021 esitatud dokumendis hagi õigeks ning kinnitasid täiendavalt 06.09.2021 hagis esitatud nõuet põhjendatuks et hageja täidab elatise täitmise kohustust alates 17.04.2021 hagis taotletud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt, olles eelnevalt kostjate tahte välja selgitanud, muudab kohus Pärnu 2 2-21-6052 Maakohtu 06.06.2017 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-17-109199 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt välja kostjate kasuks kostjate ülalpidamiseks alates 17.04.2021 välja igakuise elatise 120 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on palunud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.