Obsah (4)

§ 8§ 84§ 10§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3151 Tsiviilasi P Ki hagi A La

§ 8lõikele 2, §-le 10 ja § 11 lõikele 1.

Kõik hageja nõude aluseks olevad tehingud on tühised. Kostjal ei olnud tehingute sõlmimiseks vanemate eelnevat nõusolekut. Kostja viitas ka

§ 84lõikele 1.

1. 21.05.2021 seisukohtades osundas kostja, et hageja ei põhistanud oma nõuet täiendavalt kohtu antud tähtajaks. Hageja kompromissettepanekuga kostja ei nõustunud. Alusetu on hageja väide, et sõiduk on kostja valduses. Sõiduk viidi hageja tuttava D juurde, mis nähtub
2. aasta alguses hageja ja kostja vahel toimunud kirjavahetusest. Hageja soovitas kostjal pöörduda oma tuttava D juurde, et leppida kokku sõiduki remont. Hageja pakkus abi sõiduki transportimisel, mille hageja hiljem ise korraldas.
3. Kostja lepinguline esindaja võttis ühendust D, kes kinnitas, et hageja tõi tema juurde Lasnamäele xxx tänavale sõiduki
4. aasta kevadel ning see seisab seal siiani garaaži juures. Sõiduki leidmiseks saatis D kostja lepingulisele esindajale asukoha plaani. Kostja lepinguline esindaja käis kohal ja leidis, et sõiduk asub XXX tänava lõpus garaaži juures. Garaaži juures seisnud isik kinnitas, et omanik tõi sõiduki sinna 2 aastat tagasi ning see seisab seal siiani remontimata ja kasutamata.
5. Järelikult teab hageja väga hästi sõiduki asukohta. Alusetud on etteheited, et kostja ei ole sõidukit tagastanud. Seetõttu ei saa kostja kompromissina ka sõidukit tagastada. Hageja kulude nõue summas 1428 eurot on tõendamata. AS XXX hinnapakkumise alusel töid ei tellitudki.
6. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 1291,50 eurot. 11.12.2020 kohtus esindaja kostja ja tema vanematega ja tutvus hagi materjalidega 1,75 tunni ulatuses. Tunnitasu oli 110 eurot tunnis ja kulu 195 eurot. 26.12.2020 kulus hagiavaldusele vastuse koostamiseks 3,85 tundi tasuga 110 eurot tunnis ehk kokku 425 eurot. Hageja 26.02.2021 seisukohaga tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja positsiooni täpsustamiseks kulus 1,1 tundi ehk 121 eurot. Kohtu 04.03.2021 kirjaga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus +,25 tundi ehk 27,50 eurot. Hageja kompromissettepanekuga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 0,3 tundi ehk 33 eurot. 21.05.2021 seisukoha koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus 3,75 tundi ja 412,50 eurot. 15.07.2021 kulus toimikuga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,75 tundi ehk 77,75 eurot. Õigusabi osutaja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohtuotsuse põhjendused
7. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arVdes poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
8. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) 21.03.2019 allkirjastas kostja dokumendi, milles ta kohustus tasuma hagejale kokku 1600 eurot ning igakuiselt sellest 400 eurot; 2) 21.03.2019 allkirjastasid hageja ja kostja müügilepingu, mille alusel pidi hageja müüma kostjale sõiduki XXX registrimärgiga XXX; 3) kostja tasus hagejale pärast dokumentide allkirjastamist kokku 150 eurot; 4) kostja oli 21.03.2019 dokumentide allkirjastamise ajal alaealine; 5) kostja vanemad ei ole kostja 21.03.2019 allkirjastatud tehinguid heaks kiitnud ning seda ei ole teinud kostja ise pärast täisealiseks saamist.
9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võlgneb hagejale 21.03.2019 allkirjastatud dokumentide alusel 1450 eurot.
10. Hageja väitis, et enne 21.03.2019 dokumentide allkirjastamist rentis ta kostjale suulise lepingu alusel hagejale kuulunud sõiduki XXX Sõiduki rendilepingu sõlmimisel esitas kostja hagejale valeandmeid oma vanuse kohta. Kostja tegi sõidukiga avarii ning hagejalt nõuti Maateeametile tekitatud kahju hüvitamist summas 1428 eurot. Pärast seda ei soovinud kostja hagejale sõidukit tagastada, mistõttu hageja nõustus selle kostjale müüma. 21.03.2019 allkirjastatud dokument on kostja võlatunnistus, milles kostja tunnistas kahju tekitamist. Kuna tegu on deklaratiivse võlatunnistusega, tuleb kostjal tõendada, et hagejal puudub tema vastu nõue.
11. Kostja väitis, et oli
12. aasta märtsis dokumentide allkirjastamise ajal alaealine ning hageja teadis seda, sest dokumentidele on märgitud kostja isikukood. Hageja viis ise sõiduki oma tuttava elukoha juurde, kus see siiani seisab. Kostja ei soovinud hagejalt sõidukit osta. Müügileping ei sisalda müügi hinda ning 21.03.2019 allkirjastatud kinnitus ei saa olla võlatunnistus, sest müügilepingust tulenevat hinna tasumise kohustust ei saanud 21.03.2019 tekkida. Hagejale kahju tekitamine summas 1428 eurot on tõendamata.
13. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu rahuldamisele ei kuulu. Hageja on nõude esitamisel kostja vastu tuginenud kostjaga sõlmitud kirjalikele kokkulepetele, sealhulgas kostja 21.03.2019 allkirjastatud kinnitusele ning samal päeval allkirjastatud müügilepingule. Pooled ei vaidle selle üle, et eelviidatud dokumentide allkirjastamise ajal oli kostja alaealine.
14. VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg 1 alusel võivad pooled sõlmida nii deklaratiivse kui ka konstitutiivse võlatunnistuse. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus ning deklaratiivse võlatunnistusega kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RK TKo 2-14-50307, p 19.1). Hageja väited, milliste kohaselt sõlmisid pooled antud juhul nimelt deklaratiivse võlatunnistuse, ei ole kohtu hinnangul tõendatud.
15. Vaidluse lahendamisel on aga oluline asjaolu, et kostja ei olnud kummagi nõude aluseks oleva kirjaliku lepingu sõlmimisel täisealine.

§ 8lg 2 järgi on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul (täisealisel).

Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

§ 10

sätestab selgelt, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostjal oli 21.03.2019 võlatunnistamise allkirjastamisel olemas tema seadusliku esindaja eelnev nõusolek. 31.

§ 11

lg 1 näeb ette, et piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.

§ 11

lg 4 sätestab, et kui piiratud teovõimega isik on teinud tehingu seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta, võib tehingu teine pool teha seaduslikule esindajale ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja seaduslik esindaja oleks sõiduki müügilepingu heaks kiitnud või et seda oleks teinud kostja ise pärast täisealiseks saamist. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et ta oleks teinud kostja seaduslikule esindajale ettepanekut tehing heaks kiita. 32.

§ 84lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja sõlmis tehingud alaealisega, kelle seaduslikud esindajad ei ole tehinguid heaks kiitnud ning kes ise ei ole pärast täisealiseks saamist tehinguid heaks kiitnud, on hageja esitanud nõuded tuginedes tühistele tehingutele, millistel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. 33. Kohus selgitas hagejale 04.03.2021 pöördumises (toimiku lk 86-87) vajadust oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale

§ 8

ja § 11 ning asjaolu, et hageja nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ajal oli kostja alaealine. Kohus selgitas, et kuna tehinguid ei ole heaks kiidetud, on tegu tühiste tehingutega. Kohus samuti selgitas, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele kahju õigusvastase tekitamise alusel, kuid sellisel juhul tuleks muuta hagi alust ning hagejal tuleks nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja esitatud nõude juurde ega põhjendanud seda täiendavalt.

1. Hageja esitas kohtule fotod lõhutud äärekividest (toimiku lk 7 ja 10) ning AS XXX hinnapakkumise Maanteeametile (toimiku lk 8), mille kohaselt kulub Randvere tee-Lubja ringristmikul toimunud avarii kahjude hüvitamiseks 1 428 eurot. Sõiduk XXX registrimärgiga XXX kuulub hagejale (toimiku lk 9). Eelviidatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks Maanteeametile tekitatud kahju hüvitanud. Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt ei ole ASt XXX kohtumenetluses esitatud hinnapakkumise alusel töid tellitud (toimiku lk 98). Seda, et hageja oleks sõlminud kostjaga lepingu, mille alusel ta andis viimasele rendile oma sõiduki, ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei teadnud sõiduki rendile andmisel kostja alaealisusest, sest kostja esitas talle oma täisealise õe isikut tõendava dokumendi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhtis talle kuuluvat mootorsõidukit ja põhjustas liiklusavarii. Need hageja väited on jäänud tõendamata.
2. Kostja a L on allkirjastanud 21.03.2019 kuupäeva kandva kinnituse (toimiku lk 11, tõlge lk 12), milles ta lubas hagejale tasuda iga kuu
3. kuupäeval alates aprillist kuni juunini 400 eurot ehk kokku 1600 eurot. Kinnituses on kostja märkinud oma isikukoodi, millest nähtuvalt oli kostja kinnituse allkirjastamise ajal alaealine. Seega pidi hagejale olema arusaadav, et kostja on kinnituse allkirjastamisel alaealine, mistõttu on tehingu kehtivuseks vajalik tema seadusliku esindaja heakskiit. Hageja konto väljavõttes nähtub, et kostja kandis talle 14.04.2019 üle 100 eurot (toimiku lk 13). Asjaolu, et kostja on hagejale teinud rahalise ülekande, ei oma tehingu kehtivuse hindamisel tähtsust. Kostja oli dokumendi allkirjastamisel alaealine ning tema seaduslikud esindajad ega kostja ise ei ole tehingut täisealiseks saamisel heaks kiitnud. Seega on 21.03.2019 allkirjastatud võlgnevuse tunnistus tühine tehing.
4. Kohus osundab, et hageja väited, milliste kohaselt oli tegu deklaratiivse võlatunnistusega, mis pöörast tõendamiskohustuse ümber. Selle kohta, et kostjal tekkis hageja ees varasem võlgnevus, ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist. 21.03.2019 dokumendis endas puuduvad mistahes viited sellele, et kostjal oleks olnud varasem kohustus tasuda hagejale 1600 eurot, millist ta oleks tunnistanud. Seega on hageja vastavad väited jäänud tõendamata.
5. Samal päeval 21.03.2019 allkirjastasid hageja ja kostja müügilepingu (toimiku lk 14), milles kostja oli samuti märkinud oma isikukoodi. Seega pidi hagejale ka antud lepingu sõlmimisel olema mõistetav, et kostja on alaealine. Müügilepingus oli kostja märgitud sõiduki XXX, registrimärgiga XXX ostjaks. Ostuhinna suurust lepingus toodud ei ole, vaid on tehtud märge „kokkuleppel“. Lepingu alusel kohustus hageja kui müüja kostjale sõiduki üle andma. Kuidas on esitatud leping asjakohane hageja esitatud nõude puhul, hageja ei põhistanud. Lepingust ei tulenenud kostjale kohustust teha hagejale rahalisi makseid, sest lepingus ei olnud märgitud tasumisele kuuluvat summat ega selle tasumise tähtaega. 21.03.2019 kinnituses ei saanud kostja tunnistada müügilepingust tulenevat võlgnevust, sest müügilepingus ei olnud tasumisele kuuluvat summat ega tasumise tähtaega märgitud. Kuna kostja seaduslikud esindajad ei ole 21.03.2019 müügilepingut heaks kiitnud, on tegu tühise tehinguga.
6. Kostja ema esitas 04.06.2019 politseile avalduse (toimiku lk 72, tõlge lk 73), milles ta avaldas, et kostja A Li allkiri ostu-müügi lepingul oli võltsitud. Lisaks leidis kostja ema, et hageja andis tema tütrele 5 päevaks rendile sõiduki, kuigi kostjal ei olnud juhiluba, misjärel on hageja asunud kostjat survestama sõidukit ostma 1500 euro eest. Kostja ema esitas ka avalduse Maanteeametile (toimiku lk 74-76, tõlge lk 76), milles palus mitte registreerida sõidukit xxx registrimärgiga xxx oma tütre nimele kehtetu müügilepingu alusel. Kohus leiab, et kuigi kostja ei ole tõendanud tema allkirja võltsitust hageja esitatud dokumentidel, saab eelviidatud avaldustest järeldada kostja seadusliku esindaja mittenõustumist kostja sõlmitud müügilepinguga.
7. Kostja esitas kohtule sõnumite vahetuse hagejaga (toimiku lk 93), milles hageja saatis kostjale oma tuttava D andmed, kellega kostja pidi kokku leppima sõiduki parandamise osas. Hageja avaldas, et kui on vaja puksiirautot, siis peaks kostja selles teatama. Kostja esindaja esitas ka D nimelise isiku telefonilt saadetud asukoha plaani (toimiku lk 94-95) sõiduki asukoha kohta ning fotod sellest asukohast koos sinna pargitud sõidukiga registrimärgiga xxx (toimiku lk 96- 97). Eeltoodust lähtuvalt ei ole tõendatud hageja väited, et kostja keeldust talle sõidukit tagastamast. Hageja ise on sõiduki toimetanud oma tuttava juurde ning hagejal puuduvad takistused sõiduki valduse tagasisaamiseks.
8. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue 1450 euro väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele. Hageja on nõude esitamisel tuginenud tühistele tehingutele, millel ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi. Muid asjaolusid hageja nõude alusena esile ei toonud ega tõendanud. Tühiste tehingute alusel ei saa kohus hageja nõuet rahuldada.
9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 1291,50 eurot. 11.12.2020 kohtus esindaja kostja ja tema vanematega ja tutvus hagi materjalidega 1,75 tunni ulatuses. Tunnitasu oli 110 eurot tunnis ja kulu 195 eurot. 26.12.2020 kulus hagiavaldusele vastuse koostamiseks 3,85 tundi tasuga 110 eurot tunnis ehk kokku 425 eurot. Hageja 26.02.2021 seisukohaga tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja positsiooni täpsustamiseks kulus 1,1 tundi ehk 121 eurot. Kohtu 04.03.2021 kirjaga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 0,25 tundi ehk 27,50 eurot. Hageja kompromissettepanekuga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 0,3 tundi ehk 33 eurot. 21.05.2021 seisukoha koostamiseks ja tõendite kogumiseks kulus 3,75 tundi ja 412,50 eurot. 15.07.2021 kulus toimikuga tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,75 tundi ehk 77,75 eurot. Õigusabi osutaja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
11. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Aeg, mida kostja esindaja on kulutanud toimingute tegemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks, on samuti mõistlik ning kooskõlas kohtule esitatud dokumentide sisu ning mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja kulud õigusabile sumas 1291,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 1291,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik