← Eesti

2-21-12363/5

2-21-12363 KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2021, Jõhvi kohtumaja, kell 14.00 Tsiviilasja number 2-21-12363 Tsiviilasi V. A. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik: V. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxx linn) Ajutine pankrotihaldur: Eve Selberg (asukoht Advokaadibüroo Clarus, Tartu mnt 50, 10115 Tallinn; epost eve@clarusab.ee, tel xxxxxx, xxxxxx; vandeadvokaadi tunnistus nr 321) RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada V. A. pankrotiavaldus.
  3. Kuulutada välja V. A. pankrot alates 24.septembrist 2021 kell 14.
  5. Nimetada V. A. pankrotihalduriks Eve Selberg (asukoht Advokaadibüroo Clarus, Tartu mnt 50, 10115 Tallinn; e-post eve@clarusab.ee, xxxxxx, xxxxxx; vandeadvokaadi tunnistus nr 321).
  6. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 13.oktoobril 2021.a kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtusaalis nr.7 aadressil Kooli 2A, Jõhvi.
  7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi
  8. septembri 2021.a. aruanne võlgniku V. A.i majandusliku olukorra kohta.
  9. Määrata ajutise pankrotihalduri Eve Selbergi ajutise halduri tasu ja kulude suuruseks 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 60 senti (sh käibemaks). 1 2-21-12363
  10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot 60 senti (sh käibemaks 72,60 eurot). Nimetatud summa kuulub kandmisele Advokaadibüroo CLARUS (registrikood 11221454, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.
  11. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Kui pankrotiteade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded mitu korda, algab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg esimese teate avaldamise päevast arvates. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos käesoleva seaduse § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Haldur esitab kohtule võlausaldaja esitatud taotluse kohta kirjaliku seisukoha. Taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks kohtumäärusega. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
  12. Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  13. Saata kohtumäärus pankrotihaldurile ja avaldajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu menetluses on V. A. avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 16.08.2021 pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Eve Selbergi. 20.septembril 2021 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. AJUTISE HALDURI ARUANNE 20.09.2021 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur esitanud järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele.
  14. Võlgniku vara: Võlgnik V. A. omab Swedbank AS-is arvelduskontot number XXXXXXXXXXXXX, mille jääk on 10.09.2021 seisuga 13,44 eurot. 2 2-21-12363 Käesoleval ajal võlgnik elab Jõhvi Kristlikule Kogudusele kuuluval elamispinnal. Transpordiameti 09.09.2021.a vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgnikule nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Võlgnik on alates 11.01.2021 registreeritud Eesti Töötukassas töötuna ja tööotsijana. Eesti Töötukassa poolt oli võlgnikule määratud töötutoetus alates 01.02.
  15. Alates 01.03.2021 võlgniku töötutoetus välja makstud teisele isikule (Y. M.) kuni 05.07.2021, lisaks on väljamakseid on tehtud kohtutäitur Elin Vilippusele. Võlgnik saab alates 05.08.2021 Eesti Töötukassast töövõimetoetust 424,03 eurot kuus. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 61 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töövõimetoetusele. Muu vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja ajutisele pankrotihaldurile saadetud vastuses kinnitanud. Võlgniku varaks on pangakontol rahalised vahendid 13,44 eurot, võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 424,03 eurot kuus.
  16. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused:
  17. Kohtutäitur Katrin Vellet menetluses on täiteasi nr 031/2020/753 Politsei ja Piirivalveameti nõue summas 80,00 eurot.
  18. Kohtutäitur Mati Roodes menetluses on täiteasi nr 026/2021/1192 Maksu- ja Tolliameti nõue summas 438,00 eurot.
  19. Kohtutäitur Elin Vilippus menetluses on täiteasi nr 022/2020/3158 Aktiva Finants OÜ nõue summas 1 048,12 eurot.
  20. Kohtutäitur Elin Vilippus menetluses on täiteasi nr 022/2018/3304 Koduliising AS nõue summas 992,49 eurot.
  21. Kohtutäitur Elin Vilippus menetluses on täiteasi nr 022/2018/1644 B2 Kapital SIA nõue summas 1 011,61 eurot.
  22. Kohtutäitur Elin Vilippus menetluses on täiteasi nr 022/2017/5917 B2 Kapital SIA nõue summas 899,83 eurot.
  23. Kohtutäitur Mati Kadak menetluses on täiteasi nr 008/2018/281 Politsei ja Piirivalveameti nõue summas 80,00 eurot.
  24. Kohtutäitur Katrin Vellet menetluses on täiteasi nr 048/2018/1485 Politsei ja Piirivalveameti nõue summas 462,00 eurot.
  25. Kohtutäitur Kaja Lilleoja menetluses on täiteasi nr 195/2019/690 Politsei ja Piirivalveameti nõue summas 250,00 eurot.
  26. Kohtutäitur Kaja Lilleoja menetluses on täiteasi nr 195/2019/689 Politsei ja Piirivalveameti nõue summas 250,00 eurot.
  27. Kohtutäitur Kaja Lilleoja menetluses on täiteasi nr 195/2020/528 PlusPlus Capital AS nõue summas 1 167,90 eurot.
  28. Kohtutäitur Kaja Lilleoja menetluses on täiteasi nr 195/2020/529 PlusPlus Capital AS nõue summas 2 657,11 eurot.
  29. Kohtutäitur Kaja Lilleoja menetluses on täiteasi nr 195/2020/530 PlusPlus Capital AS nõue summas 1 493,70 eurot.
  30. Kohtutäitur Kaja Lilleoja menetluses on täiteasi nr 195/2020/531 PlusPlus Capital AS nõue summas 630,82 eurot.
  31. Kohtutäitur Kaja Lilleoja menetluses on täiteasi nr 195/2020/532 PlusPlus Capital AS nõue summas 1 251,11 eurot.
  32. Kohtutäitur Hille Kudu menetluses on täiteasi nr 035/2017/2192 OK Incure OÜ nõue summas 2 613,90 eurot. 3 2-21-12363
  33. Kohtutäitur Risto Sepp menetluses on täiteasi nr 027/2019/451 Politsei ja Piirivalveameti nõue summas 60,00 eurot.
  34. Kohtutäitur Kaire Põlts menetluses on täiteasi nr 025/2019/939 Aktiva Finants OÜ nõue summas 1 356,72 eurot.
  35. Kohtutäitur Kaire Põlts menetluses on täiteasi nr 025/2018/2032 BB Finance OÜ nõue summas 2 099,49 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad võlgniku kohustused kokku 18 842,80 eurot.
  36. Hinnang võlgniku varalisele seisundile V. A. kohustused moodustavad kokku 18 842,80 eurot. Võlgnikul vara kohustuste katteks puudub, igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetust 424,03 eurot, mille arvelt ei ole võimalik kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt vajadus täiendavale analüüsile puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur V. A. maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Kokkuvõte Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees ja ei arvestanud enda reaalseid rahalisi võimalusi ning sissetuleku suurust laenumaksete tagasimaksmisel. Võlgnik põhjendab, et võttis nii palju laene olemasolevate laenude ja kohustuste tasumiseks ning äraelamiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua kergemeelsuse laenude võtmisel. Ajutine pankrotihaldur leiab, et V. A. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi V. A. pankrotimenetluses. Ajutine palub kuulutada välja V. A. pankrot. Ajutine pankrotihaldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Ajutine haldur palub mõista ajutise halduri tasu vastavalt lisatud arvestusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada V. A. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selbergi. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 18 842,80 eurot, vara puudub. 4 2-21-12363 Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab pidada kergemeelsuse laenude võtmisel. Kohus leiab, et V. A. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Eve Selberg on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi V. A. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13.oktoobril kell 12.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud V. A. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,5 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 363 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 363 eurot (lisandub käibemaks 72,60 eurot), kokku summas 435,60 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates
  37. jaanuarist
  38. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. 5 2-21-12363 Seega leiab kohus põhjendatud olevat määrata ajutise halduri tasu suuruseks 363 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab riigi tuludest välja ajutise halduri tasu summas 435,60 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.