Obsah (8)

§ 230§ 232§ 403§ 162§ 173§ 177§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Tallinna kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-16847 Tsivii

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga selle eest maksma.

§ 403

lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-19-16847 kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8168.23 eurot ja viivise 8168.23 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt tekitas hageja oma käitumisega kostjale kahju 8386.54 eurot ja seetõttu kostja teostas tasaarvestuse hagejale võlgnetavas summas. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2017 töövõtulepingu nr xxx (tl 3-8, tõlge tl 910). 3 2-19-16847 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja teostas kostja tellimusel 20.10.2017 töövõtulepingu alusel töid, mille eest esitas arveid kogusummas 21 990.92 eurot ning kostja jättis hageja poolt teostatud töö eest tasumata 8168.23 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja tekitas kostjale kahju, kui lahkus hageja objektilt 26.10.2018 ning kostjal oli seetõttu õigus teostada tasaarvestust. Hageja teostas pooltevahelise lepingu alusel töid 894 töötunni ulatuses, mille eest esitas kolm arvet xxx summas 7208.11 eurot (tl 11, tõlge tl 12), xxx summas 10 843.08 eurot (tl 13, tõlge tl 14) ja xxx summas 3939.73 eurot (tl 15, tõlge tl 16), kokku summas 21 990.92 eurot. Selles osas puudub vaidlus, et kostja ühtegi pretensiooni arvetes märgitu ja hageja tööde osas ei esitanud. Eeltoodust tuleneb, et hageja on oma töövõtulepinguga pandud kohustuse täitnud. Kostja on tasunud hageja poolt teostatud tööde eest 13 822.69 eurot (tl 17), kuid jätnud tasumata 8168.23 eurot, põhjendades seda hageja poolse lepingu p 2.

1. ja lisa 1 p 7 rikkumisega seoses objektilt 26.10.2018 lahkumisega. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline leping kehtis ka peale 20.10.2018, kuna hageja ei teatanud lepingu lõppemisest ette 14 päeva ning hageja objektilt lahkumisel tekkis kostjale kahju 8386.54 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja nõudega vastavalt VÕS §-le
2. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud oma väidetavat kahju tekkimist ja kahju suurust, siis on tema väited tekkinud kahju kohta paljasõnalised. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on 16.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (p 10). Hageja on asunud seisukohale, et arvete tasumisega viivitamisel, mis olid muutunud sissenõutavaks enne hageja objektilt lahkumist, põhjustas kostja ise lepingurikkumise ning väidetava kahju tekkimise. Kuna hageja on kostja kahju hüvitamise nõudele esitanud vastuväited ja käesolevas menetluses ei ole kostja tõendanud, et talle on hageja tegevuse tulemusena kahju tekkinud, siis ei ole nõuete tasaarvestamine käesoleval juhul võimalik. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxx p 4.1 kohaselt kohustub klient maksma töövõtjale töö eest tasu 39 eurot ühe töötunni eest (+ km 20%) 30 päeva jooksul alates iga kuu lõpust alates töö vastuvõtmisest ja kliendi väljastatud või kliendi aktsepteeritud arve väljastamisest ning kooskõlas õigusaktidega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale töövõtulepingu nr xxx alusel esitatud arved. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjal on tasumata hageja poolt esitatud arve xxx summas 1228.50 eurot, xxx summas 3000 eurot ja xxx summas 3939.73 eurot, kokku 8168.23 euro ulatuses. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks 8168.23 euro ulatuses on põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 8168.23 eurot, mis on arvestatud töövõtulepingu nr xxx p 8.3 sätestatud määras 0,6 % tasumata summalt kalendripäevas. Töövõtulepingu nr xxx p 8.3 esimese lause kohaselt maksab klient juhul, kui ta ei tasu tehtud töö eest tähtajaks, viivist 0,6% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Mõistlikkuse põhimõtte alusel on hageja vähendanud viivise nõuet põhinõude suuruseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna 4 2-19-16847 kostja on jätnud hageja poolt esitatud arved tähtajaks tasumata ja seega on hagejal tekkinud õigus arvestada tähtaegselt tasumata summadelt viivist poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud määras, siis on hageja viivisenõue põhjendatud. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 16 336.46 eurot, millest põhivõlg moodustab 8168.23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8168.23 eurot. V Menetluskulud Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 177

lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 5