) § 428 lõike 1 punkti 3 ja § 429 lõike 1 alusel seoses avaldusest loobumisega. 5. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus
lõigetele 1 ja 8 ning leidis asja materjale ja nõude sisu arvestades, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha selles osas uue määruse, millega menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja kohtule selgitanud, et tema nõue on tasutud alles pärast avalduse kohtusse esitamist. Hageja tugineb
lõikele 4 (koosmõjus § 477 lõikega 1), mille kohaselt tulnuks menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Kohus otsustust jätta menetluskulud poolte endi kanda ei põhjendanud. Avaldaja menetluskulude suuruseks on 410 eurot. 7. Puudutatud isikud määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8.
ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab määruse menetluskulude jaotuse osas (s.o määruse resolutsiooni punkt 3). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes viidatud osas, ülejäänud osas on määrus jõustunud. 2 2-21-4350
Kolleegiumi hinnangul saab viidatuist asjakohaseks sätteks olla üksnes
lõige 1, mis sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse; kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Samas tuleb arvestada, et
lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-10 (punkt 16) leidnud, et hagita menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele ning menetluskulude kindlaksmääramisel saab kohaldada
lõiget 2, mille järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lõike 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõige 5 täpsustab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 11. Praegusel juhul on avaldaja esile toonud ning nähtub ka asja materjalidest, et puudutatud isik II tasus avalduses nõutud põhinõude 490 eurot 29.03.2021 (maksekorraldus t lk 38) – s.o peale avalduse 23.03.2021 määrusega menetlusse võtmist. Seoses eeltooduga on avaldaja 08.06.2021 teatanud kohtule avaldusest loobumisest ja palunud menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul on seega tegemist
lõikes 5 sätestatud olukorraga, st avaldusest loobumisega põhjusel, et avaldaja nõue on pärast avalduse esitamist rahuldatud. Siinkohal ei oma tähendust, et avaldaja viivisenõue jäi rahuldamata, kuna avaldaja poolt kohtule esitatud kogunõudest (491.07 eurot) moodustas viivisenõue (1.07 eurot) tähtsusetu osa (u 0,2%). Seega valdavas osas on avaldaja nõue rahuldatud. Olukorras, kus avaldaja loobub avaldusest seetõttu, et avalduse eesmärk on peale kohtusse pöördumist saavutatud, kohaldub menetluskulude jaotamisel (sh hagita menetluses) erireeglina
Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et
lõike 5 alusel koosmõjus § 165 lõikega 3 tuleb jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. 12. Seoses maakohtu 19.08.2021 kirjas (millega kohus edastas määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks) märgituga peab ringkonnakohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist. Kõnealuses kirjas toob maakohus justkui täiendava põhjendusena menetluskulude poolte kanda jätmiseks esile asjaolu, et pärast põhinõude tasumist ei vastanud avaldaja kohtu korduvatele nõuetele asja menetluse jätkamise kohta (kohtu nõudekirjad 15.04.2021, 21.04.2021) ja alles kohtu viimase kirja (07.06.2021) järgselt loobus avaldaja nõudest. Kolleegiumi hinnangul ei oma nimetatud asjaolu menetluskulude jaotuse otsustamisel tähendust. Avaldajat ei saa n-ö karistada tema menetluskulude enda kanda jätmisega selle eest, et ta kohtu kirjadele piisavalt aegsasti ei vastanud. Menetluse venimisest tingitud menetluskulude jaotamist reguleerib
3 2-21-4350 13. Ringkonnakohus märgib selgituseks avaldajale, et seoses avaldusest loobumisega on avaldajal
lõike 2 punkti 2 alusel (koosmõjus
lõikega 1) õigus taotleda maakohtult poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 14. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamise tõttu
lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel koosmõjus § 477 lõikega 1, § 639 lõikega 1 ja §-ga 659 solidaarselt puudutatud isikute kanda. 15.
lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2021 määrusega RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.