← Eesti

2-20-666/103

Obsah (7)§ 657§ 654§ 175§ 174§ 177§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-666 Tsiviilasi Osaühin

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis Osaühingult Linaleo Osaühingu Viker kasuks välja menetluskulud 1107,60 eurot ületavas osas ning Neticom OÜ kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab Osaühingu Viker menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud Osaühingult Linaleo Osaühingu Viker kasuks välja mõistmata 1107,60 eurot ületavas osas ning Neticom OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud Osaühingult Linaleo Neticom OÜ kasuks välja mõistmata 1050 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) alusel. 10. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). 11. Osaühing Linaleo leiab määruskaebuses, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud

§ 175lg-t 1. Kolleegium nõustub Osaühingu Linaleo seisukohtadega osaliselt ja leiab, et maakohtu hinnang Osaühingu Viker ja Neticom OÜ 3

(6)lepinguliste esindajate teostatud õigusabitoimingute ajakulu vajalikkusele ei ole tervikuna piisavalt põhjendatud. Kolleegium märgib, et kontrollib maakohtu hinnangut Osaühingu Viker ja Neticom OÜ kuludele grupeeritult, st kolleegium analüüsib kõiki Osaühingu Linaleo vaidlustatud kulusid, kuid ei pea vajalikuks iga kuluaruannete rida eraldi esile tuua.
  1. Esmalt käsitleb kolleegium toiminguid, mille eesmärgiks oli Osaühingu Linaleo
  2. märtsi
  3. a määruskaebusele, mh selles sisaldunud määruskaebuse tagamise taotlusele vastuse koostamine. 12.
  4. Määruskaebuse väite kohaselt ei kinnita kliendiga nõupidamisi ükski toimikus olev dokument ning isegi, kui see oleks aset leidnud, siis oleks see tarbetu. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et suhtlus kliendiga ei nähtu kohtutoimikust, ei tähenda seda, et sellist toimingut ei tuleks menetluskulude suurust kindlaks määrates arvestada. Esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve ja juhiseid. Nii on ka Riigikohus leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu
  5. juuni
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku ja konkreetseid menetlustoiminguid. 12.
  7. Samuti on Osaühing Linaleo määruskaebuses leidnud, et õiguslikuks analüüsiks kulunud aeg ei ole hüvitatav. Kolleegium ei nõustu Osaühingu Linaleo hinnanguga õiguskirjanduses väljendatud seisukohale, et hüvitatavad ei ole õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud. Õiguskirjanduses on märgitud, et hüvitatavad ei ole menetlusväliselt kantud õigusabikulud, mh eelkõige kohtueelsete läbirääkimiste või õigusliku analüüsi läbiviimisel kantud kulud (Kõve, V., Velbri E.-K. VÕS § 175, komm 3.3.1.
  8. – Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik. I. I-V osa (§-d 1-305): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Kolleegiumi hinnangul on sellega silmas peetud, et menetluskuludena kuuluvad hüvitamisele eelkõige pärast kohtumenetluse algust kantud kulud. Määruskaebusele vastuse koostamise käigus õigusliku analüüsi teostamine leiab aset kohtumenetluse ajal. Kuigi õigust kohaldab kohus, olemata seejuures seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, oodatakse advokaatidelt siiski õiguslike põhjenduste esitamist. 12.
  9. Lisaks tugineb Osaühing Linaleo määruskaebuses sellele, et vastuse koostamisel oleks tulnud piirduda kaebeõiguse puudumisega seotud taotlusega. Kolleegium märgib, et kuivõrd maakohus toimetas määruskaebuse määruskaebusest puudutatud menetlusosalistele kätte ja küsis määruskaebuse osas arvamust, siis said menetlusosalised lähtuda eeldusest, et maakohus on määruskaebuse menetlusse võtnud ja asunud määruskaebust sisuliselt menetlema. Menetlusosalistelt ei küsitud seisukohta vaid määruskaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse kohta. Seetõttu ei saa kolleegiumi hinnangul määruskaebusele sisuliste vastuväidete esitamist pidada põhjendamatuks. Kolleegium ei nõustu ka Osaühingu Linaleo käsitlusega, mille kohaselt oleksid Osaühing Viker ja Neticom OÜ pidanud ootama ära, kas ringkonnakohus otsustab määruskaebust maakohtu
  10. märtsi
  11. a määrusele sisuliselt menetleda või mitte. Kolleegium märgib, et kuigi ringkonnakohtul tuleb enne määruskaebuse sisulist lahendamist kontrollida, kas asja sisulise lahendamise eeldused on täidetud, ei tee ringkonnakohus selle kohta eraldi kirjalikku otsustust. 12.
  12. Siiski ei saa kolleegiumi hinnangul pidada

§ 175

lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks Osaühingu Viker määruskaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute (kaebusega tutvumine ja kliendiga arutelu) ajakulu 11,2 tundi ning Neticom OÜ määruskaebuse ja selle tagamise taotluse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute (kaebusega tutvumine ja kliendiga arutelu) ajakulu 8,25 tundi, nagu on taotlenud Osaühing Viker ja Neticom OÜ ning pidanud põhjendatuks maakohus. Kolleegium nõustub 4

(6)Osaühingu Linaleo etteheitega, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud Osaühingu Viker ja Neticom OÜ esindajate töö mahtu. Kolleegium leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja vaidluse õiguslikku sisu ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on taotletud ajakulu

§ 175lg 1 järgi ülemäärane.

Kolleegium peab Osaühingu Viker ja Neticom OÜ määruskaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks mõlemal juhul 6 tundi. Esitatud menetlusdokumendid ei olnud õiguslikult keerukad ega üleliia mahukad ning samad esindajad on Osaühingut Viker ja Neticom OÜ-d esindanud kogu menetluse käigus, seega olid esindajatele vaidluse asjaolud selged. Samuti kordab Neticom OÜ määruskaebuse tagamise taotluse osas esitatud seisukohas suuresti määruskaebuse vastuses esitatut. 12.

  1. Seega tuleb Osaühingu Viker menetluskulusid vähendada 5,2 tunni (= 11,2 – 6) suuruse ja Neticom OÜ menetluskulusid vähendada 2,25 tunni (= 8,25 – 6) suuruse ajakulu osas.
  2. Järgmisena käsitleb kolleegium teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega ja kohtudokumendiga tutvumise kulu. 13.
  3. Osaühing Linaleo on määruskaebuses leidnud, et teiste menetlusosaliste määruskaebuse vastustega tutvumine ei ole vajalik ega põhjendatud toiming, sest nendele ei pea vastama. Kolleegium selgitab, et menetlusosalise esindajal on õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse. Olukorras, kus esitatud on uus menetlusdokument, mis sisaldab menetlusosalise hinnangul uusi väiteid ja tõendeid, on arusaadav, et oma menetlusõiguste kaitsmiseks võib menetlusosaline soovida avaldada arvamust uute väidete osas. Asuda ei saa seisukohale, et kõik dokumendid, mille menetlusosaline esitab menetluses kohtu vastava nõudmiseta, on igal juhul ebavajalikud. Menetluskulude suurust määrates hindab kohus siiski kõigi tehtud toimingute vajalikkust menetlusosalise õiguste ja huvide kaitse aspektist. Eelnevat arvestades oli kolleegiumi hinnangul teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumine, sh info kliendile edastamine põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Kuivõrd Osaühing Viker ja Neticom OÜ ei esitanud teiste menetlusosaliste määruskaebuse vastuste osas seisukohta, siis ei ole Osaühingult Linaleo ka välja mõistetud menetluskulude hüvitist kohtu nõudmiseta omal algatusel koostatud ja esitatud menetlusdokumentide eest. 13.
  4. Osaühing Linaleo on määruskaebuses ka seisukohal, et Osaühingu Viker esindaja ringkonnakohtu kirjaga tutvumise kulu on põhjendamatu, sest see ei puudutanud teda. Kolleegium märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu
  5. aprilli
  6. a kiri, millega ringkonnakohus saatis tsiviilasja maakohtule seaduses sätestatud kohustuslike menetlustoimingute tegemiseks tagasi, on Osaühingu Viker esindajale nähtavaks tehtud. Kohtudokumendiga tutvumisest tulenev menetluskulu on esindatava õiguste kaitseks vajalik ja põhjendatud ning ei ole alust pidada selle kulu Osaühingu Linaleo kanda jätmist põhjendamatuks. 13.
  7. Kolleegium ei nõustu ka Osaühingu Linaleo etteheidetega maakohtu hinnangule menetlus- ja kohtudokumentidega tutvumisele kulunud aja põhjendatuse kohta. Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid ümber hinnata (vt nt Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kolleegium on seisukohal, et arvestades kõnealuste dokumentide sisu ja mahtu, on maakohtu hinnang ajakulu vajalikkusele põhjendatud. Lepingulistel esindajatel kõnealustele toimingutele kulunud aeg ei ole selgelt ülemäärane.
  10. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase 5

(6)õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus luges Osaühingu Viker ja Neticom OÜ esindajate tasumäära vastavalt 130 eurot ja 140 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendatuks ning seda seisukohta ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on põhjendatud tunnitasu suurustega.
  3. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi arvates Osaühingu Viker lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 7,1 tundi (= 12,3 – 5,2). Osaühingule Viker tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna ta on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane (

§ 174lg 10).

Osaühingu Viker põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega koos käibemaksuga 1107,60 eurot (= (7,1 tundi x 130 eurot) + 20 % käibemaks). Neticom OÜ lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on kolleegiumi arvates 7,5 tundi (= 9,75 – 2,25). Neticom OÜ põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega ilma käibemaksuta 1050 eurot (= 7,5 tundi x 140 eurot). 16. Maakohus märkis põhjendatult, et

§ 177

lg 4 ja Osaühingu Viker taotluse alusel tuleb Osaühingu Viker kasuks välja mõistetavalt menetluskulu hüvitiselt tasuda viivist. Selle väljamõistmist ei ole kaebuses eraldi vaidlustatud. 17.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 18. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.