RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-20-367 21. okt

) § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Kohus oli selgitanud

1. märtsi
2. a määruses, et tuvastamiskaebuse võib

§ 45

lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebusest ei nähtu, milliseid kaebaja õigusi tuvastamiskaebus kaitseks. Kaebaja soov veenduda, et haldusorgan toimis õigesti, ei ole piisav alus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Õigusvastasuse tuvastamine ei muuda menetlusosalistevahelisi suhteid ja see ei annaks kaebajale mingisuguseid täiendavaid õigusi ega paneks vastustajale mingeid kohustusi. Tuvastamiskaebus ei ole praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Tõhusamaks vahendiks oleks RABi 27. jaanuari 2020. a vastuse p-de 2 ja 3 tühistamise nõue, mida on kohus kaebajale varasemate määrustega ka selgitanud, ning selles osas kohus kaebust ei tagasta. Lähtuvalt eeltoodust ei ole tuvastamisnõuded

§ 45

lg 2 järgi lubatavad ja need tuleb

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise ning eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu. Ka kohustamisnõuded (teavituste saatmised kaebaja töötajatele, Paavli Kinnisvara OÜle jm) ei ole halduskohtu hinnangul aktsepteeritavad, sest kohustamisnõue eeldab seda, et enne oleks pöördutud haldusorgani poole ning viimane oleks keeldunud haldusakti andmast või toimingut tegemast (

§ 46lg 2).

Kuna esitatud kaebusest eelnevaid pöördumisi ei nähtu, tuleb kaebus ka selles osas kaebajale kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Halduskohus märkis, et kaebuse menetlusse võtmise määruse koostab ta pärast selle määruse jõustumist, kui vaidluse ulatus või võimalik ulatus on selgem.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. septembri
3. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et halduskohus on õigesti leidnud, et tuvastamiskaebus ei ole praegusel juhul kohane õiguskaitsevahend. Kaebaja on halduskohtule esitanud ka RABi
4. jaanuari
5. a vastuse p-de 2 ja 3 tühistamise nõude, mida ei ole vaidlustatud määrusega tagastatud. Praegusel juhul on kaebaja õiguste kaitseks kohane esitada tühistamiskaebus, mis hõlmab õigusvastasuse tuvastamist ning võimaldab hiljem vajaduse korral esitada ka kahju hüvitamise nõude. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks otstarbekas lisaks RABi
6. jaanuari
7. a vastuse p-de 2 ja 3 tühistamise nõudele esitada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks juhul, kui kaebaja soovib ettevõtlusega jätkata. Vastasel juhul ei saa kohus vastustajale sellist ettekirjutust teha ja kaebuse eesmärgi saavutamine on kaheldav. Kui kaebaja leiab, et RAB on talle õigusvastase tegevusega kahju tekitanud, tuleb esitada eraldi kahju hüvitamise kaebus. Kaebaja taotluse kohta tühistada RABi toimingud (või tuvastada nende tühisus), millega RAB ületas talle seadusega antud volitusi ja pädevust ning kohaldas tehingukeeldu kaebaja töötajate suhtes, selgitas ringkonnakohus, et

§ 37

lg 2 p 1 võimaldab kohtul üksnes haldusakti osalist või täielikku tühistamist, mitte toimingu tühistamist. Ka ei ole võimalik tuvastada toimingu tühisust. Toimingute puhul on võimalikud üksnes õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamise nõuded (

§-d 5 ja 37). Halduskohus leidis õigesti, et kaebuses esitatud kohustamisnõuded (saata 3

§ 120

lg-s 2 on sätestatud, et kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Praegune määruskaebus ongi suuresti tingitud sellest, et halduskohus ei selgitanud kaebajale, milliseid tema kaebuse nõuetest on üldse võimalik menetleda.

ei näe aga ringkonnakohtule ette õigust otsustada kaebuse menetlusse võtmine halduskohtu asemel. Nimetatud menetlusõiguse rikkumine ei anna siiski alust määruskaebust rahuldada, sest halduskohus on vaidlusalused nõuded

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel õigesti tagastanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja halduskohtu määrused tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule selge juhisega võtta asi menetlusse. Kaebaja on seisukohal, et kuna halduskohus tagastas enamiku kaebuses esitatud nõuetest ega täpsustanud, milliseid nõudeid ja millises sõnastuses kavatseb menetleda, ja ka ringkonnakohtu määrusest ei selgu, milliseid nõudeid peaks kohus menetlema hakkama, on ka ringkonnakohtu määrus õigusvastane. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud tühistama halduskohtu määruse ja saatma asja uueks lahendamiseks tagasi halduskohtule. Muuhulgas oleks ringkonnakohus pidanud andma sellises tagasisaatmise määruses halduskohtule selged suunised, millised kaebuse nõuetest tuleb menetlusse võtta. Kaebaja teadmatusse jätmine ja mulje tekitamine, et halduskohus ei pruugi üldse pidada lubatavaks RABi
2. jaanuari
3. a vastuse p-de 2 ja 3 vaidlustamist on halduskohtumenetluses lubamatu. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta ka kaebaja väite kohta, et määrus nr 269/2014 ei ole isikute suhtes otsekohalduv. Eesti õiguse kohaselt peab isiku õiguste piiramiseks olema esmalt vastu võetud haldusakt, millega määratakse kindlaks, kas ja mis põhjusel on sanktsioonid isiku suhtes kohaldatavad. Seejärel tuleks haldusakt isikule, kelle suhtes sanktsioone kohaldatakse, teatavaks teha, et tagada tema õiguste kaitse. Kaebaja arvates on tema suhtes hakatud ebaseaduslikult kohaldama tema ettevõtlust piiravaid meetmeid, mis on viinud tema ettevõtluse seiskumiseni Eestis. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et vastustaja pädevuses ei ole vaadata läbi kaebaja taotlust saada erandit töölepingute ja üürilepingu sõlmimiseks. Kaebaja soovib enda ettevõtlusega jätkata, samuti seda, et tema kohta teeks siduvaid otsuseid pädevad haldusorganid. Kaebaja palub anda halduskohtule selged juhised, milliseid kaebuse nõudeid tuleb menetleda ning kas ja milliseid juhiseid peaks halduskohus vajaduse korral kaebajale kaebuses esitatud nõuete täpsustamiseks andma.
4. Vastustaja selgitas, et alates
5. jaanuarist 2021 on Rahapesu Andmebüroo eraldiseisev asutus, mis on Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane. Vastustaja juhtis tähelepanu asjaolule, et see on poolte vahel kolmas vaidlus ning kõik menetlused on omavahel seotud. Haldusasjas nr 3-20-159 esitas kaebaja tuvastamiskaebuse tuvastamaks, kas kaebaja on finantssanktsiooni subjekt või mitte. Tallinna Halduskohus lõpetas
6. detsembril 2020 selles asjas menetluse kaebaja loobumise avalduse alusel. Lisaks on poolte vahel käimas menetlus haldusasjas nr 3-20-2288, kus kaebaja on palunud tühistada RABi otsused, millega viimane keeldus erandit kohaldamast ja anda luba erandi kohaldamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Selles asjas on vaidluse küsimuseks, kas halduskohus tagastas õiguspäraselt nõuded, mida ta kvalifitseeris tuvastamis- ja kohustamisnõuetena. Tuvastamisnõuded tagastas halduskohus

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna

§ 45lg-st 2 tulenevalt ei ole need lubatavad, ning 4

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne pöördunud haldusorgani poole ning viimane oleks keeldunud haldusakti andmast või toimingut tegemast (

§ 46lg 2).

1. Kaebaja on vaidlustanud RABi tegevust, millega kaebaja väitel kohaldas RAB kaebaja töötajatele ja kaebaja üürileandjale tehingukeeldu töölepingute ja üürilepingu jätkamiseks ning uute sõlmimiseks ning keeldus erandi andmisest. Kaebaja on seisukohal, et RABil puudusid volitused ja pädevus töölepingute ja üürilepingu kohta seisukoha võtmiseks, sest sõlmitud või tulevikus sõlmitavate töö- ja üürilepingutega ei saa rikkuda finantssanktsiooni määruse nr 269/2014 ning RSanS v.r § 4 tähenduses. Kaebusele on lisatud RABi
2. jaanuari
3. a vastus kaebaja
4. detsembril 2019 esitatud taotlusele, RABi
5. detsembril 2019 saadetud kiri ühele kaebaja töötajale, Paavli Kinnisvara OÜ
6. novembri
7. a kiri kaebajale üürisuhte lõppemise kohta ja Postimehe portaalis
8. detsembril 2019 avaldatud artikkel pealkirjaga „Rahapesu andmebüroo: sanktsioonid Rossija Segodnjale ei ole üllatus“.
9. Kaebusest ega asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja sooviks vaidlustada seda, et ta on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt. Kaebaja on kaebuses märkinud, et küsimus, kas kaebaja suhtes kohaldatakse finantssanktsioone õigesti, s.o kas ta on sanktsiooni subjekt, oli vaidluse all haldusasjas nr 3-20-
10. Kuna nimetatud haldusasjas on menetlus kaebaja loobumise avalduse alusel lõpetatud, siis sama nõudega ja samal alusel ei või kaebaja halduskohtule kaebust esitada (

§ 43lg 1 p 2).

1. Kuna selle määruskaebuse lahendamisel on vaidluse all RABi tegevus, mis toimus novembris ja detsembris 2019, siis tuleb kohaldada rahvusvahelise sanktsiooni seadust kuni
2. detsembrini 2019 kehtinud redaktsioonis (RSanS v.r). Rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamisel tuli juhinduda järgmisest regulatsioonist. RSanS v.r § 2 lg 2 kohaselt oli jõustunud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise kohustus kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel. RSanS v.r § 5 kohaselt oli rahvusvahelise sanktsiooni subjektiks muuhulgas füüsiline või juriidiline isik, asutus, seltsing või mis tahes muu üksus, kes on otseselt nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis ja kelle suhtes võetakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud meetmeid. RSanS v.r § 12 järgi oli rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tuvastamise ning sanktsiooni rikkumise vältimise kohustus igal füüsilisel ja juriidilisel isikul, kes pidid ühtlasi teavitama sellest ka RABi. RABil oli RSanS v.r § 18 lg 3 kohaselt pärast sellise teavituse saamist kohustus teavitada asjakohaseid ministeeriume ja vajaduse järgi muid isikuid, kontrollida, kas on tuvastatud rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ning kas võetud meetmed on õiguspärased ning teavitada viivitamata teate esitajat ning asjakohaseid ministeeriume ja isikuid kontrolli tulemustest. RSanS v.r § 18 lg-s 4 oli sätestatud, et kui nimetatud kontrollimenetlus kinnitab, et tegemist on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektiga, teavitab RAB rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti tema suhtes võetud meetmete täpsest ulatusest ja sisust, õiguslikust alusest, alguskuupäevast, vaidlustamise korrast ning erandite tegemise alustest ja korrast kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.
3. Paavli Kinnisvara OÜ
4. novembril 2019 kaebajale esitatud teatest üürisuhte lõppemise kohta nähtub, et Paavli Kinnisvara OÜ oli RSanS v.r-s sätestatut järgides kindlaks teinud, et kaebaja on tema hinnangul finantssanktsiooni subjekt, ning ütles talle seadusega pandud kohustuse täitmiseks, st sanktsiooni rikkumise vältimiseks, üürilepingu üles. Seejuures on üürileandja teates RSanS v.r § 18 lg-le 3 viidates märkinud, et edastab koopia teatest ka RABile kontrollimenetluse läbiviimiseks. Kaebaja töötajale saadetud RABi
5. detsembri
6. a kirja pealkirjas on märgitud, et tegemist on RSanS v.r § 18 lg 3 p 1 alusel esitatud teavitusega. Nimetatud sättest nähtub, et teavitada tuleb 5

§ 37

lg 2 p 6 kohaselt saab halduskohtumenetluses toimingut vaidlustada tuvastamisnõudega. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on aga isikul halduskohtus vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik isiku õiguste kaitseks (

§ 44

lg 1) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud.

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 45

lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

1. Üldjuhul saaks kaebaja vaidlustada üksnes sellist RABi haldusakti või toimingut, mis on adresseeritud talle endale. Kolleegium on varasemas praktikas pidanud võimalikuks vaidlustada menetlustoimingut eraldi ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta näiteks juhul, kui sellega riivatakse kaebaja informatsioonilist enesemääramisõigust sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsus nr 3-16-586/29, p 12). Haldusorgani poolt isikutele antav teave ei tohi olla eksitav, st väär, vastuoluline, fakte moonutav jne, sest eksitav teave võib panna isikuid tegema kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 14), avaldades sellega kaudset mõju isiku õigustele, kelle kohta käivat teavet anti.
6. Sõltumata sellest, kas kvalifitseerida RABi tegevus üürileandja ja töötajate teavitamisel menetlustoimingu või teabetoiminguna, ei ole kolleegiumi hinnangul eraldi tuvastamiskaebuse esitamine käesolevas asjas kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on palunud kohustada RABi kõrvaldama õigusvastase haldusakti või toimingu tagajärjed nii, et RAB saadaks kaebaja endistele töötajatele ja üürileandjale teavitused, milles ta lükkaks ümber varasemas teavituses esitatud info. Samuti, et RAB lükkaks meediaväljaannetes ümber seal varem avaldatud info kaebaja kohta. 6

§ 37lg 2 p 5; RVast

S § 11 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-19-1565/14, p 11). Heastamiskaebuse lahendamise käigus tuleb välja selgitada, kas haldusorgani vaidlusalune tegevus või selle tagajärjed olid õigusvastased. Seega hõlmab õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue praegusel juhul toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Sellest tulenevalt puudub praeguses asjas vajadus eraldi esitada tuvastamisnõudeid RABi tegevuse peale, mis puudutas töötajate ja üürileandja teavitamist. Kui asja sisulise lahendamise käigus peaks selguma, et RABi esitatud teave selle kohta, et rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise vältimiseks on vajalik lõpetada kaebajaga sõlmitud töölepingud ja üürileping, oli õigusvastane, või sellise teabe edastamine ei olnud RABi pädevuses, saab kohus kohustada RABi varasemat ekslikku informatsiooni ümber lükkama (

§ 5lg 1 p 5; RVast

S § 11 lg 2). 20. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saadab asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 230lg 5 p 3 ja § 234).

Halduskohtul tuleb välja selgitada, kas kolleegiumi tõlgendus, et kaebaja on soovinud esitada heastamiskaebuse RABi tegevuse peale, vastab kaebaja tahtele, ning teha seejärel otsustus kaebuse menetlusse võtmise kohta.

1. Kolleegium märgib veel, et nõustub ringkonnakohtu kriitikaga halduskohtu otsustuse kohta jätta RABi
2. jaanuari
3. a vastuse p-de 2 ja 3 peale esitatud tühistamisnõuded kuni käesolevas asjas vaidlustatud määruse jõustumiseni menetlusse võtmata.

§ 120

lg-s 2 on sätestatud, et kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Halduskohus ei ole seejuures selgitanud, mil viisil takistas tal ülejäänud nõuete tagastamine RABi

1. jaanuari
2. a vastuse p-de 2 ja 3 peale esitatud tühistamisnõuete menetlusse võtmist. Halduskohus oli varem kaks korda jätnud kaebuse käiguta ja palunud kaebajal nõudeid täpsustada ning kaebaja oli seda teinud. Seega puudus halduskohtul mõistlik põhjus jätta tühistamisnõuete tagastamise või menetlusse võtmise kohta seisukoht võtmata. Ringkonnakohus on märkinud, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks otstarbekas tühistamisnõuetele lisada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks juhul, kui kaebaja soovib ettevõtlusega jätkata. Kolleegiumi hinnangul ei ole tühistamisnõuetele kohustamisnõuet tingimata vaja lisada, kuna juhul, kui kohus peaks tühistama RABi
3. jaanuari
4. a vastuse p-d 2 ja 3, millega keelduti kaebajale üürilepingu ja töölepingute jätkamiseks erandeid andmast, on RABil kohustus kaebaja taotlus uuesti lahendada. Kohustamisnõude lisamine võiks olla vajalik juhul, kui on alust eeldada, et haldusorgan võib jätta täitmata oma ülesande taotlus uuesti lahendada. Kolleegiumi hinnangul praegusel juhul selliseks eelduseks alust ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) 7