TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1417 Määruse kuupäev 24. september 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Marek Sinimetsa kaebus Tartu Vangla vastu seoses 14.05.2021 hel

) § 37 lg 2 sätestab nõuded, mida on võimalik halduskohtule esitada. Vangistusseaduse § 11 lg 5 ja 8 näevad kinnipeetava nõuete puhul vangla vastu ette kohustusliku kohtueelse menetluse, ilma seda läbimata saab kinnipeetav kohtule esitada üksnes tuvastamiskaebuse. Kaebuses ei ole kaebaja nõue üheselt mõistetavalt välja toodud. Kohtueelse menetluse dokumentide (määruse punkt 2) põhjal saab kaebust mõista nii, et kaebaja soovib vastustaja kohustamist vanglaametnik D. Bronzova tegevuse uurimiseks ja tema vastutusele võtmiseks või kaebaja ees vabandamiseks. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses muid nõudeid esitanud. 4. Eeltoodud nõude esitamiseks kaebajal kaebeõigust ei ole.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja õigusi või kohustusi ei mõjuta see, kas ja kuidas reageerib vangla ametnike väidetavatele ametikohustuste rikkumisele. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla või kohus tuvastaks ametnike teenistuskohustuste rikkumise või nende süü või kohaldaks neile mingeid mõjutusvahendeid. Andestuse palumine ja andestamine on inimlikud, kuid mitte õiguslikud kategooriad. Kohtul ei ole volitust kohustada kedagi vabandust paluma. 5. Kaebajal ei ole kaebeõigust ka juhul, kui ta soovis hinnangu andmist sellele, kas vangla jättis tema helistamise taotluse rahuldamata õiguspäraselt (soovis esitada tuvastamiskaebuse).

§ 44

lg 1 tähendab, et tuvastamiskaebust ei saa esitada üksnes eesmärgil veenduda haldusorgani tegevuse õigusvastasuses, vaid see peab mingil moel reaalselt kaasa aitama kaebaja õiguste kaitsele.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse menetlusse võtmine ja lahendamine ei loo kaebajale vastustaja suhtes nõudeõigust, mille kaebaja saaks tulevikus maksma panna. Kohtuasja materjalidest ei nähtu reaalset ohtu sarnaste olukordade kordumiseks (vt ka määruse punkti 6). Kui kaebajal peaks tulevikus tekkima takistus helistamisel, siis on tal võimalik esitada tõhusam nõue. Kaebajal tuleb esmalt esitada helistamise taotluse rahuldamata jätmise peale vaie konkreetsele isikule helistamise võimaldamise nõudes. Pärast vaidemenetluse läbimist tekib kaebajal õigus esitada kohtule kaebus vastavale isikule helistamise võimaldamiseks kohustamise nõudes. Kui helistamise vajadus on kiireloomuline, siis saab kaebaja kohe pärast vaide esitamist esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.

1. Kohus selgitab kaebajale, et vaidlusaluse juhtumi toimumise ajal reguleeris Tartu Vanglas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kohaldatavaid piiranguid 04.05.2021.a käskkiri nr 1-1/58 (tl 17-19), mitte kaebaja nimetatud 09.04.2021.a käskkiri nr 1-1/47 (tl 14-16). Erinevus käskkirjade vahel on selles, et 04.05.2021.a käskkirja resolutsiooni punktiga 5 lõpetati lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste piirang ja see käskkiri ei sisalda enam kaebaja viidatud põhjendusi (selgitust, et pikaajaliste kokkusaamiste toimumise keeldu kompenseerib muuhulgas piiramatu võimalus suhtlemiseks lähedaste ja sõpradega kirja ning telefoni teel, lähtudes konkreetse üksuse töökorralduslikest võimalustest). Mõlema käskkirja resolutsiooni punktis 1.5 on öeldud, 2 et helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Seega 13-14.05.2021.a seisuga oli õiguslik olukord mõnevõrra muutunud. Kohus kahtleb, kas ka 09.04.2021.a käskkirjast oleks saanud tuletada kaebajale subjektiivse õiguse piiramatult helistada. Õiguslikku tähendust omab ja täitmiseks on kohustuslik haldusakti resolutsioon. Käskkirja põhjendustest ei saa reeglina tuletada õigusi või kohustusi, mis resolutsioonis puuduvad. Kuna see küsimus puudutab varasemat käskkirja ja praeguses kohtuasjas tähtsust ei oma, siis kohus selles osas lõplikku seisukohta ei võta. Kaebaja peab valeks vangla väidet, et tema avaldus lahendati sisekontrolli osakonnas. Tartu Vangla kodulehel kättesaadavate andmete põhjal on kaebajale vastanud E. Elias vangla sisekontrolli osakonna spetsialist.
2. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8. Kaebaja ei tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus nõuda kaebajalt riigilõivu tasumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3