Obsah (6)

§ 4231§ 423§ 69§ 68§ 57§ 56

1-21-5557 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2021. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-5557 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Iv

§ 4231järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.

augusti 2021.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Aleksei Potašenko isikukood: 37505060371; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 19.05.2021 otsusega

§ 4231ja § 424 lg 2 järgi üldkasuliku tööga 356 tundi töö tegemise aeg 1 aasta 6 kuud.

Tõkend elukohast lahkumise keeld, kahtlustatava kinnipidamine 04.07.2021 ja alates 11.08.2021 Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Aleksei Potašenko kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Potašenko kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksei Potašenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Potašenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse 1 1-21-5557 eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. Aleksei Potšenkot süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja keda on selle eest karistatud 02.10.2020 PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 1 järgi (juhtis 03.07.2020) ja 03.09.2020.a PPA Lääne prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (juhtis 06.08.2020) kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest ning 19.05.2021 Harju Maakohtu poolt

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (juhtis 17.08.2020 ja 03.10.2020), juhtis uuesti tahtlikult s.o süstemaatiliselt 04.07.2021 kella 05:32 ajal Tallinnas, Astangu tänav 31 juures, suunaga Astangu tänav 56 poole, mootorsõidukit VW Transporter Kombi registreerimismärgiga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti tema, juhtis 11.08.2021 kella 15:16 ajal Tallinnas Ahtri ja Roseni tänavate ristmikul, suunaga Hobujaama tänava poole, mootorsõidukit Ford Transit 100L Kombi registreerimismärgiga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtides mootorsõidukit süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkus Aleksei Potašenko süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõudeid. Seega Aleksei Potašenko pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on

§ 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. augusti 2021 otsusega lühimenetluses tunnistati Aleksei Potašenko süüdi

§ 4231järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, lõplik karistus 6 kuud vangistust.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 04.07.2021.a s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati Aleksei Potašenko viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 11.08.2021.a. Süüdistatava Aleksei Potašenko suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistati kohtuotsuse kuulutamisel. Kohaldati Aleksei Potašenko suhtes tõkendina vahistamist, vahistati Aleksei Potašenko kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõendiga seonduv. APELLATSIOON: 2 1-21-5557

1. Apellatsiooni esitas süüdistatava Aleksei Potašenko kaitsja Leelo Viil. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu
2. augusti
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-215557 Aleksei Potašenkole karistuse mõistmise osas. Teha uus otsus, millega mõista Aleksei Potašenkole kergem – rahaline karistus. 3.
4. Kaitsja leiab, et Harju Maakohtu
5. augusti 2021.a otsus ei ole põhjendatud Aleksei Potašenkole mõistetud karistuse osas. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga Aleksei Potašenko'le mõistetud karistuse liigi osas. Kohus leidis põhjendamatult, et Aleksei Potašenko suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale karistuseks vangistuse. Sellise maakohtu seisukohaga ei saa nõustuda. 3.
6. Antud juhul tuleb eelkõige silmas pidada, kuivõrd ohtlik oli isiku käitumine liikluses. Hinnates nimetatud asjaolusid ei olnud Aleksei Potašenko süü suur. Oluline on silmas pidada, et kuigi Aleksei Potašenkol puudus juhtimisõigus, ei põhjustanud ta ohtlikke olukordi ega manöövreid, ei põhjustanud kellelegi kahju, ei ületanud kiirust vms. Süüdistatav läbis suhteliselt lühikese vahemaa. Nimetatud asjaolud on kahtlemata isiku süü suuruse näitajateks. Ei saa asuda seisukohale, et Aleksei Potašenko ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi, kuivõrd oli mõlemal korral, nii 04.07.2021.a kui ka 11.08.2021.a, kaine, mida pidas märkimisväärseks ka prokurör. Süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimine mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ei ole raske kuritegu, mille eest seadusandja on ette näinud suhteliselt leebed sanktsioonimäärad. 3.
7. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul Aleksei Potašenko karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on maakohus erinevalt prokurörist ja kaitsjast leidnud, et karistust kergendavat asjaolu - puhtsüdamlikku kahetsust käesoleval juhul ei esine, kuna isik jätkas uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist üldkasuliku töö tegemise ajal, paari kuu möödudes peale viimast kohtuotsust. Karistust kergendav asjaolu - puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 mõttes on tuvastatav, kuivõrd süüdistatav on avaldanud kahetsust toimepandu osas ja andnud põhjalikke ütlusi ning aidanud kaasa menetlusele. Katseajal ja üldkasuliku töö tegemise ajal uue kuriteo toimepanemine pole samuti iseenesest puhtsüdamlikku kahetsust välistav asjaolu. 3.4. Maakohtu otsuses on karistusliigi valiku põhjendamisel osundatud Aleksei Potašenko varasemale karistatusele. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda

§-s 56 toodud alustest. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei ole lähtunud põhimõttest, mille kohaselt

§-le 56 lg 2 sätestatut silmas pidades peaks alternatiivse sanktsiooni korral olema eelistatud rahaline karistus, kui sellega on saavutatavad karistuse eesmärgid. Maakohus ei ole arvestanud, et Aleksei Potašenko on töötanud OÜ-s X XXX ning süüdistataval on võimalus vabanemisel koheselt uuesti tööle asuda. Süüdistatava töötasust tehakse kinnipidamisi talle väärtegude toimepanemise eest mõistetud rahatrahvide tasumiseks. Oma kohustuste osade kaupa täitmist ei saa samastada rahaliste raskustega. Nimetatud asjaolusid arvestades peaks olema võimalik kaaluda rahalise karistuse kohaldamist, kuna ilmselt võiks selline karistus olla täidetav. Samuti on Aleksei Potašenko kinnitanud valmisolekut rahalist karistust tasuda. 3.

1. Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud, kuid tema käitumise ja kohtuistungil antud selgituste põhjal võib järeldada, et süüdistatava väited uutest kuritegudest hoidumise ning tema eluviiside muutumise kohta ei ole paljasõnalised. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav on korrektselt alustanud üldkasuliku töö tegemist, suhelnud kriminaalhooldajaga ning lubanud käituda edaspidi õiguskuulekalt. Leian, et üldkasuliku 3 1-21-5557 tööga ja kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamis-asutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. Aleksei Potašenko ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega Aleksei Potašenko osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Arvestades, et süüdistatav on 2 kuud viibinud vanglas, ei oleks rahaline karistus ja varasemalt mõistetud üldkasulik töö Aleksei Potašenko liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine. Ka prokurör pidas käesoleval juhul põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist. Samas kui maakohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda eraldi põhjalikult käsitleda. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 4.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis taotletakse vaid otsuse muutmist karistusliigi osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 4.
4. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09).
5. Apellant palub mõista kergemaliigiline karistus.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on kõiki neid põhimõtteid järginud. Maakohus ei ole karistusliigi valikul materiaalõigust 4 1-21-5557 ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi valiku aluseks olevaid asjaolusid (tl 101-103). 5.

1. Täiesti ainetu ja ebaõige on kaitsja väide, et prokurör on pidanud antud juhul põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist. Kohtuistungi protokollist nähtub üheselt, et prokuratuur on taotlenud mõista karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendada 1/3 võrra (tl 81-82). Seega on maakohus süüdistatavale mõistnud täpselt sellise karistuse, kui seda on taotlenud prokurör. Kaitsja etteheited, et kui maakohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda eraldi põhjalikult käsitleda, on asjakohatud. 5.
2. Maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Aleksei Potašenko kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes.

Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on Aleksei Potašenko jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt RKKKo nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude süstemaatiline toimepanemine Aleksei Potašenko poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. 4. juuli 2021 kahtlustatava ülekuulamisel on Aleksei Potašenko kahetsenud toimepandud (tl 10), kuid jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, kuna oli taas kinni peetud 11. augustil 2021 (tl 41-44) samalaadse kuriteo toimepanemiselt. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust sellise süüdistatava käitumise pinnalt, et Aleksei Potašenko puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 5.3. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Aleksei Potašenkole inkrimineeritud kuriteo sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loogiliselt, viidates nii varasemale kuriteo eest mõistetud karistusele, mis eripreventiivset mõju ei avaldanud, põhistanud, miks Aleksei Potašenkot pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega. Antud juhul oleks kergemaliigilise karistuse mõistmine ilmselgelt ebapiisav. Aleksei Potašenko on isik, keda varasemalt on korduvalt karistatud vangistusega ning viimase kohtuotsusega oli vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Seega ei ole eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt. Apellant jätab tähelepanuta, et Aleksei Potašenko on pannud toime uued kuriteod üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu on Aleksei Potašenkole varasemalt juba antud võimalus enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud teha eelnevast karistusest mingeid järeldusi ega õiguskuulekat elu elada. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et antud juhul kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei

§ 56mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega.

Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Aleksei Potašenkole karistuse, mis vastab täielikult tema süüle. Süüdistatava arusaama enda teo tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. 5 1-21-5557 5.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-13-11 p 9.1, 3-1-1-76-12 p 10). Apellant on lisaks jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades Aleksei Potašenko jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda on talle karistuseks vangistuse mõistmine vaatamata töökohale ja sissetulekule põhjendatud.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Aleksei Potašenkole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Aleksei Potašenko kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse analüüsiks ja apellatsiooni koostamiseks 1 tund. Seega on apellatsioonimenetluse kulu 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot ning Vanalinna Advokaadibüroo kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 64,80 eurot. Antud summa tuleb Aleksei Potašenkolt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
3. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6