lg 1 p 1,
lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Ivan Kozlov isikukood: 37803074910; elukoht: xxxxxxx xxxx xxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; viibib vahistatuna x Vanglas; xxxxxxxxx; emakeel:xxxx xxxx; töökoht: xx xxxxx xxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 23.10.2019.a. Tõkend, vahistamine, kohaldatud alates 25.10.2019.a Kaitsja Anu Toomemägi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ivan Kozlov
2. Süüdi tunnistada Ivan Kozlov
3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. 1 1-20-1077 4.
lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 11.06.2019.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista 15 (viisteist) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Samuti selles, et tema isikuna, kes on 17.04.2019 toime pannud kehalise väärkohtlemise, pärast XX tapmist 23.10.2019 kella 18:45 paiku xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xx xx korteris x viibides tungis kallale korterisse sisenenud YY´ele ja lõi teda korduvalt rusikatega näo ja lõua piirkonda. Ivan Kozlov lõpetas kannatanu peksmise QQ korterisse sisenemise järel. Löömisega põhjustas Ivan Kozlov YY´ele füüsilist valu ja kergeid kehavigastusi: hematoomi paremal lõua all ja paistetuse pealael paremal. Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega korduvalt pani Ivan Kozlov toime
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdistatav tunnistas ennast süüdi, kuid loobus ütluste andmisest kohtuistungil. Kohtueelse menetluse käigus antud ütluste kohaselt toimunud sündmusi ei mäleta ja süüd ei tunnista. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on õigesti
Prokurör palub
lg 1 p 1 järgi karistada 15 aastase vangistusega ja
lg 2 p 3 järgi karistada 10 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
lg 2 alusel 3 1-20-1077 suurendada karistust 11.06.2019.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse 1aasta 5 kuud 28 päeva võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 16 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Välja mõista menetluskulud ja hävitada politseijaoskonnas asuvad asitõendid. Kaitsja hinnangul tuleb mõista süüdistatav mõlemas kuriteos mõista õigeks, süüdimõistmisel aga vähendada karistuse aega. Kannatanud ei avaldanud kohtus arvamust karistuse osas. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistuses kirjeldatud teod leidsid aset ning need pani toime Ivan Kozlov. Kohus luges kõik prokuröri ja kaitsja poolt kohtuistungil esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohasteks ja lubatavateks. Ütluste usaldusväärsusele ja tõendamisväärtusele annab kohus hinnangu kõiki tõendeid kogumis analüüsides kohtuotsuse põhjendavas osas. Kuriteokoosseis Kiirabikaardist (tl 64) nähtub, et 23.10.2019.a kell 18.44 on teatatud, et mees lõi vanema naisterahva maha. Naine on verine, oma korteris. Mees tahab ära minna ja teataja sõnul on tegemist Kozlovi nimelise isikuga. Kell 18.54 saabus kiirabibrigaad sündmuskohale. Kell 19.02 xxxxxxx tn xx tabatud, mees käes. Kannatanu voodis selili, pea verega kaetud, verepritsmed ümbritseval seinal. Patsient teadvuseta, ei hinga. Nahk soe. Ajukude nähtav. Traumamehhanismi arvestades ei ole elustamine näidustatud. Patsienti sündmuskohalt ei liigutanud. Diagnoositaud lömastav peavigastus, lömastav koljuvigastus, koljusisene vigastus. Kell 19.21 on fikseeritud teadvuse seisundina kooma ja kell 19.22 on fikseeritud hingamise puudumine ning normaalne naha temperatuur. Patsient on surnud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (tl 148-149), mis on koostatud 23.10.2019.a peeti Ivan Kozlov kuriteos kahtlustatavana kinni. Arestimajja vastuvõetava isiku samasuse tuvastamise protokolli (tl 208) kohaselt tuvastas 23.10.2019.a kell 19.20 PPA Paide politseijaoskonna välijuht menetlustoimingule allutatud isikuna Ivan Kozlovi kontrollides isikusamasust andmete kontrollimisega rahvastikuregistri/andmekogu abil. Protokolli koostaja ja kontrollile allutatud isik on protokolli allkirjastanud. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 122-131, DVD lisatud toimikule) nähtub, et vanemuurija on tuvastanud 23.10.2019 kell 19.25 alanud läbivaatusega Ivan Kozlovil seljas olnud riietel, näol, kõrvas ja kätel verekahtlase määrdumise. Vaatluse käigus võeti Kozlovilt kehal olevalt verekahtlaselt määrdumiselt DNA proovid ja võeti seljast riided ning pakendati. Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundi kontrollimise protokollidest (tl 121) nähtub, et 23.10.2019 kell 19.45 on kontrollitud indikaatorvahendiga Ivan Kozlovi alkoholijoovet ja on fikseeritud näit 1,05 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus. Joobele viitavate tunnustena on tuvastatud silmade punetus, suured pupillid ja väga aeglane reaktsioonikiirus. Kõne on arusaamatu ja aeglane. Tajus esineb häireid. Mäletab viimase 24 tunni sündmusi. Koordinatsioon väga häiritud. Käitumine unine, ärrituv ja omamehelik. Protokolli koostaja ja kontrollile allutatud isik on protokollid allkirjastanud. 23.10.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 54-63) nähtub kella 20.45 kuni 23.25 ajal sündmuskohal, xxxxxx, xxxxx xx ja korteri x olustik, surnukeha, verepritsmete ja esemete paiknemine fototabelil koos sündmuskohal viibinud kohtuarsti kirjeldusega. Surnukeha asetseb voodil, voodi suhtes risti. Surnukeha pea ümber ja näol rohke veri. Näo kuju muutunud, paistavad 4 1-20-1077 koljuluud. Surnukeha nahk on kõhult jahe ja koolnukangestust ei väljendu. Menetlustoimingu käigus pakendati alkoholipudel (pakend 1), põrandavaibal asuvast vereklombist, potitooli käepidemelt ja aknalaua vasakust servast võeti DNA proovid (pakendid 4, 5, 6). Alkoholipudel on ebatasase/reljeefse põhjaga (fotod 20, 21). Surnu ekspertiisiaktist nr x (tl 70-92) nähtub, et sündmuskohal viibis kohtuarst-ekspert H K. XX surnukehal esinevad lähteandmetes märgitud ajal saadud ja tömbi vägivallaga tekitatud järgmised kehavigastused: näo- ja koljuluude lahtised murrud otsmiku piirkonnas, koljuluude murrud koljupõhimikul mõlemal pool eesmises koljuaugus, paremal pool keskmises koljuaugus, traumaatilised ämblikuvõrkkelmealused verevalumid vasakul kiiru-kuklasagaral, paremal otsmikusagaral, väikeaju pealmisel pinnal vasakul pool, kõvakelme rebendid luumurdude murrujoonte piirkonnas, veri kõikides ajuvatsakestes, põrutuskolded paremas oimusagaras, mõlemas otsmiku-sagaras, vasakul pool põhimiktuumade piirkonnas, verevalumid kõõlustanul otsmikul ning mõlemal pool oimu-kiirupiirkonnas; ninaluude killulised murrud koos põrutusrebimishaavaga nina piirkonnas, põrutus-rebimishaavad otsmikul, näol ja parema silma piirkonnas, paremal pool lõua piirkonnas, massiivsed nahaalused verevalumid näol, mõlema silma üla- ja alalaugudel koos pehmete kudede tursega, põrutushaavad ja limaskestaalused verevalumid huultel, verevalumid igemetel, verevalumid mõlema põse limaskestal, vasaku silmamuna eemaldumine silmakoopast koos hoidesidemete purustusega, parema silmamuna valgekesta verdumine, verevalumid keele tipul, külgedel ja keele alumisel pinnal keelejuurel; rinnakumurd
lg 2 p 3 järgi 17.04.2019 toime pandud süüteo eest vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mis jäeti
73 lg 1 järgi tingimisi 2 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Pärnu Maakohtu 11.06.2019 otsusest (tl 133-134), nähtub, et Ivan Kozlovi kandmata karistus on 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva ning ta on süüdi mõistetud alkoholi tarvitamise käigus kolme inimese kehalises väärkohtlemises, kasutades kuritegude toime panemiseks pea piirkonda löömisel klaaspudelit ja kirvest ning ka pigistamist kõrist. Ambulatoorsest kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr x (tl 135-140) nähtub, et Ivan Kozlovil on väljakujunenud sõltuvus alkoholist, mis avaldub tungis alkoholi tarvitada, arvestamata kaasnevaid tagajärgi, tugevalt väljendunud võõrutusnähtudes, tolerantsuse tõusus ja mälulünkadega ning agressiivsetes joovetes. Ivan Kozlov oli 23.10.2019 kella 18:30 paiku tavalises alkoholijoobes, tal ei esinenud psühhootilist sümptomaatikat. Kuriteo kohta on tal täielik mälulünk. Agressiivset käitumist on esinenud varasemalt. Süüks arvatavete tegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ning neid juhtima, s.t oli temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis. Erilist emotsionaalset seisundit ei esinenud, on võimeline osalema uurimistoimingutes, andma tõepäraseid ütlusi, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Sundravi ei ole vajalik. Ambulatoorsest kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 7.1-3/202 (tl 35-46) nähtub, et Ivan Kozlovil ei esine psüühika- ja käitumishäireid, mida tuleks käsitleda süüdimatusseisundi meditsiinilise kriteeriumina
Ta kannatab alkoholisõltuvuse all. Ivan Kozlovil ei esinenud 23.10.2019 psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks 6 1-20-1077 piiranud või takistanud tal oma tegude keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Tal polnud psühhoosi, teadvuse häireid ja muid raskeid psüühika häireid. Ta oli tavalises alkoholijoobes. Ivan Kozlov on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtumenetluses ja kandma süüdimõistmisel karistust. Ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. xx xxxxx xxxxxx iseloomustuse (tl 224) kohaselt töötab Ivan Kozlovi seal alates 13.02.2019 üldehitaja abitöölisena. Ta sai hästi hakkama igapäevatööga ja erinevate olukordade lahendamisega. Säilitas alati hea tuju ja positiivsuse ning oli viisakas ja abivalmis. Kõigi kolleegidega sai hästi läbi. Distsipliini ja alkoholiga probleeme ei esinenud. Patsiendikaardist ja kehavigastuste dokumenteerimise kaardist (66-69) nähtub, et Järvamaa Haigla AS-is on 23.10.2019.a kell 19.39 kiirabiga saabunud YY diagnoositud pindmised peavigastused, hematoom alalõua piirkonnas ja muhk pealaes paremal. Kannatanu YYe ütluste (tl 167-174, millele on lisatud fototabel tl 49-53) kohaselt nägi ta 23.10.2019 Ivan Kozlovi rattaga tulemas õhtul kella 17 paiku. Kozlov oli purjus, seda oli silmaga näha. Läks ka välja vaatama, millest Kozlov seal ühe sõbraga räägib. Kozlov pärast tuli sisse ja koputas ukse taga. Ei teinud ust lahti ja Kozlov läks edasi X juurde, seal uks lukus polnud. Nägi ukse vahelt, kuidas Kozlov läks uksest sisse. Mõne aja pärast läks vaatama, mida Kozlov X juures teeb. X oli voodis, siis nägi vereloiku.X jalad olid poolest saati põrandal, ta ei tundunud elus. Kozlov ütles, et mille jaoks sa siia tulid. Ta haaras kõrist, lõi vastu lõuga ning lõi tooli peale pikali. Tundis valu ja lõug oli paistes. Abikaasa tuli, nägi Kozlovi kallale tungimist ja helistas politseisse. Teda viidi arsti juurde. Kozlov oli seal korteris üksinda ja jäi sinna edasi. Kozlovil viina ei näinud ja koos viina ei joonud. Kozlov käis varem X abistamas. J nimeline mees käis ülepäeviti puid toomas, küttis ka ahju, vaatas seal telekat ja käis ka juukseid ning küüsi lõikamas. Kannatanu ülekuulamise protokolli juurde 23.10.2019 lisatud fotodelt on näha tugevalt tursunud alalõua parempoolne piirkond, mis on osaliselt sinakaks värvunud. Samuti on näopiirkonnas näha kuivanud vere sarnane määrdumine. Kannatanuks tunnistatud AAütluste (tl 65; 157-162) kohaselt sai ta x surmast teada järgmisel päeval. Mingeid rahalisi nõudmisi pole ja politseijaoskonnas olevaid asitõendeid tagasi ei soovi. Tema vanemad on rohkem Ivan Kozloviga tuttavad. Ivan Kozlov käis kunagi x aitamas. X tervis oli halb ja vajas linnalt abilist poes käimiseks. Sel päeval käis x juures veel ema sõbranna vend, J, kes käis x 2-3 aastat aitamas ja peale x surma oli solvunud, sest ei saanud korterit endale. Xl oli korteri uks alati lahti. Ta laenas raha J ja maksis ka kui Jabistamas käis. J tõi puid ja aitas aiamaal. Tunnistaja QQe ütluste (tl 175-181) kohaselt tuli 23.10.2019 temale külla Narva tuttav L, kes tõi Ivan Kozlovile kaks pudelit viina. See viin võis olla Derevenka. Kozlov tuli jalgrattaga ja oli juba purjus. Kozlov avas viinapudeli ja pakkus ka teistele. Q tõi ka välja võileibu. Pärast tädi X avas kardina, vaatas aknast ja naeratas. Kella 18 paiku mindi koju. Kozlovi enda juurde ei lubanud. Kozlov läks X juurde. Mõne aja pärast läks Y vaatama ja umbes 10 minuti pärast läks Q omakorda vaatama, miksY pole. X oli pea padja peal ja kõik oli verine. Kozlov oli Y kõri kallal, tahtis teda kägistada ja ei lubanud ära mina. Hakkas karjuma, et siin on vist tapmine olnud ja L valiks 112. Ivan toibus siis ja jättis Y rahule. Kozlov tuli koridori ja politsei ootamise ajal oli ära jooksnud. X käis abistamas ka J, kes on kinni istunud. Ta aitas puid tuua, lõikas juukseid ja küüsi ning vaatas seal telekat. X abistas kaks korda nädalas ka sotsiaaltöötaja. Tunnistaja LT ütluste (tl 163-166) kohaselt oli ta 23.10.2019 xxxxx ja ootas tänaval Ivan Kozlovi, kes tuli jalgrattaga ja oli väga purjus. Ivan sai juurde kaks pudelit viina, ta avas pudeli ja hakkas jooma. Orienteeruvalt 40 minuti pärast tuli Q oma mehega kiiresti korterisse ja keeras ukse lukku. 7 1-20-1077 Ivan koputas vastu ust ja oli muutunud agressiivseks. Ivan koputas või lõi vastu ust 5 korda ja ütles seejärel, et läheb x juurde, kes elab Q korteri vastas. Hakatati sööma, seejärel umbes 10 minuti pärast Q mees ütles, et läheb vaatab, mis toimub. Seejärel umbes 7 minuti pärast Q ütles, et süda valutab ja ta läheb vaatab, mis toimub. Paari minuti pärast Q karjus, et kutsuge politsei, ta tappis vana naise. Sinna minnes tunnistaja nägi, kuidas Ivan peksis Q meest. Y pea oli verine ja alalõug oli paistes.Y rääkis pärast, et Ivan oli hakanud teda peksma ja karjuma. Ivani tundis 15 aastat ja teadis teda heatahtliku inimesena. Kui politsei tuli ja teda otsima hakkas, jooksis Ivan ära. Tunnistaja JE (Kd II tl 2-21) ütluste kohaselt 24.10 helistati talle ja ta sai teada, et x (XX) on 23.10.2019 surnud. 23.10 läks ta kell 17.15 X juurde küüsi lõikama, kuid avastas, et kääre pole kaasas ja majja ei sisenenud. Ta tuli rattalt maha ja nägi samas majas elavat Z, ütles Z tere ja läks koju. Elab alates 2016.a töö juures, xxxxxxxxxx. X tunneb alates 2015.a aprillist kui tuli vanglast puhkusele, kus kandis karistust 2 inimese tapmise eest. Harjus esialgu koos oma x, QQ (kuni 2017.a) ja hiljem üksinda Xabistamas käima. 2-3 korda nädalas kandis küttepuid tuppa. Lõikas ka X juukseid ja tegi soengut, lõikas küüsi. Kui lapsed või lapselapsed seal olid, siis X helistas ja palus mitte tulla. Kokkulepet tasu osas polnud, aga vahest X andis 5 eurot. Raha X ei laenanud. Kui poes käis andis tšeki. Huvi oli saada korter endale, sest x ütles, et X surma korral räägib ta korteri saamisest A. X ütles, et kui ta sureb jääb korter talle, aga seda otsustab A. Otsest soovi seda korterit saada polnud. x peale käimisel, et saab korteri, ka remontis seal. 24.10 nägi seal Y, kellel oli kael sinine ja kes ütles, et X pole enam. X korteri uksed olid alati lahti. 22.10 käis seal viimati ja ütles, et tuleb 23.10 küüsi lõikama. Hiljem ülemus ütles, et nüüd on korter vaba, aga korterit kus X tapeti, pole temale vaja. Ta sai X hästi läbi. Kui X oleks surnud loomulikul teel, siis oleks olnud korterist huvitatud. Kaitsja tõstatatud kahtlust JE ütluste ebausaldusväärsuse ja tapmismotiivi osas ei pea kohus põhjendatuks. Puuduvad kogutud tõendites isegi viited võimalusele, et JE oleks 23.10.2019 xxxxx xx xx elamusse või XX korterisse sisenenud. Tema ütlusi üksnes maja juure viibimise kohta kinnitab ka tunnistajana kohtus ütlusi andnud ZZ. Tappa inimene, et saada võib-olla endale korter, jääb käesoleval juhul kohtule arusaamatuks. Korteri pärimisdetailide teadmiseta ei saa tegemist olla motiiviga. Tunnistaja ZZ (kd II tl 36-43) ütluste kohaselt 23.10.2019 toimunud sündmusi mäletab, sest nende majas käis sel päeval korstnapühkija. Tema juures käis korstnapühkija lõuna ajal, täpsemalt ei tea. XXt tundis, kes elas ülejärgmises korteris. X käis rattaga abiks üks mees, kes rääkis vene keeles ja kelle nimi võis olla J. Tõi puid kuurist peaaegu iga päev. 23.10 nägi J õue peal, kuuri ees seismas, siis kui läks põrandariideid tahmast kloppima. J maja välisukse ees ei käinud. J ütles tere. Välisuks oli lahti. Õhtul kui x töölt tuli, siis sai teada, et X on tapetud. Tunnistaja RR ütluste (tl 191-203) kohaselt viibis ta 23.10 sündmuskohal asjatundjana kella 2-ni öösel. Sisenedes korterise nägi ta voodis naisterahva surnukeha, kelle pea oli osaliselt patjade vahel, voodi oli verd täis ning ka aken, sein ja lagi. Samuti oli verd voodi ees ja kardinates. Surnukeha juures hakkasid silma vigastused näos, aju paistis. Enne kui jõuda ajuni, tuli esmalt purustada nina- ja koljuluud. Toimepanemise vahendina välistaks rusika, selleks võis olla paksupõhjaline pudel, mis võib jääda terveks. Toas ei viidanud midagi võitlusele. Uurimistoimingu alguseks kell 20.45 koolnukangestust ei olnud veel väljendunud ning sündmus oli fikseeritud, seepärast polnud vajadust anda vihjet võimalikule surmaajale. Kui on rohkelt verd vigastatud piirkonnas ja seda piirkonda tabab löök, siis verepritsmed lüüakse endast eemale. Lakke ja ümbritsevatele pindadele, esemetele võivad pritsmed sattuda kui vahend on verega määrdunud ja võetakse löögiks hoogu. Väga palju verd lööja poole ei pritsi. Rinnakupideme juures on mitu väikest mustrilise pinnaga verevalumit. Kämblaluu ja sõrmeluude vigastused võisid olla saadud enesekaitse käigus. Löökide arv tuvastatakse vigastuste kuju ja võimalike piirjoonte alusel. Enne 8 1-20-1077 surma peab purustama palju luid ja osaliselt ka aju. Aju vigastused on surma järgsed, sest need on eluga kokkusobimatud. Kaitsja tõstatatud kahtlus rohkete verepritsmete lendamise osas korteri seintele, laele ja esemetele ning seejuures nii vähesel määral sattumine süüdistatava kehale ja riietele on kohtu hinnangul arusaadavalt põhjendanud sündmuskohal viibinud RR ütlustega. Tunnistaja PV ütluste (tl 213-224) kohaselt viis tema PERH-i Psühhiaatriakliiniku vanemarsti/kohtupsühhiaatrina läbi Ivan Kozlovi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi koos MN. Tunnistaja selgitab kuidas ja millistel alustel ekspertiisi läbiviimine toimus. Kozlov toodi psühhiaatriakliiniku vaimse tervise keskusesse. Enne ekspertiisi toiminguid tutvutakse dokumentidega, kriminaalasja toimikuga ja põhiline meetod on intervjuu (standardsed küsimused, soovitakse teada elulugu, andmeid tervise kohta, küsitakse ka mida mäletab kuriteoga seoses) ning edasi järgneb psühholoogi uurimine. Esmamulje kohaselt Kozlov polnud väga avameelne, sel hetkel mingit psühhoosi või depressiooni ei olnud näha. Ta rääkis vähe, oli napisõnaline ja kontakt polnud usalduslik. Vanglas oli vaimseid probleeme olnud, ta oli mitmeid kuid jälgimiskambris. Tallinna Vanglas saab psühhiaatri vastuvõtule päevade jooksul, mujal on järjekord paar kuud. Kozlovi vastuse kohaselt põhiprobleemiks oli alkohol suurtes kogustes. Joobeseisundis agressiivsusele kalduv. Alkoholi mõjul mäletab sündmust üksnes osaliselt ja esinevad mälulüngad. Vanglas on olnud suitsiidseid intsidente, ka sonis, tõmbles, krambitas ja polnud kontaktne. Talle on määratud raviks rahusteid ja antidepressante. Tunnistaja MN ütluste (tl 225-229) kohaselt viis tema PERH-i Psühhiaatriakliiniku psühhloogina läbi Ivan Kozlovi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi koos PV. Tunnistaja selgitab, kuidas ekspertiisi läbiviimine toimus. Kasutada olid kriminaalasja materjalid ja digilugu. Esialgu oli Kozlov napisõnaline, edasi kontakt parenes ja ta andis juba pikemaid ütlusi. Põhiliselt küsitles PV, tema vähem. Toimunud sündmust kirjeldas muretu ükskõiksusega. Vaimse tervise häired võivad vanglas tekkida, kui on väljapääsmatu olukord, uks on lukus. Vaimse tervise häired võivad ka spontaanselt ilma ravita paraneda. MN viis läbi psühholoogilise uuringu vaimse võimekuse hindamiseks. Kozlovi motivatsioon uuringu ülesannete sooritamiseks oli napp, ta vastas kiirustades. Ta sai aru küsimustest ja oli suuteleine vastuseid andma. Rohkem pingutades oleks tulemus parem olnud. Mälu ja vaimsed võimed olid normipärased. Uuritaval on alkoholisõltuvus. Antud juhul piisas olemasolevast informatsioonist ja vanglast toimikut välje ei nõutud. Kohtuistungil keeldus süüdistatav ütluste andmisest. KrMS § 294 p 1 alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Ivan Kozlovi kohtueelses menetluses 24.10 kell 11 antud ja kohtuistungil KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütluste (kd II tl 30-35) kohaselt tekkis 23.10 tahtmine alkoholi tarvitada. Ta arvas, et joomine aitab valusid leevendada. Esmalt jõi neli 0,5 liitrist õlut. Seejärel jõi ühe 0,5 liitrise viina koos juhututtavaga. Narvas elava L oli kokkulepitud, et kohtub kell 17 xxxxxx, xxxxxx xxxxx xx maja juures, sest L pidi tooma 2 pudelit venemaa viina. Läks kella 17-ks xxxxx xx maja juurde jalgrattaga. Tunneb seal elavaid Q ja Y ning nende vastas elavat X. On neid kõiki aidanud teha erinevaid töid. L andis 2 pudelit viina, mis võis olla Drevenka. Avas ühe pudeli ja hakkas jooma ning pakkus ka Y. Võib-olla Y palju ei joonud. Q tõi toast midagi peale hammustada. Jäi koos Y maja ette pingile istuma, rohkem sealt xxxxx tänavalt midagi ei mäleta. Järgmisena mäletab, et politseinikud pidasid ta Hesburgerist üle tee tänaval kinni. Arvab, et ei mäleta sündmusi, sest oli liiga palju alkoholi tarvitanud. Seda on ka varem juhtunud, et joob nii palju, et pärast ei mäleta, mida purjus peaga teinud on. Ei suuda uskuda, et on võimeline ilma põhjuseta vanainimest tapma. Kui on süüdistuses esitatud teod toime pannud, siis kahetseb neid väga. 9 1-20-1077 22.01 antud ütluste kohaselt jääb varem antud ütluste juurde, kuid lisaks on meenunud, et pärast Y minemist korterisse tekkis tal janu ja ta koputas Y korteri uksele, kuid teda ei lastud sisse. Siis koputas XX korteri uksele. Läks tükk aega enne kui korteri uks avati. Nägi, et elutoas oli põrandal või voodil verine X. Lisaks olid elutoas tema x SS, UP ja tema vend. Kõik mehed lõid X kirvega ja vägistasid teda. Lisaks vägistasid UP ka S. Tema sisse ei astunud, ukse taga peidus olnud AD lõi talle malmpanniga vastu pead ja visati korterist välja. Seejärel istus trepikojas ja hakkas koju minema. Tahtis ennast pesta ja politseisse helistada. Ei ole Y löönud jaX elutoas käinud. Tema arvates süüdlased määrisid X verd tema näole, kätele ja riietele.
lg 1 p 1 Käesolevas kriminaalasjas puudub sisuliselt vaidlus selles, et Ivan Kozlov süüdistuses esitatud kuritegude toime panemise ajal viibis sündmuskohal. Vaidlus puudub ka selles, et prokuratuur on süüdistust esitades kvalifitseerinud kuriteo õigesti
YY nägi, et Ivan Kozlov läks üksinda XX korterisse ja läks varsti vaatama, mida Kozlov seal teeb ning nägi XX elutut keha lebamas voodis. Seejärel ründas ja lõi teda Kozlov, kelle haardest vabanes ta, siis kui abikaasa QQ tuli ja sekkus. Kohus ei pea usutavaks YY ütlusi osas, kus ta kinnitab, et ei tarbinud üldse alkoholi ja jätab tõendikogumist välja. Ülejäänud YY ütlusi peab kohus usaldusväärseteks, sest need riimuvad teiste tunnistajate ütlustega ja teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja QQ kinnitab, et XX juurde abikaasat vaatama minnes nägi ta XX keha ja verd ning Kozlov oli YYe kallal ja ei lubanud lahkuda. Karjumise peale Kozlov toibus ja lasi Y lahti. Tunnistaja LT nägi sündmuste eel purjus Ivan Kozlovi ja tõi talle kaks pudelit venemaa viina ning tema ütlused kinnitavad ka Kozlovi muutumist agressiivseks, samuti Y ja QQ ütlusi, kes läksid XX korterisse Ivan Kozlovi vaatama. Süüdistatava Ivan Kozlovi enda ütluste kohaselt kohtus ta xxxxx xxxxx xx maja juures LTa kella 17 paiku, kellelt sai 2 pudelit viina, mida hakkas kohe jooma. Hiljem ta koputas Y korteri uksele ja seejärel koputas XX korteri uksele ning avati uks. Kohus ei pea usutavaks süüdistatava teisel ülekuulamisel esitatud kaitseversiooni korteris toimunust seetõttu, et toimunu kirjeldus ei tundu kohtule juba eluliselt usutavana. Samuti pole surnukehal tuvastatud kirvelöökidele viitavaid jälgi. Ka nelja süüdistatava poolt nimetatud isiku korteris viibimisele kogutud tõendid ei viita. Keegi tunnistajatest pole selliste isikute liikumist näinud, kuigi oldi maja ees, vaadati akendest välja ja mindi XX korterisse. Korterisse sisenes ja korteris viibis Ivan Kozlov üksinda. Samuti malmpanniga väidetavalt pähe saadud löök peaks tekitama nähtava tervisekahjustuse, kuid isiku kinnipidamise ja läbivaatuse käigus ei ole tuvastatud, et Ivan Kozlovil oleks peas olnud tervisekahjustusi. Seega ei loe kohus Ivan Kozlovi ütlusi korteris toimunud sündmuste kirjelduse osas usutavaks ja jätab tõendikogumist välja. Seevastu puudub kohtul igasugune alus kahelda tunnistajate YY ja QQe ning LT ütlustes, mille kohaselt Ivan Kozlov läks XX korterisse ja lahkus sealt alles QQe sekkumisel ning kui helistati Häirekeskusesse. Samuti ei pea kohus kaitsja poolt esile tõstetud kahtlusi, tunnistajate antud ütluste usaldusväärsuse osas, toimunud alkoholitarbimisega ja tuppa minemise asjaoludega seoses põhjendatuks, sest Y ja QQ, LT ja ka Ivan Kozlov kirjeldavad kuriteosündmustele eelnenud aega ja olustikku arusaadavalt ning omavahel riimuvalt. Saades teada politsei kutsumisest lahkus Ivan Kozlov sündmuskohalt ja ta peeti vahetult sündmuste järgselt, s.o 18 minutit peale Häirekeskusesse helistamist kahtlustatavana kinni ja tema seljas olnud riietel, näol, kõrvas ja kätel oli DNA ekspertiisiakti nr x kohaselt XX veri. 10 1-20-1077 Sündmuskohalt leiti tühi 0,5 liitrise viina „Derevenka“ klaasist pudel, millel oli samuti DNA ekspertiisiakti nr x kohaselt XX veri. Pudelilt saadi (proovid B190519 ja B190520) DNA-analüüsil täisprofiil ja segaprofiil, mis on kokkulangevad XX DNA-profiiliga. Surnu ekspertiisiakti nr x kohaselt võivad korduvate jõuliste löökide tagajärjel tekkinud vigastused, mis põhjustasid XX surma, olla tekitatud klaasist pudeliga. Kaitsja tõstatatud kahtlus mustriliste vigastuste/hematoomide kohta jääb kohtule arusaamatuks. Kohtu hinnangul on mustrilisi vigastusi võimalik tekitada klaasist pudelipõhja reljeefse pinnaga, mis on nähtav sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt 20 ja 21. Kui kell 18.54 saabus kiirabibrigaad sündmuskohale, siis lebas XX voodis teadvusetult selili ja ei hinganud, aga nahk oli soe. Tunnistaja QQe ütluste kohaselt oli XX elus enne kella 18.00. Kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr x on tuvastatud lähteandmetes märgitud ajal (23.10.2019 kella 18:30 paiku) saadud vigastuste tekkemehhanism, taju enne surma saabumist ja surmapõhjus. Seega ei ole põhjendatud kaitsja tõstatatud kahtlus, et ole kindlaks tehtud surma aeg. Surma aja minutilise täpsusega määramine kuritegude puhul pole tagantjärele reeglina võimalik. Käesoleval juhul on kohutud tõendite põhjal võimalik järeldada, et XX oli süüdistuses toodud ajal saadud vigastuste tagajärjel surnud enne kiirabi saabumist. Kogutud tõendite põhjal puudub igasugune alus arvata, et tegemist on vale süüdistatavaga või oli teo toimepanijaid rohkem. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktidest nr x (tl 135-140) 7.1-3/202 (tl 35-46) nähtuvalt kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus jõudsid eksperdid arvamusele, et Ivan Kozlov kannatab alkoholisõltuvuse all. Ta on olnud ka varem vägivaldne joobeseisundis. Pärnu Maakohtu 11.06.2019 otsuse (tl 133-134) kohaselt on Ivan Kozlov alkoholi tarvitamise käigus rünnanud ka pool aastat varem inimesi kirve ja pudeliga ning kõrist pigistanud. Praegusel juhul Ivan Kozlovi tegevus koos eelmise, s.o 17.04.2019 OO klaaspudeliga löömisega ja NN kõrist pigistamisega alkoholi tarvitamise käigus, moodustavad modus operandi ehk ühise käitumismustri. Arutatavas kriminaalasjas on tuvastatud, et Ivan Kozlov oli tarvitanud alkoholi ning arvestades süüdistatavat iseloomustavaid tõendeid ja teo toimepanemise vahendit, saab kohtu hinnangul ka sellest järeldada, et XX mõrva pani toime Ivan Kozlov. Nimetatud asjaoludest saab järeldada, et Ivan Kozlov peksis XXt pudeliga 23.10.2019.a kella 18.30 paiku xxxxx xxxxx xxxxx xxxx asuvas korteris ja seetõttu XX suri eluga kokkusobimatutesse vigastustesse. Kohus leiab, et Ivan Kozlovi tegevusele antud karistusõiguslik hinnang on õige.
Ivan Kozlov poolt toimepandud tapmise viisi tuleb lugeda julmaks, arvestades kõrges eas oleva kannatanu rohkearvulist klaasist pudeliga pea piirkonda löömist purustades nina-, näo- ja koljuluud ning aju, milles väljendub eriline hoolimatus inimkeha suhtes. Surnu ekspertiisiakti nr x (tl 70-92) kohaselt pole XX surnukehal pole löökide arv täpselt määratav, kuna vigastused on massiivsed ja omavahel kattuvad. Jõuliseid lööke pea ja näo piirkonda on vähemalt 10. Korduvatele löökidele viitavad näopiirkonnas omavahel kattuvad nahaalused verevalumid ja vigastuste elupuhususele pehmete kudede turse esinemine vigastuste piirkonnas, vere olemasolu maos, vere aspiratsiooni tunnused kopsude lõikepinnal ja peaajus põrutuskollete sedastamine. Lisaks rinnakumurd, roide murd ja nahaalused verevalumid kehal ja kätel ning säärel. Vigastused on tekitatud lühikest aega enne surma saabumist, suremisprotsessi käigus ja ka pärast surma saabumist. Sellest nähtub, et Ivan Koslov on ebainimlikult, hoolimata juba esimestest löökidest tekitatud valust, jätkanud end löökide eest kätega kaitsta üritanud kannatanu löömist pea piirkonda, mitte tagajärjel XX suri. 11 1-20-1077 Kohtu hinnangul on eelpool analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud, et Ivan Kozlov tappis julmal viisil XX. Seega on tuvastamist leidnud, et Ivan Kozlovi tegu vastab
Kohus leiab, et Ivan Kozlov pani kuriteo toime kavatsetult
lõike 2 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ivan Kozlov lõi kannatanule klaaspudeliga vähemalt kümnel korral pea piirkonda, purustades nina- ja koljuluud ning aju. Sellise kestva vägivalla käigus hulgaliste vigastuste tekitamise ajal pidi Ivan Kozlov eesmärgiks seadma XX surma. Kehavigastused, mis on surnu ekspertiisiaktis loetletud, olid tekitatud pea ja rindkere piirkonda, sh korduvad löögid näo piirkonda kuni aju purustamiseni, pidi ta võimalikuks pidama, et elutähtsatesse piirkondadesse paljukordne löömine võib põhjustada isiku surma julmal viisil.
lg 2 p 3 Puudub vaidlus ka selles, et Ivan Kozlov on varem 17.04.2019 toime pannud kehalise väärkohtlemise ja on kohtuotsusega selle eest süüdi mõistetud ning samuti täidab kehalise väärkohtlemise korduvuse tunnuse varem toime pandud mõrv. Nagu varem märgitud, siis puudub vaidlus selles, et Ivan Kozlov süüdistuses esitatud kuritegude toime panemise ajal viibis sündmuskohal. Samuti puudub vaidlus selles, et prokuratuur on süüdistust esitades kvalifitseerinud kuriteo õigesti
Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel kogutud ja uuritud tõenditega on tõendatud, et Ivan Kozlov pärast XX tapmist 23.10.2019 kella 18:45 paiku xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xx xx korteris x viibides tungis kallale korterisse sisenenud YYele ja lõi teda rusikatega korduvalt näo ja lõua piirkonda põhjustades YYele füüsilist valu ja hematoomi lõua all ning paistetuse pealael. Kannatanu YY sõnul haaras Ivan Kozlov teda kõrist, lõi vastu lõuga ja lõi tooli peale pikali. Kannatanu tundis valu ja lõug oli paistes. Kannatanu ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodelt on näha tugevalt tursunud alalõug ja kuivanud veri. Samuti patsiendikaardist ja kehavigastuste dokumenteerimise kaardist nähtub, et Järvamaa Haigla AS-is on 23.10.2019.a kell 19.39 kiirabiga saabunud YY diagnoositud pindmised peavigastused, s.o hematoom alalõua piirkonnas ja muhk pealaes paremal. Kohtul puudub kannatanu kohtus antud ütluste ja fotodelt nähtu ning vahetult sündmuse järgselt haigla dokumentidel fikseeritu põhjal alus kahelda tema ütlustes, et Ivan Kozlov teda lõi korduvalt vastu lõua piirkonda, et kannatanu löökide tagajärjel kukkus toolile ja, et teda kõrist kinni hoiti ning arvestades vigastusi kannatanu ka valu tundis. Kannatanu ütlused on leidnud osalist kinnitust tema abikaasa, QQ ütlustega. QQe ütlustest nähtub, abikaasat vaatama minnes nägi ta, et Ivan Kozlov oli YYe kõri kallal ja tahtis teda kägistada ning ei lubanud ära mina. Samuti Q ja YYel külas olnud LT ütluste kohaselt läks XX korterisse esmalt Y ja seejärel mõne aja pärast läks abikaasat vaatama Q. Q karjumise peale kohale minnes tunnistaja nägi, kuidas Ivan Kozlov peksis YYt. YY pea oli verine ja alalõug oli paistes. Kuigi Ivan Kozlov eitab, et ta korterisse üldse sisenes ja YYt lõi, on tema ütlused kui ebausaldusväärsed XX korteris toimunud sündmuste osas juba tõendikogumist välja jäetud. Seega on tõendamist leidnud, et Ivan Kozlov lõi YYt näo ja lõua piirkonda põhjustades füüsilist valu ja tervise kahjustused, hematoomi lõua all ja paistetuse pealael. Kannatanu kinnitas 12 1-20-1077 ülekuulamisel valu tundmist ning kohtu hinnangul on kannatanule valuaistingu tekkimine ka süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Samuti on tuvastatud tervisekahjustused vahetult toimunud sündmuse järgselt pindmised peavigastused haiglas ja fotografeeritud kannatanu ülekuulamisel. Kohtu hinnangul on eelpool analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud, et Ivan Kozlov on süüdi YYe tervist kahjustanud ja valu tekitanud kehalises väärkohtlemises. Kuna Ivan Kozlov on vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise on tema tegu kvalifitseeritav
Subjektiivsest küljest eeldab ka käesolev kuriteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, et ta peab võimalikuks ja möönab, et oma tegevusega kannatanule tervisekahjustuse tekitab või valu põhjustab. Ivan Kozlovi tegevus, peale toime pandud mõrva sündmuskohale ilmunud YYe suhtes, viitab vähemalt otsesele tahtlusele kuriteo toimepanemisel. Tuvastatud tervisekahjustuste intensiivsus kannatanul viitab sellele, et kannatanule kallale tungimisega ja tugevate rusika löökidega pea piirkonda, tahtis Ivan Kozlov takistada YYe lahkumist sündmustkohalt. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaitsja küll leidis, et temal on endiselt kahtlused süüdistatava süüvõime ja süüdi mõistmisel karistuse kandmise võime osas. Kohus leiab, et teostatud kahe ekspertiisi alusel on eksperdid tuvastanud, et Ivan Kozlov oli temale süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest, võimeline endale oma tegudest aru andma ning neid juhtima, s.t oli temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal süüdivusseisundis. Ta oli tavalises alkoholijoobes ja on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema kohtumenetluses ja kandma süüdimõistmisel karistust. Ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Ekspertiisidest nähtub arusaadav ja loogiline uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus ning kokkuvõttes on esitatud uuringutele tuginev eksperdiarvamus. Kohtul ei ole mingit põhjust ekspertide arvamuses kahelda, olles ka vahetult Ivan Kozloviga suhelnud kohtuistungite käigus, mitme päeva vältel. Seega Ivan Kozlov oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kogutud kriminaalasja materjalidest ei nähtu
§-s 34 sätestatud asjaolusid ning Ivan Kozlov on sündinud 1978. aastal. Ivan Kozlovi teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Ivan Kozlov on pannud toime talle etteheidetavad kuriteod
Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kuriteod on toime pandud Ivan Kozlovile Pärnu Maakohtu 11.06.2019.a otsusega mõistetud katseajal ja on muutunud ohtlikumaks, seega kohus peab võimalikuks üksnes reaalse vangistusliku karistuse mõistmist. Ivan Kozlov vastutab
lg 1 p 1 järgi, mis näeb karistusena ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus korduvate löökide intensiivsust, tekitatud tervisekahjustuste ulatust, millest tulenevalt hindab kohus Ivan Kozlovi süüd pigem suureks. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta ka seda, et Ivan 13 1-20-1077 Kozlov on kohtueelses menetluses, sündmuse järgsel päeval, antud ütlustes avaldanud kahetust. Süüd raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta süüteo toime panemist kõrges eas oleva inimese suhtes. Neid asjaolusid arvestades on Ivan Kozlovile mõistetav karistus kooskõlas karistuse eesmärkide ja õiguskorra kaitsmise huvidega kui see vastab sanktsiooni keskmisele. Kohtu hinnangul on süü suurusele vastav ja karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus 14 (neliteist) aastat vangistust. Ivan Kozlov vastutab
lg 2 p 3 järgi, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus löökide intensiivsust, tekitatud tervisekahjustuste ulatust. Kohus hindab Ivan Kozlovi süüd pigem keskmiseks. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta seda, et Ivan Kozlov on kohtueelses menetluses, sündmuse järgsel päeval, antud ütlustes avaldanud kahetust. Süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Neid asjaolusid arvestades on Ivan Kozlovile mõistetav karistus kooskõlas karistuse eesmärkide ja õiguskorra kaitsmise huvidega kui see on sanktsiooni esimese viiendiku lähedane. Kohtu hinnangul on süü suurusele vastav ja karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitev karistus 10 (kümme) kuud vangistust. Samaliigiliste põhikaristuste mõistmise korral tuleb karistused liita. Kohus loeb
lg 1 alusel lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõistab liitkaristuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Kuivõrd Ivan Kozlov pani uue kuriteo toime katseajal, siis tuleb moodustada
lg 2 kohane liitkaristus ning mõistetud karistusele liita eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ja seni ärakandmata karistus.
lg 2 alusel tuleb seega suurendada Ivan Kozlovile mõistetud karistust (14 aastat) Pärnu Maakohtu 11.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-34085 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta 5 kuud ja 28 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 15 (viisteist) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada Ivan Kozlovi karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 23.10.2019.a. Tõkend Kohtueelses menetluses on Ivan Kozlov kahtlustatavana kinni peetud 23.10.2019.a (tl 148), seejärel on Ivan Kozlov Pärnu Maakohtu 25.10.2019.a kohtumäärusega vahistatud kaheks kuuks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Pärnu Maakohtu 20.12.2019.a määrusega pikendati vahistamise tähtaega kuni 23.02.2020.a ning tuvastati, et vahistamise alus ei ole ära langenud ja esineb jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise oht. Pärnu Maakohtu 13.02.2020 määrusega anti Ivan Kozlov kohtu alla ja jäeti tõkend – vahistamine - muutmata. Pärnu Maakohtu 25.06.2020 määrusega kontrolliti Ivan Kozlovi vahistuse põhjendatust ja jäeti tõkend muutmata ning loeti tema vahistus jätkuvalt põhjendatuks. Seega on Ivan Kozlov käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 25.10.2019.a. Kohus mõistis Ivan Kozlovile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mille hulka arvatakse
lg 1 alusel Ivan Kozlovi eelvangistuses viibimise aeg alates 23.10.2019.a, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis Ivan Kozlovile pika reaalse vangistusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba ligemale aasta, siis on otstarbekas, et Ivan Kozlov kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Ivan Kozlovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Kriminaalmenetluse kulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 14 1-20-1077 esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning ekspertiisikulud. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud KrMS §-s 175. Määratud kaitsjale makstud tasud. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on süüdistatavale määratud korras õigusabi osutanud vandeadvokaat Anu Toomemägi 659 eurot. Kohtumenetluses on süüdistatavale määratud korras õigusabi osutanud vandeadvokaat Anu Toomemägi seoses 17.02.2020.a 11.03.2020.a, 17.03.2020.a, 22.05.2020.a, 19.06.2020.a, 24.06.2020.a, 25.06.2020.a, 02.09.2020.a, 10.09.2020.a, 13.10.2020.a ja 14.10.2020.a toimingutega, milleks on kohtu alla andmise määruse tutvustamine, kaitseakti koostamine, ekspertiisitaotluse koostamine, eelistungil osalemine, istungiks ette valmistamine, kohtuistungil osalemine summas 1519,60 eurot. Seega kokku määratud kaitsjale määratud tasu summas 2178,60 eurot tuleb Ivan Kozlovil KrMS § 180 lg 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasuda menetluskuluna riigituludesse. Määratud kaitsja sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest summas 623,40 jätta riigi kanda. Ekspertiiside kulud. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud viis ekspertiisi. Esmalt nähtub kriminaalasja materjalidest, et antud kriminaalasjas on 14.01.2020.a koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt x (tl 70-92). Kohus leiab, et antud ekspertiisi koostamine oli vajalik selleks, et selgitada välja ohvri surma põhjused (sh surma põhjus, vigastused, nende tekkemehhanism, kannatanu poolt alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamine) ning ühtlasi saada vajalikku teavet selleks, et hinnata, milline on võimaliku toimepandud kuriteo kvalifikatsioon. Ekspertiisile lisatud õiendi kohaselt on tegemist olnud keeruka surnu kohtuarstliku ekspertiisiga, mille maksumus on seetõttu olnud 222 eurot (tl 91). Lisaks kuivõrd ekspertiisi käigus selgitati välja ka see, kas ohver oli tarvitanud alkoholi või narkootilisi või psühhotroopseid aineid, siis on lisandunud vastavate ekspertiiside läbiviimise tõttu veel 28 eurot. Seega on eelmärgitud ekspertiisi maksumuseks olnud kokku 250 eurot. Kriminaalasjas on 26.11.2019.a koostatud DNA-ekspertiisi akt nr x (tl 104-112). Kohus on seisukohal, et DNA-ekspertiisi läbiviimine oli vajalik selleks, et selgitada välja nii sündmuskohal viibinud isikute seos kuriteoga (sest samas ruumis viibis teisi isikuid) kui ka kuriteo toime panemise vahend. Antud ekspertiisiakti lisaks oleva õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumuseks 37 analüüsiobjekti tõttu kujunenud 2109 eurot (tl 111). Kriminaalasjas on 05.12.2019.a koostatud jäljeekspertiisi akt nr x (tl 113-120). Kohus on seisukohal, et jäljeekspertiisi läbiviimine oli vajalik selleks, et selgitada välja kas hukkunu alussärgil olev jälg on jäetud süüdistatava jalatsitega. Ekspertiisi maksumus on 314 eurot (tl 120). Kriminaalasjas on 13.11.2019.a koostatud süüdistatava ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 7.1-3/425 (tl 135-140). Ekspertiisi maksumus on 765 eurot (tl 140). Kriminaalasjas on 06.04.2020.a koostatud süüdistatava ambulatoorse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 7.1-3/202 (tl 35-46). Ekspertiisi maksumus on 1140 eurot (tl 46). Kohus on seisukohal, et ekspertiiside läbiviimine oli vajalik süüdistatava süüvõime, kohtumenetluses osalemise võime ja tema süüdimõistmise korral karistuse kandmise võimalikkuse hindamiseks. Seega kokku on praeguses kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega seotud kulud olnud 250+2109+314+765+1140 = 4578 eurot. Kuivõrd kohus mõistis Ivan Kozlovi süüdi, siis kuuluvad surma uurimiseks vajalikud ekspertiisikulud KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskuludena riigituludesse väljamõistmisele Ivan Kozlovilt. 15 1-20-1077 Sundraha. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 2 kohaselt on käesoleval juhul
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud vaid vangistus ning seda pikkusega 8-20 aastat ehk maksimaalne karistus ületab 5 aastat vangistust. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal ehk 14.10.2020.a kehtib Vabariigi Valitsuse 19.12.
§-s 82 sätestatud aegumistähtaja möödumist võib kohus pöörata karistuse täitmisele. 3. Kohaldada Ivan Kozlovi suhtes vahistamist KrMS § 3951 lg 2 alusel kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud. Paigutada Ivan Kozlov vahi all viibimise ajaks vastavalt KrMS § 3952 lg-le 1 Viljandi Haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonda. Viljandi Haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonnas vabade kohtade puudumisel paigutada vahistatu vangla meditsiiniosakonda. 4.
lg 1 alusel lugeda Ivan Kozlovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning tema vahi all viibimise aeg, st ajavahemik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.