Obsah (8)

§ 238§ 126§ 180§ 233§ 312§ 306§ 37§ 175

1-21-4753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4753 (21233000658) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtui

§ 238lg 2 alusel mõistes Pavel Valjajevile karistuseks 10 kuud vangistust.

Karistus täidetud 18.03.2021 Tõkendit ei ole kohaldatud - kahtlustatavana kinni peetud 02.07.2021 Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada Pavel Valjajev süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Pavel Valjajevile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 1 1-21-4753 Pavel Valjajevi vangistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o 02.07.2021. Kohaldada Pavel Valjajevile tõkendit vahistamine, vahistades Pavel Valjajevi kohtuistungil. Jätta Pavel Valjajev vahi alla kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks, kui talle käesoleva otsusega mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni. Rahuldada kannatanu M OÜ tsiviilhagi kahjuhüvitise nõudes ja mõista Pavel Valjajevilt M OÜ (rg-kood XXX) kasuks välja 783 (seitsesada kaheksakümmend kolm) eurot ja 21 senti. Nimetatud summa tuleb kanda M OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank nr XXX. Asitõendid: - kriminaalasja materjalide juures olev elektrooniline andmekandja laserpaat videosalvestisega– jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Mõista Pavel Valjajevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 75, 60 eurot ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 210 (kakssada kümme) eurot 60 senti, s.o kaitsjatasu kokku 286, 20 summas eurot.

§ 180

lg 3 alusel peab Pavel Valjajev temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 724 (seitsesada kakskümmend neli) eurot 20 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700029293 ning selgitus „Pavel Valjajev, 1-21-4753, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. juulist
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. juulist
4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
5. juulist
6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-21-4753 I Süüdistuse sisu ja kriminaalasja menetluse käik
7. Pavel Valjajevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu 31.07.2020 otsuse nr 1-20-4970 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi mõistetud, võttis uuesti süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil XXX asuvast M OÜ kauplusest kauplusele kuuluvaid kaupu, täpsemalt iga kord erinevaid šokolaaditahvleid selliselt, et võttis riiulilt kauba, mille pani hiljem kaasas olevasse kotti ning väljus kauplusest jättes kauba eest tasumata järgmiselt: • 30.05.2021 kella 09:10 paiku 7 tahvlit šokolaadi „Piret“ tükihinnaga 3,89 eurot, 9 tahvlit šokolaadi „Kalevipoeg“ tükihinnaga 4,05 eurot, 6 tahvlit šokolaadi „Leiger“ tükihinnaga 4,09 eurot, 4 tahvlit šokolaadi „Mesikäpp“ tükihinnaga 4,09 eurot, mis moodustab kokku 104,58 eurot; • 01.06.2021 kella 08:21 paiku 6 tahvlit šokolaadi „Kalevipoeg“ tükihinnaga 4,05 eurot, 17 tahvlit šokolaadi „Kalevi Linda“ tükihinnaga 4,04 eurot, 6 tahvlit šokolaadi „Piret“ tükihinnaga 3,89 eurot, 3 tahvlit šokolaadi „Anneke“ tükihinnaga 4,05 eurot, mis moodustab kokku 128,47 eurot; • 05.06.2021 kella 08:42 paiku 7 tahvlit šokolaadi „Linda“ maksumusega 4,04 eurot, 7 tahvlit šokolaadi „Kalevipoeg“ tükihinnaga 4,05 eurot, 7 tahvlit šokolaadi „Leiger“ tükihinnaga 4,09 eurot, 5 tahvlit šokolaadi „Mesikäpp“ tükihinnaga 4,09 eurot, mis moodustab kokku 105,71 eurot; • 09.06.2021 kella 10:36 paiku 10 tahvlit šokolaadi „Merci“ tükihinnaga 5,49 eurot, 7 tahvlit šokolaadi „Piret“ tükihinnaga 3,89 eurot, 4 tahvlit šokolaadi „Linda“ maksumusega 4,04 eurot, 5 tahvlit šokolaadi „Kalevipoeg“ tükihinnaga 4,05 eurot, mis moodustab kokku 118,54 eurot; • 15.06.2021 kella 08:06 paiku 8 tahvlit šokolaadi „Mesikäpp“ tükihinnaga 4,09 eurot, 12 tahvlit šokolaadi „Kalevipoeg“ tükihinnaga 4,05 eurot, 9 tahvlit šokolaadi „Linda“ tükihinnaga 4,04 eurot, 5 tahvlit šokolaadi „Anneke“ tükihinnaga 4,05 eurot, 6 tahvlit šokolaadi „Leiger“ tükihinnaga 4,09 eurot, mis moodustab kokku 162,47 eurot; • 25.06.2021 kella 08:26 paiku 10 tahvlit šokolaadi „Anneke“ tükihinnaga 4,05 eurot, 24 tahvlit šokolaadi „Kalevipoeg“ tükihinnaga 4,05 eurot, 6 tahvlit šokolaadi „Põrgupiiga“ tükihinnaga 4,29 eurot, mis moodustab kokku 163,44 eurot; • 02.07.2021 kella 09:15 paiku 4 tahvlit šokolaadi „Kalev Leiger“ tükihinnaga 4,09 eurot, 4 tahvlit šokolaadi „Kalev Linda“ tükihinnaga 4,04 eurot, 4 tahvlit šokolaadi „Kalevipoeg“ tükihinnaga 4,05 eurot, 14 tahvlit šokolaadi „Merci“ tükihinnaga 4,99 eurot, mis moodustab kokku 118,08 eurot. Vargus jäi lõpule viimata, kuivõrd pärast kassadest möödumist ning üritades poest väljuda, takistas teda turvamees ning kaup tagastati kauplusele. Sellise käitumisega pani Pavel Valjajev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
8. Kohtuistungil süüdistatav Pavel Valjajev tõi välja, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast täielikult süüdi, kahetseb tehtut, tunnistab tsiviilhagi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses kiirmenetluse sätete kohaldamisega ning ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil.
9. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega ning peamiseks küsimuseks on karistus. Pavel Valjajevil on käesoleval hetkel kolm kehtivat kriminaalkaristust ja 15 väärteokaristust. Viimaseks karistuseks oli samuti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegu, mille eest oli karistuseks reaalne vangistus. Karistuse kandmiselt vabanes Pavel Valjajev alles 18.03.
10. Käesolev kuritegu oli toime pandud umbes 2,5 kuud peale vabanemist. Sellest võib järeldada, et eelmine karistus ei ole suutnud Pavel Valjajevit piisavalt mõjutada oma käitumist muutma ja elama seaduskuulekalt. 3 1-21-4753 Süüdistuse kohaselt kõik episoodid on toime pannud ühe kuu jooksul ehk lühikese aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt prokurör taotles tunnistada Pavel Valjajev süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja jäänud karistus kuuluks kohe ärakandmisele. Karistuse alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ehk 2.07.2021 ja kohaldada tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ära kandmiseni sõltuvalt kumb asjaolu saabub kiiremini. Täiendavalt rahuldada M OÜ esitatud tsiviilhagi tekitatud kahju osas summas 783, 21 eurot.

1. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud, kuid tegi ettepaneku mõista Pavel Valjajevile, kes ei tööta mitte kuskil, karistuseks üldkasulik töö. Selle aja jooksul ta on kriminaalhooldusametniku järelvalve all ning ta on ise andnud oma nõusoleku, et ta on valmis riigi heaks töötama. Kaitsja palus prokuröri poolt pakutud karistust pisut kergendada ja mõista Pavel Valjajevile karistus KarS § 69 kohaselt. Kaitsja leidis, et prokurör on teinud ettepaneku liialt karmi karistuse kohta. Tsiviilhagi kuulub kaitsja arvamusel rahuldamisele. Maakohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, leiab, et Pavel Valjajevi suhtes esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi leidis kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ning põhjendatud on ta süüdi mõista süüdistuses toodud aegadel ja kohas süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmise toimepanemises nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtu eeltoodud seisukoha kujunemine on ära toodud kohtuotsuse alapunktis I.
3. Kuna kohus jõudis kohtuliku uurimise tulemusena seisukohale, et Pavel Valjajev on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo, siis seoses sellega tuleb talle ka mõista karistus, mille liigi ja määra valiku osas on kohus kujundanud enda seisukoha kohtuotsuse II alapunktis. Kohtuotsuse III alapunktis on kohtu seisukoht tõkendi kohaldamise vajalikkuse osas. IV alapunktis on kajastatud kohtu seisukoht tsiviilhagi osas. Asitõendi suhtes kohaldatava meetmete osas võttis kohus seisukoha kohtuotsuse alapunktis V ning menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas kohtuotsuse VI alapunktis. I
4. Pavel Valjajevile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 7.1 Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 233

lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. 7.2 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. 7.3 Kohus, kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et Pavel Valjajevi süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. 7.4 KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 4 1-21-4753 7.5 Süüdistatava Pavel Valjajevi ütlustega (tl 24-34) on tõendamist leidnud, et ta pani toime kõik süüdistusaktis loetletud varavastased kuriteod. Süüdistatav kinnitas enda ülekuulamise protokollis oma allkirjaga, et tema ütlused on kirja pandud õigesti ning tema poolt läbi loetud. Pavel Valjajev tunnistas, et 30.05, 01.06, 05.06, 09.06, 15.06 ja 25.06 pani ta toime šokolaadide vargused, igal korral tuli kauplusse eesmärgiga varastada. Hiljem müüs varastatud šokolaadid maha tundmatutele inimestele, saadud raha kulutas isiklikeks vajadusteks. 02.07.2021 läks eesmärgiga varastada samasse kauplusse aadressil XXX, müügisaalis võttis riiulilt kokku 26 tahvlit šokolaadi ning läks sellega läbi väravate kauba eest tasumata. Nähes turvameest, läks tagasi müügisaali ning pani põrandale koti, millega kavatses poest šokolaadi välja viia. Hiljem süüdistatav oli üle antud politseile. Süüdistatav selgitas varguste osas ka seda, et pärast 2021.a märtsis vabanemist on ta töötu, mille tõttu ei jäänud tal muud üle, kui minna vargile. Kahetseb tehtut. Palub mitte võtta talt vabadust. 7.6 Tunnistaja S N 02.07.2021 ülekuulamise protokollis kajastatud usaldusväärsed ütlused (tl 1-8) tõendavad seda, et süüdistatav on 02.07.2021 varastanud XXX asuvast Maxima kauplusest šokolaade kogusummas 118,58 eurot. Nimelt nähtub tunnistaja, kes töötab süüdistuses toodud Maxima kaupluses turvamehena, ütlustest, et süüdistatav pani šokolaadid kotti ja läks läbi kassa, jättes kauba eest maksmata. Hetkel, kui tunnistaja pöördus tema poole, läks süüdistatav tagasi saali, viskas seal šokolaadidega koti minema, öeldes, et ta pole midagi välja viinud. Tunnistaja kirjeldas süüdistatava riideid ning mainis ka seda, et isikul oli kaasas dokumendid Pavel Valjajev (sünd. 05.03.1985) nimele. Kaup oli kauplusele tagastatud rikkumata kujul. Samuti tõi tunnistaja välja, et seesama mees on varem pannud toime kauba varguse kokku summas 783, 21 eurot, kusjuures kaup ei olnud mitte ühelgi korral kauplusele tagastatud. Seega oli M OÜ-le kahju tekitatud. Tunnistaja sõnade kohaselt on videokaamerate abil fikseeritud ka 30.05, 01.06, 05.06, 09.06, 15.06, 25.06 toime pandud šokolaadide vargused, samuti nimetas tunnistaja iga vargusega kaasneva kahju suuruse. 7.7 Kohtule olid esitatud tõendina ka eespool nimetatud videosalvestised (salvestatud kriminaaltoimiku tagakaanel asuvale DVD-R plaadile), kust nähtub, et üks ja sama meesterahvas, s.o süüdistatav Pavel Valjajev on käinud süüdistuses nimetatud kuupäevadel XXX asuvas kaupluses ning võtnud riiulitelt erinevaid šokolaade, need endaga kaasas olevasse kotti pannud ning väljunud kauplusest kauba eest tasumata. 7.8 Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tl 17-23) nähtuvalt oli seoses 02.07.2021 Maxima kaupluses (aadressil XXX) toime pandud vargusega kinni peetud just Pavel Valjajev. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 71-72) nähtub, et 03.07.2021 teostati Narva arestimajas Pavel Valjajevi läbivaatus ning kohtu hinnangul eeltoodud protokolli fototabelist nähtuv isiku kirjeldus ühtib kohtule esitatud videosalvestistelt nähtuvaga. Kohtul, uurides kohtule esitatud videosalvestisi ja nähes süüdistatavat ka kohtuistungil, ei jäänud kahtlust selles, et kõikide süüdistatavale inkrimineeritavate kuriteoepisoodide osas on talletatud videole just Pavel Valjajevi kriminaalkorras karistatav tegevus kaupluses süüdistuses ära toodud kuupäevadel. Kõrvutades kohtule esitatud videosalvestisi omavahel, joonistub sealt välja Pavel Valjajevi poolt välja töötatud võõraste vallasasjade ebaseadusliku hõivamise skeem ühes ja samas kaupluses. Nimelt läheb ta XXX asuvasse M OÜ kauplusesse saabudes koheselt šokolaade sisaldavate riiulite juurde, pannes need ostukorvi ja hiljem juba enda tegevust varjates tal kaasas olnud kotti. Eeltoodu teostamise järgselt lahkub ta koheselt kauplusest, jättes kotis olevate võõraste vallasasjade eest tasumata ning pöörates need seega ebaseaduslikult enda kasuks. 7.9 XXX asuvast Maxima kauplusest varastatud kauba kogus ja kauba hinnad on lisaks eeltoodud tunnistaja Sergei Narusoni ütlustele tõendatud ka M OÜ esitatud avaldustega (tl 9, 11, 12, 13, 14, 15, 16) ning tunnistaja I S, kes on nii Maxima keti turvajuht kui ka alates 01.06.2021 M OÜ volitatud esindaja, 02.07.2021 ülekuulamise protokollis kajastatud ütlustega (tl 49-57), mis haakuvad eeltoodud tõenditega ja tõendavad seda, et Pavel Valjajev täitis enda 5 1-21-4753 tegevusega süüdistuses toodud aegadel ja kohas talle inkrimineeritavate kuritegude objektiivse koosseisu. 7.10 Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). 7.11 Karistusregistri andmetest nähtuvalt (tl 35 - 40) on P. Valjajevit kolm korda karistatud kriminaalkorras süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Nähtuvalt antud kriminaalasja materjalidest pani P. Valjajev toime 7 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 30.05.2021 kuni 02.07.

1. Kohtule esitatud 31.07.2020 Viru Maakohtu otsusest nr 1-20-4970 nähtub, et Pavel Valjajev oli süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning talle oli mõistetud vabaduskaotuslik karistus, mis oli karistusregistri andmetel täidetud 18.03.2021, st ca 2,5 kuud enne 30.05.2021 järjekordse varguse toimepanemist. Süüdistatava käitumine viitab sellele, et varguste toimepanemine on tema jaoks põhiliseks sissetulekuallikaks ja väljakujunenud elustiiliks, mis annab aluse järeldada seda, et ta on talle inkrimineeritavad vargused toime pannud süstemaatiliselt. 7.12 KarS § 199 lg 2 p 9 subjektiivne koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (RKKKo nr 3-1-1-142-05). Kohus on seisukohal, et P. Valjajev pani talle inkrimineeritavad vargused toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. P. Valjajev teadis seda, et teda on varem varguste toimepanemise eest karistatud ja ta teadis ka seda, et kaupluses asuvad vallasasjad on tema jaoks võõrad, kuna need on kellegi teise omandis. Süüdistatav on ise kinnitanud, et iga varguse episoodi korral seadis ta endale varguse toimepanemise eesmärgiks, kuna tal polnud muud võimalust hankida endale sissetulekut. Võttes võõrad vallasasjad müügisaalist ja omastades need ebaseaduslikult enda kasuks pöörates sai süüdistatav aru, et paneb sellise tegevusega toime varavastased kuriteod. Seega pani P. Valjajevi kõik talle inkrimineeritavad vargused toime tahtlikult ja seda tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. 7.13 Kokkuvõtvalt on süüdistatav seega oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et P. Valjajev pani talle inkrimineeritavad kuriteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus märgib ka seda, et süüdistatava P. Valjajevi ütlused selle kohta, et tal polnud muud valikut kui varguste toimepanemine ei mõjuta kohtu hinnangul kuidagi isiku käitumise õigusvastasusele hinnangu andmist. Ilmselt on süüdistatava soov eeltoodud ütlusi andes olnud minimeerida enda süü suurust eesmärgiga olla leebemalt koheldud karistuse mõistmisel. Siinkohal on põhjendatud välja tuua see, et P. Valjajev ei varastanud eluks hädavajalikke toiduaineid, mis annaks aluse jaatada seda, et ta oli tõesti sattunud olukorda, kust väljapääsuks pole rohkelt valikuid. Käesoleval juhul on aga võõrasteks vallasasjadeks, mille ta ebaseaduslikult pööras enda 6 1-21-4753 kasuks, hoopis maiustused. Nimetatud vallasjade edasimüük süüdistatava poolt on paljasõnaline. Eeltoodust tulenevalt on seega tõendatud see, et P. Valjajev pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II
2. Pavel Valjajevile mõistetav karistus 8.1 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8.2 Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 8.3 Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks ka juhtida tähelepanu Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-10-09 väljendatud seisukohale, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohus mõistes karistust ei ole seotud ei prokuröri ega ka kaitsja ettepanekuga karistuse liigi ja määra osas. 8.4 Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 8.5 Kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist see, et P. Valjajev on toime pannud seitse varavastast kuritegu, millest viimane jäi katse staadiumisse. Karistuse mõistmisel P. Valjajevile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 8.6 Karistuse liigi valikul arvestab kohus seda, et süüdistatav ei tööta ning teda on juba samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud raskemaliigilise karistusega. Seega karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ei ole põhjendatud karistada teda rahalise karistusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi, kuna ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. P. Valjajevi käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õiguskorrale. Nimetatut kinnitab see, et olles karistatud Viru Maakohtu 31.07.20202 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi reaalse vangistusega ning vabanedes selle karistuse ärakandmiselt 18.03.2021, pani P. Valjajev juba ca 2,5 kuud hiljem, s.o 30.05.2021 toime uue varavastase 7 1-21-4753 kuriteo. Karistusregistri teatisest nähtub, et P. Valjajevi näol on tegemist isikuga, keda on karistatud mh mitu korda ka KarS § 218 lg 1 järgi. 8.7 Kuigi üldise kohtupraktika kohaselt saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki lähevad samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused üha karmimaks, on kohtu hinnangul siiski isiku süü suurus määrav asjaolu, millest tuleb lähtuda karistuse mõistmisel konkreetses kriminaalasjas. Nimetatu tähendab seda, et järjekordne mõistetav vangistus ei pea ilmtingimata olema eelnevast pikem kui isik on toime pannud samalaadse kuriteo. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus sellele, et vastavalt kehtivale kohtupraktikale KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis sõltub süü suurus muuhulgas toimepandud varguste arvust (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-20-9442). Eelmises kriminaalasjas mõisteti P. Valjajev süüdi 14 varguse toimepanemises ning

§ 238kohaldamisega karistati teda reaalse 10-kuulise vangistusega.

Käesolevas asjas süüdistatakse P. Valjajevit 7 varguse toimepanemises, millest viimane jäi katsestaadiumi. Süü suurust hinnates arvestab kohus ka tekitatud kahju suurust, mis on kannatanule hüvitamata. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on tunnistanud kõikide talle inkrimineeritavate varguste toimepanemist ja nimetatut on kohtu hinnangul põhjendatud pidada karistust kergendavaks asjaoluks vastavalt KarS § 57 lg-le

1. 8.8 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et arvestades süüdistatava varasemat karistatust reaalse vangistusega ning uue kuriteo toimepanemist vähem kui kolme kuu jooksul peale Viru Maakohtu 31.07.2020 otsusega temale mõistetud karistuse ärakandmist, siis ei esine P. Valjajevi puhul selliseid erandikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetava karistuse reaalselt täielikult täitmisele pööramata. 8.9 Seoses kaitsja taotlusega asendada P. Valjajevile mõistetav vangistus ÜKT-ga peab kohus põhjendatuks osutada sellele, et vastavalt kohtupraktikale üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (RKKKo 3-1-1-84-03). Ka varasemalt on P. Valjajevit kohtu poolt karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest nii Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-770 kui ka Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-
2. Viimase väärteokorras karistatava teo pani süüdistatav toime 20.10.2016, mil teda karistati PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 1000 eurot. Ka enne seda on P. Valjajevit väärteokorras mitu korda karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega tuleb nentida, et P. Valjajevi kuritegelik käitumine ei näita taandumismärke, mis räägib reaalselt ära kandmisele kuuluva vangistuse mõistmise põhjendatuse kasuks, saavutamaks nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivset eesmärgi. Samuti peab kohus põhjendatuks välja tuua, et karistusregistri andmete kohaselt (tl 35-40) on P. Valjajevile juba varasemalt mõistetud karistuseks Viru Maakohtu 30.01.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-770 ka üldkasuliku töö tegemine. Sellise karistuse mõistmine ei saavutanud paraku soovitud eesmärki, sest hiljem pidas Viru Maakohus põhjendatuks pöörata mõistetud karistuse täitmisele 04.05.2018 määrusega, kuna P. Valjajev hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei saa olla kuidagi kindel selles, et seekord on P. Valjajev valmis tegema korrektselt üldkasulikku tööd ning et sellise karistusega on võimalik saavutada ka karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärki. 8 1-21-4753 8.10 Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks karistada P. Valjajevi alla keskmäära jääva karistusega, s.o 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kohus arutas seda kriminaalasja lühimenetluses, siis

§ 238

lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista P. Valjajevile ära kandmata karistuseks 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda P. Valjajevi kahtlustatavana kinnipidamise aega, s.o 02.07.2021. III 9. Seisukoht Pavel Valjajevile kohaldatava tõkendi osas 9.1

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Pavel Valjajevile mõistetavat reaalselt ära kandmisele kuuluvat vangistust on põhjendatud kohaldada talle tõkendit vahistamine, vahistades Pavel Valjajevi kohtuistungil tagamaks kohtuotsuse täitmist. Süüdistatav tuleb jätta vahi alla kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks, kui talle käesoleva otsusega mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni. IV 10. Tsiviilhagi 10.1 Kohtueelses menetluses on kannatanu M OÜ esitanud tsiviilhagi summas 783, 21 eurot (tl 61-63). 10.2

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. 10.3 VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanule omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. 10.4 Süüdistatav Pavel Valjajev tunnistas kohtuistungil tema vastu esitatud tsiviilhagi täies ulatuses. Ka tema kaitsja leidis, et tsiviilhagi rahuldamine on põhjendatud. 10.5 Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010 kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma Pavel Valjajevilt kannatanu M OÜ kasuks. V 11. Kohtu seisukoht asitõendi suhtes võetava meetme osas 11.1

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. 11.2 Kohus leiab, et kriminaalasja materjalide juures olev elektrooniline andmekandjalaserpaat videosalvestisega, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde, kuna tegemist on kuriteojälgedega asjaga. 9 1-21-4753 VI 12. Kriminaalmenetluse kulude suurus ja jaotus 12.1 Kohus peab

§ 180lg 1 alusel põhjendatuks Pavel Valjajevilt välja mõista menetluskulud.

12.2 Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 p 4).

12.3

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 12.4

§-de § 2565 lg 2 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub P. Valjajevilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises kiirmenetluses süüdimõistmise tõttu summas 438 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale, mida on vähendatud poole võrra. Nimelt on kuupalga alammääraks alates

1. jaanuarist 2020 Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 584 eurot. 12.5 P. Valjajevile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 75, 60 eurot (tl 99-102) ja kohtus 210, 60 eurot (tl 113-114). 12.6 Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav P. Valjajevilt välja kokku 724, 20 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 438 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 286, 20 eurot. 12.7

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 12.8 Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud jätta mingi osa kohtu poolt väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda

§ 180lg 3 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude vähendamise. Kohus ei pea ka väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvalekaldumist põhjendatuks resotsialiseerumisväljavaadet silmas pidades, kuna P. Valjajev on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja käesoleva kriminaalasja raames pani ta vargused toime lühikese perioodi jooksul peale eelmise karistuse ärakandmist. Seega puudub objektiivne alus seisukohaks, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine võib avaldada mõju tema õiguskuulekusele. 12.9 Arvestades aga väljamõistetavate menetluskulude kogusummat ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole tagatud töö tegemise võimalus kinnipidamisasutuses, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja 10 1-21-4753 ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 11