KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2237 Haldusasi X, Y, C ja Q kaebus Kaitseväe keelamisek

) § 235 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X, Y, C ja Q esitasid 30.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe keelamiseks anda välja käskkiri kaebajate teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu. Kaebuse kohaselt on Kaitseväe juhataja 31.08.2021 käskkirjaga nr 162 „Töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs. Bioloogiline ohutegur. COVID-19“ kohustatud kaebajaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p-de 1 ja 111 ning Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määruse nr 11 „Bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ alusel esitama hiljemalt 10.09.2021 ühe järgnevatest tõenditest: COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise alustamise (esimene doos), vaktsineerimiskuuri läbimise või COVID-19 läbipõdemise tõend. Kaebajad ei 3-21-2237 ole nõutud dokumenti esitanud. Kaebajatele anti 26.09.2021 teatistega võimalus esitada nõutud tõend hiljemalt 04.10.
2. Tõendi esitamata jätmisel lõpetab Kaitsevägi kaebajatega teenistussuhte alates 05.10.
3. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse Kaitseväe keelamiseks anda välja käskkiri kaebajate teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu. Kui kohus esialgset õiguskaitset ei rakenda, osutub kaebus perspektiivituks, sest keelamiskaebuse esemeks olev käskkiri kaebajate teenistusest vabastamise kohta antakse välja 05.10.
4. Teenistusest vabastamise käskkirja andmisel lõpeb kaebajate teenistus ning jäävad üksnes avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg-st 1 tulenevad õiguskaitsevahendid, mis ei sisalda teenistusse ennistamist. Sellega lõppeks kaebajate karjäär tegevväelastena. Samuti katkeks kaebajate tegevteenistuse pensioni arvestus. Kaebus on perspektiivikas. Puudutatud isikuid, kelle õigusi esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks, ei ole. Esialgse õiguskaitse määrusel puuduksid ettenähtavad negatiivsed mõjud. Kaitseväe vaktsineerituse tase on 29.09.2021 seisuga 96,3% ning mõne üksiku kaitseväelase vaktsineerimata jätmine ei saa kujutada endast ohtu Eesti kaitsevõimele.
5. Kaitsevägi oli 30.09.2021 vastuses seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebajate teenistussuhetega seonduvaid õigusi ei saa pidada olulisemaks ülekaalukast avalikust huvist, s.o Eesti Vabariigi kaitsevõime tagamisest. Kaitsevägi on riskianalüüsi koostamisel arvestanud, et isikkoosseisu hulgas on teenistujaid, kelle puhul on vaktsineerimine vastunäidustatud meditsiinilistel põhjustel. Kaitsevõime tagamisel ei ole võimalik, et käsu saamisel otsustab teenistuja, kas talle isiklikult sobib käsu täitmine või täidavad tema asemel käsu teised teenistujad ja ta ei pea midagi tegema.
6. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.10.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas Kaitseväel anda välja käskkiri kaebajate teenistusest vabastamiseks COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu kuni 03.11.2021 (k.a). Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset

§ 252lg 4 alusel määrusega, mis ei sisalda põhjendusi.

4. Kaitsevägi palub 19.10.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.10.2021 määrus. Kaebajatel ei ole võimalik esialgse õiguskaitsega saavutada soovitud eesmärki, sest õiguskaitse kehtivuse ajal ei vasta kaebajad endiselt Kaitseväes kehtivatele nõuetele ja Kaitsevägi ei saa neid edasises teenistuses rakendada. Õigus töötada Kaitseväes ei ole absoluutne. Kohus ei saa sundida tööandjat jätkama teenistussuhet isikutega, kes eiravad asutuses kehtivaid nõudeid. Kaebajate õiguste rikkumist on võimalik kõrvaldada ja heastada, sh hüvitades kahju või võtta nad uuesti teenistusse, kui nad nõuetele vastavad. Kohus ei arvestanud avaliku huviga – otsuse mõjuga riigi julgeolekule. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas vabastamise käskkirja andmisega kahjustatakse kaebajate õiguseid pöördumatul viisil. ATS ega kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette võimalust vaidlustada halduskohtus teenistusest vabastamisele eelnevaid Kaitseväe toiminguid ega esitada keelamiskaebust teenistusest vabastamise ärahoidmiseks. Kaebajatel on kohane oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse pärast teenistusest vabastamise käskkirja saamist. Kohus ei ole esialgse õiguskaitse määruse tegemisel analüüsinud ega arvestanud vastustaja 30.09.2021 seisukohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 208

lg 4) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse kiiremaks läbivaatamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda kaebajatelt täiendavaid selgitusi, vaid arvestab kaebuses esitatud seisukohaga (

§ 252lg 1).

Määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtunik (

§ 210lg 1).

6. Halduskohus tugines määruse tegemisel

§ 252

lg-le 4, mis võimaldab kohtul kuni 30-päevaseks tähtajaks kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Põhjendusteta määruse tegemine on võimalik olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve ülekaalukaks ega kaebust ilmselgelt perspektiivituks. 7.

§ 252

lg 4 alusel tehtud põhjendusteta määruse kontrollimisel saab ringkonnakohus reaalselt hinnata üksnes seda, kas n-ö ajutise õiguskaitse kohaldamist on alust pidada määruse tegemise ajal ilmselgelt põhjendamatuks või mitte. Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebusel puuduks igasugused usutavad eduväljavaated või esineks ülekaalukas vastanduv huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul. Kirjeldatud olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist, mistõttu ei ole halduskohtu määruse tühistamiseks alust. 8. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebajatel

§ 249lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaebajatele edastatud 26.09.2021 teatiste kohaselt lõpetab Kaitsevägi COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise alustamise (esimene doos), vaktsineerimiskuuri läbimise või COVID-19 läbipõdemise tõendi hiljemalt 04.10.2021 esitamata jätmisel kaebajatega teenistussuhte alates 05.10.

1. Õiguskaitsevajadust ei kõrvalda kahju hüvitamise nõude esitamise või kaebajate hiljem taas teenistusse võtmise võimalus.
2. Kaebuse eduväljavaateid ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt olematuteks. Kaebuse sisulist perspektiivi saab halduskohus hinnata edasise menetluse käigus (näiteks otsustades kuni 03.11.2021 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu pikendamise üle).
3. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga esialgse õiguskaitse ajutise kohaldamise osas, ei tähenda, et kohus poleks määruse tegemisel hinnanud muu hulgas avalikku huvi. Vaidlust ei saa olla selles, et Eesti Vabariigi kaitsevõime tagamine on ülekaalukalt oluline avalik huvi. Samas ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul asjaoludest siiski, et see saaks kahjustatud juba esialgse õiguskaitse ajutisel kohaldamisel kuni 03.11.2021 (k.a), eeldades esialgse õiguskaitse taotluses väljatoodu, mille kohaselt on Kaitseväe vaktsineerituse tase 29.09.2021 seisuga 96,3%, õigsust (seda asjaolu ei ole vastustaja vaidlustanud).
4. Halduskohus oleks pidanud määruses selgitama, et esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikenemise vältimiseks ei pea vastustaja tingimata esitama määruskaebust ringkonnakohtule. Piisab ka halduskohtule määruse tühistamise taotluse ja vastuväidete esitamisest, mis on

§ 252lg 4 mõttes käsitatav halduskohtu määruse vaidlustamisena.

Taotluse esitamisel tuleb halduskohtul teha sisuline ja põhjendustega määrus. 12. Kuna praegusel juhul vaidlustas Kaitsevägi halduskohtu 04.10.2021 määruse määruskaebuse esitamisega, kehtib määrus

§ 249lg-st 4 tulenevalt vaid 30 päeva ning halduskohtul tuleb enne 30-päevase ajutise õiguskaitse lõppemist esialgse õiguskaitse taotlus 3