← Eesti

5-21-15/3

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-15 21. oktoober 202

) § 482 lõike 4 punkti 3 tähenduses).

  1. V. Kruve esitas
  2. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus komisjonil mitte alustada elektroonilist hääletamist
  3. oktoobril
  4. Põhjustena tõi kaebaja välja, et elektroonilise hääletamise tarkvara, valimiste infosüsteem ja valijarakendus on auditeerimata, valijarakenduse tarkvara on salajane ning audiitor ei jälgi Riigi Infosüsteemi Ametis asuva serveriga tehtavaid toiminguid. Lisaks sellele on valijate nimekiri serveris .json failina ning seda on võimalik kohapeal muuta nii, et ei ole aru saada, kellele hääl läks. Probleemiks on ka see, et elektroonilise hääletamise aeg lõppeb enne valimispäeva.
  5. Vabariigi Valimiskomisjoni
  6. oktoobri
  7. a koosolekul märkis kaebaja, et riigi valimisteenistus on jätnud täitmata kohustuse kinnitada elektroonilise hääletamise süsteemi testimise ajakava ja ulatus ning testimise tulemused ja avalikustada tulemuste raport (

§ 482

lõike 4 punkt 3), samuti kohustuse määrata kindlaks operatsioonisüsteemid, millele rakendused luuakse (

§ 483lõige 4).

Need rikkumised ei võimalda kaebaja arvates tuvastada, kas elektroonilise hääletamise alustamine on turvaline. Kaebaja väitel on kandidaatide nimekirja võimalik muuta (tõsta kandidaatide numbreid ümber), kuna see on tekstifail ilma digitaalse allkirjata. 5-21-15

  1. Vabariigi Valimiskomisjon tegi
  2. oktoobri
  3. a koosolekul riigi valimisteenistusele ülesandeks avalikustada e-hääletamise auditeerimise vahearuanne esimesel võimalusel ja esitada kaebajale, audiitorile ja valimiskomisjonile kirjalikud selgitused kaebuse punktis 5 nimetatud väidete (.json tekstifaili muutmine) kohta.
  4. Vabariigi Valimiskomisjon jättis
  5. oktoobri
  6. a otsusega nr 18 kaebuse rahuldamata.
  7. Valimiskomisjoni hinnangul soovis kaebaja kontrollida avalikustamata dokumente ning veenduda, et elektroonilise hääletamise süsteemi serveris ei ole võimalik kandidaatide nimekirja muuta. Ülejäänud kaebaja väited taandusid küsimusele, kas elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisus ja töökindlus on tagatud selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks korraldada seaduses sätestatud nõuete kohaselt.
  8. Vabariigi Valimiskomisjon asus seisukohale, et kaebaja väited ei anna alust asuda seisukohale, et elektroonilise hääletamise läbiviimine seadusega nõutud viisil ei ole võimalik.
  9. Elektroonilise hääletamise ja valimiste infosüsteemi audit, mille riigihange nurjus, ei olnud elektroonilise hääletamise alustamise eelduseks. Tulenevalt Vabariigi Valimiskomisjoni
  10. jaanuari
  11. a otsuse nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ punktist 5.2 peab enne elektroonilise hääletamise korraldamist olema tehtud ISKE (infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe) audit, mis on tehtud. Samuti on riigi valimisteenistus leidnud teenusepakkuja infosüsteemide protsessi- ja andmeauditite tegemiseks (Vabariigi Valimiskomisjoni
  12. jaanuari
  13. a otsuse nr 3 punkt 6.5). Valijarakenduse auditeerimise kohustust ei tulene seadusest ega teistest õigusaktidest. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 12 lõike 2 punktis 4 antud pädevuse mitte alustada elektroonilist hääletamist kasutamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjon seotud ühegi auditi olemasolu või selle sisuga. Vabariigi Valimiskomisjon teeb otsuse, lähtudes enda käsutuses olevast asjassepuutuvast ja usaldusväärsest teabest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eesolevate valimiste kübeturvalisusele andnud positiivse hinnangu.
  14. Seadus ei nõua valijarakenduse lähtekoodi avalikustamist ning Vabariigi Valimiskomisjoni
  15. jaanuari
  16. a otsuse nr 3 punktis 6.4 on otsustatud, et valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata. Valijarakenduse tarkvara usaldusväärsust kontrollitakse elektroonilise hääletamise prooviläbimisel. Kandidaatide nimekirjas (dokumentatsioonis kasutatakse terminit „valikute nimekiri“) ei ole võimalik kaebaja kirjeldatud viisil muudatuste tegemine. Elektroonilise hääletamise süsteemi seadistamisel sisestatakse sinna valikute nimekiri digitaalselt allkirjastatud failina, mille sees on .json fail (vt riigi valimisteenistuse
  17. oktoobri
  18. a korraldusega nr 12 „Elektroonilise hääletamise protokollistiku ja süsteemi tehniliste juhendite kinnitamine“ kinnitatud IVXV seadistuste koostamise juhend, lk-d 5 ja 18). Seda dokumenti ei ole võimalik muuta, sest nimekirja muutmisel tuleb kogu elektroonilise hääletamise süsteem uuesti üles seada ja seda ei ole võimalik hääletamise ajal teha. Kui kandidaatide nimekirja muutmine on vajalik, tuleb korraldada uus elektrooniline hääletamine. Kuna elektroonilise hääletamise süsteemi usaldusväärsus on tagatud eelkõige krüpteerimise kaudu, ei kasutata füüsiliselt juurdepääsu takistavaid meetmeid ega ole audiitoril kohustust Riigi Infosüsteemi Ametis servereid kontrollida. Elektrooniliste häälte kogumi terviklust kontrollitakse hääletamise lõppedes ning seda protsessi auditeeritakse.
  19. Lisaks märkis valimiskomisjon, et elektroonilise hääletamise toimumise aeg on kindlaks määratud seaduses (KOVVS § 44 lõike 2 punkt 4) ning seda ei saa riigi valimisteenistus ega Vabariigi Valimiskomisjon muuta. 2

(6)5-21-15
  2. oktoobril 2021 koostas audiitor vahearuande elektroonilise hääletamise prooviläbimise kohta.
  3. oktoobril 2021 kinnitas riigi valimisteenistus raporti elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimise kohta. Mõlemad dokumendid on avalikustatud valimiste veebilehel: https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/vaatlemine-auditeerimine-ja-testimine. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  4. V. Kruve esitas
  5. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palus tühistada valimiskomisjoni otsuse nr 18 ja peatada elektrooniline hääletamine.
  6. Esialgne kaebus oli esitatud riigi valimisteenistuse toimingu (elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimine) peale, mis ei olnud seaduse kohaselt kinnitatud, kuid Vabariigi Valimiskomisjon seda puudust ei kõrvaldanud. Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 18 on allkirjastatud
  7. oktoobril 2021 kell 17.05, audiitori vahearuanne (prooviläbimise kokkuvõte) aga samal päeval kell 18.
  8. Seega jäeti kaebus rahuldamata enne prooviläbimise tulemuste selgumist. Kuigi riigi valimisteenistus on testimise ajakava riigi valimisteenistuse korraldusega nr 4 kinnitanud, on prooviläbimise tulemused endiselt kinnitamata ning elektrooniline hääletamine ei saa seetõttu olla seaduslik. Audiitori koostatud vahearuanne ei vasta

§ 482

lõike 4 punkti 3 nõuetele, kuna eraõiguslik isik ei saa täita seadusega riigi valimisteenistusele pandud ülesannet.

  1. Auditi saab olemasolevaks lugeda ainult siis, kui see on avalikustatud. ISKE auditit aga avalikustatud ei ole. Kuigi usaldusväärsust saab tagada ka muul viisil kui valijarakenduse koodi avalikustamine, ei ole seda tehtud (mh valijarakendust auditeeritud). Valijarakendus võib mõnel päeval küsida valikute nimekirja kõrvale kolmandalt isikult nimekirja, kus numbrid on muudetud. Prooviläbimise kohta koostatud audiitori vahearuandes ei ole teavet kasutatud riist- ja tarkvara kohta. Seetõttu on tõestamata protsessid ja toimingud prooviläbimisest kuni valimistulemuse kandmiseni valimiste infosüsteemi. Krüptograafilistest vahenditest usaldusväärsuse tagamiseks ei piisa. Riigi Infosüsteemi Ameti serveris olev süsteemiketas on seostamatu prooviläbimisel kasutatud süsteemikettaga. Valikute nimekiri ei olnud avalik. Kaebaja ei tea, kas tema kui kandidaadi andmed olid seal kirjas. Euroopa Parlamendi
  2. a valimistel olid nimekirjad valed, kuid pole teada, kuidas need parandati, kui valikute failis muudatusi teha ei saa. Kaebaja õigusi rikub see, et valimispäeval ei saa elektrooniliselt hääletada. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  3. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse
  4. oktoobril 2021 Riigikohtule. Valimiskomisjon jäi oma otsuses nr 18 esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
  5. Audiitori vahearuande kinnitamise aeg ei mõjuta valimiskomisjoni otsust. Otsuse tegemise ajal ei olnud kaalukaid tõendeid elektroonilise hääletamise süsteemi töökindlust või turvalisust ohustavate asjaolude kohta. Audiitori vahearuanne kinnitas, et elektroonilist hääletamist takistavaid puudusi süsteemis ei tuvastatud.
  6. Kaebajale on edastatud riigi valimisteenistuse
  7. septembri
  8. a korraldus nr 6 „Elektroonilise hääletamise süsteemi testimise ajakava ja ulatus
  9. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ ning audiitori vahearuanne prooviläbimise kohta.
  10. Riigi valimisteenistuse toimingut – elektroonilise hääletamise testimise tulemuse kinnitamine ja avalikustamine – puudutav on täiendav nõue ja tuleks jätta läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tegemise ajaks ei olnud prooviläbimise kohta allkirjastatud dokumenti veel 3

(6)5-21-15 koostatud. Riigi valimisteenistuse tegevus pärast valimiskomisjoni otsuse tegemist ei saanud mõjutada otsuse tegemist. Prooviläbimine toimus kaebuse lahendamisega samal ajal.
  1. Nii ISKE auditit kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangut avalikustata, kuna need sisaldavad turvasüsteemide ja -meetmete kirjeldusi. Siiski annavad need valimiskomisjonile asjakohast teavet elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuse ja töökindluse hindamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas Vabariigi Valimiskomisjon jättis õigesti rahuldamata V. Kruve
  3. oktoobri
  4. a kaebuse. Kaebaja soovis, et Vabariigi Valimiskomisjon kasutaks talle seadusega antud pädevust mitte alustada elektroonilist hääletamist, mis seadusest tulenevalt pidi algama
  5. oktoobril
  6. Kuigi kaebuse pealkirja järgi oli see seotud
  7. oktoobri
  8. a elektroonilise hääletamise prooviläbimisega, siis ühtki prooviläbimise toimingut kaebuses ei vaidlustatud. Kaebuses esitati eelkõige väiteid elektroonilise hääletamise süsteemi vähese turvalisuse ja töökindluse kohta, mis kaebaja hinnangul oleks pidanud andma Vabariigi Valimiskomisjonile põhjuse elektroonilist hääletamist mitte alustada.
  9. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus mitte alustada elektroonilist hääletamist kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimistel tuleneb KOVVS § 12 lõike 2 punktist
  10. Selle kohaselt võib elektroonilise hääletamise jätta alustamata, selle peatada või lõpetada, kui elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisust või töökindlust ei ole võimalik tagada selliselt, et elektroonilist hääletamist saaks korraldada seaduse nõuete kohaselt.
  11. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei andnud kaebuses toodud väited elektroonilise hääletamise süsteemi auditeerimise ja valijarakenduse turvalisuse kohta alust kahelda elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisuses ega töökindluses. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks Riigikohtule esitatud kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  12. Vabariigi Valimiskomisjoni
  13. jaanuari
  14. a otsuse nr 3 punktis 5.2.2 nõutud ISKE auditit ei ole avalikustatud, kuna see sisaldab turvasüsteemide ja -meetmete kirjeldusi (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lõike 1 punkt 9). Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
  15. septembri
  16. a hinnang valimiste küberturbe nõuete täitmise kohta, millele valimiskomisjon kaebuse lahendamisel tugines, ei ole avalik (AvTS § 35 lõike 1 punktid 31 ja 10). Siiski on tegemist teabega, mida Vabariigi Valimiskomisjon saab kasutada hinnangu andmisel elektroonilise hääletamise süsteemi nõuetele vastavuse kohta. Kolleegium on nimetatud dokumentidega tutvunud.
  17. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimised peavad vastama valimiste vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse, otsesuse nõuetele ning hääletamine peab olema salajane (põhiseaduse § 156 lõige 1 ja KOVVS § 1 lõige 1). Elektroonilise hääletamise puhul sedastab seadus ka vajaduse tagada hääletamise süsteemi turvalisus ja töökindlus (KOVVS § 12 lõike 2 punkt 4) ning terviklus (

§ 482lõike 4 punkt 4, § 483 lõige 6, KOVVS § 542 lõige 10).

Valimiste vastavuse valimispõhimõtetele peab tagama Vabariigi Valimiskomisjon (KOVVS § 12 lõige 1), kes mh kehtestab tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise korraldamise põhimõtete tagamiseks (

§ 482lõike 3 punkt 1).

Elektroonilise hääletamise korraldamise ning selleks vajalike juhendite kinnitamise annab seadus riigi valimisteenistuse pädevusse (KOVVS § 19 lõike 1 punkt 1,

§ 482lõike 4 punkt 1). 4

(6)5-21-15 26. Elektroonilise hääletamise turvalisuse, töökindluse ja terviklikkuse tagamiseks on erinevaid võimalusi. Seadus kohustab kasutama elektroonilise hääletamise süsteemi testimist (

§ 482

lõike 4 punkt 3) ning süsteemi testimise, selle terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute auditeerimist (

§ 482lõike 4 punkt 4).

Mitmed elektroonilist hääletamist puudutavad nõuded on sätestatud ka

§-des 483–

  1. Seadusest ning seaduse alusel antud aktidest tulenevaid nõudeid elektroonilisele hääletamisele tuleb seejuures hinnata nende kogumis, otsustamaks, kas need võimaldavad korraldada elektrooniline hääletamine seaduse nõuete (sh valimispõhimõtete) kohaselt.
  2. Valijarakenduse turvalisust ja töökindlust kontrollitakse elektroonilise hääletamise prooviläbimisega ning seda protsessi auditeeritakse.
  3. oktoobril 2021 toimunud elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimisel testiti elektroonilist hääletamist ja elektroonilise hääle kontrollimist. Audiitori
  4. oktoobri
  5. a vahearuandest süsteemi prooviläbimise kohta nähtub, et valijarakendus töötas nõuetekohaselt. Sama nähtub ka riigi valimisteenistuse
  6. oktoobri
  7. a raportist prooviläbimise kohta. Elektroonilise hääletamise ajal saab valijarakenduse tööd kontrollida ka valija kontrollrakendusega. Kogu süsteemi terviklust kontrollitakse hääletamise lõppedes ning ka seda protsessi auditeeritakse. Vabariigi Valimiskomisjoni
  8. märtsi
  9. a otsuse nr 6 „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimisteks“ punktis 3.3 on loetletud dekrüpteeritud elektroonilise hääle andmeelemendid (haldusüksuse kood, kandidaadi registreerimisnumber, kandidaadi ees- ja perekonnanimi). Kui elektrooniline hääl nimetatud nõuetele ei vasta, on see kehtetu. Eeltoodu valguses ei anna kaebaja väited valijarakenduse väidetava ebausaldusväärsuse ja audiitori vahearuande väidetavate puuduste kohta ning kahtlused kasutatava riistvara kohta kolleegiumi hinnangul alust kahelda selles, et elektroonilise hääletamise süsteemi turvalisus ja töökindlus oli tagatud ning elektroonilise hääletamise sai korraldada seaduse nõuete kohaselt.
  10. Riigikohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja, et Vabariigi Valimiskomisjon käsitles valesti kaebaja väiteid, mis puudutasid prooviläbimise dokumenteerimist (

§ 482lõike 4 punkti 3 kohaselt) ning mille kaebaja esitas 8.

oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul. Vabariigi Valimiskomisjon käsitles nimetatud väiteid kaebaja soovina tutvuda asjakohaste dokumentidega, et tõendada oma

  1. oktoobri
  2. a kaebuses esitatud väiteid. Kaebaja aga leiab, et tema sooviks oli, et Vabariigi Valimiskomisjon kontrolliks riigi valimisteenistuse tegevuse seaduslikkust prooviläbimise (elektroonilise hääletamise süsteemi testimise) tulemuste kinnitamisel.
  3. Kolleegium on seisukohal, et isegi juhul, kui Vabariigi Valimiskomisjon oleks tõlgendanud kaebaja
  4. oktoobri
  5. a koosolekul esitatud väiteid tema soovitud viisil, ei oleks see saanud viia kaebuse rahuldamiseni.
  6. Seaduses ei ole sätestatud tähtaega, millal peavad olema tehtud

§ 482

lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevused.

§ 482

lõike 4 punktis 3 nõutud testimise (ning selle auditeerimise) eesmärgiks on elektroonilise hääletamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine (Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, SE 186, seletuskiri eelnõu algatamise juurde, lk 20). Seda eesmärki saab süsteemi testimine (prooviläbimine) täita eelkõige juhul, kui see korraldatakse ning ka selle tulemused kinnitatakse enne elektroonilise hääletamise algust kuuendal päeval enne valimispäeva. Mõistlik on eeldada, et testimise ajakava ja ulatus kinnitatakse enne testimist.

  1. Prooviläbimise ajakava ja ulatuse oli riigi valimisteenistus kinnitanud
  2. septembri
  3. a korraldusega nr
  4. Kolleegium juhib siiski tähelepanu sellele, et nimetatud ajakavas ei olnud kindlaks määratud prooviläbimise tulemuste kinnitamise aega. Oluline on aga see, et
  5. oktoobril 2021, mil Vabariigi Valimiskomisjon lahendas V. Kruve
  6. oktoobri
  7. a kaebust, ei olnud elektrooniline 5

(6)5-21-15 hääletamine veel alanud. Kuna seadus ei nõua, et prooviläbimise tulemused oleksid pidanud kaebuse lahendamise hetkeks olema kinnitatud, ei oleks riigi valimisteenistuse väidetava seaduserikkumise hindamine saanud mõjutada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 18 tegemist.
  1. Riigi valimisteenistus kinnitas elektroonilise hääletamise süsteemi
  2. oktoobril 2021 toimunud prooviläbimise raporti
  3. oktoobril 2021 ehk pärast elektroonilise hääletamise algust
  4. oktoobril
  5. Elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimise raporti kinnitamine pärast elektroonilise hääletamise algust on kolleegiumi hinnangul vastuolus prooviläbimise eesmärgi ja seaduse mõttega. Kuna praeguses asjas on vaidluse all Vabariigi Valimiskomisjoni
  6. oktoobri
  7. a otsuse seadusele vastavus, ei hinda kolleegium seda, kas raporti kinnitamine pärast elektroonilise hääletamise algust
  8. oktoobril 2021 oleks pidanud kaasa tooma Vabariigi Valimiskomisjoni KOVVS § 12 lõike 2 punktis 4 sätestatud pädevuse kasutamise.
  9. Kolleegium peab vajalikuks märkida lisaks eelöeldule ka seda, et elektroonilise hääletamise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks võiks riigi valimisteenistus kaaluda elektroonilise hääletamise süsteemi kohta tehtud auditite ja analüüside avalikustamist enne elektroonilise hääletamise algust – osas, milles see ei kahjustaks juurdepääsupiirangu kehtestamise eesmärke.
  10. Kaebaja leiab nii Vabariigi Valimiskomisjonile kui ka Riigikohtule esitatud kaebuses, et tema õigusi rikub ka see, et valimispäeval ei saa elektrooniliselt hääletada. Kolleegiumi hinnangul ei riku valimisseadus, mis võimaldab elektrooniliselt hääletada üksnes eelhääletamise ajal (KOVVS § 44 lõike 2 punkt 4), valijate võrdse kohtlemise nõuet. Riigikohus on leidnud, et „võrdse kohtlemise printsiip esinduskogude valimise kontekstis ei tähenda, et kõikidele valimisõiguslikele isikutele peavad olema tagatud absoluutselt võrdsed võimalused valimistoimingu üheviisiliseks teostamiseks. Seaduses ette nähtud eri hääletamisviiside (eelhääletamine, hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, hääletamine kinnipidamiskohas, hääletamine kodus, hääletamine välisriigis jt) kasutajad on sisuliselt erinevas olukorras. Näiteks on valijad, kes on sunnitud kasutama eelhääletamise võimalust, erinevas olukorras võrreldes valijatega, kes saavad oma valimisõigust teostada valimiste päeval. Inimeste täieliku faktilise võrdsuse tagamine valimisõiguse teostamisel ei ole põhimõtteliselt võimalik ega põhiseaduslikult nõutav“ (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  11. septembri
  12. a otsus asjas nr 3-4-1-13-05, punkt 24).
  13. Eeltoodust lähtudes ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab kolleegium V. Kruve kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.