Obsah (7)

§ 30§ 113§ 162§ 76§ 100§ 108§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-112258 Tsiviilasi AS PlusPlus Cap

) § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.

§ 30

lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

1. Kostja hinnangul nõudis hageja aegunud võlgu. Kohus sellega ei nõustu. Kompromissi kohaselt oli algse nõude aluseks E AS-i arve nr 2016948377 (01.11.2016). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kompromissileping sõlmiti 2019.a jaanuaris, seega igal juhul vähem kui kolm aastat pärast arve esitamist. Lisaks sätestab TsÜS § 147 lg 3 teine lause, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada – seega võis aegumine hakata kulgema 01.01.2017 kell 00.00 ja lõppeda 31.12.2019 kell 24.
2. Kui ka E AS-i nõue olnuks aegunud, ei ole välistatud, et kompromissilepingut saaks käsitleda aegumise vastuväitest loobumisena või aegumise tähtaja pikendamisena – kuivõrd nõue aga ei olnud kompromissilepingu sõlmimise ajal aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks nimetatud küsimust täiendavalt analüüsida.
3. Kostja on tuginenud ka sellele, et temalt saadi allkiri kompromissilepingule pettusega. TsÜS § 90 lg 1 sätestab: „Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.“ TsÜS § 98 lg 1 esimese lause kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 järgi võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks hagejale esitanud tühistamise avalduse. Kompromissilepingu kohaselt pidi esimene maksegraafikujärgne makse toimuma 10.02.
4. Hagiavaldustest nähtuvalt kostja osamakseid tasuma ei asunud ning ka kostja ei ole tuginenud sellele, et ta hagejale nõuet tasunud oleks. Nimetatust võib järeldada, et kui kostja ka allkirjastas nimetatud lepingu pettuse mõjul, siis sai kostja pettusest teadlikuks juba hiljemalt 2019.a veebruaris – kui see nii ei oleks olnud, siis oleks kostja asunud enda kohustusi täitma. Seetõttu on kohtu hinnangul möödunud aeg tehingu tühistamiseks. Kui kostja poleks allkirjastanud kompromissilepingut, siis oleks tal võlgnevus siiski olnud E AS-i arve alusel, võlgnevus seejuures suurem ning korraga tasumisele kuuluv.
5. Kostja hinnangul on protsent liiga suur.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab: „Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja 3 lepingupoolte majanduslikku seisundit.“ Lepingus on kokku lepitud viivisemäär 0,060% päevas. Objektiivselt võetuna ei saa kohtu hinnangul pidada viivisemäära ebamõistlikult suureks, seadusjärgse viivisemääraga (0,022% päevas) võrreldes on kokkulepitud määr vähem kui kolm korda suurem. Lepingupooltel on õigus kokku leppida endale sobivates tingimustes sh ka viivisemäära puhul. Kostja ei ole vähemalt osaliseltki tasunud nõuet ning tema seisukohtadest võib järeldada, et ta seda ka teha ei kavatse. Hageja on piiranud enda viivisenõude põhinõude suurusega. Esitatud asjaolude põhjal ei ole kohtu hinnangul põhjendatud viivist vähendada. Nimetatud järeldust ei mõjuta ka kostja seisukoht, et hageja on lasknud protsendil kasvada. Hagejal on õigus otsustada, millal ta nõudega kohtusse pöördub. Kostja saanuks viivise suurenemist ära hoida nõude tasumisega. 8. Kohus ei käsitle kostja muid väiteid (sh kostja arvamused kohtusüsteemist, kohtunikest või teistest isikutest; samuti teistest tsiviilasjadest), kuna need ei seondu kuidagi hageja nõudega kostja vastu. 9.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“

§ 1132

lg 2 p 1 sätestab: „Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta issenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot“. Hageja palub põhinõudena välja mõista 89,80 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 4,99 eurot ja lepingutasu. Nimetatud nõuded on kooskõlas kompromissilepingu punktidega 2.4 ja 5.1. Kohus peab nimetatud nõudeid põhjendatuks. Hageja palub välja mõista viivised alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 summas 44,72 eurot. Kompromissilepingu punkt 3.1 sätestab: „Juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub Kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja Võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu Kompromissisumma tervikuna tasumist“. Kompromissilepingu kohaselt pidi kostja tasuma makseid igakuiste osamaksetena alates 10.02.2019 iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Kuivõrd kostja kohustust ei täitnud, siis on hageja korrektselt arvestanud viivist alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 (hagiavalduse esitamise päev). Viivisemäär on 0,06% päevas (kompromissilepingute punkt 3.2). Hageja viivisearvestus ei ole ebaõige ning kohus peab nõuet põhjendatuks. Hageja nõue mõista välja viivis põhinõudelt alates 18.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni (kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses) on samuti põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 367 regulatsiooniga. 4 Sissenõudmiskulude nõue on kooskõlas

§ 1132lg 2 p 1 sätestatuga, hagile on lisatud kolm võlateatist (hagiavalduse lisad 2).

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 89,80 eurot, enne 10.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 4,99 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised alates 11.03.2019 kuni 17.06.2021 summas 44,72 eurot, sissenõudekulu 25 eurot ning viivise põhinõudelt 89,80 eurot viivisemääraga 0,06% päevas alates 18.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

1. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
2. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 214,18 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 75 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 420 eurot (toiminguks on hagiavalduste koostamisega seonduvad toimingud). Kuivõrd antud juhul ei ole tegu keerulise ja mahuka hagiga või menetlusega, hagi näol on tegu sisuliselt standardse dokumendiga, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 175 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5