Obsah (14)

§ 121§ 424§ 74§ 4231§ 63§ 64§ 65§ 68§ 16§ 24§ 56§ 57§ 58§ 329

1-21-2201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2201 (21267000095) Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuis

§ 121

lg 2 p 2, 3, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Olgerd Petersell Süüdistatav AHTI MURD isikukood: 37802014220; xxx varem kriminaalkorras karistatud, 5 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistati Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest kuulus koheselt kandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud osa, s.o 1 aasta 3 kuud jäeti

§ 74

alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 2 aastat ja 6 kuud (katseaja lõpp 02.10.2022). Kahtlustatavana kinni peetud 08.02.2021-09.02.

1. Tõkend – vahistamine alates 10.02.
2. Kaitsja riigi õigusabi korras Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1 1-21-2201
3. Süüdi tunnistada Ahti Murd

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi ning mõista

§ 63

lg 1 ja

§ 424lg 2 alusel karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Ahti Murd

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 03.04.2020.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 08.02.

1. a.
2. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista Ahti Murrult menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 876 €; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 21E-AOI0056) kulu 84 €; - tunnistaja x kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 108,64 €; - määratud kaitsjale määratud tasu 628,80 €, kokku menetluskulud 1697,44 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõendid, salvestised ja muude äravõetud objektid: - CD plaat (pakend nr 1) ja 2 DVD plaati (pakend nr 1, 2), milledel on hädaabinumbrile 112 tehtud kõned ja politseiametniku vormikaamera videosalvestis ning mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde.
6. KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel on kannatanu Xx taotlenud, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 11.06.
7. a. 2 1-21-2201 Süüdistuse sisu Ahti Murdu (Murd) süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2371 karistatud

§ 424

lg 2 järgi, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis tahtlikult 08.02.2021 kella 19:43 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 30. km-l sõiduautot KIA Carens (registreerimismärgiga xxx), olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Ahti Murru joobe kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks mõõtetulemuseks 1,30 mg/l, ehk Ahti Murrul mõõdetud alkoholijoove ületas LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud piirmäära. Ahti Murd rikkus seega LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei või sõiduki juht olla joobeseisundis. Kuna Ahti Murd oli teadlikult tarbinud alkoholi ning tema eesmärgiks oli pärast alkoholi tarvitamist asuda ka sõiduautot juhtima, olukorras kus ta oli teadlik ka asjaolust, et alkoholijoobe seisundis sõiduauto juhtimine on keelatud, siis on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Ahti Murd, tahtliku mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Ahti Murdu selles, et tema isikuna, keda on Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2371 karistatud

§ 4231

järgi, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti, s.o 08.02.2021 kella 19:43 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 30. km-l sõiduautot KIA Carens (registreerimismärgiga xxx), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Ahti Murd rikkus seega Liiklusseaduse § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuna Ahti Murd oli teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid tema eesmärgiks oli sellest hoolimata asuda sõiduautot juhtima, olukorras kus ta oli teadlik ka asjaolust, et mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba omamata on keelatud, siis on tuvastatud tema käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Ahti Murd, tahtliku mootorsõiduki juhtimisega vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava teo.

Ahti Murdu süüdistatakse ka selles, et tema Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas X külas asuva X talu elumaja elutoas lõi 21.09.2020 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid õhtusel ajal tahtlikult Xx rusikaga ühel korral paremale poole pea piirkonda, tekitades seeläbi Xxile füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Ahti Murdu selles, et tema, olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise ning olles seega

§ 121

lg 2 p 3 täheldatud isikuks, lõi 26.09.2020 öösel, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 02.52 aadressil Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, X küla, X tahtlikult Xxit vähemalt ühel korral rusikaga näopiirkonda, tekitades seeläbi Xxile füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi vasaku silma aluses piirkonnas. Lisaks eelnevale süüdistatakse Ahti Murdu selles, et ta väänas 26.09.2020 hommikul, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 10.42 aadressil Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, X küla, asuva X talu elumaja magamistoa voodi peal tahtlikult Xxi parema käe selja taha, et võtta tema käest ära viimasele kuuluv mobiiltelefon, olles ise 3 1-21-2201 samal ajal oma jalgadega Xxi jalgade peal ning hoides kannatanut oma jalgadega kinni. Oma sellise tegevusega tekitas Ahti Murd Xxile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema õlaliigese valulikkuse ja selle liikuvuse piiratuse. Ahti Murd teadis, et oma x rusikaga pea piirkonda lüües tekitab ta viimasele valu ja tervisekahjustusi ning see oligi tema eesmärgiks, mistõttu on tuvastatud Ahti Murru käitumises esimese kahe kirjeldatud episoodi puhul koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Kolmandana kirjeldatud episoodis oli Ahti Murru eesmärgiks Xxilt mobiiltelefoni käest ära võtmine, kuid ta teadis, et käe seljataha väänamise ning enda jalgadega Xxi jalgade peal olemisega põhjustab ta viimasele füüsilist valu või tervisekahjustusi, mistõttu on nimetatud episoodis tuvastatud Ahti Murru käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes otsene tahtlus. Seega Ahti Murd, tahtlikult teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning tervise kahjustamisega, kui see on toime pandud korduvalt ning lähi- või sõltuvussuhtes, pani toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Prokurör jäi süüdistuses toodud asjaolude juurde ning palus süüdistatava süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud ning

§ 424

lg 2 ja

§ 4231

järgi ning mõista talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat ja 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda isiku kinnipidamisest, s.o alates 08.02.2021. Menetluskulud taotles prokurör jätta süüdimõistetu kanda ning DVD ja CD plaadid jätta kriminaalasja toimiku juurde. Kaitsja leidis, et Ahti Murd tuleks süüdistuses

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi õigeks mõista, kuna esitatud süüdistus on tõendamata.

Süüdistustes

§ 424

ja

§ 4231

järgi palus kaitsja mõista karistuse väiksemas määras kui taotles seda prokurör ning leidis, et piirduma peaks sellise määraga, nagu mõisteti eelmise kohtuotsuse järgi. Süüdistatav tunnistas end süüdi joobes juhtimises ilma juhtimisõiguseta ning palus kergemat karistust. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Ahti Murrule süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Ahti Murrule heidetakse temale esitatud süüdistuse kohaselt ette karistusseadustiku (edaspidi

) § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist ehk seda, et ta juhtis korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Ahti Murd juhtis mootorsõidukit ning kas ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal ka joobeseisundis.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tuvastamiseks tuleb kindlaks teha ka see, et Ahti Murd oleks juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt. Vaidlust ei ole selles, et Ahti Murd juhtis 08.02.2021 kella 19.43 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt

1. km-l sõiduautot KIA Carens registreerimismärgiga xxx. Süüdistatav tunnistas enda kohtuistungil antud ütlustes, et juhtis sõiduautot joobes ja ilma juhtimisõiguseta. Mootorsõidukit asus juhtima seetõttu, et soovis ema juurest lahkuda, kuid ei 4 1-21-2201 leidnud autojuhti. Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad Ahti Murru poolt sõiduki juhtimist tunnistaja M-L L ütlused, Xxi ütlused ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Xxi ütlustest nähtub, et nad olid 08.02.2021 koos Ahti Murruga viimase emal külas, kuid tekkinud tüli tõttu otsustas Ahti sealt lahkuda. Sealt mindi ära sõiduauto KIA Carensiga, mida juhtis Ahti, olles eelnevalt alkoholi (viina) tarvitanud. Ahtil puuduvad ka juhiload. Ahti ema soovis, et Ahti ei istuks rooli ja helistas seetõttu ka politseisse. Ahti peeti politsei poolt kinni ja viidi minema. Liiklusregistri väljatrükist sõiduauto andmete kohta (tl 23) nähtub, et sõiduauto KIA Carensi registreerimismärgiga xxx registrijärgne omanik on Xx. Xxi ütlusi kinnitab ka 22.03.2021 asitõendi vaatlusprotokoll. Asitõendi vaatlusprotokollist ja sellele lisatud CD-plaadilt (tl 27-28), milles on vaadeldud 08.02.2021 ajavahemikul kell 16.4117.01 hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesalvestisi, nähtub, et 08.02.2021 teatab helistaja, et tema poeg Ahti Murd kavatseb minna autot juhtima, kuigi tal puudub juhtimisõigus ja ta on joobes. Tunnistaja M-L L ütlustest nähtub, et olles 08.02.2021 tööl patrullpolitseinikuna, peatasid nad peale kella 19.00 Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt
2. km-l sõiduki, mida juhtis Ahti Murd, kes ütles kohe, et saab aru, mis ta valesti teinud on. Kohapeal tuvastati indikaatorvahendiga Ahti Murrul joove, mistõttu toimetati ta Pärnu politseijaoskonda tõendusliku alkomeetriga joobe tuvastamiseks. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 21) nähtub, et Ahti Murd kõrvaldati sõiduki KIA Carens registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 08.02.2021 kell 19.44 Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt
3. km-l, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Samuti kuna on alust arvata, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (tl 22) nähtub, et Ahti Murru poolt juhitud mootorsõidukiga KIA Carens registreerimismärk xxx teisaldati asitõendite parklasse. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et 08.02.2021 kella 19.43 paiku Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt
4. km-l kinni peetud isik oli Ahti Murd (tl 24-26). Asjaolu, et Ahti Murd oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, kinnitavad lisaks eelviidatud tunnistajate ütlustele ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ning tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tl 18) nähtub, et 08.02.2021 kella 19.44 ajal on Ahti Murrul mõõdetud indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,49 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist (tl 19) nähtub, et 08.02.2021 ajavahemikus kell 20.13-20.19 toimunud kahel mõõtmisel oli Ahti Murru alkoholijoobeks väljahingatavas õhus lõpliku lugemi kohaselt 1,44 mg/l. Arvestades laiendmääramatust, milleks on olnud 0,14 mg/l, oli seega lõplikuks mõõtetulemuseks 1,30 mg/l. Seega on tuvastatud, et peale mootorsõiduki juhtimist oli Ahti Murrul selline alkoholijoove, mille puhul tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,30 mg/l ehk isik oli LS § 69 lg 2 p 1 mõttes alkoholijoobes. Seega Ahti Murd rikkus LS § 33 lg 11 p 2 nõuet, mis sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit ning LS § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 5 1-21-2201 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kohus asub seisukohale, et eeltooduga on leidnud tõendamist, et Ahti Murd juhtis 08.02.2021 kella 19.43 ajal alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis Pärnumaal Tori vallas PärnuRakvere-Sõmeru mnt
5. km-l sõiduautot KIA Carens registreerimismärgiga xxx. Ahti Murdu on Pärnu Maakohtu 03.04.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2371 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, mis on toime pandud 02.04.
6. Seega on Ahti Murd juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt, mistõttu on ta täitnud

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu.

§ 424

sätestatud kuriteokoosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Ahti Murd pani talle etteheidetava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Arvestades Ahti Murrul tuvastatud alkoholijoobe raskust, pidi Ahti Murd aru saama, et ta on alkoholijoobes, mistõttu mootorsõiduki juhtimine on keelatud, kuid tema eesmärgiks oli sellest hoolimata asuda sõiduautot juhtima. Ahti Murd asus mootorsõidukit juhtima ka hoolimata sellest, et tema ema üritas teda takistada ja kutsuti ka politsei. Lisaks on Ahti Murd teadlik ka enda varasemast mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest mõistetud karistusest. Seega sai Ahti Murd aru, et ta paneb 08.02.2021. a toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Seetõttu leiab kohus, et Ahti Murrul esines kavatsetus ka

§ 424

lg-s 2 sätestatud kvalifitseeritava tunnuse ehk korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü mootorsõiduki joobes juhtimises, mis on toime pandud korduvalt on leidnud tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi.

Ahti Murrule on esitatud ka süüdistus

§ 4231järgi ehk sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt.

Antud kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus esmalt analüüsima, kas Ahti Murd juhtis talle süüdistuses etteheidetud ajal mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning seejärel, kas Ahti Murd süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Eelpool viidatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Ahti Murd juhtis 08.02.2021 kella 19:43 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 30. km-l sõiduautot KIA Carens registreerimismärgiga xxx. Väljatrükk liiklusregistrist juhiloa andmete kohta (tl 23) tõendab asjaolu, et Ahti Murrul puudub kehtiv juhtimisõigus. Seega on tõendamist leidnud, et Ahti Murd juhtis talle süüdistuses etteheidetud ajal mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega

§ 24

lg 1 tähenduses, mis

§ 4231

koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).(RKKKm nr 3-1-1-75-15 p 8) 6 1-21-2201 Pärnu Maakohtu 03.04.2020. a kohtuotsuse väljatrükist (tl 45-46) nähtub, et Ahti Murdu karistati sel kuupäeval muuhulgas ka

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et Ahti Murd on varasemalt juba kolmel korral juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega on vähemalt kolme osateo/episoodi olemasolu täidetud. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Ahti Murd juhtis 08.02.2021. a mootorsõidukit süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta.

§-s 4231 sätestatud kuriteo subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. See tähendab, et kuriteokoosseis on täidetud ja isik tuleb selle eest vastutusele võtta, kui ta on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Subjektiivse külje osas leiab kohus, et Ahti Murd pani talle etteheidetava teo toime kavatsetusega. Kohtuistungil Ahti Murd tunnistas ennast süüdi. Kohus leiab, et Ahti Murd istus teadlikult sõiduki rooli taha eesmärgiga sõita koju ning teadlikult sõitis mootorsõidukiga samal ajal teades, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks on Ahti Murru suhtes koostatud 03.04.2020. a kohtuotsus kokkuleppemenetluses muuhulgas

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Ehk sama kuriteo toimepanemises, milles teda süüdistatakse ka käesoleval juhul. Seega oli Ahti Murd teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti oli Ahti Murd teadlik sellest, milline tegevus/käitumine toob endaga kaasa süüdimõistmise

§ 4231järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Sellest hoolimata juhtis ta aga 08.02.

1. a uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Veelgi enam – Ahti Murd juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta koguni 03.04.
2. a kohtuotsusega määratud katseajal. Sealjuures oli Ahti Murd teadlik sellest, et kui ta paneb katseajal toime uue kuriteo (või kui ta ei täida määratud kontrollnõudeid ja kohustusi), siis pööratakse talle tingimisi liitkaristusena mõistetud vangistus reaalselt täitmisele. Eeltoodust nähtub üheselt, et Ahti Murd suhtub ükskõikselt õiguskorda ning olenemata asjaolust, et teda ootaks uue kuriteo toimepanemisel üle 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus, juhtis ta taaskord mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nimetatud põhjustel on kohus seisukohal, et Ahti Murd pani mootorsõiduki juhtimise süstemaatiliselt ilma juhtimisõiguseta toime kavatsetusega, mistõttu on

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

Ahti Murdu süüdistatakse ka

§ 121

lg 2 p 2, 3 kvalifikatsioonile vastava kuriteo toimepanemises.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt.

§ 121

järgi kvalifitseeritava tegevuse - kehalise väärkohtlemise - puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis, kuriteo objektiivne koosseis võib seisneda tervise kahjustamises, löömises, peksmises või valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises. Kehaline väärkohtlemine 21.09.2020 Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas X külas X talus Kannatanu Xxi ütlustest nähtub, et 21.09.2020 õhtusel ajal tekkis tal Ahti Murruga nende ühises kodus, s.o Põhja-Pärnumaa vallas X külas asuvas X talus sõnavahetus, mis kasvas üle kähmluseks. Tüli käigus lõi Ahti Murd teda ühel korral rusikaga pea piirkonda. Selle löögi tagajärjel tundis Xx hirmu ja valu. Süüdistatava ütlustest sisuliselt nähtub, et ta ei eita, et tema ja Xxi vahel on olnud mitmeid konflikte, kuid ta ei kinnita, et see võis olla ka 21.09.

1. Nimelt andis süüdistatav Ahti Murd 7 1-21-2201 ütlusi, et ta on enne 26.09.2020 pidanud end Xxi eest kaitsma, kuid ta ei tea, kas see oli 21.09.
2. Kuna tegemist on n-ö sõna-sõna vastu olukorraga tuleb kohtul hinnata kumma ütlused on usaldusväärsemad. Kannatanu ütlustest nähtub, et peale kehalisi väärkohtlemisi kannatanu ja süüdistatava läbikäimine ja kooselu ei lõppenud ning tal on väga kahju, et asjad on nii läinud, ta ei soovi süüdistatavale tohutuid karistusi ja ta ei ole kättemaksuhimuline, samuti on ta süüdistatavaga leppinud. Kannatanu ütlused on olnud järjepidevad (varasemate ütluste avaldamist usaldusväärsuse kontrolliks ei ole avaldatud), seega on põhjendatult alus arvata, et kannatanu rääkis seda mida ta päriselt läbi elas ja tundis. Erinevalt süüdistatavast on kannatanut ka hoiatatud kriminaalvastutuse eest teadvalt vale ütluse andmise korral. Tegemist on ütluste usaldusväärsuse tagamise täiendava garantiiga. Samuti on süüdistatav kinnitanud, et pärast kõike juhtunut on nende suhted normaliseerunud ja mõlemad kahetsevad juhtunut, nad on kannatanuga ära leppinud ning veidi hiljem kooselu jätkus. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul alust arvata, et kannatanu annaks valeütlusi. Ka kaitsja ega ka süüdistatav ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks peaks kannatanu valetama. Kuna kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, tuleb süüdistatava ütlused selle kohta, et 21.09.2020 tema ja kannatanu vahel konflikti ei olnud ning olles seetõttu vastuolus kannatanu ütlustega, kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale jätta. Seega on kannatanu ütlustega tõendamist leidnud, et Ahti Murd lõi 21.09.2020 õhtusel ajal Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas X külas asuvas X talus Xxit rusikaga ühel korral pea piirkonda, tekitades seeläbi Xxile füüsilist valu. Kehaline väärkohtlemine 26.09.2020 öösel Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas X külas X talus Kannatanu Xxi ütlustest nähtub, et mõni päev hiljem peale 21.09.2020 tekkis tal uuesti kodus (Põhja-Pärnumaa vallas X külas X talus) Ahti Murruga tüli samal petmise teemal, mistõttu kannatanu läks endast välja ning viskas taldriku vastu maad, loopis Ahti Murdu värskete kurkidega ning müksas Ahti Murdu ühe korra õlast. Pärast seda lõi Ahti Murd Xxit rusikaga oimupiirkonda, mille tagajärjel tundis Xx taaskord valu. Löögi tagajärjel läks kannatanu silm paiste ning hiljem ka siniseks. Pärast kannatanu löömist kutsus Ahti Murd välja politsei. Poolte vahel käis sõnavahetus edasi ning vahetult enne politsei saabumist tõukas Ahti Murd kannatanu kõhuli vannitoa põrandale maha, kuhu kannatanu jäi lebama, kuna kartis edasisi rünnakuid enda suhtes. Ta oli senikaua maas, kuni politsei tuli. Kui politsei tuli tema juurde ja küsis, miks ta seal lebab, vastas ta neile, et ta ei julgenud püsti tõusta enne politsei saabumist. Xxil tekkinud tervisekahjustusi kinnitab ka järgmisel hommikul politsei poolt tehtud foto, patsiendikaart ja ekspertiisiakt. 26.09.2020 koostatud kannatanu Xxi ülekuulamise protokolli lisast (fototabel, tl 17) nähtub, et kannatanul on vasaku silma all verevalum. SA Raplamaa Haigla patsiendikaardilt (tl 29) nähtub, et 26.09.2020 tuvastati Xxil mh hematoomid vasaku silma ümber. 22.03.2021 ekspertiisiaktist nr 21E-AOI0056 (tl 39-40) nähtub, et Xxil esineb nahaalused verevalumid vasaku silma piirkonnas, mis on saadud tömbi vägivalla toimel. Lisaks on ekspertiisiaktis märgitud, et arvestades kannatanu ülekuulamisel tehtud fotol esinevate vigastuste morfoloogilisi iseärasusi on alust arvata, et tegemist on vigastusega, mis on saadud löögist kõva tömbi esemega - löögist rusikaga vastu vasaku silmakoopa alaserva. Sellise vigastuse saamine kukkumisel vastu kõva tömpi pinda, on vähetõenäoline, sest kukkumisel vastu pinda võiksid esineda lisaks ka nahamarrastused nina ja sarna piirkonnas. Kohtuarsti hinnangul on tõenäoline, et lillakassinine nahaalune verevalum vasaku silma piirkonnas on 8 1-21-2201 tekitatud lähteandmetes kirjeldatud ajal. Eeltoodu kinnitab kannatanu ütlusi tervisekahjustuse tekkimise aja ja viisi kohta. 29.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisast (tl 30-31) nähtub, et Ahti Murd helistas hädaabinumbrile 26.09.2020 kell 2.
3. Seega on löömine toime pandud 26.09.2020 enne kella 02.
4. Helistamise põhjuseks oli asjaolu, et naine on ülemeelik ja lõhub maja. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja T L ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll ja teenistuslehe väljatrükk. Tunnistaja T L ütlustest nähtub, et 26.09.2020 öösel kuskil kella 3 ajal, tuli juhtimiskeskuselt väljakutse seoses peretüliga. Teatajaks oli Ahti Murd, kes väitis, et elukaaslane on vägivaldne tema suhtes. Kohale jõudes nägi tunnistaja, et naisterahvas lebas vannitoas põrandal. Ahti Murrul nähtavaid vigastusi ei olnud. Kui naisterahvas tuli vannitoast välja, ütles ta, et Ahti oli teda löönud rusikaga näo piirkonda ning näha oli ka kerge punetus silma all. Mõlemad olid tarvitanud alkoholi. Politsei kiirreageerijate teenistuslehe väljatrükist (tl 34-37) nähtub, et 26.09.2020 kell 02.57 saadi väljakutse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda X külla. Kohapeal selgus, et Ahti Murd lõi naist käega näo piirkonda. Naisel on kerge turse näo vasakul poolel. 04.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisast (politseiametniku vormikaamera salvestis, tl 32-33) nähtub, et põrandal lamab naisterahvas, kes ütles, et toimus suur tüli. Samuti on näha punetus ja paistetus naise vasaku silma all. Lisaks on vormikaamera salvestiselt näha, et Ahti Murd avab vannitoa ukse ning ütleb, et naine jäi magama kuna ta on nii purjus. Süüdistatav Ahti Murru ütlustest nähtub, et ta ei tunnista 26.09.2020 öösel Xxi löömist, vaid tema ütluste kohaselt sai Xx oma vigastused vannitoa põrandale kukkudes. Ta nägi oma silmaga, kuidas kannatanu hooga kukkus käed ees näoga vastu põrandat. Ahti Murru sellised ütlused on aga vastuolus eelpool viidatud tõenditega ega ole eluliselt usutavad. Süüdistatava versioon ei ühti ühegi kriminaalasjas kogutud tõendiga. Nimelt ei rääkinud Ahti Murd politseiametnikele kohe alguses sellest, et kannatanu kukkus vannituppa põrandale maha. Sellise versiooni peale tuli süüdistatav hiljem tõenäoliselt alles seetõttu, et kannatanul tuvastati vigastus. Samuti on ekspert leidnud, et kannatanul esinenud vigastuse saamine kukkumisel vastu kõva tömpi pinda, on vähetõenäoline, sest kukkumisel vastu pinda võiksid esineda lisaks ka nahamarrastused nina ja sarna piirkonnas. Selliseid vigastusi aga kannatanul ei ole. Lisaks ei pea kohus eluliselt usutavaks süüdistatava versiooni seetõttu, et nagu süüdistatav ise ütles, kukkus kannatanu käed ees, seega oleks käed kaitsnud kannatanu nägu. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kannatanu peale sellist kukkumist jääb kohe magama. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et süüdistatava ütlused Xxi kukkumise ja vigastuste saamise osas tuleb kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta. Kannatanu ütlustes ei ole aga alust kahelda, kuivõrd need on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, eluliselt usutavad ning olnud kogu kriminaalmenetluse aja ühetaolised ja järjepidevad ning nagu eelnevalt viidatud, puudub kannatanul põhjus ja motiiv anda süüdistatava vastu valeütlusi. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Ahti Murd lõi 26.09.2020 öösel enne kella 02.52 aadressil Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, X küla, X talus Xxit ühel korral rusikaga näopiirkonda, tekitades seeläbi Xxile füüsilist valu ning tervisekahjustuse – hematoomi vasaku silma aluses piirkonnas. 9 1-21-2201 Kehaline väärkohtlemine 26.09.2020 hommikul Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas X külas X talus Kannatanu Xxi ütlustest nähtub, et järgmisel hommikul (s.o peale 26.09.2020 öösel toimunud episoodi) tuli Ahti Murd magamistuppa, kus viibis kannatanu ja hakkas temalt telefoni käest ära võtma, kuid kannatanu ei olnud nõus talle seda andma. Telefoni käest ära võtmiseks istus Ahti Murd voodis oleva kannatanu jalgade ja alakeha peale ning hakkas seejärel kannatanu paremat kätt seljataha väänama. Xxil oli väänamisest väga valus, mistõttu palus ta Ahti Murrul oma tegevus lõpetada. Kui kannatanu ei suutnud enam seda valu välja kannatada, siis lasi ta telefoni käest lahti ja Ahti Murd läks telefoniga minema. Kannatanule teeb käsi siiani haiget ja ta ei saa seda kasutada. Mõnda aega lebas kannatanu valu tõttu voodis, kuna ei saanud ennast liigutada ning seejärel läks naabri xx juurde, et telefoni küsida ja politsei kutsuda. Kohale tulnud politsei soovitas kannatanul pöörduda EMO-sse. Kuna kannatanu ise ei suutnud valutava käe tõttu autoga sõita, palus ta xx, et ta viiks kannatanu EMO-sse. Süüdistatav Ahti Murru ütlustest nähtub, et umbes kella 10 ajal võttis ta kannatanult jõuga telefoni käest ära. Kannatanu võis selle telefoni äravõtmise käigus tunda valu, kuna nii lihtsalt ta telefoni kätte ei andnud. Kannatanu lasi telefoni lahti alles siis, kui ta ei jõudnud seda enam kinni hoida. Seega on süüdistatav sisuliselt võtnud kuriteo omaks. Kannatanu ütlusi kinnitab ka patsiendikaart, tunnistaja xx ja xx ütlused, lähisuhtevägivalla infoleht ning asitõendi vaatlusprotokollid. SA Raplamaa Haigla patsiendikaardilt (tl 29) nähtub, et 26.09.2020 tuvastati Xxil mh valu parema käe õlaliigese piirkonnas. Tunnistaja xx ütlustest nähtub, et
5. a sügisel tuli tema juurde ja palus telefoni kasutada ning helistas
6. 29.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisast (tl 30-31) nähtub, et Xx helistas hädaabinumbrile 26.09.2020 kell 10.
7. Seega on vägivalla kasutamine toime pandud 26.09.2020 enne kella 10.
8. Helistamise põhjuseks oli asjaolu, et Ahti Murd tuli uuesti kallale, võttis telefoni ja lööb. Kohale jõudnud politseipatrull vormistas lähisuhtevägivalla infolehe (tl 38), millelt nähtub, et Ahti Murd kasutas füüsilist jõudu, et saada kätte Xxi telefon. Peale seda läks Xx naabri juurde, et helistada politseisse. Eeltoodu kinnitab, et Xx on andnud kogu menetluse kestel ühesuguseid ütlusi. Tunnistaja xx ütlustest nähtub, et
9. septembril helistas talle Xx, kes palus end viia EMO-sse, kuna Ahti Murd tuli talle kallale. Tunnistaja viis ta Rapla EMO-sse. Pool teed haiglasse Xx nuttis. xx sõnul oli x parem käsi vigastatud ja ta ei saanud sellega isegi auto ust lahti teha. x ütles talle, et Ahti oli väänanud ta kätt. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Ahti Murd väänas 26.09.2020 hommikul enne kella 10.42 aadressil Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, X küla, asuva X talu magamistoa voodi peal enda elukaaslase Xxi parema käe selja taha, et võtta tema käest ära viimasele kuuluv mobiiltelefon, olles ise samal ajal oma jalgadega Xxi jalgade peal ning hoides kannatanut oma jalgadega kinni. Oma sellise tegevusega tekitas Ahti Murd Xxile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema õlaliigese valulikkuse ja selle liikuvuse piiratuse. Kohus leiab, et 21.09.2020 ja 26.09.2020 öösel toime pandud kuriteod pani Ahti Murd toime vähemalt otsese tahtlusega. Ahti Murd kannatanut lüües teadis nagu iga tavaline inimene, et 10 1-21-2201 tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja kehavigastusi. 26.09.2020 hommikul toime pandud kuriteo pani Ahti Murd toime kavatsetusega. Ahti Murd kannatanu kätt väänates sai väga hästi aru, et tema selline tegevus põhjustab teisele inimesele valu ja tervisekahjustusi ning see oli ka tema eesmärk, kuna ta soovis seeläbi kätte saada kannatanult telefoni. Kannatanu Xxi ja Ahti Murru ütlustest nähtuvalt elasid nad kuritegude toimepanemise ajal elukaaslastena koos Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas X külas asuvas X talus. Seega pani Ahti Murd kehalise väärkohtlemise toime enda elukaaslase suhtes. Arvestades, et süüdistatav ja kannatanu olid armastussuhtes ning elasid koos, loeb kohus, et Ahti Murd oli lähisuhtes kannatanu Xxiga. Seega on Ahti Murd täitnud oma tegevusega

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse ehk pannud kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Lisaks on kohus käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et Ahti Murd kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslasele suhtes 3-l korral. Seega on Ahti Murd isikuks, kes on teise isiku kehalise väärkohtlemise pannud toime korduvalt. Seetõttu on Ahti Murd oma tegevusega täitnud ka

§ 121lg 2 p-s 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise kvalifitseeriva tunnuse.

Teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani Ahti Murd toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Ahti Murru teod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Ahti Murru õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Ahti Murd on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Ahti Murd on pannud toime talle etteheidetava kuriteod

§ 121lg 2 p 2, 3, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi.

Seega tuleb Ahti Murd süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistus Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja arvestades kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, vastavalt sellele kas karistus mõista keskmisest määrast väiksemas või suuremas määras.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,

§ 424

lg 2 kuni neljaaastase vangistuse ning

§ 4231rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Ahti Murd juhtis mootorsõidukit 08.02.2021 kella 19:43 ajal Pärnumaal Tori vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 30. km-l joobeseisundis ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sealjuures ei ole võimalik eristada mootorsõiduki juhtimisel selle juhtimist juhtimisõiguseta ning alkoholijoobes. Ehk kõrvaltvaataja jaoks on tegemist ühe käitumisaktiga – sõiduki juhtimisega. Seega arvestades, et Ahti Murru poolt toime pandud süüteod on kantud ühisest tahtlusest ja need on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona, tuleb eelpooltuvastatud kuriteokoosseisu käsitleda ideaalkogumina

§ 63lg 1 järgi.

11 1-21-2201

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eelnevast nähtub, et raskeima karistuse näeb ette

§ 424lg 2.

Seega tuleb karistus Ahti Murrule mõista

§ 424lg 2 alusel.

Ahti Murru süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani väliselt ühe käitumisaktiga ehk sõiduki juhtimisega toime kaks kuritegu. Samuti suurendab Murru süü suurust see, et tema alkoholijoobe määraks oli 1,30 mg/l, mis on peaaegu poole võrra suurem alkoholijoobe määr võrreldes sellega, millest algab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise korral kriminaalvastutus. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et oma sellise teoga seadis Ahti Murd ohtu nii temaga autos viibinud isiku kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-26-03 p-s 5 toonitanud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Samuti arvestab kohus ka asjaolu, et Ahti Murd pani teo toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim. Kehalise väärkohtlemise episoodides arvestab kohus Ahti Murru süü suuruse hindamisel asjaolusid, et kannatanuks oli süüdistatava elukaaslane ning toimepanemise kohaks oli nende ühine kodu, milles inimene peaks saama tunda ennast turvalisena. Kohus arvestab ka kannatanule põhjustatud vigastuste suurust, mille kohus hindab keskmiseks ja ka seda, et toime on pandud 3 kehalist väärkohtlemist. Arvestada tuleb ka seda, et tüli tekkimisel, mis päädis kehalise väärkohtlemisega, oli oma roll ka kannatanul. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et Ahti Murd pani väärkohtlemised toime kahel juhul vähemalt otsese tahtlusega ja ühel juhul kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeimad. Kannatanu ja süüdistatava ütluste kohaselt on nad ära leppinud. Samas ei arvesta kohus leppimist kannatanuga kergendava asjaoluna

§ 57

p 9 mõttes, kuna leppida ei saa selles, mida süüdistatava arvates ei ole toimunud. Süüdistatav leiab, et tema pole kehalist väärkohtlemist kannatanu suhtes toime pannud, seega ei saa rääkida ka kahetsusest. Kohus ei arvesta karistust kergendava asjaoluna seda, et Ahti Murd tunnistas oma süüd joobes ja ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimises, nagu taotles seda kaitsja. Ahti Murru ülestunnistus ei ole kuidagi kaasa aidanud tema süü tõendamisele ning Ahti Murd pigem leiab, et kõigis tema tegudes on süüdi teised inimesed. Ahti Murru puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse mõistmisel ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Ahti Murrul kohtuotsuse tegemise seisuga 5 kehtivat karistust. Viimati karistati Ahti Murdu 03.04.2020 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 424lg 2 ja § 4231 alusel 1 aasta ja 6 kuu vangistusega.

Lisaks on veel Ahti Murdu karistatud 2-l korral

§ 424

alusel ja 2-l korral

§ 329alusel.

Ahti Murdu on kuritegude toimepanemise eest varasemalt karistatud rahalise karistusega kui ka vangistusega, sh reaalse vangistusega kui ja vangistusega, mis on jäetud tingimisi kohaldamata, kuid hiljem pööratud täitmisele. Varasemad karistused ei ole aga Ahti Murdu mõjutanud kuidagi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest isikule rangem karistus kui oli eelmine. Kohtu hinnanul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki ega kergemat karistust olukorras, kus ta paneb uue 12 1-21-2201 samasuguse teo toime katseajal. Kohtu hinnangul suurendaks vastupidine käitumine veelgi isikus tekkinud karistamatuse tunnet. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks karistada isikut samalaadse kuriteo toimepanemise korral samas määras karistusega nagu viimasel korral, nagu taotles seda kaitsja. Kehalise väärkohtlemise episoodides arvestab kohus aga mh ka seda, et varasemalt ei ole Ahti Murdu karistatud isikuvastase kuriteo toimepanemises. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, arvestades kuritegude raskust, varasemaid karistusi ja isikut, et Ahti Murdi mõjutamine edaspidi kuritegusid mitte toime panna ei ole võimalik muul moel kui reaalse vangistusega. Lähtudes eeltoodust kohus karistab Ahti Murdu

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ettenähtud kuritegude eest

§ 63

lg 1 ja

§ 424

lg 2 alusel vangistusega 2 aastat ning

§ 121

lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on nii tervisevastase süüteoga kui ka liiklussüüteoga, ei pea kohus võimalikuks mõistetavate karistuste täielikku kaetuks lugemist raskema karistusega. Süüdlasele ei saa tekitada tunnet, et mõne kuriteo eest võib karistusest vabaneda, kui ühe teo eest on mõistetud pikemaajalisem vangistus. Kohtu arvates on samas põhjendatud karistuste osaline liitmine. Seega peab kohus põhjendatuks mõista

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Kuna Ahti Murd on kuriteod toime pannud katseajal, tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 03.04.2020.

a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda alates 08.02.

1. a. Tõkend Ahti Murd peeti kahtlustatavana kinni 08.02.
2. a. 10.02.
3. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldati Ahti Murru suhtes tõkendit – vahistamine. Kohtuotsuse täitmiseks on vajalik jätta Ahti Murd jätkuvalt vahi alla ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Muud taotlused KrMS § 313 lg 1 p 101 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud KrMS § 38 lõike 5 punktis 2 või 4 sätestatud taotluse. KrMS § 38 lg 5 p 2, 4 alusel on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule ning taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku
4. või
5. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. Süüdistusaktist p-st 14 nähtuvalt on kannatanu taotlenud, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest 13 1-21-2201 vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus vastava märke ka kohtuotsuse resolutiivossa teinud. Asitõendid ja muud äravõetud objektid Kriminaalasja juures asuvad CD plaat (pakend nr 1) ja 2 DVD plaati (pakend nr 1, 2), milledel on hädaabinumbrile 112 tehtud kõned ja politseiametniku vormikaamera videosalvestis. Kohus leiab, et nimetatud plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud kulu. Tunnistaja x on esitanud taotluse hüvitada temale sõidukulud (x-Pärnu) summas 13,64 € ning saamata jäänud sissetuleku summas 95 € (tl 101-105). Kulude tõendamiseks esitas tunnistaja tööandja tõendi ja kütusetšeki. Kuna tunnistaja elab Põhja-Pärnumaa vallas X külas ning 06.05.2021 kohtuistung, kus tunnistaja viibis, toimus Pärnu linnas, siis peab kohus kulu summas 108,64 € põhjendatuks. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis (akt nr 21E-AOI0056), mille tegemise kulu on 84 €. Kohus leiab, et kriminaalasjas teostatud ekspertiis oli vajalik ja see oli tõendina lubatav. Seega kuulub selle tegemise kulu väljamõistmisele süüdimõistetult. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Ahti Murrule määratud kaitsjale määratud tasud on kokku 628,80 € (129,60+499,20). Kohus leiab, et määratud kaitsjale määratud tasud on vajalikud ja põhjendatud. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 876 €. Eeltoodu alusel tuleb Ahti Murrult menetluskuluna riigituludesse välja mõista 1697,44 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 14