Tsiviilasi nr. 2-20-8384 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse avalikult 30.03.2021 Tallinn teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-8384 Kohtuasi E. J.i hagi E. J.i ja S. J.i vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja E. J., isikukood xxxx, elukoht xxxx esindajad Hageja esindaja v.adv. Urmas Arumäe, Arumäe AB OÜ, urmas.arumae@abbyroo.eu Kostja I E. J., isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja II S. J., isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostjate seaduslik esindaja O. P., isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostjate lepinguline esindaja Irina Vassiljeva, irinavas@vestp.ee Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2021 Tsiviilasja hind 3456 eurot RESOLUTSIOON
- Rahuldada hagi osaliselt.
- Muuta E. J.i ja S. J.i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.
- Mõista E. J.ilt välja E. J.i kasuks alates 30.03.2021 elatis 175 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni.
- Mõista E. J.ilt välja S. J.i kasuks alates 30.03.2021 elatis 175 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik E. J. esitas 10.06.2020 Harju Maakohtule hagi E. J.i ja S. J.i vastu elatise vähendamise nõudes. Hagejalt mõisteti Harju Maakohtu 06.06.2018 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-18-5184 kummagi kostja kasuks elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras kuus alates hagi esitamisest 04.04.2018 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja sissetulek on alates 2019 detsembrist 894 eurot kuus, hageja enda kulud on 1195 eurot. Elatise väljamõistmisel ei hinnanud kohus laste vajadusi, sest tegemist oli tagaseljaotsusega. Hageja arvates ei ole laste vajadused nii suured, kui välja mõistetud elatis, hageja töötasu on vähenenud. Laste ema saab lastetoetust kummagi kostja kohta 60 eurot kuus. Hageja tasub kostjate riiete, koolitarvete jm eest ning annab vajadusel kostjatele taskuraha iga kuu kokku 150 eurot. Hageja palus esitatud hagiavalduses vähendada elatist 100 euroni ühe lapse kohta kuus, 18.01.2021 kohtuistungil märkis hageja, et on nõus maksma 150 eurot ühele lapsele kuus. Kostjate vastuväited Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata, sest laste vajadused ei ole muutunud. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tõendaks tema varalise olukorra olulist muutumist. Kostjate ema lapsetoetuse saamine ei ole mõjuvaks põhjuseks kostjate kasuks väljamõistetud elatise summa vähendamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma kulude kohta. Arvestades kui vähe aega kuus kostjad viibivad hageja juures, ei ole usutav, et laste isal kulub lastele 150 eurot kuus. Menetluse käik Kohus on kogunud omal algatusel tõendeid krediidiasutustest, Maksu-ja Tolliametist ja vararegistritest laste vanemate varalise seisu kohta. Kohus selgitas oma 19.11.2020 kirjas pooltele õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust, andes tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohus pidas 18.01.2021 korraldava istungi ja selgitas pooltele õigusliku olukorda ning tõendamiskoormust, andes tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kohus jätkas asja menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus selgitas pooltele oma 03.03.2021 kirjaga õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust, andes tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks, ning teatas otsuse tegemise aja. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, kohtu pakutud kompromissi määras. Kohaldatav õigus PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga 2 kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Väljamõistetud elatise vähendamise eelduseks on laste muutunud vajadused võrreldes elatise väljamõistmise ajaga või elatise maksja varalise seisu muutus. Elatise suuruse vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Laste vajadused Seadus sätestab minimaalse elatise suuruse, mis tähendab, et eeldatakse, et laste vajadused on vähemalt minimaalses elatise suuruses põhjendatud ja vajalikud. Pooled on menetlus käigus esitanud väiteid selle kohta, et laste vajadused on suurenenud või vähenenud, kuid asjakohaseid tõendeid esitatud ei ole. Kohus on selgitanud menetlus käigus tõendamiskoormust ja andnud võimaluse tõendeid esitada. Kohus lähtub käesolevas asjas seadusega sätestatud eeldusest, sest hageja ei ole eeldust menetlus käigus ümber lükanud. Kohtu hinnangul on laste vajadused kohased seadusega sätestatud miinimumile. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud vastuväide laste vajadustele ja seega elatise suurusele ei ole millegagi põhjendatud ega vasta ka seaduses sätestatud eeldusele. Elatise minimaalse suuruse väljamõistmisel ei mängi rolli asjaolu, millisena on või oleksid kostjad oma kulutusi näidanud vaid see, ka hageja on seadusega kehtestatud eelduse ümber lükanud. Kostjate väiteid minimaalse elatise suuruse kohasuse osas toetab ka kostjate ema pangakontode väljavõtted (tl 106-125), millest nähtuvad lastele ja perele tehtavad kulutused. Vanemate varaline seisund Kohus on omal algatusel kogunud tõendeid hageja ja kostjate ema varalise seisundi kohta. Tõenditest nähtub, et kostjate ema varaline seis ei ole muutunud võrreldes elatise väljamõistmisega. Kostjate ema sissetulek on septembrist 2019 kuni augustini 2020 kokku xxxx eurot (tl 94), tema kasutuses on 2003.aastal esmaregistreeritud sõiduauto (tl 959 ja omandis kinnistu xxxx (tl 73-74). Kohtu hinnangul ei ole kostjate ema varaline seisund ja selle muutus ka asja lahendamisel oluline, sest see ei ole elatise vähendamise eelduseks. Kostjate ema varaline seisund ei ole muutnud elatise väljamõistmise ajast. Hagejal on TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada asjaolu, et tema varaline olukord on muutunud ja see ei võimalda objektiivsetel asjaoludel anda lastele ülalpidamist seadusega sätestatud minimaalses ulatuses. Hageja omandis on kinnistu xxxx (tl 64-67), 1978 ja 1993 aastal esmaregistreeritud sõidukid ning 2020 aastal esmaregistreeritud xxxx (tl 68-69), isa sissetulek on septembrist 2019 kuni augustini 2020 kokku xxxx eurot (tl 92). Hageja on kohtule esitanud tõendid oma sissetuleku muutuse kohta. Hageja palgatõendite järgi oli tema sissetulek septembris 2018- veebruarini 2019 keskmiselt 1381.03 eurot ja augustist 2020 kuni jaanuarini 2021 keskmiselt 959,65 eurot. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et hageja sissetulek on vähenenud. Kohtu hinnangul tuleb hagejalt kostjate asuks väljamõistetud elatist vähendada ja mõistlikuks elatise suuruseks on 175 eurot kuus ühele lapsele arvestades laste vanust, nende eakohast arengut ja vanemate varalist seisu. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise vähendamiseks 292 eurolt 100 eurole ehk palus elatist vähendada ühe kostja kohta 192 euro võrra kuus, on hagi hind 3456 (2x 9 x 192) eurot. 3 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib kohus jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda kui hagi rahuldatakse osaliselt. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole õiglane hageja menetluskulusid jätta tema laste kanda olukorras, kus elatis mõisteti välja tagaseljaotsusega seetõttu, et hageja ei võtnud kohtumenetlusest osa. Kohtu hinnangul ei ole õiglane jätta ka hageja õigusabikulusid kostjate kanda. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat, kuid selleest hoolimata pidi kohus hagejale korduvalt selgitama haginõude rahuldamise eeldusi ja tõendamiskoormust ning ise tõendeid koguma. Kostjate menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda TsMS § 163 lg 2 alusel, sest kostjad ei nõustunud kohtu pakutud kompromissiga. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud poole enda kanda, ei määra kohus kohtuotsusega TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks poolte menetluskulude rahalist suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.03.2021 kohtuotsus. 4