1-17-9287/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-17-9287 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Andrei Gruznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrei Gruznovi (ik 37603073710) kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Andrei Gruznovi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrusega tunnistati lubatavaks Andrei Gruznovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu
7. detsembri
8. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et A. Gruznovi poolt kuulub kandmisele 11 aastat vangistust. Teda karistati Soome Vabariigis narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest, mis Eesti Vabariigis vastab KarS § 184 lg 2 p-le
9. A. Gruznovi karistusaeg algas
10. aprillil 2014 ja lõppeb
11. aprillil
13. Viru Vangla esitas
14. augustil 2021 Viru Maakohtule materjalid A. Gruznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
15. Viru Maakohtu
16. septembri
17. a määrusega jäeti A. Gruznov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
18. A. Gruznov on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevused. Õppis sellest, kuidas kainet eluviisi säilitada. Samuti on ta läbinud riigikeele kursused tasemel A1, osaleb hetkel riigikeele kursustel tasemel A2 ja omandas põhihariduse. Vabaduses soovib omandada keskhariduse. A. Gruznovil on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). Praegusel juhul see tingimus täidetud ei ole. Vabanemise korral on A. Gruznovil olemas kindel elu- ja töökoht. Enne vangistust töötas A. Gruznov enda sõnul ametlikult Soomes. Vanglas on ta korduvalt subkultuurilistel põhjustel keeldunud majandustöödel koristajana osalemisest. Enne vangistust oli A. Gruznovi peamiseks sissetulekuks narkootikumide käitlemise eest saadav tulu. See viitab puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. A. Gruznovil on võlgnevusi 5543 euro ulatuses. Vabanemisfondis on 1077 eurot. Ta on enda sõnul motiveeritud võlgnevusi tasuma.
19. A. Gruznovil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Teda on karistatud narkootikumidega käitlemises ja nende ebaseaduslikuks sisse- ja väljaveos. Kuriteo ajendiks oli soov saada majanduslikku kasu ja vähemal määral hankida tarvitamiseks ainet. A. Gruznovi sõnul oli tal narkootikumidega probleeme viimati 15 aastat tagasi, mil põhinarkootikumiks oli heroiin. Meditsiiniosakonna andmetel on isiku sõltuvus remissioonis. Praegune kuritegu on seotud suurtes kogustes amfetamiini käitlemisega. Isik on kindel, et edaspidiselt temal enam narkootikumidega probleeme ei teki, sest ta on suutnud juba pikemat aega narkootikumidest hoiduda ning on enda vigadest õppinud.
20. A. Gruznovi eesmärgiks on elada õiguskuulekat elu ja tegeleda enesetäiendamisega. Samas on tal ka varasemalt olnud võimalik mainitud eesmärke ellu viia, kuid on otsustanud selle asemel kuritegusid toime panna. Korduvad väär- ja kuriteod ning nende iseloom viitavad A. Gruznovi negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Vanglas olles soovib A. Gruznov „paremat tööd“, aga keeldub koristamisest. Ta on väljendanud subkultuurilisi hoiakuid mustanahaliste ja madalama staatusega kinnipeetavate osas, kellega ei taha koos "istuda". A. Gruznov väljendab küll sõnades motivatsiooni edaspidiselt õiguskuulekalt käituda, kuid varasemad kuriteod näitavad, et motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on nõrk, sest A. Gruznov jätkas kuritegude toime panemist, ilma vastavaid järeldusi tegemata.
21. Nagu maakohus eespool välja tõi, omab A. Gruznov kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kahel korral karistati teda talle mitte ettenähtud kambris viibimise eest ja ühel korral saatmise ajal kõrvaliste isikutega vestlemise eest. Seega ei ole A. Gruznov isegi vanglatingimustes suuteline kehtivale korrale alluma, mistõttu ei ole maakohus vähimalgi määral veendunud, et ta oleks vabaduses suuteline alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele ja täitma kriminaalhooldustingimusi. Tähelepanu väärib ka tema poolt koristaja tööst keeldumine. A. Gruznov sooviks töötada vaid raamatukogus, sest koristaja töö talle psühholoogiliselt ja vaimselt ei sobi. See näitab, et temas on juurdunud subkultuurilised tõekspidamised ja ta on nõus täitma vaid kohustusi, mis on talle meelepärased. Ta keeldub täitmast neid kohustusi, mis tema põhimõtetega kooskõlas ei ole.
22. Vähetähtis ei ole seegi, missugune saab olema A. Gruznovi majanduslik toimetulek. Tema poolt toime pandud kuritegu iseloomustab ühiskonnaohtlikkus, kuritegu on toime pandud grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. A. Gruznov on aga sellevõrra ohtlikum ja ettearvamatum. Majanduslike raskuste ilmnemisel võib ta taaskord valida kuritegeliku tee. Kuigi tal on vabaduses võimalik ametlikult töötada, ületavad tema võlgnevused mitmekordselt vabanemisfondis olevad rahalised vahendid. Kuna ta on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, näitab võlakohustuse suurus, et tema puhul püsib uue 2 kuriteo toime panemise risk. Ta kinnitas kohtuistungil, et töötas enne vangistust ametlikult Soomes, mis tähendab, et isegi kindla töökoha olemasolu ei taga talle vajalikku sissetulekut ja ta võib minna kergema vastupanu teed, pannes toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti ei saa perekonna olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Ka käesoleva vangistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toime panemise ajal oli A. Gruznovil olemas kohtuistungil nimetatud tugivõrgustik – sugulased, ema, õde. Kuivõrd lähedaste olemasolu ei hoidnud ära tema poolt kuritegude toime panemist, puudub maakohtul veendumus, et see suudaks seda teha edaspidiseltki.
23. Lisaks ei ole A. Gruznovi puhul täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. A. Gruznovile on planeeritud kuni
24. aastani tööhõives osalemine, aastatel 20212022 keevitaja eriala omandamine ja aastal 2024 sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemine. Keevitaja eriala omandamine parandab vanglast vabanemisel tema toimetulekut tööturul. Sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemine parandab sotsiaalsete probleemide lahendamise oskust. Nimetatud tegevuste eesmärk on aidata A. Gruznovil loobuda kuritegelikest hoiakutest ja käitumisest.
25. Käesoleval juhul ei kaalu A. Gruznovit positiivselt iseloomustavad andmed üle negatiivseid. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis ei tekita piisavat veenvust A. Gruznovi edaspidises õiguskuulekuses ja maakohtu arvates ei ole karistus oma eesmärke täitnud, ei ole võimalik A. Gruznovit ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
26. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Gruznovi kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on määruskaebuses toodud seisukohad järgmised.
27. Kaitsja hinnangul on maakohus teinud kaalutlusvea, sest arvesse on jäetud süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad rohked asjaolud. Maakohus peab positiivseks, et A. Gruznov on osalenud kuriteo riski maandavas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. A. Gruznov on tänu läbitud sotsiaalprogrammidele saanud aru, mis on tema puhul uue kuriteo riski suurendavaks asjaoluks. A. Gruznov on sooritanud edukalt riigikeele eksami ja suhtub tõsiselt hariduse omandamisse. Seega on peamine sisuline eeldus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks täidetud.
28. A. Gruznov omab küll kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid sellest hoolimata on tema käitumine vanglas olnud õiguspärane. A. Gruznovit on rikkumiste eest karistatud noomitusega ja tingimisi viie ööpäevase kartserikaristusega. Seega on isegi vangla seisukohal, et tegemist ei ole tõsiste distsiplinaarrikkumistega. Tema väheolulised distsiplinaarrikkumised ei saa olla suurema kaaluga, kui teda iseloomustavad rohked positiivsed asjaolud. Kuigi varasemalt on A. Gruznov vanglas tööst keeldunud ja selle eest mitmel korral distsiplinaarkorras karistatud, siis käesoleval ajal tal taolised rikkumised puuduvad. Kuigi ta on avaldanud vastumeelsust koristajana töötamisse, ei ole ta siiski tegelikult tööst keeldunud. Tema valmisolek raamatukogus tööd teha näitab, et A. Gruznov soovib vanglas töötada meelepärasel töökohal. Kui meelepärast tööd ei ole, siis on ta valmis töötama ka mujal.
29. Läbi kriminaalhooldusele allutamise on A. Gruznovi poolt uue kuriteo toime panemine välistatud. Vanglas on tema käitumine valdavalt eeskujulik. A. Gruznov on seaduse mõttes esmakordselt kriminaalkorras karistatud. Vangistuses on ta viibinud seitse aastat. Tema taasühiskonnastumist tuleb teostada järk-järgult. Esmalt tuleks suunata ta kriminaalhooldusele ja allutada ta elektroonilisele järelevalvele. 3 RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
30. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja A. Gruznovi kaitsja vandeadvokaat V. Gimaevi kaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle kaebuse KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 4