Obsah (5)

§ 101§ 120§ 96§ 97§ 100

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-11220 Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J. K hagi A. K. v

§ 101lg 1).

1. Elatis tuleb kanda iga kuu 5-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja A. K. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis J.le“.
2. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. 2
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg
5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
6. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele vastavalt TsMS § 630 lg
7. ASJAOLUD J. K. seaduslik esindaja esitas Viru Maakohtule hagi A. K. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, on kostja hageja bioloogiline isa, kuid lapse isa pole kantud sünnitõendile, sest lapsevanemad läksid lahku
8. raseduskuul.
9. a detsembris oli lapsele nimepaneku aeg, siis kostja ei ilmunud kohale, mistõttu tuli hageja emal hageja sünd registreerida üksi. Kui hageja oli 2-3 kuune, proovisid vanemad uuesti perena koos elada, kuid seegi kestis ainult kuu aega. Kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja ema on püüdnud kostjaga korduvalt 12 aasta jooksul hageja suhtes kokkuleppeid saavutada, kuid tulutult. Hageja esindaja palus tuvastada J. K. põlvnemine A. K.st ning välja mõista A. K.lt elatis alaealise lapse ülalpidamiseks summas 292 eurot kuus. Kostja vastust kirjalikult hagile ei esitanud. 18.10.2021 kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde. Kostja võttis hagi õigeks, tunnistades, et laps põlvneb temast. Samuti ei ole kostjal elatise osas vastuväiteid. Kohtuistungil loobusid pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste ütlustega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Põlvnemise nõue A. K. ja A. K. ei ole abielus olnud. Sünni tõendi järgi on J. K. emaks hageja seaduslik esindaja A. K., kandeid isa kohta pole tehtud (tl. 4). Hageja J. K. seadusliku esindaja väitel on lapse isaks kostja. Perekonnaseaduse (

) § 94 lg 1, 2 kohaselt, isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. 18.10.2021 kohtuistungil nõustus kostja hagiga põlvnemise nõudes täielikult ja tunnistas isadust. Kuna kostja võttis isaduse õigeks, siis puudub vajadus DNA-analüüside teostamiseks. 3 Elatise nõue Kostja 18.10.2021 kohtuistungil nõustus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg.1 ja 2 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 94, § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

§ 120

lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vanemate õigused on sätestatud

8ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97

lg 1).

§ 100

lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär alates 01.01.2020 on 584 eurot ning elatise miinimummäär 292 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja J. K. kasuks alates 16.07.2021 summas 292 eurot kuus kuni J. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (

§ 101lg 1).

Elatis tuleb kanda iga kuu 5.kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja A. K. arveldusarvele. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine 4 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik