KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 24. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6384 Tsiviilasi Tallinna kohtut

) § 28 lg1, lg 2, lg 3; § 85 lg 1 ja lg

1. 2.
2. Maakohus tuvastas et täitmisteade on võlgnikele kätte toimetatud
3. juunil 2020 postkasti postitamise teel

§ 10ja Ts

MS § 326 alusel korteriomandi aadressil. Asja materjalidest nähtub, et võlgnikud hoiduvad põhjendamatult kõrvale kohtutäiturile korterisse sisenemise võimaldamisest. Korteriomand on arestitud ja see soovitakse müüa enampakkumisel. Seega tuleb lugeda, et võlgnikud teavad toimuvast täitemenetlusest. 2.3. Vara arestimisel ei võimaldanud võlgnikud korterile juurdepääsu ning kohtutäitur ei saanud sellega tutvuda, seda pildistada ega huvilistele tutvustada. Korteriga tutvumine ja selle huvilistele tutvustamine on täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Võlgnike vastuseisu tõttu ei ole täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgnike nõusoleku puudumine

§ 28lg 2 tähenduses.

2.4. Kohus annab nõusoleku ruumidesse sisenemiseks konkreetsel kuupäeval ja ajavahemikus. Nii arvestab kohtumäärus ka võlgnike huve, kes peavad kolmandate isikute viibimist oma kinnisasjal taluma üksnes konkreetsel kindlaksmääratud ajavahemikul. Rahuldamata jäi avalduse tekstis esitatud tingimuslik tulevikku suunatud taotlus võimaldada korterisse sisenemist ja vara näitamist kolme kuu jooksul kohtumääruse väljastamisest. 2

§ 8

lg 1 ja kohtutäituri seaduse § 2 lg 3 nõudeid; põhjendamatu on taotlus viie isiku poolt piltide tegemiseks ja varaga tutvumiseks, sest see rikub võlgnike privaatsust, turvalisust ja kodurahu; kohus rikkus õigusnorme, jättes arvestamata COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmed ja piirangud.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Mõlemad nimetatud menetlusosalised vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. mail
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnikud kannavad sellega seonduvad kulud.
5. Maakohtu määruse vaidlustasid ainult võlgnikud, st TsMS § 659 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause järgi on määrus avalduse rahuldamata jätmise ning kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulude nende endi kanda jätmise osas edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus saab kaebuse väidete piires kontrollida üksnes seda, kas maakohus andis õigesti kohtutäiturile loa korterisse sisenemiseks.
6. Menetlusosalised esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid, mis on TsMS § 662 lg 3 mõtte kohaselt lubatav. Kohus võtab esitatud tõendid toimikusse. Võlgnik II esitas
7. mail 2021 kohtule taotluse kaasata menetlusse teine võlgnik I. Selle taotluse lahendamiseks puudub vajadus, sest võlgnik I on niigi menetlusosaline ja ta allkirjastas ka määruskaebuse.
8. Määruskaebuses ega menetluses edaspidi esitatud väiteid ei anna alust vaidlustatud määrust muuta. Maakohus kohaldas õigesti õigusnorme ja tuvastas avalduse rahuldamiseks piisavad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega ning vastab kaebuse väidetele järgmiselt. 8.
9. Asjakohatud on võlgnike väited täitemenetluse dokumentide kättetoimetamise kohta. Vaidlustamata asjaoludel olid võlgnikud täitemenetlusest, korteriomandi arestimisest ja enampakkumise väljakuulutamisest teadlikud. Ruumidesse sisenemiseks loa andmise menetluses pole vaja tuvastada, kuidas ja millal täpselt võlgnik erinevatest täitetoimingutest teada sai. Samuti on asjakohatud väited kohtutäituri ebapädevuse kohta. 3

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel. 8.3. Maakohus leidis õigesti, et korteriga tutvumine ja selle huvilistele tutvustamine on täitedokumendi täitmiseks vajalik toiming. Võlgnike vastuseisu tõttu ei ole nende kinnisasjal täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgnike nõusoleku puudumine

§ 28lg 2 tähenduses.

Ringkonnakohus nõustub, et kohtutäitur on piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgnikele kuuluvasse korteriomandisse loa saamise vajalikkust. Maakohus ei andnud tutvumise õigust põhjendamatult suurele arvule isikutele, sest kohtutäituril ei ole kohustust määrata tutvumist korraldama ainult ühte oma büroo töötajat või teha seda toimingut üksi. 8.4. Asjakohatu on võlgnike väide, et kohtutäitur võib kohtult sisenemiseks nõusolekut küsida üksnes juhul, kui võlgnikud seda takistavad.

§ 28

lg 21 kohaselt võib sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kohtumääruse teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Seetõttu pole vaja hinnata kaebuse väiteid võlgnike tegevuse või tegevusetuse kohta. 8.

1. Põhjendatud pole võlgnike väide seoses COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete ja piirangute arvestamata jätmisega. Tutvumise ese ei ole avalik ruum. Lisaks on korteriga võimalik tutvuda distantsi hoides ja maske kandes, mis on üldjuhul piisavad meetmed. Esitatud täiendavate väidete ja tõendite kohaselt on kohtutäitur määratud ajal korterisse ka sisenenud ja kohtult saadud loa sel viisil realiseerinud. Võlgnikud ei toonud esile, et toimingul oleks tegelikult olnud olulisi negatiivseid tagajärgi, mille talumist sellises olukorras ei peaks võlgnikult eeldama.
2. Avalduse läbi vaatamata jätmiseks pole alust. Algset avaldust ei muuda perspektiivituks täitemenetluse vahepealne käik ega võlgnike ühisvara jagamine pärast avalduse esitamist. Kohus ei saa käesolevas asjas hinnata, kas praegu esineb täitemenetluse lõpetamise alus. Avalduse esitamise ja vaidlustatud määruse tegemise ajal seda kohtule esitatud materjalide põhjal ei olnud.
3. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgnike kanda. Siinjuures kannavad võlgnikud teiste menetlusosaliste kulud solidaarselt, aga oma kulud kumbki ise. Kohtutäitur ega sissenõudja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu puudub vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse sisulise osa ja kulude jaotuse peale saab kaevata

§ 219ja TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel. Tõendite vastuvõtmise otsustus ei ole vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) 4