veebruari 2021 üldmenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Küllike Kask Margus Valdmann Süüdistatav isikukood: 36604124213; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkendit pole kohaldatud Kaitsja Marko Tammann RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus Margus Valdmanni
2 (alates 01.07.2019
lg 1) järgi süüditunnistamise osas ja mõista Margus Valdmann selles süüdistuses õigeks. 2. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus Margus Valdmannile
(alates 01.07.2019
lg 1) ja
järgi
Mõista Margus Valdmannile
Päevamäära suuruseks lugeda 10 eurot. 3. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus Margus Valdmannile
1
Margus Valdmannile
järgi mõistetud rahaline karistus ja talle Pärnu Maakohtu otsusega
lg 1 järgi mõistetud neljakuuline vangistus jätta
lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, tingimusel, et Margus Valdmann ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. 4. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus Margus Valdmannilt kannatanu 1690 euro suuruste õigusabikulude täies ulatuses välja mõistmise osas. KrMS § 182 lg 3 alusel mõista kannatanu menetluskulud M. Valdmannilt välja 1/10, st 169 euro ulatuses. Ülejäänud 1521 euro ulatuses jääb esindaja tasu kannatanu kanda. Tühistada Pärnu Maakohtu otsus Margus Valdmanni õigusabikulude täies ulatuses tema kanda jätmise osas. Seoses Margus Valdmanni õigeksmõistmisega
MS § 181 lg 1 alusel Margus Valdmanni kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu katteks 1632 eurot. Ülejäänud 3264 eurot jätta Margus Valdmanni kanda.
2
lg 1 ja § 349 järgi süüdistatakse Margus Valdmanni järgnevas: „Margus Valdmanni (Valdmann) süüdistatakse selles, et tema võttis 2017 a eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas ühendust Y OÜ juhatuse liikme Q-ga ja andis talle teada, et X OÜ juhatuse liige C soovib 15.01.2014.a Y OÜ ja X OÜ vahel sõlmitud äriruumi üürilepingut Pärnus XXX üürimise kohta üle anda Z OÜ-le. Q koostas 30.11.2017.a lepingu ülevõtmise kokkuleppe ja saatis selle Z OÜ juhatuse liikme Margus Valdmanni meilile XXX@gmail.com. Omades juurdepääsu Pärnus XXX asuvas OÜ X kontoris OÜ X juhatuse liikme C ID-kaardile, mis asus lauasahtlis ning teades varasemast ajast C ID-kaardi nr XXXXXXXXX PIN koode, allkirjastas Margus Valdmann teadlikult ja tahtlikult 01.12.2017.a kell 10:03:53 IP aadressilt XX.XXX.XX.XXX digitaalselt X OÜ juhatuse liikme C nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta, 30.11.2017 koostatud Y OÜ, X OÜ ja Z OÜ vahelise üürilepingu ülevõtmise kokkuleppe. Seejärel Margus Valdmann, Z OÜ juhatuse liikmena, allkirjastas digitaalselt enda isikutunnistusega Z OÜ nimelt 01.12.2017.a kell 10:05:14 IP aadressilt XX.XXX.XX.XXX lepingu ülevõtmise kokkuleppe. Sellise tahtliku tegevusega omandas Z OÜ, mille juhatuse liige on Margus Valdmann, üürilepingu ruumidele aadressil Pärnu linn XXX. Lepingu ülevõtmise kokkuleppe X OÜ juhatuse liikme C nimelt digitaalse allkirjastamisega lõi Margus Valdmann Y OÜ juhatuse liikmes Q ebaõige ettekujutuse, et üürilepingu üleandmine Z OÜ-le on X OÜ tahe. Eksimuses olles vahetas Q Y OÜ juhatuse liikmena Margus Valdmanni 01.12.2017 saadetud lepingu ülevõtmise kokkuleppe alusel üürilevõtja andmed ja üürileping läks üle Z OÜ-le, millega X OÜ kaotas 15.01.2014 sõlmitud äriruumide üürilepingust tulenevad õigused ja Z OÜ omandas õigused ruumidele aadressil Pärnu linn XXX. Samuti esitas Margus Valdmann Pärnus XXX 20.12.2017.a Maanteeameti e-teeninduses taotluse X OÜ-le kuuluva mootorsõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX ümbervormistamiseks enda nimele. Selleks koostas Margus Valdmann 20.12.2017.a Pärnus XXX asuvas arvutis müügilepingu, mille alusel müüja X OÜ kohustub ostjale Margus Valdmannile üle andma sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX ja ostja kohustub sõiduki vastu võtma ning tasuma ostuhinna 1,00 eurot. Omades juurdepääsu Pärnus XXX asuvas OÜ X kontoris asuvale OÜ X OÜ juhatuse liikme C IDkaardile, mis asus lauasahtlis ja teades varasemast ajast C ID-kaardi nr XXXXXXXXX PIN koode, allkirjastas Margus Valdmann teadlikult ja tahtlikult 20.12.2017.a kell 12:23:00 IP aadressilt XXX.XX.XX.XXXX digitaalselt X OÜ juhatuse liikme C nimelt, kasutades tema ID kaarti, viimase teadmata ja nõusolekuta, sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX müügilepingu. Margus Valdmann ise allkirjastas müügilepingu 20.12.2017.a kell 12:56:01 IP aadressilt XXX.XX.XX.XXXX. Seejärel edastas Margus Valdmann selle Maanteeametile e-teeninduse kaudu. Sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX müügilepingu X OÜ (juhatuse liige C) nimelt digitaalse allkirjastamisega lõi Margus Valdmann tahtlikult Maanteeametile ebaõige ettekujutuse, et müügilepingu sõlmimine on X OÜ tahe. Eksimuses olles vormistas Maanteeamet Margus Valdmanni 20.12.2017 saadetud müügilepingu alusel sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX Margus 3 Valdmanni nimele, millega X OÜ kaotas õiguse omandile ja Margus Valdmann sai sõiduki omanikuks. Samuti edastas Margus Valdmann Pärnus XXX 30.10.2017.a kell 15:33 IP aadressilt XX.XXX.XX.XXX Telia Eesti AS e-teeninduse kaudu taotluse lisada ennast X OÜ kontaktisikuks. Omades juurdepääsu Pärnus XXX asuvas OÜ X kontoris OÜ X juhatuse liikme C ID-kaardile, mis asus lauasahtlis ja teades varasemast ajast C ID-kaardi nr XXXXXXXXX PIN koode, logis Margus Valdmann sisse Swedbanga iseteenindusse ja selle kaudu Telia Eesti AS e-teenindusse ning edastas digitaalselt C nimelt, tema ID kaarti kasutades, viimase teadmata ja nõusolekuta, Telia Eesti AS-le e-teeninduse kaudu enda andmed kontaktisikuks lisamiseks. Sellise teadliku ja tahtliku tegevusega lõi Margus Valdmann Telia Eesti AS-le ebaõige ettekujutuse, et tema kontaktisikuks lisamine on X OÜ tahe. Pärast seda läks Margus Valdmann 30.10.2017.a Telia Eesti AS Port Artur II asuvasse esindusse Pärnu linnas Hommiku tn 2 ja loovutas X OÜ kontaktisikuna X OÜ nimel olnud toote „Ärikliendi Internet“ Z OÜ-le, mille juhatuse liige ta ise on. Eksimuses olles vormistas Telia Eesti AS müügikonsultant G toote „Ärikliendi Internet“ Z OÜle nimele, millega X OÜ jäi sellest teenusest ilma. Seega Margus Valdmann teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta tahtliku kasutamisega eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 30.06.2019 kehtinud
redaktsiooni kohaselt oli tegu karistatav §1572 järgi). Samuti Margus Valdmann teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi tahtliku kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.“
Valdmanni järgnevas: „Samuti Margus Valdmann, olles saanud 22.10.2013.a X OÜ juhatuse liikmelt C-lt enda kasutusse sõiduauto Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX, väärtusega 4500 eurot, sisenes 20.12.2017.a Maanteeameti e-teenindusse ja allkirjastas C ID-kaarti kasutades sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX müügilepingu, mille tulemusel registreeriti sõiduk Margus Valdmanni nimele ilma X OÜ juhatuse liikme C loata ja teadmata. C palus Margus Valdmannil sõiduauto Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX tagastada ja kirjutada tagasi X OÜ nimele ning auto talle üle anda, kuid Margus Valdmann seda ei teinud. Seega pööras Margus Valdmann tahtlikult valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, kuna ei tagastanud X OÜ-le sellele kuuluvat vara: sõidukit Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX. Seega Margus Valdmann, valduses oleva võõra vallasasja tahtlikult ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, pani toime
Pärnu Maakohus tunnistas 8. veebruari 2021 otsusega M. Valdmanni
(alates 01.07.2019
lg 1 järgi) ja § 349 järgi ning
lg 1 järgi süüdi.
4 § 1572 (alates 01.07.2019
Valdmannile
lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
Valdmannile karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga kaetuks, nii et liitkaristuseks jäi kuus kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse täitmisele pööramata tingimusel, et M. Valdmann ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. X OÜ tsiviilhagi Margus Valdmanni vastu 46 477,57 euro nõudes (so müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde ning tagatisraha nõudes) ja vastavalt summalt viivise nõudes jättis kohus läbi vaatamata. Kohus rahuldas X OÜ tsiviilhagi Margus Valdmanni vastu sõiduauto Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX vääruse hüvitamise nõudes summas 3900 eurot. Samuti rahuldas kohus X OÜ tsiviilhagi M. Valdmanni vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes seisuga 08.02.2021 summas 972,97 eurot ning tekitatud kahjult 3900 eurolt viivis alates 09.02.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lgs 1 sätestatud määras. Tsiviilhagi tagamiseks arestitud mootorsõiduki Toyota Corolla Verso reg märgiga XXXXXX ja Margus Valdmannile kuuluva sõudepaadi KOLIBRI KM XXX jättis kohus arestituks kuni tsiviilhagi täitmiseni ning määras, et keelumärked tuleb kustutada pärast nimetatud nõuete tasumist. Kohus mõistis M. Valdmannilt KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel kannatanu X OÜ kasuks välja kannatanu esindaja tasu summas 1690 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 876 eurot.
(alates 01.07.2019
lg 1 järgi) ja § 349 järgi esitatud süüdistuse kontekstis luges kohus C ütluste alusel tõendatuks, et M. Valdmann kasutas ilma tema nõusolekuta tema ID-kaarti ja tegi sellega X OÜ nimel toiminguid, milleks tal polnud X OÜ seadusliku esindaja C volitust. Sellise dokumendi kasutamise eesmärgiks oli saada 15.01.2014 sõlmitud äriruumide üürilepingust tulenevad õigused Z OÜ-le, omandada X OÜ-lt sõiduauto Toyota Corolla, samuti omandada teenus „Ärikliendi Internet“ Z OÜ nimele, millega X OÜ jäi sellest teenusest ilma. C tunnistas, et hoidis oma ID-kaarti mõnikord töölaua sahtlis, kuid eitas seda, et oleks andnud oma ID-kaarti M. Valdmannile kasutada. Kuigi M. Valdmanni ütluste kohaselt tegutses ta C nõusolekul ja volitusel, leidis kohus, et lähtuda tuleb tehinguteks nõusoleku andmist eitanud C ütlustest. Kohus leidis, et C ütlusi toetavad tunnistaja Q ütlused ja kirjalikud tõendid. Ka muutis kohtu hinnangul C ütlused usaldusväärseks tema kirjeldus, kuidas ta M. Valdmanni tehtud tehingutest teada sai. Tunnistaja F ütlused, kelle sõnul oli ta näinud, kuidas C andis oma ID-kaarti M. Valdmannile, kui oli vaja midagi allkirjastada, jättis kohus ebausaldusväärsetena kõrvale. 5 Kohus leidis, et C tähtsat isiklikku dokumenti kasutas Margus Valdmann eesmärgil saada X OÜ nimel olevad õigused Z OÜ-le ning sõiduauto enda nimele ilma selle eest tasumata. Kõigil nendel juhtudel loodi C-st kui X OÜ juhatuse liikmest ebaõige ettekujutus, et ta soovib selliseid toiminguid ja tehinguid teha, et see on tema soov ja sihipärane tegutsemine. Sellise tegevuse tulemusena Margus Valdmanni poolt tekitati kahju C seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuna X, mille osanik ja ainus juhatuse liige C on, jäi ilma ruumide kasutamise õigusest XXX, kaotas Ärikliendi interneti kasutamise õiguse ning omandi sõiduautole Toyota Corolla Verso. Eeltooduga on täidetud
Kohus leidis, et M. Valdmann pani toime ka
Kohtu hinnangul kasutas M. Valdmann ebaseaduslikult teise isiku, s.o C identiteeti. Kohus leidis: „Ilma C isikuandmeid kasutamata, mis on kantud ID kaardile, ei oleks olnud võimalik Margus Valdmannil süüdistuses etteheidetud toimingute tegemine. Kokkuvõtvalt lõi Margus Valdmann sellise tegevusega teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta tahtliku kasutamisega eesmärgiga teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, millega tekitas kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Kusjuures teise isiku seadusega kaitstud huvidele kahju tekitamine võib seisneda nii varalise kahju tekitamises kui teise isiku õiguste teostamise muul viisil takistamises. Eeltooduga on täidetud
lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.“ Subjektiivsest küljest on teod pandud toime
Margus Valdmann seadis eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise ja teadis, et need saabuvad. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et
Valdmanni kaitseõigust, kuna sellises teos talle kahtlustust esitatud polnud. Kohus leidis, et M. Valdmanni kaitseõigust rikutud ei ole, kuna süüdistusakti kättesaamisega said Margus Valdmann ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisust teadlikuks. M. Valdmannil ja kaitsjal oli piisavalt aega nii enne eelistungit kui kohtuliku arutamise algust kujundada oma kaitsetaktika ja kaitsta end selle süüdistuse vastu. M. Valdmannile esitatud süüdistuse tekstis on piisava selguse ja täpsusega kajastatud kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Kohus leidis, et M. Valdmann on pannud toime
Tuvastatud on, et vaidlusalune sõiduk oli Margus Valdmanni valduses. Tõendamist on leidnud, et 20.12.2017.a sisenes Margus Valdmann Maanteeameti e-teenindusse ja allkirjastas C IDkaarti kasutades sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX müügilepingu, mille tulemusena registreeriti sõiduk Margus Valdmanni nimele ilma X OÜ juhatuse liikme C loata ja teadmata (vt C ütlused ja Maanteeameti teatist sõiduki, et sõiduk on ümber vormistatud uuele omanikule Margus Valdmannile, samuti väljatrükk nõudekirjast S AS ning asitõendi vaatlusprotokoll 19.06.2018 tõendab S AS poolt esitatud andmete vaatlemist). C selgitas täiendavalt kohtuistungil, et palus Margus Valdmannil sõiduauto Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX tagastada ja kirjutada tagasi X OÜ nimele ning auto talle üle anda, kuid Margus Valdmann ei ole seda teinud. Margus Valdmann pööras tahtlikult võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, kuna ei tagastanud X OÜ-le temale kuuluvat vara: sõidukit Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga 6 XXXXXX. Margus Valdmann müüs tema valduses olnud X OÜ kuulunud sõiduki iseendale. Selliseks müügitehinguks puudus Margus Valdmannil igasugune X OÜ nõusolek. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud
Margus Valdmann oli teadlik, et müüdav sõiduk kuulub X OÜ ning et ettevõtte nimel oleva sõiduki müügiks tahteavalduse annab ta C ID kaarti kasutades ise. Seega ta oli teadlik, et ta ei ole sõiduki omanik, mistõttu ei ole tal ka sõidukit võimalik ilma omaniku nõusolekuta müüa. Teades, et müüdav vara ei kuulu talle, otsustas Margus Valdmann sõiduki siiski võõrandada. Seega Margus Valdmann seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, st isiku eesmärk oli võõrandada teise isiku vara, omamata selleks õigust. M. Valdmannile karistusi mõistes märkis kohus järgmist: „Arvestades seda, et Margus Valdmann pani temale etteheidetavad kuriteod toime kavatsetult, tema käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka koosseisuvälised raskendavad asjaolud, tuleb hinnata Margus Valdmanni süüd vähemalt keskmiseks. Seda ka põhjusel, et teise isiku identiteeti ja tähtsat isiklikku dokumenti kasutati ebaseaduslikult mitu korda. Omastamise tulemusel rikastus alusetult just Margus Valdmann isiklikult. Mitmekordne ebaseaduslik identiteedi ja tähtsa isikliku dokumendi kasutamine, aga ka toime pandud omastamistegu, näitavad süüdistatava ükskõikset ja küünilist suhtumist nii kannatanule kahju tekitamisse kui õiguskorda tervikuna. Karistuse liigi valikul arvestab kohus asjaoludega, et konkreetsel juhul on etteheidetavate kuritegude puhul tegu nii avaliku usalduse vastaste kui ka varavastase kuriteoga, millega kaasneb süüdistatava vastu varaline nõue, mistõttu karistusliigina välistab kohus süüdistatavale rahalise karistuse mõistmise. Seega jääb ainsaks karistusliigiks vangistus.“ Kohus nõustus prokuröri ettepanekuga mõistetavate karistuste osas. Samuti nõustus kohus prokuröri seisukohaga, et ebaseaduslik identiteedi ja tähtsa isikliku dokumendi kasutamine moodustavad ideaalkonkurentsi, sest need teod pandi toime samal ajal ning ühtse teoplaanina. Arvestades, et süüdlane varem süütegusid toime pannud ei ole, on täidetud tingimused karistustest tingimisi vabastamiseks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuriteo toimepanemise ajast on möödunud juba üle 3 aasta ning puuduvad andmed, et Margus Valdmann oleks vahepeal uusi kuritegusid toime pannud. Karistusest tingimuslikult vabastades tuleb lähtuda põhimõttest, et vabastatu katseaeg ei tohi olla lühem kui mõistetud karistus. Kohus märkis, et kohtueelses menetluses on kannatanu X OÜ esitanud Margus Valdmanni vastu varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes tsiviilhagi. Vastavat nõuet on kannatanu korrigeeritud kaitsja vahendusel 16.11.2020 esitatud hagiavaldusega. Kannatanu menetlusse võetud nõude saab kokkuvõtlikult jagada kolmeks. Esiteks müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde hüvitamise nõue; üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha nõue; ja sõiduauto Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX vääruse hüvitamise nõue. Lisandub kõigilt summadelt viivise väljamõistmise nõue. Müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde hüvitamise nõude osas jättis kohus tsiviilhagi läbi vaatamata leides, et see nõue ei ole M. Valdmannile esitatud süüdistusega piisavalt seotud. St X OÜ selle nõude aluseks olevad asjaolud ei kattu piisaval määral süüdistuse alusfaktidega, mistõttu pole kohus pädev sellist haginõuet 7 kriminaalmenetluse raames läbi vaatama. Olukorras, kus kohus on võtnud tsiviilhagi siiski menetlusse, tuleb see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha nõude osas jättis kohus tsiviilhagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Sõiduauto Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX väärtuse hüvitamise nõude kohus rahuldas. Margus Valdmanni tegevusega on X OÜ-le tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol. VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Vastavat tagajärge ei oleks tekkinud, kui Margus Valdmann ei oleks X OÜ-le kuuluvat sõidukit ebaseaduslikult enda nimele kirjutanud. Asjakohased on ka menetluses kõlanud viited VÕS § 115 lg 2-le. Viidatud normi järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kannatu esindaja C on kohtuistungil kinnitanud, et samal päeval kui sai sõnumi sõiduki omanikukande muutmise kohta, andis ta teada Margus Valdmannile, et soovib sõidukit tagasi. Ümberregistreerimine toimus 20.12.2017. Sõiduki omanikukanne on kuni käesoleva hetkeni tagasi muutmata. Seega on möödunud ajalist faktorit arvestades, aga ka esitatud haginõude põhjal ilmne, et kannatanu on kaotanud huvi konkreetse eseme tagastamise vastu. Kohud leidis, et kuigi kannatanu hindas hagiavalduses auto väärtuseks 4500 eurot, tuleb hüvitise suuruseks määrata 3900 eurot. Kuna hagiavaldus on esitatud enam kui poolteist aastat tagasi, on selge, et sõiduauto Toyota Corolla Verso väärtus on käesolevaks hetkeks langenud. Arvestades auto tavapärast vananemist ja armortiseerumist vastava ajaperioodi vältel, on kohtu hinnangul mõistlik määrata kohtuotsuse tegemise aja seisuga Toyota Corolla Verso väärtuseks 3900 eurot. Kaitsja poolt on kaitseteesides (lk 17) viidatud, et sõiduki arestimismääruses on sõiduki väärtuseks 3300 eurot. Arestimisakt on koostatud samuti poolteist aastat tagasi, ehk samal ajal kui esitas hageja eeluurimise ajal hagiavalduses sõiduki hinnaks 4500 eurot. Kohtu hinnangul märgitakse tavapäraselt viidatud aktis eseme hind pigem odavaimate samaväärse sõidukite väärtuste põhjal, et tagada võimalikult maksimaalselt arestimisega tagatavat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et turuhinnale vastav hind asetseb käesoleval juhul mõlema nimetatud summa keskel. Usutav ei ole, et juba niigi madala hinnaga sõiduk oleks pooleteise aastaga kaotanud enam kui kolmandiku oma maksumusest. Samas ca 15 % hinnalangus on reaalne. Kohus pidas põhjendatuks kannatanu taotlust viivise väljamõistmiseks. 3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Valdmanni kaitsja vandeadvokaat M. Tammann, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning M. Valdmanni õigeksmõistmist
Samuti taotleb kaitsja X OÜ M. Valdmanni vastu esitatud tsiviilhagi 50 777,57 euro nõudes rahuldamata jätmist. Ühtlasi taotleb kaitsja arestitud sõiduauto ja sõudepaadi aresti alt vabastamist. Veel taotleb kaitsja Eesti Vabariigilt M. Valdmanni kasuks 6336 euro välja mõistmist kriminaalmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 4896 eurot kohtueelses 8 menetluses ja maakohtu menetluses makstud apellatsioonimenetluses makstud kaitsjatasu eest). kaitsjatasu eest ning 1440 eurot Kaitsja leiab, et
§-s 1572 sisalduva identiteedivarguse sättega ei ole hõlmatud juriidiliste isikute kohta käiva informatsiooni väärkasutamise juhtumid. Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt on sätte eesmärk tagada põhiseaduse §-s 26 sätestatud igaühe õigus perekonna-ja eraelu puutumatusele. Isikuandmed on isikuandmete kaitse seaduses sõnastatu kohaselt iseloomulikud vaid füüsilistele isikutele, millest järeldub, et
§-s 1572 sisalduva identiteedivarguse sättega ei ole hõlmatud juriidiliste isikute kohta käiva informatsiooni väärkasutamise juhtumid.
dispositsiooni sõnastusest nähtuvalt peab olema tekitatud kahju samale isikule, kelle isikuandmeid tema nõusolekuta kasutati. X OÜ perekonna-ja eraelu puutumatust, sh tema mainet ei ole kahjustatud ega tegelikult seda ei saanudki juriidilise isiku puhul kahjustada. Süüdistusaktis pole sõnagi sellest, et süüdistuses kirjeldatud tegevusega oleks kahjustatud C perekonna-ja eraelu puutumatust, sh tema mainet. Teiseks,
dispositsioonis nimetatud „teine isik“ ei lange praegusel juhul kokku, ehk see ei ole üks ja seesama isik(üks on juriidiline isik ja teine füüsiline isik). Kaitsja leiab, et maakohus on kriitikavabalt ning eelhoiakuna süüdistatavat kallakut demonstreerides suhtunud selles asjas kogutud tõenditesse. Kohus on isikuliste tõendiallikate kriitilisest ja põhjalikust analüüsist hoidunud. Samuti pole maakohus tunnistajateega süüdistatava ütlusi hinnates arvesse võtnud kõiki põhimõtteid, mida kohtupraktikast tulenevalt oleks tulnud arvesse võtta. Kaitsja leiab, et M. Valdmanni süüdistuse kontekstis on oluline, kes tegelikult X OÜ-d juhtis. Ses osas on C ja M. Valdmanni ütlused diametraalselt vastuolulised. Maakohus ei ole vastuolusid välja toonud ega hinnangud ega põhjendanud, kuidas ta vastuolu ületab. Tunnistaja F ütlused jättis kohus põhjendamatult kõrvale, sest neis ei ole sellist vastuolu, mis muudaks need ebausaldusväärseks. Samuti ei olnud F-l alust anda pigem M. Valdmanni kui C huvidele vastavaid ütlusi. Kohus jättis tähelepanuta selle, et C ütlused on vastuolus tunnistaja Q ütlustega. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et C andis ettevõtte juhtimise kohta ebamääraseid vastuseid ning tema ütlused olid vastuolulised. Seevastu M. Valdmanni ütlused olid põhjalikud, asjatundlikud ja riimusid teiste tõenditega. Kaitsja märgib, et kuna ainus otsene süüstav tõend M. Valdmanni vastu oli C ütlus, oleks kohus pidanud eriti põhjalikult vaagima kõiki asjaolusid ja eriti veenvalt kummutama kõik kahtlused. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks.
Valdmannile esitatud ei olnud ning seega rikub sellise süüdistuse esitamine tema kaitseõigust. Samas möönis kaitsja, et kuna M. Valdmannile kohtueelses menetluses esitatud
lg 1 järgi esitatud kahtlustuse objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused on suuresti
9 §-s 349 sätestatud süüteokooseisu objektiivse ja subjektiivse tunnustega kattuvad, oli M. Valdmannil siiski võimalik end prokuratuuri poolt juurde lisatud uue õigusliku hinnangu (kuriteo kvalifikatsiooni) vastu kohtus eelkõige ütluste andmisega tõhusalt kaitsta. Kaitsja leiab, et seetõttu ei pea ringkonnakohus oma otsuses kaitsja neid apellatsiooni argumente vähemalt põhjalikult käsitlema. Kaitsja leiab aga, et M. Valdmann tuleb ka
järgi mõista õigeks samade tõendamisvigade tõttu, millele kaitsja osutas
Veel leiab kaitsja, et otsusest ei selgu, kas M. Valdmanni poolt
§-s 349 sätestatud kuriteo puhul on tegemist ideaalkonkurentsiga (ideaalkogumiga) või mitte. Kaitsja tõi selle materiaalõigusliku momendi välja juba kaitseaktis, kuid kuna prokurör seda süüdistuskõnes ei käsitlenud ning maakohus järgis ka selles osas prokuröri lähenemisviisi, siis nähtavasti seepärast jäi see küsimus otsuses käsitlemata. Asjaolu, et maakohus viitas Otsuses süüd ja karistust käsitletavas osas
Süüdimõistmist
lg 1 järgi peab kaitsja alusetuks esiteks põhjusel, et süüdimõistmine põhineb C ütlustel, mis oleks tulnud tegelikult ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja jätta. Kaitsja märgib, et M. Valdmanni ütluste kohaselt algatas C ise auto müügi. Lisaks tuleneb M. Valdmanni ütlustest, et ta oli auto juba välja maksnud, kuigi see toimus osaliselt sularahas ja seda kuidagi dokumenteeritud ei ole. Kaitsja leiab, et M. Valdmanni versiooni toimunust ei kummuta tõik, et auto müügisummaks on lepingus märgitud 1 euro. Kaitsja leiab, et kuna eelnevast tulenevalt ei olnud M. Valdmanni valduses olev sõiduauto tema jaoks võõras, siis ei saanud ta seda karistusõiguslikus mõttes omastada. Ka seetõttu puudus alus M. Valdmanni käsitletavas kuriteos süüdimõistmiseks ja tema karistamiseks. Kaitsja leiab, et maakohus jättis tsiviilhagi müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde hüvitamise ning üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha nõude osas alusetult läbi vaatamata. Nõuet, mis on kohtu poolt juba menetlusse võetud, ei saa jätta läbi vaatamata, vaid see nõue tuleb kas vähemalt osaliselt rahuldada või jätta rahuldamata. Hoolimata sellest märgib kaitsja, et loeb maakohtu kriitika tagatisraha tasumise kohta põhjendatuks. Sõiduauto Toyota Corolla Verso väärtuse hüvitamise nõude osaline rahuldamine ei olnud põhjendatud. Maakohus leidis, et varaline kahju summas 3900 eurot on tekitatud X OÜ-le õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava Margus Valdmanni poolt toimepandud kuritegudega (Otsuse punkt 28). Maakohtu selline tõdemus on juriidiliselt ebakorrektne, sest sellest ei nähtu, milliseid konkreetseid kuritegusid silmas peeti. Juhul kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole asja omanikul kohtupraktika kohaselt üldjuhul asja ebaseadusliku valdaja vastu asja väärtuse hüvitamise nõuet. Kui asi on teise isiku ebaseaduslikus valduses, on esmane õiguskaitsevahend asja väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 või VÕS § 108 lg 2 esimese lause alusel. Osutatud kohtupraktikast tuleneb muu hulgassee, et kui vallasasja omanikul on võimalik asi valduse rikkujalt välja nõuda, saab ta asjade väljaandmise asemel nõuda kahju hüvitamist asjade 10 väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. Kaitsja leiab, et kuna hagis ei ole kahju hüvitamise nõude eeldustele vastavaid faktilisi asjaolusid välja toodud, jääb kahjunõue tagajärjetuks. Kaitsja juhib tähelepanu, et TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt oleks maakohus X OÜ hagi osalise rahuldamise korral pidanud Whitmen Oü-lt Margus Valdmanni kasuks välja mõistma menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamata jäetud ulatusega. Kaitsja märgib, et maakohtu süüdimõistva ja tsiviilhagi osaliselt rahuldava otsuse tühistamisel tuleb sellega seoses teha uus otsus ka menetluskulude osas. Samuti tuleb lahendada küsimus apellatsioonmenetluse kuludest.
kuriteokoosseisu tunnustele (süüdistuses on tegu kvalifitseeritud
lg 1 järgi, märkides, et varem oli tegu karistatav lihtsalt
(see säte oligi ühelõikeline) järgi; ringkonnakohtu hinnangul tuleb teo kvalifitseerimisel
lg-st 1 tulenevalt lähtuda teo kvalifitseerimisel just selle toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonist, näidates ära, millistele kuriteokoosseisudele on tegu seaduse muutumise korral vastanud hiljem). Nii 2017 kehtinud
kui ka praegu kehtiv
lg 1 näevad ette vastutuse „teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu“. Teisisõnu on karistatav tegu teise isiku loata tema isikandmete kasutamine (siin ja edaspidi on „isikuandmete kasutamist“ mõeldud üldmõistena, mis hõlmab ka edastamist ja juurdepääsu võimaldamist) temana esinemiseks. Selle eesmärk peab olema luua isikust, kelle isikuandmeid kasutati, ebaõige ettekujutus, st isikuandmeid kasutatakse jätmaks kellelegi muljet, et tegutsenud on isik, kelle isikuandmeid kasutati. Lõpuks peab olema selle tegevusega varjatud kuritegu või tekitatud kahju selle isiku õigustele või huvidele, kellena esineti. Normi sõnastusest nähtub, et isik, kelle isikuandmeid kasutatakse, kellena esinetakse, kellest soovitakse luua ebaõiget ettekujutust ja kelle huvisid või õigusi kahjustatakse, peab olema üks ja sama: normi tekstis on kasutatud isikule viidates kõigil kordadel sama sõnastust: kasutatakse „teist isikut“ tuvastavaid isikuandmeid, seda tehakse esinemaks „teise isikuna“ ja ka kahju tekitatakse „teisele isikule“. Järeldus, et normis on mõeldud läbivalt ühte ja sama isikut, läheb kokku ka kuriteokoosseisu eesmärgiga. Kohtukolleegiumi arusaama kohaselt on
kuriteokoosseisu eesmärk vältida isiku kahjustamist sellega, et temana esinedes luuakse kellelegi temast vale ettekujutus. St kahju on
§-s 1572 nähtud koosseisutunnusena ette selleks, et välistada selliste juhtude karistatavus, kui teise isikuna esinemine ei mõju negatiivselt 13 selle isiku kuvandile, kellena esineti. Sellest tulenevalt ongi koosseisupärane tagajärg ainult selle isiku kahjustamine, kellena tema isikuandmeid kasutades esineti. Loomulikult ei ole välistatud, et lisaks isikule, kelle isikuandmeid kasutatakse, saavad kahju ka teised isikud (nt isik, keda eksitati), kuid see kahju ei ole
Kui teise isikuna esinedes tekitati kahju eksitusse viidud isikule või kellelegi kolmandale, võib see vastata nt kelmuse kuriteokoosseisule. Isikuks, kelle andmeid kasutatakse ja kellena esinetakse (ning seetõttu ka isikuks, kellest luuakse vale mulje ja keda kahjustatakse), saab olla vaid füüsiline isik. Selliseks järelduseks annab alust esiteks asjaolu, et isikuandmete all mõistetakse füüsilise isiku andmeid (see tuleneb nt isikuandmete kaitse seaduse § 1 lg-st 1). Pealegi saab juriidiline isik õigusliku abstraktsioonina nagunii tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu ja seega ongi võimalik esineda mitte vahetult juriidilise isikuna, vaid juriidilist isikut esindava isikuna. Süüdistus sellega ei arvesta. Selle põhjuseks võib pidada tõika, et prokurör on käsitlenud süüdistuses koos
Sündmuste kirjeldamisel ei ole lähtutud ühe konkreetse kuriteokoosseisu tunnustest. Ka ei ole süüdistusest kokkuvõtvalt selgitatud, milline asjaolu kirjeldatud sündmuste käigust mingile konkreetsele
Sellise asjaolude kirjelduse tulemus on, et osa
kuriteokoosseisule vastavaid asjaolusid on süüdistuses välja toomata, osa asjaolusid ei vastagi
Süüdistuse kohaselt seisnes võõraste isikuandmete kasutamine järgmises: • Margus Valdmann „allkirjastas teadlikult ja tahtlikult 01.12.2017.a kell 10:03:53 IP aadressilt XX.XXX.XX.XXX digitaalselt X OÜ juhatuse liikme C nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta, 30.11.2017 koostatud Y OÜ, X OÜ ja Z OÜ vahelise üürilepingu ülevõtmise kokkuleppe“; • Margus Valdmann allkirjastas „teadlikult ja tahtlikult 20.12.2017.a kell 12:23:00 IP aadressilt XXX.XX.XX.XXXX digitaalselt X OÜ juhatuse liikme C nimelt, kasutades tema ID kaarti, viimase teadmata ja nõusolekuta, sõiduki Toyota Corolla Verso registreerimismärgiga XXXXXX müügilepingu. Margus Valdmann ise allkirjastas müügilepingu 20.12.2017.a kell 12:56:01 IP aadressilt XXX.XX.XX.XXXX. Seejärel edastas Margus Valdmann selle Maanteeametile e-teeninduse kaudu“; • Margus Valdmann logis sisse „Swedbanga iseteenindusse ja selle kaudu Telia Eesti AS e-teenindusse ning edastas digitaalselt C nimelt, tema ID kaarti kasutades, viimase teadmata ja nõusolekuta, Telia Eesti AS-le e-teeninduse kaudu enda andmed kontaktisikuks lisamiseks“. Seega isikuks, kelle isikuandmeid tema nõusolekuta kasutati (kellena M. Valdmann esines), oli C, st füüsiline isik, nagu seadus nõuabki. Küll tuleb nentida, et üürilepingu ülevõtmise kokkuleppe episoodis on jäänud ära näitamata üks
Süüdistuses on käsitatud C isikuandmete kasutamisena kokkuleppe allkirjastamist (lisaks sellele, et M. Valdmanni tegevusena käsitletakse vaid allkirjastamist, on süüdistuses selgesõnaliselt öeldud, et eksitavaks tegevuseks loeb prokurör just allkirjastamist: „Lepingu ülevõtmise kokkuleppe X OÜ juhatuse liikme C nimelt digitaalse allkirjastamisega lõi Margus Valdmann Y OÜ juhatuse liikmes Q-s ebaõige 14 ettekujutuse, et üürilepingu üleandmine Z OÜ-le on X OÜ tahe.“). Süüdistusest ei selgu aga, kuidas sai Q, kes ei olnud ise allkirjastamise juures, teada, et kokkuleppel on C allkiri – seda, kuidas allkirjastatud kokkulepe Q-ni jõudis, süüdistuses kirjeldatud ei ole. Kirjeldatud probleemi on jätnud selle tähelepanuta maakohus, kes kordas vaid süüdistuses kirjeldatud asjaolud üle ja asus seisukohale, et M. Valdmann eksitas Q kokkuleppe allkirjastamisega C eest. Seda, kellena M. Valdmann neil juhtudel prokuröri hinnangul esineda tahtis, süüdistusest ei selgu. See oleks ületatav probleem, kui süüdistuse kohaselt poleks isikud, kelle isikuandmeid kasutati, ja kellest sooviti luua ebaõiget ettekujutust, erinevad. Nimelt on süüdistuses öeldud, et M. Valdmann soovis oma tehingutega eksitada vastavalt Y OÜ juhatuse liiget Q, maanteeametit ja Telia Eesti AS-i selles, et tehtavad tehingud vastavad X OÜ tahtele. Kuna süüdistuse järgi M. Valdmann kasutas ühe isiku isikuandmeid, lõi ebaõige ettekujutuse aga teisest isikust, tekib küsimus, kummana ta siis esines. Lõpuks võib süüdistusest järeldada, et isikuks, kelle õigusi või huve kahjustati, oli X OÜ (süüdistuses kirjeldatakse küll M. Valdmanni tegude negatiivset mõju X OÜ-le, kuid üürilepingu ja Telia „Ärikendi Interneti“ teenuse puhul ei ole selgitatud, millist seadusega kaitstud õigust või huvi selline tagajärg kahjustab). Süüdistuses on toodud välja järgmised tagajärjed: • üürileping läks üle Z OÜ-le, millega X OÜ kaotas 15.01.2014 sõlmitud äriruumide üürilepingust tulenevad õigused ja Z OÜ omandas õigused ruumidele aadressil Pärnu linn XXX; • X OÜ kaotas õiguse omandile ja Margus Valdmann sai sõiduki omanikuks; • Telia Eesti AS müügikonsultant G vormistas toote „Ärikliendi Internet“ Z OÜ-le nimele, millega X OÜ jäi sellest teenusest ilma. Niisiis kasutas M. Valdmann süüdistuse kohaselt C isikuandmeid, kuid lõi vale ettekujutuse X OÜ-st (täpsemalt viimase tahtest) ning kahjustas sellega X OÜ-d. Nagu eespool selgitatud, on
koosseis täidetud juhul, kui teise isikuna esinemiseks kasutatakse tema isikuandmeid ja temana esinemine kahjustab selle isiku seadusega kaitstud õigusi või huvisid, kelle isikuandmeid kasutati. Seega vastaks C isikuandmete kasutamine
tunnustele siis, kui seda tehti C-na esinemiseks ja sellega C-st ebaõige ettekujutuse loomiseks ning kui sellega tekitati kahju C seadusega kaitstud õigustele või huvidele. Seda süüdistuses ära näidatud ei ole. Just sellele on juhtinud nii apellatsioonis kui ka juba maakohtu menetluses tähelepanu kaitsja, väites, et
Maakohus kaitsja väitele sisuliselt vastanud ei ole. Kohus vastas kaitsja väidetele järgmiselt: „Kokkuvõtvalt lõi Margus Valdmann sellise tegevusega teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta tahtliku kasutamisega eesmärgiga teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, millega tekitas kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Kusjuures teise isiku seadusega kaitstud huvidele kahju tekitamine võib seisneda nii varalise kahju tekitamises kui teise isiku õiguste teostamise muul viisil takistamises. Eeltooduga on täidetud
lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne 15 koosseis.“ Tsiteeritud tekstist nähtub, et kohus ei toonud välja isegi seda, kellest loodi ebaõige ettekujutus ja kelle õigustele ja huvidele kahju tekitati, rääkimata sellest, et kohus oleks analüüsinud, kellele kahju tekitamist
MS § 268 lg-t 5 rikkudes süüdistuse piirest väljumata võimalik tuvastada, kas M. Valdmann lõi Y-ga, Teliaga või maanteeametiga suheldes vale ettekujutuse C-st (C tahtest) ja kahjustas sellega mõnda C seadusega kaitstud õigust või huvi – esimeses osas kalduks ringkonnakohus selgelt kõrvale süüdistuses märgitust, viimasega seotud asjaolusid aga süüdistuses ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus kohaldas materiaalõigust valesti, mõistes M. Valdmanni
Valdmanni tegu
11.
lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas kordab kaitsja kaitseaktis väljendatud seisukohta, et ses osas ei saa süüdistust pidada põhjendatuks, sest kohtueelses menetluses M. Valdannile sellist kahtlustust esitatud ei ole. Kaitsja leiab, et kuna M. Valdmannile ei ole võimaldatud väite kohta, et ta on pannud toime
MS § 8 p-st 2 ja § 34 lg 1 p-st 1 tulenevaid õigusi. Samas leiab kaitsja ise, et M. Valdmannil oli võimalik end prokuratuuri poolt teole antud uue õigusliku hinnangu vastu kohtus eelkõige ütluste andmisega tõhusalt kaitsta. Sellest tulenevalt leiab kaitsja apellatsioonis esitatud argumente kokku võttes, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses kaitsja neid apellatsiooni argumente vähemalt põhjalikult käsitlema. Ringkonnakohus nendib, et KrMS§ 321 lg 2 p 4 kohaselt tuleb apellatsioonis märkida apellandi nõuete sisu ja motiivid ning apellandi taotlused. See tähendab, et apellatsioonis on põhjust käsitleda vaid selliseid õiguslikke küsimusi, mis apellandi hinnangul toetavad apellatsioonis esitatud taotlusi. Kuivõrd kaitsja on esitanud väite, et KrMS § 349 järgi ei oleks tohtinud M. Valdmannile üldse süüdistust esitada (millest peaks järelduma, et maakohus ei oleks tohtinud selle süüdistuse alusel M. Valdmanni süüdi mõista), ei saa ringkonnakohus seda küsimust käsitlemata jätta. Küsimus, kuidas kohtuotsust põhjendada, on ilmselgelt kohtu otsustusvaldkond. See tähendab ühtlasi, et see, kui põhjalikult apellatsioonis esitatud küsimusele vastata, on kohtu enda otsustada. Sellega, et
Valdmannille süüks pandav tegu esmakordselt alles süüdistuses, ei ole asjaolu, mis oleks pidanud välistama kriminaalasja arutamise ja M. Valdmanni süüdimõistmise selle sätte järgi. Kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud keeldu anda isikule etteheidetavatele tegudele süüdistuses teistsugune kvalifikatsioon kui kahtlustuses. KrMS § 226 lg-st 1 tuleneb üksnes see, et süüdistus peab põhinema kriminaalasja kogutud tõenditele, st lähtuma vähemalt valdavas osas neist asjaoludest, mis olid ka kahtlustuse aluseks. Et rikutud oleks seda tingimust, apellatsioonist ei nähtu. Seda, et süüdistuses teole antav kvalifikatsioon võib olla kahtlustuses antust erinev, näitab hästi tõsiasi, et KrMS § 268 lg 2 kohaselt võib prokurör veel kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni 16 süüdistust muuta või täiendada. Lõppude lõpuks on KrMS § 268 lg 6 kohaselt kohtulgi õigus kuriteo kvalifikatsiooni muuta. Kahtlustatava KrMS § 34 lg 1 p-s 1 sätestatud õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest peab ringkonnakohtu arusaama kohaselt tagama isiku kaitseõiguse just konkreetses kriminaalmenetluse etapis ehk kohtueelses menetluses. Süüdistuse esitamisest alates on isiku kaitseõigus tagatud tema õigusega teada talle esitatud süüdistuse sisu ning võtta osa kohtulikust arutamisest, kus on süüdistataval muu hulgas õigus anda ütlusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, nagu peaks olema isikule tagatud võimalus anda kohtueelses menetluses ütlusi talle etteheidetavate tegude kohta iga kuriteokoosseisu kontekstis, millele vastavana tahetakse talle etteheidetavat tegu selles menetluse kvalifitseerida. Ütluste andmine kohtus ei ole kuidagi isiku õigusi vähem kaitsev võrreldes ütluste andmisega kohtueelses menetluses. Kaitsja on põhjendanud seda, miks on vaja, et isik oleks kahtlustatavana kuulatud üle kuritegude kohta, mille toimepanemises talle süüdistus esitatakse, ka sellega, et vastasel juhul ei ole võimalik ristküsitluse raames kontrollida isiku ütluste usaldusväärsust, avaldades kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui need on isiku kohtus antud ütlustega vastuolus. Ringkonnakohus ei pea ka seda väidet selliseks, mis näitaks, et süüdistuses M. Valdmannile etteheidetavale teole uue, täiendava kvalifikatsiooni andmine oleks rikkunud M. Valdmanni kaitseõigust. Esiteks tuleb nentida, et M. Valdmannil oli selle süüdistuse aluseks olevate asjaolude (C ID-kaardi kasutamise) kohta kohtueelses menetluses ütlusi anda. Teiseks ei nähtu apellatsioonist, et kaitsja hinnangul oleks süüdistatav, keda ta kaitses, andnud selliseid ütlusi, mille puhul oleks kaitsjal olnud vajadus näidata kohtule, et need ütlused ei ole usaldusväärsed (selline vajadus saaks ilmselt tekkida siis, kui süüdistatav tuleks kohtus ütlusi andes kaitsjale ootamatult välja uue versiooniga toimunust). Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et võimalus avaldada mingis osas isiku kohtueelses menetluses antud ütlusi, ei ole ristküsitluse vältimatu osis. Tegemist on „tööriistaga“, mida on ristküsitlejatel teatud tingimustel võimalik kasutada; see, kui selle kasutamiseks kohtumenetluse poolel võimalust ei avane, ei tähenda, et kriminaalmenetlusõigust oleks rikutud. 12.
Täpsemalt on vaidluse all see, kas M. Valdmann kasutas C ID-kaarti ilma tolle loata (kohtukolleegium nendib, et
ei seo isiku vastutust teise isiku nõusoleku või selle puudumisega, küll võib teise isiku nõusoleku olemasolu mõjutada järeldusi dokumenti kasutanu eesmärgi või tema tegevuse õigusvastasuse osas). M. Valdmann kinnitab, et tegi süüdistuses kirjeldatud tehingud C heakskiidul. Seevastu C väitel kasutas M. Valdmann tema ID-kaarti tema teadmata, rääkimata sellest, et tal oleks olnud süüdistuses kirjeldatud tehingute tegemiseks C nõusolek. Kaitsja leiab, et olukorras, kus süüdistatav ja kannatanu on andnud diametraalselt erinevaid ütlusi, on kohus eelistanud põhjendamatult C ütlusi. 17 12.1 Kaitsja leiab, et C ütlused on eelkõige oma ebamäärasuse tõttu ebausaldusväärsed. Kohtukolleegium nõustub sellega. Kuigi C väitel juhtis tema reaalselt ettevõtet ja tegeles nii selle igapäevatöö ja juhtimise küsimustega ise, ei osanud ta erinevatele ettevõtte tegevusega seotud küsimustele vastata. Ringkonnakohus leiab, et see, milline oli aastaid tagasi ettevõtte käive, ei ole asjaolu, millele peaks ettevõtte omanik olema võimeline peast vastama. Samas ei suutnud C öelda, kas M. Valdmanniga oli sõlmitud kirjalik tööleping ja millised olid selle lepingu järgi M. Valdmanni kohustused ja talle makstav tasu. Veel hämmastavam on see, et C väitel nõustas M. Valdmann teda alates ettevõtte asutamisest, kuid ta ei suutnud täpsustada seda, mis olid need küsimused, mille juures M. Valdmann teda aitas. Vastused kaitsja korduvatele küsimustele, milles M. Valdmanni abi seisnes, jäid väga ebamääraseks. C ei andnud neile küsimustele täpsemat vastust kui see: „Mingit tööd tegi, kui oli vaja nõu küsida, kui ta teadis siis andis nõu.“ Lisaks sellele oli C ütlustes tähelepanu väärivaid vastuolusid teiste tõenditega. C ja Y OÜ juhatuse liikme Q ütlused lähevad lahku küsimuses, kas nad olid omavahel kohtunud. C on maakohtu
§-le 350 tähtis isiklik dokument, oli tegemist tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega.
§-le 349 vastava teoga on tegemist siiski vaid juhul, kui tähtsat isiklikku dokumenti kasutatakse eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Tuleb tõdeda, et süüdistuses ei ole otsesõnu M. Valdmanni eesmärgist juttu. Kohtukolleegiumi hinnangul on M. Valdmanni eesmärgi tuvastamiseks vajalikud asjaolud süüdistuses siiski kajastatud – järeldusi eesmärgi kohta saab teha saavutatud tagajärgedest. Nii on toiminud ka maakohus, kes märkis, et C isikutunnistuse kasutamise eesmärk oli „saada 15.01.2014 sõlmitud äriruumide üürilepingust tulenevad õigused Z OÜ-le, omandada X OÜ-lt sõiduauto Toyota Corolla, samuti omandada teenus „Ärikliendi Internet“ Z OÜ nimele, millega X OÜ jäi sellest teenusest ilma“. Ringkonnakohus peab sellist järeldust igati põhjendatuks. Üürilepingu ülevõtmise kokkuleppega läks õigus ruumide kasutamiseks üle M. Valdmanni ettevõttele Z OÜ-le ning Q ja G ütluste kohaselt tuli initsiatiiv üürilepingu muutmiseks just M. Valdmannilt. Auto müügilepingu sõlmimine, kus ostjaks oli M. Valdmann, näitab üheselt M. Valdmanni soovi saada auto omanikuks. M. Valdmanni edasine tegevus näitab, et Teliaga suhtlemiseks enda X OÜ kontaktisikuks registreerimise eesmärk oli „Ärikliendi Interneti“ teenuse Z OÜ nimele registreerimine: pärast enda kontaktisikuks registreerimist läks M. Valdmann 30.10.2017.a Telia Eesti AS Pärnus Port Artur II-s asuvasse esindusse a loovutas X OÜ nimel olnud toote „Ärikliendi Internet“ Z OÜ-le, mille juhatuse liige ta ise on. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult mõistnud M. Valdmanni süüdi
13. Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et kohus ei ole käsitlenud otsuses küsimust, kas
See väide on ekslik. Maakohus on seda küsimust karistuse mõistmist puudutavate põhjenduste all käsitlenud. Tõsi küll, kohus on viidanud käsitluse raames sellistele karistusseadustiku eriosa 20 normidele, mille järgi M. Valdmannile süüdistust esitatud ei ole. Tegemist on aga tehnilise veaga, mis otsust sisuliselt ei muuda. Kuivõrd ringkonnakohus asus seisukohale, et
Valdmann õigeks mõista, langeb ideaalkonkurentsi küsimus aga üldse ära. Kuna alust ei ole
Valdmannile
MS § 349 näeb karistusena ette üksnes rahalise karistuse. Süü suuruse tuvastamisel arvestab ringkonnakohus, et M. Valdmann kasutas C tähtsat isiklikku dokumenti kolmel korral. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist alla rahalise karistuse keskmise määra (keskmine määr on
Täpsemalt peab ringkonnakohus põhjendatuks 160 päevamäära suurust rahalist karistust. Kuna MTA-l puuduvad andmed selle kohta, et M. Valdmann oleks saanud maksustatavat tulu, tuleb päevamäära suuruseks lugeda selle alammäär, mis on
Niisiis on rahalise karistuse suurus 1600 eurot. 14. Kaitsja peab alusetuks M. Valdmanni süüdimõistmist
Valdmanni ütlustele tuginedes, et X OÜ-le kuulunud Toyota Corolla Verso vormistamine M. Valdmanni nimele oli C tahe ning pärast seda, kui omand oli juba M. Valdmannile üle läinud, ei saanud ta enam auto C-le loovutamisest keeldumisega autot omastada. Kaitsja väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks alust. 14.1 Esiteks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et M. Valdmanni ütlused selle kohta, et auto vormistati tema nimele kokkuleppel C-ga ning C ise algatas müügitehingu, ei ole usaldusväärsed. Alusetu on kaitsja väide, nagu oleks maakohus põhjendanud oma seisukohta üksnes sellega, mida kohus usub või ei usu. Auto M. Valdmanni nimele vormistamise küsimuses on C ja M. Valdmann andnud risti vastupidiseid ütlusi. Kui M. Valdmanni väitel toimus auto ümbervormistamine C nõusolekul ning C ise algatas selle, siis C kinnitusel tema auto ümber registreerimisel ei osalenud ega andnud selleks nõusolekut. Ses olukorras on kohtul õigus hinnata, kumma isiku ütlusi kohus usaldusväärsemaks peab. Maakohus leidis, et C ütlused on usaldusväärsemad. Selleks andis maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt alust tõik, et auto ümberregistreerimisele järgnenud päeval kirjutas C ka Q-le, et M. Valdmann vormistas auto tema loata ümber. M. Valdmanni ütlused selle kohta, et X OÜ ostis auto sisuliselt tema raha eest, on paljasõnalised ning süüdistatav ega kaitsja ei ole muutnud neid väiteid kontrollitavateks. 14.2 Kuna ringkonnakohus ei loe tõendatuks seda, et C oli nõus auto vormistamisega M. Valdmanni nimele, ei toimunud omandi üleminekut (sest auto omanikul puudus tahe auto müügiks). Kuna liiklusregistril on üksnes informatiivne tähendus, ei tähendanud auto M. Valdmanni nimele ümber registreerimine omandi üleminekut. Seetõttu on alusetu kaitsja väide, nagu heidetaks M. Valdmannile ette juba talle kuuluva auto omandamist sellega, et ta keeldus autot C-le tagastamast. Ringkonnakohus nendib, et nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses on auto omastamisega seoses viidatud nii sellele, et M. Valdmann vormistas auto ilma C nõusolekuta enda nimele, kui ka sellele, et ta ei tagastanud C nõudmisel autot. Nii süüdistuses 21 kui maakohtu otsuses on rõhuasetus viimasel. Ringkonnakohus, vastupidi, on seisukohal, et omastamistegu seisnes juba auto müügi vormistamises – selle teoga andis M. Valdmann üheselt märku, et soovib kehtestada end juba eelnevalt tema valduses olnud auto omanikuna. Ses kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, et auto omand tegelikult üle ei läinud: omastamistahte manifesteerimise seisukohalt pole oluline, kas selle tulemusel läheb omastamise objektiks oleva vallasasja omandiõigus tsiviilõiguslikult üle teisele isikule, st asja tsiviilõiguslik omanik ei pruugi omastamise tulemusena muutuda (vt RKKKo 22.06.2021, 1-19-6307/59, p 33). Ringkonnakohus möönab, et AÕS § 33 lg 3 kontekstis tõusetub küsimus, kas M. Valdmann oli üldse auto valdaja või üksnes valduse teenija. Maakohus on üksnes deklareerinud, et auto oli M. Valdmanni valduses, ilma seda seisukohta põhjendamata: „Tuvastatud on ka, et vaidlusalune sõiduk oli Margus Valdmanni valduses.“ Ringkonnakohus leiab siiski, et M. Valdmanni oli põhjust käsitada auto valdajana, sest tema õigus autot kasutada ei olnud seotud sellega, kas ta oli X OÜ töötaja või mitte: tal võimaldati autot kasutada ka ajal, kui tal ei olnud X OÜ-ga töölepingut. Pealegi ei nähtub C ütlustest, et andis auto M. Valdmannile kasutada, sest M. Valdmannil „oli autot tarvis“. Seega oli auto antud M. Valdmanni kasutusse sisuliselt tasuta kasutamise lepinguga ja auto valdus oli läinud M. Valdmannile üle. 15. Kohtukolleegium ei näe alust M. Valdmannile
Kuna ringkonnakohus mõistis aga M. Valdmannile uue karistuse
Vastavalt
Lähtudes maakohtu otsuses toodud argumentidest (sellest, et M. Valdmann on varem karistamata ja kuriteo toimepanemisest möödunud ajast), leiab ringkonnakohus, et M. Valdmannile mõistetud karistused on võimalik jätta
Valdmann ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Ringkonnakohus leiab, et seoses Margus Valdmanni õigeksmõistmisega
MS § 181 lg 1 alusel Margus Valdmanni kasuks välja 1/3 valitud kaitsjale makstud tasu suurusest, st 1632 eurot. Ülejäänud 3264 eurot jääb Margus Valdmanni kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.