1-14-5652 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-14-5652 (14240100156) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Pe

§ 76, Vang

S § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Nikolai Boriskov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 15.07.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N. Boriskovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 1 1-14-5652 2. Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega üldmenetluses tunnistati N. Boriskov süüdi

§ 114

p-de 1, 4 järgi ning mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 15.01.2014 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestati alates N. Boriskovi vahistamisest, s.o alates 15.01.

1. tartu Ringkonnakohtu 17.09.2015 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 29.06.2015 otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 20.10.
3. Kinnipidamisasutuses N. Boriskovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on N. Boriskov ohtlik avalikkusele (risk vanglas) ja kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb väga raskete tagajärgedega ning jõhkral moel vägivallakuriteo toimepanemises (tapmine, mõrv) ja tapmisega ähvardamises, et saada rahalist kasu (väljapressimine). Samuti vanglas kinnipeetavana narkootikumide omandamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, esineb rahalisi raskuseid, ei suuda probleeme korrektselt lahendada, ärritub ja kaotab enesevalitsuse. Samuti, kui isik ei muuda enda käitumist, mõtlemist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 29%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav N. Boriskovi tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
4. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab N. Boriskovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada, määrata N. Boriskovile katseaeg kuni 15.01.2029 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 24 kuud. Lisaks tuleb N. Boriskovile määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 ja 9 ettenähtud kohustused.

Kriminaalhooldaja on lisanud märkinud ka, et teostas 19.05.2021 elukohakontrolli aadressil XXX, et kontrollida N. Boriskovi elukoha sobivust elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas kriminaalhooldaja, et elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta N. Boriskovi tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu N. Boriskov palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, selgitades, et tal on isa, kes vabanedes lubas võtta teda enda juurde tööle ja poole aasta jooksul anda vajalikud töökogemused ja seejärel ise pensionile minna. Samas on praegu töökoht XXX, kust on mugav bussiga või autoga edasi-tagasi sõita. Omandanud XXX kutsetunnistused. Leiab, et tal on vaja pensionistaaži, mida praegu on vaid 8 kuud. Praegusest 250 eurosest palgast tasub umbes pool hagide katteks. Vabaduses on palk suurem ja tahab lihtsalt elada, mitte tarvitada aineid, tegeleda spordiga. Leiab, et suudab vabaduses kinni pidada kohustusest mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, märkides, et sai abi programmist „Anonüümsed narkomaanid“ ja tuli meelde, et puhas elu on kordades parem. Praegu ei kasuta ütlegi tabletti v.a peavalu puhul. Tahab elada puhtalt, alkoholi ja narkootikume tarvitada ei viitsi, ka suitsetamise jättis vanglas maha. Vabanedes arvas, et suudab oma alkoholi ja narkootikumide tarbimist kontrollida, kuid praegu teab täpselt, et ka üks kord tarvitades tarvitab varsti iga päev ja rohkem seda elu endale ei taha. Leiab, et saab probleeme saab nüüd lahendada teisti. Peas toimunud muutused on tinginud loetud raamatud. Usub, et vabaduses peab veel tegelema sellega, et mitte tarvitada alkoholi või narkootikume ning leiab, et seal on sellega tegelemiseks rohkem võimalusi nagu internet, uudised, kuulutused ja programmid, mis annavad kogemuse. Tahab elada vabaduses nagu tavaline inimene. Naisega oli kokkusaamine 1,5 kuud tagasi ja 90% tõenäosusega võib naine olla ka rase. N. Boriskov märkis, et lapsed on pikaaegne 2 1-14-5652 soov. Süüdimõistetu selgitas, et on kriminaalhoolduse all varem olnud ja ühel korral suitsetas sel ajal kanepit, kuid on kindel, et nüüd tingimisi ennetähtaegselt vabanedes seda enam ei teeks. Soovib tasuda oma rahalisi kohustusi ja peab nende tasumist reaalseks. Suhtlusringkonna kohta vabaduses märkis, et plaanib suhelda ainult pere ja paari tuttavaga ning kolme inimesega, kellega varem tarvitas, suhtlus on lõppenud. Leiab, et tema pool elu on olnud vale. Soovib aidata vanemaid aia ja majaga, elada nagu tavaline inimene, maksta nõudeid ja olla puhas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et N. Boriskovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. 8.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ilma elektroonilise valveta võib esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja ärakandmisel

§ 76lg 2 p 2 alusel.

9. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud N. Boriskovi vabanemisjärgset elukohta. Tegemist on korteriga, mille omanik on N. Boriskovi ema G B. Korteris elab hetkel N. Boriskovi abikaasa J B . Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks isiku vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid kinnipeetava abikaasa ja ema, kellele on selgitatud ka elektroonilise valve olemust. Seega esinevad formaalsed eeldused N. Boriskovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 10.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-1217 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne 3 1-14-5652 alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et N. Boriskovi suhtes on koostatud kinnipeetava individuaalne täitmiskava, mille kohaselt osales ta 16.01.2016 kuni 31.05.2018 Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Ajavahemikul 11.02.2016 kuni 05.05.2016 on läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Programmi kokkuvõte: jõudis järelduseni, et tarvitamisel on peamiselt negatiivsed tagajärjed. Kuritarvitamise tõttu on purunenud suhted lähedastega, väidetavalt tunneb häbi. Isiku eesmärk programmis osalemiseks oli teada saada, kuidas oma sõltuvusega toime tulla. Programm oli tema jaoks huvitav ja kasulik, õppis kasutama erinevaid võimalusi narkootikumidest hoidumiseks. Teadvustab probleeme ja võimalikke riskiolukordi ning püüab neid tulevikus vältida. Perioodil 13.02.2016 kuni 18.05.2020 on töötanud erinevatel majandustöödel (XXX), lisaks ka 23.11.2016 kuni 13.11.2017 töötas AS E V XXX. Samuti osales N. Boriskov ajavahemikul 10.03.2016 kuni 09.06.2016 OÜ C sõltuvusprobleemidega isikute tugirühmas, mille teemadeks olid uimastite tarvitamise head ja halvad küljed, tarbimise mustrid ja funktsioonid; uimastitarbimise riskiga seotud olukorrad, tehnikad nende vältimiseks ning nendega hakkama saamiseks; tagasilanguse ennetamine, hädaabiplaan tagasilanguse ennetamiseks; narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamise alused; kuidas tegutseda üledoosi korral ning narkootikumid, tervis ja perekond. Ajavahemikul 10.03.2016 kuni 29.06.2016 läbis riigikeele B1-taseme kursuse (eksam sooritatud tulemusega 86%) ning 31.10.2018 kuni 18.09.2019 riigikeele B2- taseme kursuse (sooritatud tulemusega 65%). Perioodil 26.06.2017 kuni 31.10.2017 läbis sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine", mille eesmärk on viha vaoshoidmiseks ja konstruktiivseks väljendamiseks vajalike vahendite valdama õppimine. Programmi kokkuvõte: raskusi grupitöös osalemisega ei olnud-oli aktiivseim osaleja. Isik ei häbene oma elust ning vigadest rääkida. Oskab nimetada enda mõtlematu käitumise põhiriske. 13.11.2017 kuni 18.01.2018 osales sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste arendamine", mille eesmärk on sotsiaalsete oskuste tundmaõppimine ja harjutamine, et neid saaks kasutada igapäevaelu erinevates olukordades. Programmi kokkuvõte: arutles ning avaldas oma arvamust. Enesekehtestamisega probleeme ei ole. Tunnistab, et emotsioonidega toimetulek on vahest raske, kuid saab aru, et probleemid on lahendatavad. 29.03.2018 kuni 08.02.2019 on toimunud psühholoogiline nõustamine. Kokkuvõte: isik läbis psühholoogilise enesearengu programmi täis mahus. Programmis käsitletud teemad: teadlik tähelepanu info vastuvõtmise allikale, kehataju, emotsioonide uurimine, isiksuse jooned, väärtused, vajadused, soovid, veendumused, korralik kõne, mõtete analüüs. Hea meelega analüüsis end, oma tundeid, käitumiseviise, väärtuseid ning veendumusi. Kohtumiste jooksul märkas isik, et muutus rahulikumaks, oskab ennast analüüsida ning konfliktiga toime tulla. Ajavahemikul 15.04.2019 kuni 14.10.2019 on toimunud psühholoogiline nõustamine ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest. Tunnistab ühiskonna väärtuseid ja reegleid, püüab oma käitumises neid hoida. Arendab oma teadmisi, planeerib oma tulevikku ühiskonna osana. Käitumise osas oskab ennast vaos hoida, käituda asjalikult. Tutvustatud mediteerimist ja lõdvestumise meetodeid. Alates 19.05.2020 töötab N. Boriskov R K AS-is XXX.
4. Eeltoodud andmete alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumisele kinnipidamisasutuses ei ole võimalik mingeid etteheiteid teha, sest N. Boriskovi käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ja tema ennetähtaegset vabastamist toetav. N. Boriskovi puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise oluline kriteerium, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20) – N. Boriskovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Lisaks on N. Boriskov läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, nõustamised, 4 1-14-5652 omandanud riigikeele B2-tasemel ja olnud vangistuse ajal hõivatud tööga. Seega räägib tema eeltoodud käitumine kinnipidamisasutuses tema ennetähtaegse vabastamise kasuks allutamisega elektroonilisele valvele. Isiku elutingimused
5. Vangla iseloomustusest tulenevalt N. Boriskov elas enne vangistust koos abikaasaga aadressil XXX. Kinnipeetav on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla samale aadressile. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanik on isiku ema G B . Korteris elab hetkel isiku abikaasa J B . Kommunaalvõlad puuduvad. Isiku abikaasa ja ema on nõus kinnipeetava elama asumisega antud aadressile. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ning elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks isiku vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid kinnipeetava abikaasa ja ema, kellele on selgitatud ka elektroonilise valve olemust.
6. N. Boriskovi iseloomustus näitab, et ta omandas 1997 XXX, mille järel jätkas õpinguid K –J P XXX erialal, lõpetas
7. Vangistuse ajal omandanud riigikeele B2-taseme.
8. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust töötas N. Boriskov XXX OÜ-s O . Alates 17.02.2011 kuni augustini 2011 töötas ametlikult V M OÜ-s. Varasemalt on töötanud ka XXX. Töötamise registris on vaid kanne praeguse töötamise kohta. Vangistuse jooksul töötanud erinevatel XXX. Käesoleval hetkel samuti tööga hõivatud (R K AS). Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul olemas garanteeritud töökoht H OÜ-s. Kriminaalhooldaja vestles OÜ H juhatuse liikme O H telefoni teel ja sai suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. Vestlusest O H selgus, et isik võetakse tööle XXX, tööobjektid asuvad Ida-Virumaal ning töötasu on 700-800 eurot kuus. Varasemalt on isik olnud ka XXX. Enne vangistust oli sissetulekuks XXX ja töötasu. Isiku toimetulekut mõjutas narkootikumide tarvitamine, puudus majandusliku toimetuleku oskus. Vabanemisjärgselt on isikul olemas lisaks ka abikaasa materiaalne toetus ning võimalus taastada XXX. K-Raha andmetel, 02.06.2021 seisuga, omab tasumata võlanõudeid 29 956 euro ulatuses. Vabanemisfondi hoiustatud 1 752 eurot. Motiveeritud vangistuse jooksul võlgnevusi tasuma.
9. Süüdimõistetu elutingimustel oleks vabanemise korral seega nii positiivseid kui negatiivseid aspekte. N. Boriskovi puhul võib positiivsena välja tuua, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ta töötab vanglas ja on läbinud riigikeele B1 ja B2 taseme kursused. Ka see, et ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, erinevates tugigruppides ja nõustamistel. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Samuti on tal olemas lähedaste tugi. N. Boriskovil on vabanemisfondis 1 752 eurot, kuid tasumata rahalisi kohustusi 29 956 eurot, mis võib hakata tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama. Vabastamise võimalikud tagajärjed
10. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
11. Vangla iseloomustuses märgitakse, et N. Boriskovi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab ta teist korda. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks N. Boriskovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17). 5 1-14-5652
12. Nagu kohus eelnevalt märkis, on N. Boriskovil üks kehtiv kriminaalkaristus - Viru Maakohtu 29.06.2015 otsusega tunnistati N. Boriskov süüdi

§ 114p-de 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust.

22. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et N. Boriskov proovis esimest korda proovis alkoholi 16-aastaselt. Tarvitas peamiselt lahjat alkoholi ja seltskonnas. Enda sõnul tarvitas alkoholi harva, kuid tunnistab, et on alkoholi kuritarvitanud. Mõlemad tapmised on toime pandud alkoholijoobes ja narkootikumide mõju all. Alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud. Vabanemisjärgselt on motiveeritud alkoholist hoiduma. Esimene kokkupuude narkootikumidega toimus 15-aastaselt ning aineks oli kanep. Isikul diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Isiku sõnul on ta tarvitanud amfetamiini, heroiini, fentanüüli ja kanepit. Lisaks süstinud. Käesolev mõrv oli toime pandud narkootikumide mõju all. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel tarvitas samuti illegaalselt metadooni. Tunnistab enda sõltuvust. Enda sõnul tarvitas iga päev enne vangistust fentanüüli. Kolmel korral karistatud väärteokorras NPALS § 15

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

29. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu N. Boriskovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8