alusel Juhindudes
S. M. M. suhtes lõpetada kriminaalasjas nr 1-21-2921 (kohtueelses menetluses 19730000044) menetlus tema süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi.
Asjaolud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on kriminaalasi, kus on esitatud süüdistus S. M. M.le. Prokurör esitas 11.10.2021.a kohtule taotluse S. M. M. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S. M. M.d süüdistatakse selles, et tema 19.01.2019 kella 03.28 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvas ööklubis X lõi E. K. (K.) rusikaga ühe korra näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning järgmise tervisekahjustuse: silmalau ja silmaümbruse pindmine vigastus, st hematoom ja turse vasaku silma ümbruses. Seega pani S. M. M. toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taotluse põhjendus ja kohtuistungil avaldatud seisukohad Prokurör esitas taotluse lõpetada kriminaalmenetlus
Prokuratuuri seisukohast on kogutud tõendite põhjal kinnitust leidnud kuriteo toimepanemine S. M. M. poolt, kuid esinevad
lg 1 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü pole suur. Süüdistatav ja kannatanu on jõudnud kokkuleppele kahju suuruse osas, milleks on 1000 eurot. Süüdistatav on valmis hüvitama kannatanu kriminaalmenetluse kulud. S. M. M. on karistusregistri andmetel karistamata, ka ei ole peale 19.01.2019 ühtegi S. M. M.ga seonduvat menetlust, kus tal oleks olnud kahtlustatava staatus. Arvestades, et 19.01.2019 kehaline väärkohtlemine oli toime pandud selgelt isiklikel motiividel ja ajendatud kannatanu käitumisest ning peale seda on S. M. M. varsti juba kolm aastat käitunud õiguskuulekalt, võib prokuratuuri hinnangul asuda seisukohale, et S. M. M. puhul on saavutatud õigusrikkumiste edasise vältimise eesmärk ning puudub vajadus teda sama preventiivse eesmärgi saavutamise nimel karistada, teda ei saa käsitleda kuritegeliku elustiiliga ja jätkuvat ümberkasvatamist vajava isikuna. Menetluse lõpetamisel
lg 2 alusel taotleb prokurör määrata isikule kohustus tasuda menetluskulud, heastada kuriteoga tekitatud kahju (antud juhul 1000 eurot) ning panna süüdlasele kohustus maksta kindel summa riigituludesse (summas 250 eurot), millega S. M. M. on nõustunud. Kannatanu on nõus, et süüdistatav S. M. M. suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Nad on saavutanud kokkuleppe mittevaralise kahju hüvitamisel suuruses 1000 eurot ning kohtupoolt põhjendatud ulatuses kannatanu menetluskulude hüvitamises. Kannatanu esindaja ei nõustu prokuratuuri taotluse argumentatsiooniga ja nende väidetega, kuid menetluse lõpetamist toetab. Kannatanu esindaja jäi kohtueelses menetluses esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse juurde ja palub selle kohtul täies ulatuses rahuldada. Argument, et kannatanul ei ole kohustust omada esindajat, ei saa olla asjaoluks, mis välistaks või annaks aluse menetluskulusid vähendada, kuna sarnaselt ei ole kohtueelses menetluses üldreeglina kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdistatav peab arvestama menetluskulude kandmise kohustusega juba siis, kui ta selle kuriteo sooritab ja sellest tulenevalt kannatanu esindaja leiab, et neid menetluskulusid tuleks arvestada selliselt, et tuleb süüdistataval täies ulatuses hüvitada. Kaitsja on taotlusega nõus, samuti on menetluse lõpetamisega nõus süüdistatav. Kaitsja leiab, et kannatanu menetluskulude hüvitamine on põhjendatud 500 euro ulatuses. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, tutvunud prokuröri taotlusega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanu ja tema lepingulise esindaja, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele
lg 1 alusel.
lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. S. M. M. tegevus on kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi, seega teise astme kuriteona. Isiku süü ei ole suur, kriminaalmenetluse esemeks on üks kuriteosündmus ning kannatanule raskeid kehavigastusi ei tekitatud. Süüdistatav on nõustunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja hüvitama kannatanu menetluskulud põhjendatud ulatuses ja võtnud endale kohustuse tasuda 250 eurot riigituludesse. Puudub avalik menetlushuvi. Seega kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks süüdistava S. M. M. suhtes esinevad ülalmärgitud tingimused ning prokuröri poolt esile toodud alustel menetluse lõpetamiseks takistusi ei ole. Kohus nõustub nendega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur taotles seejuures kohustada S. M. M.’d tasuma kriminaalmenetluse kulud, milleks on kannatanu poolt valitud esindaja tasu kohtu poolt kindlaks määratud suuruses, ent mitte vähem kui 100 eurot tähtajaga 11.04.2022. Kriminaalasjas tekkinud menetluskulud seisnevad käesoleval juhul kannatanu E. K.e menetluskuludes seoses kannatanu lepingulisele esindajale tasuga. Kannatanu E. K.e lepinguline esindaja S. R.esitas 29.07.2019 taotluse kohustada S. M. M.d hüvitama kannatanu menetluskulud kogusummas 1500 eurot, mis sisaldab: - kliendiga nõupidamist, materjalidega tutvumist 22.01.2019 – 2 tundi; - e-kirjade vahetust P.T.ja kliendi palvel e-kirja koostamist O. M.le – 30 min; - kuriteokaebuse lisade komplekteerimist, kaebuse koostamist 30.01.2019 ja esitamist 04.02.2019 – 2 tundi ja 30 min; - ülekuulamiseks valmistumist 15.02.2019 – 1 tund; - kannatanu ülekuulamisel osalemist koos tarnspordiks kulunud ajaga– 1 tund; - toimikuga tutvumist 23.07.2019 – 1 tund; - nõupidamist kliendiga, tsiviilhagi koostamist 29.07.2019 – 2 tundi. Kokku 10 tundi, tunnihind on bürool 125 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku tunnihinnaga 150 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on S. M. M.le esitatud süüdistus ühes KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas ühes kuriteoepisoodis. Arvestades S. M. M. esitatud süüdistuse sisu ja talle inkrimineeritud kuriteoepisoodi mahtu, on kohus seisukohal, et antud kriminaalasja keerukus ja mahukus on alla keskmise. Kulud, mis seisnevad kriminaaltoimikuga tutvumises 1 tund, ekirjade vahetuses P.T.-ga kliendi palvel, e-kirja koostamises O.M.le loeb kohus täies ulatuses põhjendatuks. Kriminaalmenetluse raames kannatanu osalusel toimetatud kohtueelsed menetlustoimingud seisnesid ühel korral tema ülekuulamises, millise toimingu juures viibis 3 lepinguline esindaja. Lepingulisel esindajal puudub vajadus kannatanut ülekuulamiseks ette valmistada. Kaitsja ülekuulamisele kaasamine oli kannatanu otsustada, kuid see ei ole kulu, mille hiljem peaks välja mõistma S. M. M.lt, kuivõrd see ei ole olnud kriminaalmenetluse esemeks oleva S. M. M.le etteheidetava kuriteo piire arvestades vajalik. Samuti nõustub kohus S. M. M. kaitsjatega, et kliendiga nõupidamine ja materjalidega tutvumine 22.01.2019 kestvusega 2 tundi, kuriteokaebuse lisade komplekteerimine, kuriteokaebuse koostamine esitamiseks 2 tundi ja 30 minutit ning tsiviilhagi koostamine 2 tundi- kulude tekkimine ei ole sellistes mahtudes põhjendatud. Tegemist on sama kriminaalasja ja samade faktiliste asjaoludega, mistõttu kohus peab vajalikuks vähendada süüdistatavalt väljamõistetavate kannatanu menetluskulude summat. Kokkuvõttes peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks kannatanu menetluskulude väljamõistmist süüdistatavalt summas 500 eurot, millise summa tasumisega nõustus ka süüdistav ise. Kohus selgitab, et
lg 6 alusel kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.