lg 2 p 7, 9, § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav Kaitsja Maksim Jeršov – isikukood 37905140244, elukoht xxx, kodakondsus xxx, keskharidus, emakeel xxx keel, töötab X, e-post xxx, tel xxx varem kriminaalkorras karistatud. Indrek Repnau RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Maksim Jeršov
lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 kuud.
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 09.05.2019 otsusega nr 1-19-2204 mõistetud raskema karistusega. Liitkaristus lugeda kantuks. Süüdi tunnistada Maksim Jeršov
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot. 1
Kohustada Maksim Jeršovi tasuma rahalise karistuse summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 83,33 eurot. Rahaline karistus, kogusummas 1000 eurot, tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Samuti tema, 12.06.2020 kella 15:00 kuni kella 16:00 xxx asuvas Tallinna Vanglas tunnistajana ülekuulamisel kriminaalmenetluses nr 20922500012, olles teadlik teadvalt vale ütluse andmise karistatavusest, andis N. K. poolt 19.02.2020 kella 10:02 paiku Tallinna Vangla OP-hoone neljanda üksuse P5 osakonna majapidamisruumis toime pandud
R. löömise tõendamiseks tähtsate asjaolude kohta teadvalt vale ütluse, kinnitades, et ta ei näinud ühtegi lööki, kuigi ta nägi vähemalt kahte N. K. jalalööki majapidamisruumis põrandal selili lamava R. R. näo suunas. Sellega pani Maksim Jeršov toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Maksim Jeršovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.10.2021 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Maksim Jeršovi süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o 2 (kaks) kuud vangistust kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu 09.05.2019 otsusega 1-19-2204 mõistetud vangistusega 9 kuud 29 päeva. Liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 09.05.2019 otsuse 1-19-2204 järgi täielikult ärakantud karistus 9 kuud 29 päeva vangistust ja lugeda karistus kantuks.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära (arvestades miinimumpäevamääraga 10 eurot) summas 1000 eurot.
lg 2 ja § 64 lg 2 kohaselt viia mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1, 3 alusel määrata Maksim Jeršov tööalast seisundit arvestades rahalise karistuse tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 3 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 316,80 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.