Obsah (9)

§ 62§ 5§ 230§ 231§ 428§ 429§ 459§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13560 Tsiviilasi M. K. hagi D.

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.09.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis V. K. ja D. K. (kostja) abielust M. K. (hageja). V. K. ja kostja lahutasid abielu 05.03.

1. Hageja elab koos oma emaga ajutiselt Peterburis, kus last hooldab ja kasvatab lapse ema. Laps käib lasteaias, ujumistrennis 8 korda kuus ning jäähokis. Lapse emal kulub lapse igakuiseks ülalpidamiseks mitte vähem kui 1 312,64 eurot. Sellest summast: 342,5 eurot (1/4 - 1378,80 euro suurusest üürist) on eluasemekulu ühes kuus; 67,86 eurot (1/3 - 14 849,21 rublast) on keskmine toidukulu ühes kuus; 445,57 eurot ((50 000 x 9 + 25 000) : 12 = 39 583,3 rubla) on lasteaia kulu ühes kuus; suvekuudel on laps lapsehoidjaga, kelle tasustamise keskmine kulu ühes kuus on 166 eurot ning kulu aasta peale jagatuna on 41,5 eurot; 107,78 eurot on riiete ja jalanõude keskmine kulu ühes kuus; 102,84 eurot (7500 rubla) on hokitrenni kulu; 53,93 eurot on transpordikulu ühes kuus; 21,89 eurot on meelelahutuse kulu ühes kuus; reisimise kulu 18,86 eurot kuus; 24,65 eurot on keskmine tervishoiu – ja hügieenikulu ühes kuus; 85,26 (255,79:3) eurot on keskmine mänguasjade ja raamatute kulu ühes kuus. V. K. töötab X OÜ-s kliendihalduri ametikohal ning tema igakuine bruto sissetulek on 1 100 eurot. Hageja ülalpidamiseks kuluvaid summasid aitab kanda V. K. elukaaslane. Kostja teadaolev neto palgatulu on 1 000 eurot kuus OOO-lt G. Kostjal on märkimisväärselt vara ja rahalisi vahendeid ka teistest allikatest. Kostja üürib välja oma korterit Peterburis aadressil xxx, mille eest saab 2 igakuiselt üüri 210 000 rubla, mis on 2 365,5 eurot. Seega lapse isa igakuine sissetulek on üle kolme tuhande euro. Kostja on ajavahemikus 17.09.2019 – 17.09.2020 elatisena maksnud kokku 2 357,37 eurot. Kostja poolt tasutud summa teeb ühe kuu kohta 196,44 eurot, mistõttu on ta elatisena maksnud iga kuu kohta 459,88 (656,32 – 196,44) euro võrra vähem, kui on seadusega ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt on hagejal tagasiulatuvalt elatise maksmise nõue kostja vastu summas, mis ei ole väiksem kui 3870,72 eurot. Kuna hageja viibis seoses ema haiglaraviga isa juures kuupäevadel 02.09-05.09, 09.09-12.09, 30.09-03.10, 07.10-10.10, 14.10-17.10, 21.10-24.10, 11.11-14.11, 18.11-21.11, 25.11-28.11, 02.12-05.12, 13.01-16.01, 20.01-23.01, 28.01-31.01, 03.02- 06.02, 19.02-22.02, 25.02-12.03, 20.04-26.04, 07.05-16.05, 03.07–18.07, mis teeb kokku 109 päeva, nõuab hageja tagasiulatuva elatise maksmist 256 päeva eest, s.o 3870,72 (256 x 15,12) eurot arvestades tasumata elatise päeva määraks 15,12 eurot (459,88 x 12 : 365 = 21,58). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 656,32 eurot alates 17.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.07.2032 ning elatis tagasiulatuvalt alates 17.09.2019 kuni 16.09.2020 kokku summas 3 870,72 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni selliselt, et viivis mõistetakse välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata ning märkis esmalt, et mõlema poole alalise viibimis(elu)kohaks on Vene Föderatsioon ning käesolevale vaidlusele kuulub kohaldamiseks mitte Eesti siseriiklik seadusandlus, vaid Vene Föderatsiooni seadusandluse õigusnormid ülalpidamise kohustuse ja selle ulatuse reguleerimise valdkonnas. Kostja ainsaks sissetulekuks on Vene Föderatsiooni Juriidiliste isikute riikliku ühisregistris registreeritud OOO (OÜ) X saadav töötasu keskmiselt 78104,9 rubla. Hageja väide kostja poolt täiendava tulu saamisest suuruses 2 337,3 eurot korteri aadressil xxx üürileandmisest on tõendamata ning väär. Kostja kasutab korterit enda, oma noorema poja M. K.i ning poja ema A. Š. elamiseks. Kostja leibkond koosneb kahest täisealisest ning ühest alaealisest lapsest, kelle ülalpidamise kohustus lasub ka kostjal. Kuna kostja noorema lapse ema praegusel ajal ei tööta lapse eest hooldamise tõttu, kannab uue perekonna kulud kostja üksi. Sel põhjusel on ekslik hageja poole väide selle kohta, et kostja elujärg on keskmisest oluliselt parem. Tegelikult õnnestub kostjal kuludega toime tulla vaid oma ema ehk hageja isapoolse vanaema L. K. abil. Kostja arvates on hageja emapoolne hageja ülalpidamise korraldamine ebamõistlik, ei vasta vanemate (ja eeskätt kostja võimalustele) ning ka lapse tegelikele vajadustele. Ebaselge on lasteaia kuutasuga 50 000 rubla külastamise vajadus, kui igakuine maksumus riiklikus lasteaias moodustab vaid 1219,70 rubla, kusjuures sellise lasteaia puhul on ettenähtud ka lasteaia tasu hüvitamine. Kostja väitel tasu hageja poolt külastatava lasteaia eest ületab tunduvalt ka teiste sarnaste, samu teenuseid pakutavate eralasteaedade tasusid. Hagis pole selgitanud välismaal eluaseme kulude 3 suuruses 1 378,80 eurot igakuiselt kandmise vajadust olukorras, kus neid kulusid oleks võimalik vältida, kasutades elamiseks hageja emale Eestis kuuluvat korterit. Ilmselgelt on ülepaisutatud kulud riietele ning jalanõudele ning kindlasti on ebavajalik kulu lapsehooldajale. Pandeemia tõttu pole käesoleval ajal vajalik ka kulu reisimiseks. Hokiga alustas hageja tegelemist kostja algatusel, kes on sõlminud selleks ka lepingu hokiklubiga ja just nimelt kostja teostab tasud klubile. Ka leping lasteaiaga oli sõlmitud, hageja ema nõudel, kostja poolt, kes teostab ka regulaarselt tasud selle lepingu raames. Kohtu põhjendused
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-dest 103 lg 2 ja 4 tulenevalt võib Eesti kohus lahendada ülalpidamisasja, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik. Kuna hageja on Eesti Vabariigi kodanik, võib Eesti kohus seadusest tuleneva vanema ülalpidamisnõuet lahendada. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele Vene Föderatsiooni õigus. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 30 punktis 2 on sätestatud, et kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Kuna kostja ja hageja elavad Vene Föderatsiooni territooriumil ja hageja on Eesti Vabariigi kodanik, kuulub antud tsiviilasjas kohaldamisele Eesti Vabariigi õigus. 3.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja V. K. (kd I lk 7, 132-134). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud 4 normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja hagejale 10.06.2020 tasunud 25 000 rubla (s.o ca 275 eurot arvestades sel ajal kehtinud valuutakursiga), 08.08.2020 tasunud 25 000 rubla, 29.08.2020 tasunud 25 000 rubla ning 13.10.2020 tasunud 25 000 rubla (kd II lk 201-204). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest summas 656,32 eurot. Hagiavalduse ning 15.03.2021 täpsustatud dokumendi kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud järgnevast: eluasemekulud 342,50 eurot, toidukulu 67,86 eurot, lasteaiakulud 449,59 eurot, lapsehoidjakulud 45,43 eurot, riiete ja jalanõude kulu 169,81 eurot, hokitrenn 81,34 eurot, ujumine 46,85 eurot, transpordikulu 40,46 eurot, meelelahutuse kulu 30,50 eurot, reisimise kulu 18,86 eurot tervishoiu – ja hügieenikulu 39,94 eurot, mänguasjade ja raamatute kulu 115,43 eurot ja male 24,28 eurot. Kostja on leidnud, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Kuna hageja nõuab elatise tasumist miinimumist suuremas ulatuses ning kostja on esitanud vastuväiteid kulude 5 suurusele, siis tuleb kohtul järgnevalt hinnata hageja igakuiste kulude põhjendatust ja vajalikkust. 7.1 Hageja on välja toonud eluasemekulud kokku summas 342,50 eurot kuus, mis koosneb üürist. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka üürilepingu, mille p 4.1 kohaselt moodustab igakuine üür 100 000 rubla (kd I lk 13-16). Kuna korteris elab neli inimest, siis moodustab hageja kulu üürist 25 000 rubla (100 000 /4) ehk ca 289 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Seega saab kulusid eluasemele pidada vajalikuks ja mõistlikuks 289 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et Eestis elades oleks hageja eluasemekulu väiksem. 7.2 Hageja on märkinud toidukuludeks 67,86 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kuna toidukulud on eluliselt usutavad, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata ka hageja poolt esitatud kuludokumente seoses toidukuluga (kd I lk 17-84). Kohus loeb toidukulud mõistlikuks ja põhjendatuks seega 67,86 euro ulatuses. 7.3 Hageja on välja toonud lasteaiakuludeks 449,59 eurot ning esitanud kohtule tõendi, mille kohaselt hageja käib tasulises eralastaias, mille iga-aastane ülemineku- ja sisseastumistasu on 25 000 rubla (kd I lk 85-91). 2020 on kostja tasunud kokku 390 000 rubla (kd III lk 1), seega loeb kohus keskmiseks igakuiseks kuluks 32 500 rubla, millele lisandub ca 2083,33 rubla igakuise ülemineku- ja sisseastumistasu eest, s.o kokku 34 583,33 rubla ehk ca 400 eurot. Hageja poolt esitatud käsunduslepingud kuupäevadega 01.09.2020 ning 28.08.2020 ei tõenda iseenesest täiendavalt lasteaia tasude maksmist, samas tulenevad nimetatud kohustused sõlmitud lepingust (kd I lk 92, 93). Samas ei ole hageja tõendanud, miks kasutatakse eralasteaiateenuseid, mis on kallimad riiklikust lasteaia teenusest. Hageja esitatud väide selle kohta, et tal puudub võimalus minna riiklikku või kohaliku omavalitsuse poolt hallatavasse lasteaeda on jäänud tõendamata. Kostja esitatud tõendi kohaselt moodustab igakuine maksumus riiklikus lasteaias täispäeva rühma eest 1219,70 rubla ja pikapäeva rühma eest 1275,70 rubla s.o ca 15 eurot kuus (kd I lk 181, 182). Seega loeb kohus põhjendatud lasteaiakuluks kokku 15 eurot. 7.4 Hageja on märkinud lapsehoidjakuluks 45,43 eurot kuus ning selgitanud, et ühes kuus kasutatakse lapsehoidjateenust hageja huvides ca 4 tundi. Hageja on esitanud tõenditena ka kulu kandmise kohta dokumente (kd II lk 102-108, kd III lk 2-6). Kohtu hinnangul ei nähtu aga esitatud kuludokumentidest, et tegu oleks hagejaga seotud kuludega. Osadest tšekkidest ei ole tuvastatav makse teostaja, saaja ega eesmärk ning osadel puudub ka makse teostamise aasta. Samuti märgib kohus, et hageja ei ole tõendanud lapsehoidja teenuse vajadust. Puuduvad tõendid, et last ei saaks vajadusel hoida kostja või hageja 6 vanavanemad. Kostja on m.h oma menetlusdokumentides selgitanud, et on valmis tegelema lapsega mistahes ajal. Seega ei ole lapsehoidjakulud põhjendatud. 7.5 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samas märgib kohus, et hagejal on võimalus ka valida, millisest poest ning millise hinnaga asju osta. Seega on kohtu hinnangul nimetatud kulu põhjendatud 50 euro ulatuses. Kuna riiete ja jalanõude kulud on eluliselt usutavad, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata ka hageja poolt esitatud kuludokumente seoses nimetatud kuluga (kd I lk 94-100, kd II lk 109125, kd III lk 7-18). 7.6 Hageja on välja toonud kulud seoses treeningute ja hobidega, s.h hokitrenni kulu 81,34 eurot, ujumise kulu 46,85 eurot ning male 24,28 eurot. Kohus asub seisukohale, et igasugune sportlik treening ning hobidega tegelemine on lapsele kasulik ja arendav. Seega ei saa hokitrennis, ujumises ja males käimist iseenesest pidada ebavajalikuks. Hageja on esitanud tõendid hokitrenni kulu kandmise kohta, millest nähtuvalt on igakuine hokitrenni tasu 6630 rubla (kd II lk 126-127, kd III lk 19-20). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hokitrennis osalemisega kaasneb kulu ka varustusele. Nimetatu kohta on hageja esitanud kohtule tõendina uiskude ostuarve summas 6380 rubla (kd II lk 128, kd III lk 12), mis tuleb jagada 12 kuuga. Nimetatud tõendite kohaselt on hokitreeningute kuluks kokku seega igakuiselt 7161,67 rubla, s.o ca 81,34 eurot. Samuti on hageja esitanud tõendid selle kohta, et hageja käib ujumas ja on liitunud spordiklubiga OOO „X“ (kd II lk 129-132, kd III lk 22-25). Aastakaardi maksumuseks 2020 oli 49 500 rubla, mis on 562,22 eurot (kd II lk 133, 134). See teeb ühe kuu maksumuseks 46,85 eurot. Male kursustel osalemise kohta on hageja esitanud tõendina käsunduslepingud selle kohta, et hageja käsundab kolmandat isikut tasuma male tundide eest (kd III lk 56-57). Nimetatud tõendid aga ei kinnita, et hageja oleks male tundides osalenud ning et male tundide eest oleks ka reaalselt tasutud. Seega ei pea kohus male kursuste tasu põhjendatuks. Seega on treeningute kulu põhjendatud kokku summas 128,19 eurot. 7.7 Hageja on märkinud transpordikuluks kokku 40,46 eurot ning selgitanud, et hageja lasteaed asub 2 km kaugusel hageja elukohast. Hageja ema sõidab seda vahet autoga 4 korda päevas 5 päeva nädalas, mis teeb 8 km päevas, 40 km nädalas ja 160 km kuus. Arvestades, et lasteaed on reeglina 9 kuud aastas, teeb see aasta peale 1440 km. Hageja hokitrenn asub 3 km kaugusel hageja elukohast. Hageja ema sõidab autoga seda vahet 3 korda nädalas, mis teeb 12 km päevas, 36 km nädalas ja 144 km kuus. Aasta peale kokku on see 1728 km. Hageja ujumistrenn asub 3 km kaugusel hageja elukohast. Hageja ema sõidab seda vahet autoga 3-4 korda nädalas, mis teeb 6 km päevas, 24 km nädalas ja 96 km kuus. Aasta peale on see kokku 1 152 km. Hageja käib autoga Eestis vähemalt 3 korda aastas (mai 2020, oktoober 2020 ja jaanuar 2020). Peterburist Tallinnasse on 369 km, mis teeb edasi-tagasi vahemaaks 738 km ja aastaseks kilometraažiks 2214 km. Kuna hageja käib Eestis koos ema ja vennaga, on hageja jaganud selle kulu 3 vahel, mis teeb 738 km. Hageja läbib aastas autoga mitte vähem kui 5 058 km, mille keskmine kütusekulu on 8l/100 km kohta. Selliselt on kasutatava kütuse koguseks 404,64 liitrit, mille maksumuseks on 485,57 (404,64 x1,2) 7 eurot. Jagades saadud kulu aasta peale, on ühe kuu bensiinikuluks ca 40,46 eurot. Hageja on esitanud ka tõendeid kütusekulu kohta (kd II lk 136-145, kd III lk 28-30). Kohus peab iseenesest usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna vajalik on sõita lasteaeda, trenni ning aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite autoga, millest tulenevalt saab elatise alla lugeda ka kütuse kulu. Samuti on kohus seisukohal, et igakord ei ole mõistlik ühistransporti kasutada. Samas ei ole eluliselt usutav, et autot kasutatakse ainult lasteaias ja trennis käimiseks ning kohus eeldab, et samal ajal võib olla vajalik ühendada sama marsruut ka tööl/poes jms käimiseks. Seega tuleb ka nimetatud kulud jagada vähemalt 2-ga. Samuti ei ole hageja tõendanud, et aastas läbitakse autoga üle 5000 km. Kohtu hinnangul võib seega põhjendatud kütusekuluks lugeda kokku ca 20 eurot. 7.8 Hageja on välja toonud kulud meelelahutusele 30,50 eurot, reisimisele 18,86 eurot ning mänguasjade ja raamatute kulu 115,43 eurot. Hageja on välja toonud, et käib regulaarselt emaga teatris, mängutubades, spordiringides, kultuuriüritustel, festivalidel, kontsertidel, spas ning on esitanud kohtule ka sellekohaseid tõendeid (kd II lk 146-157). Esitatud tõendite kohaselt on hageja meelelahutuse kulu 5 kuu peale kokku on 29 500 rubla (335,06 eurot) ja 31 eurot, mis kokku moodustab 366,06 eurot. Kohtu hinnangul on igasugune nimetatud meelelahutus arendav nii kultuuriliselt, hariduslikult kui ka sotsiaalselt. Samas pakuvad palju meelelahutuskohad alaealistele lastele ka soodustusi ning pakutav meelelahutus lapsele ei pea olema alati tasuline. Samuti ei ole vajalik igakuiselt osaleda kultuuriüritustel, festivalidel ning käia spas. Kohus peab mõistlikuks igakuiseks meelelahutuskuluks 20 eurot. Samuti on kohtu hinnangul mänguasjade ja raamatute kulu summas 115,43 eurot ülepaisutatud. Kuigi hageja on esitanud nimetatud kulude tõendamiseks pileteid ja maksedokumente (kd II lk 170-193, kd III lk 31-35, 42 pöördel kuni 55), siis leiab kohus, et iga kuu ei ole vajalik osta lapsele uusi raamatuid ja kalleid mänguasju. Kohus peab mõistlikuks kuluks 20 eurot. Reisimise kulu summas 18,86 eurot ei pea kohus põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab iga vanem vastavalt oma võimalustele valida, kas, kuhu ja millise summa eest reisima minnakse. Seega ei ole põhjendatud nimetatud kulu jagada teise vanemaga. Samuti märgib kohus, et reisimine ei ole ka hädavajalik hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Seega on kokku nimetatud kulud põhjendatud 40 euro ulatuses. 7.9 Hageja on märkinud tervishoiu – ja hügieenikuluks kokku 39,94 eurot ning esitanud selle kohta maksedokumente (kd II lk 158-169; kd III lk 36-42). See, et lastel tuleb aegajalt tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ja vitamiine ning külastada hambaarsti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samuti on eluliselt usutav, et lapsed tarvitavad ka hügieenitooteid (nt pesemistarbed). Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et tal oleks vaja igakuiselt osta kalleid retseptiravimeid. Hageja poolt esitatud apteegi maksedokumendid tõendavad üksnes ravimite ja vitamiinide ostmist, kuid ei tõenda, et nimetatud on olnud vajalikud hagejale. Kohus peab põhjendatud tervishoiu – ja hügieenikuluks kokku 20 eurot. 8 7.10 Seega on hageja igakuised kulud eluliselt usutavad ja põhjendatud kokku ca 630 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 315 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasuks käesoleval ajal regulaarselt mõne hageja põhikulu eest.
5. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses tuginenud oma majanduslikule olukorrale ning teise alaealise ülalpidamiskohustusele. Kostja on välja toonud oma vastuses hagile, et töötab OOO-s (OÜ) X. Füüsilise isiku tulu ja maksusummade tõendist 2020 aasta kohta nähtub, et kostja 9 kuu tulu on kokku 702 944,62 rubla, s.o ca 78 105 rubla ühe kuu kohta (kd I lk 174, 175). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on perioodil 01.09.2020 kuni 01.03.2021 laekunud kokku 756 253,38 rubla, s.h töötasu, sidekulude hüvitamine, preemia (kd III lk 73-86). Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja keskmine igakuine sissetulek on 126 042,23 rubla, s.o ca 1455 eurot. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kostjale kuulub korter aadressil xxx, pindalaga 137,1 m2 (kd II lk 20-23), hoonestatud kinnistu aadressil xxx (kd II lk 26) ning sõiduk Toyota Land Cruiser 200 (kd II lk 28-32). Kostja on ka OOO Dosa omanik ning talle kuulub 50% selle äriühingu osakapitalist; AO N Э Eesti filiaali juhataja ning FL N Э juhataja (kd II lk 33, 48). Samuti kuulub kostja S OÜ juhatusse (kd II lk 34). Kostja on välja toonud, et käesoleval ajal elab ta koos 01.09.2019 aastal sündinud pojaga M. K. (kd I lk 179-180) ning elukaaslase, poja emaga A. Š.ga. Kostja elukaaslane on registreeritud töötuna (kd III lk 87, 88) ning tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused. Kostja elukaaslase konto väljavõttest nähtub, et perioodil 01.11.2020 kuni 04.05.2021 on elukaaslasele laekunud kokku 41 967,33 rubla, so keskmiselt 6994,56 rubla kuus ehk ca 81 eurot (kd III lk 89-92). Samuti on kostja välja toonud, et tema ja elukaaslase ühisest sissetulekust tasutakse ühes kuus korteritasu suuruses ca 18 000 rubla (kd III lk 93-96); Perelesjes asuva majaga seotud tasud ca 22 000 rubla (kd III lk 97-98); kostja ja noorema lapse ema toidukulud 10 000 rubla; noorema poja toidu (piimasegud, puu- ja juurvilja püreed) ja hügieentarvete (mähkmed, kreemid jm.) kulud 5000 rubla; kulud riietele ja jalatsitele ca 10 000 rubla; noorema poja riided ca 2500 rubla; ravimid, vitamiinid, meditsiinilised teenused ca 6000 rubla; täiskasvanud perekonnaliikmete hügieen (sh juuksuri külastamine) ja majapidamistarbed ca 6000 rubla; sõiduki küte 3000 rubla; noorema poja poolt lasteasutuse 9 Baby Clubi külastamine 6 325 rubla (kd III lk 99-103); mobiilside 60 rubla ning mänguasjad ja muud arendavad esemed nooremale lapsele 3000 rubla. Lisaks tasub kostja hagejale ülalpidamiseks 25 000 rubla ning hageja kindlustuse 124,85 rubla (kd III lk 110111). Seega on kostja igakuised väljaminekud (v.a hagejale makstav elatis) kokku 92 009,85 rubla. Arvestades, et kostja elukaaslase igakuised sissetulekud moodustavad 6994,56 rubla, siis jääb kostja kanda pere igakuistest kuludest (s.h nii enda, kui ka oma teise lapse kulud) kokku summas 85 015,29 rubla (92 009,85- 6994,56). Kuna kostja keskmine igakuine sissetulek on 126 042,23 rubla ning tema kanda on väljaminekud summas 85 015,29 rubla, siis jääb kostjale üle 41026,94 rubla, s.o ca 470 eurot. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on majanduslikult suuteline tasuma hagejale elatist igakuiselt summas 315 eurot, ilma et tema enda või tema teiste ülalpeetavate olukord muutuks vähemkindlustatumaks kui hagejal. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole töövõimetu ega varatu ning kostjal on ka võimalik enda igakuiste kulude osas osaliselt kokku hoida (nt riided, sideteenused). Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise täiendavaks vähendamiseks. Elatist ei ole põhjendatud vähendada ka üksnes seetõttu, et kostjal või tema elukaalasel on korterivõlgnevus ja laenukohustusest tulenev võlgnevus. Samuti kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis summas 315 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja taotlusel ette eelneva kuu
7. kuupäevaks hageja ema arveldusarvele. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 13.10.2020 tasunud 25 000 rubla, s.o 275 eurot (valuutakurss 13.10.2020 seisuga).
8. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuvalt alates 17.09.2019 kuni 16.09.2020 summas 3870,72 eurot. 09.12.2020 on hageja oma nõuet vähendanud ning palunud välja mõista tagasiulatuva elatise nimetatud perioodi eest summas 3287,04 eurot. 10 10.1 Kohus käsitleb 09.12.2020 esitatud nõude vähendamist osalise loobumisena.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 429lg 4 sätestatud alused hagist osalise loobumise vastuvõtmata jätmiseks.

Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tagasiulatuva nõude osas summas 583,68 eurot (3870,72 3287,04) lõpetada. 10.2 PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). 10.3 Perioodil 17.09.2019 kuni 16.09.2020 tuli kostjal hagejale tasuda elatist kokku 3780 eurot (315 x 12). Hageja on märkinud, et nõuab tagasiulatuva elatise maksmist 256 päeva 11 eest, kuna hageja ema viibis teatud perioodil haiglas, mil hageja viibis isa juures. 256 päeva eest moodustab elatis kokku 2651 eurot (3780/365 * 256). Hageja on 09.12.2020 esitatud dokumendis kinnitanud, et kostja on tasunud tagasiulatuva perioodi eest kokku 3188,26 eurot (kd II lk 6 pöördel). Seega on kostja tasunud rohkem põhjendatud tagasiulatuva elatise nõude suurusest ning tagasiulatuva elatise väljamõistmine, s.h viivise väljamõistmine tagasiulatuva elatise summalt, ei ole põhjendatud. 11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 17.09.2019 kuni 16.09.2020 rahuldamata. 12. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 13. Kohtu poolt hindamata poolte esitatud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus arvestab ka nõude rahuldamise ulatusega. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 12